Tiitlitabel

Pisut statistikat

Nagu eelmises postituses mainisin, sattusin täiesti juhuslikult oma blogi statsitika rubriiki. Sealt leitud andmed hämmastasid mind tõsiselt! Siiani pidasin blogi lugejateks paari võistluskäijat ja mõnda fänni facebookist. Võib öleda, et tegin sissekandeid oma lõbuks, eesmärgiga arendada sõnaosavust ja kirjutamisoskust.

Külastatavusest selgub, et minu tegemised lähevad korda palju suuremale auditooriumile kui eales osata arvasin! Alates 2009. aastast on lehekülge vaadatud 11 500 korral. Möödunud kuul külastati saiti 1341 korral! Kõige enam olen klikke saanud neti.ee-st, sealkaudu on mind leitud 672 korral.

Eestisisesid vaatamisi on olnud 9368, järgnevad Venemaa(277), Saksamaa (275) ja USA (265). Kokku on saidile sattunud 10 riigi kodanikud!

Tõenäoliselt pole lõviosa neist minu blogi regulaarsed lugejad, küll aga on reklaami mõttes tegemist igati rõõmu pakkuvate andmetega!

alati Teie,

Margus

Ühe õnn on teise õnnetus!

Ülalmainitud vanasõna vettpidavuses veendusin mõni päev tagasi oma lehekülje statistikat vaadates. Kui tavaliselt külastab kodulehte alla 100 inimese päevas, siis nimekaim Margus Luige pedofiiliaskandaali ilmsiks tuleku päeval satuti sellele 486 korral! Minule oli see hea reklaam, teisele inimesele aga suur tragöödia!

Jõudumööda jõudu tehes, tasapisi tehnikat timmides...

Lisaks käimistreeningutele on üheks arengu võtmeks ka tehnika- ja jõuharjutustele pühendatud aeg. Järele tuleks aidata keha süvalihaseid ning väikeseid lihasrühmi mis põhikoormust ei kanna, kuid omavad tugifunktsiooni. Oluliselt peab kasvama ka tehnikaharjutuste osakaal, mis omakorda peaks parandama liigutuste ökonoomsust. Hea ökonoomsus kajastub omakorda tulemuses. 50 km distantsil võib ainuüksi paranenud ökonoomsuse tõttu aega 2-3 minutit kärpida.

Mõlemad, nii erialane jõud kui tehnika vajavad minu puhul järeleaitamist. Eriti suurt potensiaali näen tehnika arendamises. Tehnika parandamisel on ka psühholoogiline efekt. Ökonoomne ja automaatselt toimiv liikumistehnika vähendab oluliselt võistluste ajal ja eel tekkivaid pingeid, suunates vabanenud vaimuenergia liigutustesse. Tehniline kindlus julgustab seadma kõrgemaid sihte, mis omakorda võimaldab võistlust ja selle kulgu rohkem nautida.

Ka jõuharjutustel on enesekindlusele ja enesehinnangule imeline mõju! Võite kodus järele proovida-pange käima lemmiklugu ja tehke peegli ees 20 kätekõverdust. Seejärel tõuske püsti, ajage selg sirgu ja vaadake ennast! Efekt on imeline!

Üheks probleemiks jõu- ja tehnikaharjutusete juures on ajanappus. Töö kõrvalt harjutades on raskusi isegi hädavajaliku kilometraazi kogumisega, saati siis veel aega muuks tegevuseks!

Siiski on hea planeerimise korral kõik võimalik! Näitena aja efektiivsest kasutamisest võin tuua vahetunnis kooli wc-s sooritatud 200 kordusega pöiatõuke seeriad. Pikem vahetund kestab 15 minutit, hea tahtmise korral saan lisaks pöiale ka kõhu- ja seljalihased ette võtta! Kuna ilma soojenduseta jõuahrjutusi ei tehta, üritan vahetunnilne eelnevas võimlemistunni soojendusosas kõik harjutused õpilastega kaasa teha! Loomulikult ei ole sellistes tingimustes sooritatud jõuharjutused just kõrgeima kvaliteediga, kuid aeg-ajalt ajanappuses vaeveldes on see parem kui mitte midagi.

Ka tehnikaharjutusi on võimalik tööl olles sooritada. Selleks olen kasutanud kooli koridori. Enne kella tekib tavaliselt hetk mil osad lapsed pesevad, osad aga üritavad kooli peale luusima minna. Selle tarbeks oleme sunnitud neid 3-4 minutit koridoris valvama. Just sellel ajal saab pisut käigusammu timmitud. Seda tuleb teha muidugi valvsust ja tähelepanu minetamata. Tähelepanu on vajalik osalt selleks, et märgata riietusruumist minema hiilivaid õpilasi, teisalt jälle ka selleks, et õpilased ei märkaks sind. Tõenäoliselt oleks hoogsalt puusi hööritav pedagoog äärmiselt koomiline vaatepilt! Siiski on üks inimene, kes seda kindlalt näeb. Kooli turvamehele on kaamerate abil nähtav iga nurgatagune. Ma isegi ei taha teada, mida ta minust arvab, aga loodetavasti mõistab ta mu veidrusi! :)

Jõudumööda jõudu tehes, tasapisi tehnikat timmides...

alati Teie

Margus

Kui otsetee puudub, tuleb minna ringiga!

11-aastaselt unistasin olümpiavõidust. Hiljem sai selgeks, et selleks pole mulle võimeid antud. Plaanides tuli teha korrektiive. Nüüd on eesmärgiks Eesti rekord ja olümpiamängudel osalemine.

Olen olnud aeglase arenguga. Asjad jõuavad minuni 4-5 aastat tavapärasest hiljem. Ka käimises püstitasin esimese ja ainsa noorterekordi 23-aastaselt, olles alaga tegelenud juba 12 aastat. Minu bioloogiline vanus on kalendaarsest vähemalt viis aastat maas.

Ülikooli lõpus nägin ära, et elukutseliseks hakkamiseks pole piisavalt ressurssi. Mõtlesin, et proovin õpitu järele ja läksin kooli õpetajaks. Ameti valisin sporti silmas pidades. Pedagoogitöö tundus spordimehele kõige enam sobivat-päevad lõppevad varakult ja suvi on vaba. Juhtus, et amet hakkas meeldima ja kukkus hästi välja! Võib öelda, et sai tehtud õige valik!

Profiks hakkamiseks puudusid nii tulemus kui ka rahalised võimalused. Olümpianormi täitmata polnud rahade leidmine mõeldav. Tundes mõnd firmajuhti oleks ehk toetuse leidnud, võhivõõrana kellegi uksele koputada ja raha nõuda oli aga pea võimatu missioon. Olukorda raskendas ka ala valik-kiirkäimine on üldsusele tundmatu ja esmapilgul pisut veidrana tunduv distsipliin.

Mõtlesin pangalaenule, aga sel hetkel olin normist veel väga kaugel. Laenu võtmine oleks tähendanud liiga suurt riski. Pealegi oleks seda tulnud kohe tagasi maksma hakata! Suurtulemuse sünniks on vajalik hästi toimiv tervik: raha, suhted, treeningtingimused- kõik peavad olema tasakaalus. Juhul kui kuskilt pigistab, paneb see pitseri kogu protsessile. Laenu võttes ja kõik ühele kaardile pannes oleksin sattunud liigse pinge alla. Tulemus oleks sõltumata rahast saavutamata jäänud.

Kuna annet kiireks läbimurdeks polnud, tuli otsetee asemel minna ringiga. Võtsin vastu otsuse treenida töö kõrvalt, andes endast iga päev 100%.

Esimene suur hüpe tuli 27-aastaselt kui katkisele ja valutavale meniskile vaatamata parandasin Jurmalas 50 km isiklikku rekordit pea 8 minutiga! Uueks tipptulemuseks sai 4:18.36. Seejärel läks aga kaks aastat vigastuste nahka. 2010. aasta kujunes come-backi hooajaks. 20nes km-s sai purustatud 2007. aastast püsinud tippmark. Oma põhidistantsil aga rekordiparandust ei sündinud. Tõenäoliselt jätsin kogu energia 20 km distantsile.

Kohe lõppev aasta ei toonud samuti rekordiparandust. Tõele au andes puudusid selleks ka võimalused. Kevadel Portugali põrgukuumuses läbitud esimene 50 km väljaspool Eestit-Lätit oli rohkem kogemuste omandamiseks. Koha mõttes läks Euroopa Karikavõistlustel väga edukalt-48 startija hulgas saavutasin Eesti koondise läbi aegade kõrgeima koha olles 29. Amatöörsportlasena elukutseliste seas võisteldes võis tulemusega igati rahule jääda! Eesti parim koht oli senini olnud 47. Sügisestel Eesti meistrivõistlustel ei lubanud rekordit püüda aga kohati lausa tormi mõõtmeid võtnud vastutuul.

Ringiga minek võtab alati kauem aega. Töö kõrvalt harjutamine just seda tähendabki. Arvestades minu aeglast arengut ja suurt tahtejõudu, plaanin 36-aastaselt jõuda tippvormi. Selleks ajaks olen nii vaimselt kui füüsiliselt valmis osalema 2016. aasta olümpiamängudel Rio de Janeiros.

Hetkel olen 31 ja lõppeesmärgi saavutamiseks on jäänud viis aastat. Aeg lendab kiiresti! Oluline on teavustada, et iga päev on kulla hinnaga!

Soovin karjääri lõpetada tõdemusega, et endast sai alati antud maksimum! See on isegi olulisem kui konkreetselt mõõdetavad tulemused!

Enesekindlalt kilomeetreid kogudes...

alati Teie

Margus

November

Novembrikuu õnnistas seekord lumevaba maaga. Erinevalt enamikust, ei oota mina lund. Iga lumevaba päev on kulla hinnaga. Nimelt on lume sees korraliku käigusammu imiteerimine praktiliselt võimatu!

Nelja lumevaba nädala sees õnnestus teha mõned väga korralikud treeningud. Kuu keskel osalesin 16 km pikkusel jooksuvõuistlusel mis oli heaks ärritajaks tuimadele mahutreeningutele. Lisaks sai läbitud kaks pikka otsa. Järjestikustel nädlalvahetustel järgnesid üksteisele suhteliselt tempokad 35 (6.11/km) ja 40 km (tempo 6.40/km).

Kuna töökohustused röövisid palju energiat, võib 517 km kuumahuga üldjoontes rahule jääda. Tegemist siiski hooaja esimese mesotsükliga.

Järgmisel kuul on keha juba koormustega harjunud ja ees ootab 2-nädalane tõsiste mahutreeningute seltsis kulgev jõuluvaheaeg. Tuleb töövaba päevi ära kasutada ja kaks korda päevas korralikult harjutamas käia.

Kõike paremat!

alati Teie

Margus

Lauri Luige läbimurre!

12. novembril Valga mardijooksul astus vend Lauri sammukese jooksumehe karjääris edasi. Parlamentääride maailmameister võttis korralikus konkurentsis kolmanda koha. Kodumaa pinnal on Lauri võitnud jooksuvõistluse Haapsalus, väljaspool sünnilinna polnud aga senini kolme parema sekka mahtunud.

Kokku startis 16 km distantsile 20 jooksusõpra, mina nende hulgas. Olin kaks nädalat tagasi uut hooaega alustanud ja võistlusmõtteid peas polnud. Kui aga Lauri mind kaasa kutsus, pidasin oluliseks seltskonna mõttes startida. Minu jaoks oli tegu uue kogemusega, sest jooksuvõistlustel kui ka trennis polnud varem nii pikka maad läbinud. Reeglina kasutan jooksu vaid taastava treeninguna 10-12 km ulatuses. Ühe erandina läbisin 2010. aasta Istanbuli laagris 30 km.

Jooks näitas, et mootor on hea, aga jalad ei tahtnud kuidagi tahtele järele jõuda! Mägine ja pikk distants panid lihastele paraja paugu, nii et paar päeva peale mõõduvõttu sai korralikult longatud! Lõpetasin 7. kohaga, ajaks märgiti 1:01.17. Minu jaoks harjumatu liigutus, aga hea ärritaja tuimade mahutreeningute vahele.

Lauri seevastu kuulus kogu jooksu juhtpunti. Teadsin, et väikevend on heas vormis ja läheb püüdma kõrget kohta. Mees oli korralikult harjutanud. Nädal enne võistlusi Küprosel töövisiidil viibides, jõudis ta suvises soojuses töökohtumiste kõrvalt veel 101 km lipata!

Jooksu võitis 54.26-ga profisportlane Kaur Kivistik, teise koha võttis võimsa lõpu teinud Raivo Alla (57.40) ja kolmandana lõpetas loo kangelane Lauri 57.55-ga! Kirsina tordi peal õnnestus alistada tippspordiga lõpparve teinud ja septembrist kehalise kasvatuse õpetajana tööd alustanud jooksulegend Pavel Loskutov (58.02).

Pärast võistlust saunalaval istudes tunnistas Pavel, et pidas Laurit peagrupi nõrgimaks lüliks, lootes teda vaatamata vähestele harjutuskordadele lõpuga võita. Lauri aga osutas visa vastupanu ja raputas jooksulegendi lõpukilomeetritel kandadelt. Edaspidi tuleb aga kõvasti vaeva näha, sest Loskutov lubas tööinimese eluga harjuda ja siis uuesti tõsisemalt treenima hakata!

Nüüd on mehel medalimaitse suus ja loodetavasti tuleb järgmisel hooajal lisa!

Laurile pöialt hoides...

Alati Teie

Margus

Lauri Lelumees- 2011. aasta hooaja kokkuvõte

Hooaja tippmargid: 5000m - 21.36,73 hallis; 10 000m - 43.14,2, 20 000m – 1:31.48,0 (isiklik rekord); 20 km – 1:31.16 (Alytus, raja pikkus ja profiil ei vastanud nõuetele)

Tiitlid/paremad tulemused: Euroopa karikavõistluste 36. koht 20 km käimises Olhaos, rahvusvahelised käimisvõistlused 20 km käimises Alytuses – 22. koht, EMV I 5000m käimises hallis, EMV I 20 000m käimises, Läti MV III koht Murjanis 20 000m käimises, Bruno Junki mälestusvõistluste II koht 10 000m käimises Valgas

Hinnang võistlustele: Euroopa karikavõistlustel segas enamat saavutamast kuum ilm, vastasel juhul oleks 20 km aeg 1:32-1:35 olnud reaalne. Alytuses oli hea vorm, kuid korraldajate apsu tõttu ei olnud tulemus edetabelikõlbulik. Resultaadi poolest võib parimaks lugeda isikliku rekordiga lõppenud võistlust Läti MV 20 000m käimises.

Tehnika: oluliselt parem kui 2010. a hooajal, õnnestus vältida diskvalifitseerimist, arenguruumi on veel oluliselt.

Treeningud: aasta üldkilometraaž oli erinevatel põhjustel (külm ja lumerohke talv, detsembrikuine haigus) tagasihoidlik - 4481, sh käimist 2807 (63%). Käimise osakaal peaks olema üle 70%, see on optimaalse lähedane. Eesmärki viia treeningute kogukilometraaž 6000 km-ni jäi täitmata. Hooaja treeningutes oli tavapärasest kõrgem suusatamise osakaal.

Võrreldes 2010. a hooajaga oli intensiivsete treeningvahendite kasutamise osakaal (alla 5’ tempos läbitud käimise maht) madalam, samas võistluseelne ettevalmistus õnnestus paremini, mida näitavad kokkuvõttes paremad tagajärjed. Lumine talv segas iganädalaste pikkade käimisdistantside läbimist, mistõttu ebaõnnestus ka osalemine 50 km distantsil Eesti MVdel. Sportlikku arengut silmas pidades oleks kasulik loobuda 50 km distantsil startimisest.

Hea kiiruslik vorm tekkis märtsis-aprillis, seda näitas hea tulemus 20 000m-s. Samuti suutsin küllaldase nädalase mahu baasilt teha kvaliteetset tempotreeningut. Lõigutreeningutega liialdamist ei toimunud, kuid siiski ei suutnud säilitada värskust suve teiseks pooleks. Seda aitaks vältida rahulikum sisseelamine hooaja alguse treeningutesse, samuti treeningute väiksem intensiivsus novembrist kuni veebruarini. 2012. a hooajal tuleks tempotreeningud kasutusele võtta veelgi hiljem - jaanuari alguse asemel alates jaanuari lõpust, arvestades ka et tavapärast jaanuarikuist 5000m sisevõistlust ei toimu.

Treeningkoormuse kõikumist kuust-kuusse võib pidada liiga suureks. Kuu kõrgeim kilometraaž oli 560 km märtsis, samas suve teisel poolel ja sügisel olid kuised mahud ebarahuldavalt madalad. Eelnevast tulenevalt vähenes ka areoobne baas.

Võtmeküsimuseks on, kuidas treeningute intensiivsuse tõustes ja võisteldes hoida üleval optimaalset treeningmahtu. Käimisvõistlusi oli sel aastal 10, lisaks 1 jooksuvõistlus – tundub olevat optimaalne. Selleks, et hooaja vigu mitte korrata, tuleks juba alates varakevadest eriharjutustele suuremat tähelepanu pöörata. Samuti tuleb põhirõhk pöörata 20 km käimisele, 50 km käimises võistlemine pole loodetud tulemusi toonud.

EESMÄRGID 2012: 20 km 1:27.15. Kõrvaleesmärkideks on 5 km – 20.00, 10 km – 42.00. Nimetatud 20 km aeg oleks kiireim eestlane läbi aegade.

2012. a planeeritud eesmärgi saavutamise kavatsen saavutada läbi järgmiste meetmete:
- treeningute aastase kogukilometraaži tõstmine 6000-le km-le;
- jälgida koormuse ühtlast jaotumist kogu aasta vältel: kuu kogukilometraaž peaks olema vahemikus 400-700 kilomeetrit, va üleminekuperioodil;
- käimise osakaal kogukilometraažist peaks olema baasettevalmistuse perioodil november - jaanuar üle 60% üldmahust ja järgnevatel kuudel ca 70% üldmahust;
- käimise intensiivsuse tõstmine: alla 5’ ja tempoga 5-6’ läbitava käimise osakaal kokku peaks tõusma ca 50%-ni kogu käimiskilometraažist peale baasettevalmistuse perioodi;
- käimistehnika parandamine (spetsiaalharjutuste intensiivne kasutamine alates veebruarist);
- aastas ühe vormitipu ajastamine mai keskpaik – juuli keskpaik, st et eraldi ettevalmistust sisemeistrivõistlusteks ei kavanda, samuti toimub võistluskiirusega lõikude läbimise kasutuselevõtt alates märtsist, suurema rõhu panemine üldkehalisele ettevalmistusele.

Sihid selgeks!

Et sihid selgemaks saaksid, külastan neljapäeva hommikul KSA silmakliinikut. Plaanis on laseroperatsioon, millest taastumine võtab kirjade järgi 7-päeva, aga tulemus on reeglina väga hea ja selge nägemine!

Seega tuleb esimest korda 15-aasta jooksul 7 päeva järjest puhata. Sellele mõeldes olen keha kenasti toonusesse sättinud ja loodetavasti möödub nädal minimaalsete kadudega!

Väikene ärevus istub sees, kuid soov selgemini näha julgustab neljapäeval laseri alla istuma. Loodetavasti lööb operatsioon pildi selgeks mitmel rindel!

Alati Teie

Margus

Jooksjatega Jõulumäel

21-23 oktoober Pärnumaal Jõulumäel toimunud jooksjate treeningkogunemisele olid kutsutud ka parimad käijad. Kutse said Maarika Taukul, Lauri Lelumees ja mina. Kuulub ju käimine vastupidavuse alarühma alla!

Tore oli vahelduseks jooksjatega mõtteid ja infot vahetada. Ühtlasi andsin 15-minutilise ülevaate käijate tegemistest ning uue hooaja eesmärkidest.

Hea oli meenutada vanu võistlusradu kus noorteklassis joostud sai. Värske õhk, kaunis loodus ja rikkalik toiduvalik oli suurepäraseks vahelduseks pealinna tormakale elurütmile.

Tegime Lauri ja Maarikaga paar ühistreeningut ja nautisime viimaseid puhkusepäevi. Novembrist algab ettevalmistus uueks hooajaks!

Täpsemalt toimunust võite lugeda http://www.jooksuportaal.blogspot.com

Pildimeenutus Euroopa Karikavõistlustest

Kamaluga kogemusi ehk hooaja analüüs...

Esimest korda karjääri jooksul keskendusin sellel hooajal vaid 50 km käimisele, võttes kõiki teisi võistlusi tugeva treeninguna.

Vormikõvera kavandasin kahetipulisena. Tippvormis tuli olla kevadistel Euroopa karikavõistlustel ja sügisestel Eesti meistrivõistlustel. Ülejäänud võistlused olid mõeldud tugevate tempotreeningutena, mis tähendas seda, et nädal enne etteastet sai tehtud pikk ots. Võistlustulemusele jättis see päris tugeva jälje, kuna nädalaga pikast otsast 100% ära ei taastunud. Samas oli väsimuse pealt võistlemine õpetlik ja vajalik!

Selgus ka tõsiasi, et niigi piiripealne tehnika muutub väsimuse kogunedes veelgi halvemaks. Korra sain seetõttu ka rajalt maha võetud. Punast kaarti näidati Valgas toimunud Bruno Junki mälestusvõistlustel, täpselt 2 nädalat enne Euroopa karikat. Eneskindlusele see kasuks ei tulnud, küll aga karastas mentaalselt!

Üldiselt pääsesin treeningvõistlustest läbi üsna napilt-tehnika ja enesetunne olid kõigi etteastete puhul halvad. Samas oli tegu õpetlike võistlustega, kuna väsimuse foonilt korrektse tehnikaga liikumine on ülioluline!

Nüüd siis pikemalt põhivõistlustest:

Euroopa Karikavõistlused 50 km käimises (4:34.11)

Vormi ajastamine karikavõistlusteks sujus ideaali lähedaselt! Märtsikuus sai Portugali leitsaku tarvis 2 nädalat Tai põrgukuumuses higistatud. Peamiselt seetõttu talusin (elus esmakordselt) väga hästi võistlustel valitsenud lauspäikest (30 c). Umbes 10-minutilise pitseri kuumus siiski tulemusele jättis.

Oma esimeseks 50 km stardiks väljaspool Eestit-Lätit seadsin miiniumeesmärgiks lõpetamise. Salamisi mõtlesin ka kõrgest kohast. Arvasin, et kuuma ilma ja pika distantsi tõttu võib tulla palju katkestamisi. Sekka veel mõned diskvalifitseerimised ja kõrge lõppkoht on lõpetamise puhul tõsiasi. Nii ka läks!

Kehaliselt olin väga heas vormis, läbides 3 nädalat enne starti elu kiireimad 30 km (treeningtingimustes). Ainus mis muret tekitas oli tehniline ebastabiilsus. Kuigi olin teinud päris palju eriharjutusi, võeti mind ikkagi 2 nädalat enne põhidistantsi Valgas rajalt maha.

Võtsin vastu otsuse, läbida distants aega ja hoiatusi vaatamata. See oli uus lähenemine mis toimis ideaalselt! Järgisin enestunnet ja tehnikat ning sõna otseses mõttes nautisin võistlemist, samal ajal kui tugevad konkurendid järjest raja kõrvale astusid.

Lõpetasin 50 km distantsi Eesti kõigi aegade kõrgeima, 29. kohaga (48 võistlejat). Kehalise kasvatuse õpetajana profisportlaste seas lõpetada ja mitte viimaseks jääda on minu silmis päris korralik tulemus. Saavutusele lisab kaalu veel seegi, et nagu hiljem tabloole vaadates selgus, olin esimese 20 km jooksul teeninud 2 hoiatust. Seega käisin 30 km noateral, sellest ise teadmata! Veel üks tõestus minu ideaalse võistlustaktika kaitseks!

Kokkuvõttes edestasid mind vaid tugevama isikliku rekordiga sportlased. Väikese iluveana jäi ette kõvasti rekordit parandanud ungarlane. Seega sai võistluselt võetud peaaegu võimetekohane maksimum. Hindeks tuleb tugev 4+!

Eesti Meistrivõistlused 50 km käimises (4:45.17)

Meistrivõistluste põhieesmärgiks oli tiitlivõit isikliku rekordiga. Viimane rekordiparandus maratoni distantsil leidis aset 2007. aastal, seega oli isu tulemust parandada väga suur!

Paraku rikkus võistluse väga tugev vastutuul. Olud olid nii rasked, et peale 20. kilomeetrit kujunes ainsaks eesmärgiks lõpetamine ja tiitli kaitsmine. Viimane mul ka õnnestus ja ainult tänu sellele võib võistlusele hindeks panna 3.

Pettumus oli suur, aga tehtud töö ei kao kuhugi ning seda suurem tuleb rekordiparandus järgmisel aastal (loodetavasti)!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist oli suurte kogemuste aastaga. Ühegi hooaja jooksul pole mul olnud nii palju uusi ja õpetlikke olukordi!

Mitme kogemuse võrra rikkamana uude hooaega vaadates...

alati Teie,

Margus

Maardu järve jooks

Nagu eelmisel aastal nii ka nüüd lõpetasime Lelumehega hooaja Maardu järve jooksul. 1. oktoobril aset leidnud mõõduvõtu võitis Ilja Nikolajev, teine ja kolmas koht kuulusid käimisspetsialistidele.

7,5 km jooksutrass pakkus elamusi mitmele maitsele-kord kulges rada mööda kruusateed, siis tuli silgata mööda aasasid, seejärel sopases metsamülkas lõpuga vastvalminud kergliiklusteel.

Kõigest nädal peale 50 km meistrivõistlusi tulin taas starti peamiselt kahe aspekti pärast-mind üllatas möödunud aastane ülihea minek nädal peale käimismaratoni, tahtsin testida, kas tegu oli lihtsalt hea päevaga või ongi nädal pärast maratoni sobilik lühemaks jooksuotsaks. Veendusin, et seegi kord töötas mootor hästi, kuigi jalad olid siiski pisut pehmed. Nüüd tean, et nädal peale 50 km kannatab lühematel distantsidel paugutada küll!

Teine põhjus startimiseks oli vahelduse vajadus. Hea on käimise asemel aeg-ajalt joosta. Mõnus on end tühjaks pingutada, kartmata et keegi sulle kollast kaarti näitab! Täielik nauding!

Seega jäime Lauriga võistlusega igati rahule. Lauri veel eriti, sest õnnestus minult möödunud aasta eest revants saada! Ajad vastavalt 27.25 ja 28.00.

Ainsaks tõrvatilgaks meepotis oli tõik, et medal riputati kaela vaid võitjale, meid isegi ei mainitud! See on minu võistluspraktikas esmakordne juhus. Majanduskriis on Maardu spordiorganisaatoreid ikka väga tõsiselt tabanud kui ei suudeta isegi 3-eurost medalit osta!

Aga nagu tavatsetakse öelda ja see klapib ka minu püstitatud eesmärgiga antud jooksul-tähtis pole medal vaid osavõtt! :)

alati Teie

Margus

Kuidas ületada pettumust?

Kindlasti on selleks mitmeid mooduseid. Mina olen spordi kontekstis kasutanud uskumust, et ebaõnnestumine on vaid väike samm teel lõppeesmärgi suunas ja alati on võimalik sellest õppida ning oma edasisi samme kogemuse võrra tugevamana veelgi jõulisemalt võtta.

Viimati tuli mul pettumusega tegeleda möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti meistrivõistlustel. Etteaste, milleks olin kogu aasta valmistunud rikkus juba enne starti tugev vastutuul. Võib öelda, et kogu mu aasta töö lendas sõna otses mõttes tuulde!

Kuidas sellise pettumusega toime tulla? Kust leida jõudu ja motivatsiooni juba homme jälle treeningule minna?

Mõtlesin selle enda jaoks lahti n-ö terviklikkuse teooria abil. Kogu mu karjäär on teekond lõppeesmärgi suunas. Iga päev on väike samm suure lõpptulemuse poole ehk väike tükk tervikust. Kõik päevad pole vennad, vahel esineb tagasilööke mis on aga vajalikud lõppresultaadi suunas liikumisel. Päev-päevalt tehtud töö ei kao kuhugi-kõik salvestub akumuleeritud töömahu näol. Mida suurem on selle töö kogumaht, seda kiiremini ja võimsamalt ma lõppeesmärgi suunas liigun. Pole hullu kui ühel aastal planeeritud sammu ei astu-järgmisel on oluliselt tugevamana võimalik võtta kaks korraga!

Lühidalt öeldes, pean iga ebaõnnestumise korral meeles, et kõik mis ei tapa teeb tugevaks. Ebaõnnestumised panevad mind alati veelgi isukamalt liikuma! Usun kindlalt, et järjepidevus ja usin töö viivad lõpuks soovitud eesmärgini!

Usinalt oma rada käies...

alati Teie

Margus

Kiirkäimise kuldne kolmik!

Järgmise aasta mais Venemaal Saranskis toimuvateks maailma karikavõistlusteks käimises on Eestil välja panna kuldne kolmik:

Naiste 20 km- Eesti meister Maarika Taukul!

Meeste 20 km-Eesti meister Lauri Lelumees!

Meeste 50 km-Eesti meister Margus Luik!

Hoiame lippu kõrgel!

Mõttevarmu...

Järjekordne hooaeg on möödunud, aga soovitud tulemust 50 km distantsil pole sündinud. Viimane arenguhüpe sel distantsil toimus 2007. aastal, mil õnnestus isiklikku rekordit parandada koguni 7 minutiga! Arvestades asjaolu, et rekord sündis rebenenud meniskivalu trotsides on tagantjärgi vaadates tegemist väikese imega.


Viimastel aastatel pole aeg paranenud. Tõsi, mitmel korral on alt vedanud ilm. Võistelda on tulnud nii 8-kraadises jaheduses kui 30 soojapügalaga leitsakus. Viimati tuli trotsida lausa tormi mõõtu välja andnud tuulepuhanguid. Samas on olnud ka soodsaid tingimusi, erinevatel põhjustel pole soovitud resultaati aga tulnud.


Lisaks ilmastikuoludele olen teinud vigu tempo valikus, alustades mõnel korral liiga bravuurikalt.


Üht-teist on jäänud ka ebasobiva konkurentsi taha. Nimelt olen pea kõigil jõukatsumistel pidanud liikuma uhkes üksinduses-kord on vastased liiga tugevad, kord jälle nõrgad. Minu masti meestega on kohtutud liiga harva! Hea näide on tuua isikliku rekordi püstitamise aastast, kus õnnestus pool maad lõunanaabri Grigorjevsi tempos liikuda. Selline konkurents aitab püsida õiges tempos ja säilitada motivatsiooni kogu distantsi lõpuni! Üksi käies annad juba alateadlikult mingi protsendipunkti võrra tempos järele.


Mingil määral on tulemustele jälje jätnud ka halvad võistlusrajad. Küll on trass määrustevastaselt liiga järskude pööretega, küll liiga tõusuderohke. Tihtilugu on tulnud võistelda lubatud 2,5 km ringi asemel näiteks 1 km rajal. See tähendab automaatselt poole rohkem pöördeid ja tempomuutuseid. Halva raja taha ei saa muidugi täielikult pugeda, kuna enamus kordadel olen isiklikust rekordist siiski päris kaugele jäänud- ebakavaliteetne rada on tulemust mõjutanud võibolla 4-5 minuti jagu...


Kõige suurem põhjus peitub siiski minus eneses-tõenäoliselt on ettevalmistuses tehtud vigu. Olen asja peale mõelnud ja jõudnud alljärgnevate järeldusteni:


1. Selleks, et rekordi püstitamine ei oleks loteriivõit, tuleb oluliselt tõsta mahtu. Oma töökoormust arvesse võttes, pean absoluutseks maksimumiks läbida aastas praeguse 5000-5300 km asemel 6000 km.


2. Pikad, 40 km otsad peavad saama rutiiniks. Keha tuleb viia seisundisse, kus 40-45 km on tavaline iganädalane koormus. Palju mängib siinkohal rolli meie karm talv-möödunud hooajal polnud füüsiliselt võimalik üle 30 km lumes sumbata! Seega sõltub talvise mahutreeningu kvaliteet oluliselt ilmast!


3. Oluline on veelgi suurendada pikkade tempotreeningute arvu-40/45 km treeningud võistluskiiruse lähedases tempos on võtmetähtsusega vormile viimase lihvi andmisel.


4. Absoluutkiiruse osas on piisav reserv olemas ja lõigutreeninguid tuleks jätkata samas mahus. Minu 20 km rekord eeldaks pisut paremat 50 km marki, seega on probleem pigem kiiruslikus vastupidavuses kui puhtas kiiruses.


5. Oluliselt rohkem tuleb tähtsustada jõu- ning tehnikaharjutusi!


6. Tõenäoliselt tuleks vähendada ettevalmistusperioodi treeningute arvu, tehes kahe lühikese harjutuskorra asemel ühe pika ja korraliku! Siin tuleb läbi vaadata töögraafik ja treeningkoormused tööplaanidega kooskõlla viia.


7. Töö kõrvalt harjutava sportlase edu valemiks on kolme põhilise aspekti: suhted-töö-sport oskuslik sobitamine ühtseks tervikuks. Kui õnnestub leida sobiv valem, ei tohiks ka edu ennast kaua oodata lasta...


Uute ideedega tulevikku vaadates...


alati Teie,

Margus

Võit viiekümnes!

Võitlus vastutuulega- nii võiks kahe sõnaga kokku võtta täna Valgas Pedeli jõe ääres toimunud Eesti maantekäimise meistrivõistlused. Tegemist ei olnud lihtsalt vastutuulega vaid kohati lausa maru mõõtu välja andnud puhangutega. Tuul oli nii kõva, et rebis maast lahti suure riietumistelgi!

Juba kohale jõudes oli selge, et sellise maruga isiklikku ei püüa, sellegipoolest ei tahtnud enne starti alla anda ja alustasin rekordtempos. Üsna pea sai aga selgeks, et looduse vastu ei saa-peale 15. kilomeetrit tuli leppida tõsiasjaga, et tänane kujuneb võitluseks iseendaga, eesmärgiga lõpetada ja kaitsta meistritiitlit.

Vahed olid suured ja lõviosa distantsist tuli rühkida üksinda. Suutsin kogu aja hoida enam-vähem normaalset liikumissagedust, tempo hoidmisest ei tulnud muidugi midagi välja-liikumiskiirus langes tugevate tuulte rüpes vaikselt aga kindlalt. Protokolli märgiti 4:45.17.

Tegemist oli tõepoolest ühe raskeima 50 km võistlusega minu elus! Väga keeruline oli end vastutuules liigutada, samas sain väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks! Kahju ainult, et see aasta jäi hea vorm loodusjõudude tõttu realiseerimata.

Teise koha võitis mõneti üllatuslikult supersoorituse teinud Virgo Adusoo, läbides esmakordselt elus 50 km, aega kulus selleks 5:09.05. Kolmas koht oli veelgi üllatuslikum-pronksi võttis vanameister Ants Palmar! Lauri Lelumees ja Rein Sumberg pidid erinevatel põhjustel distantsi pooleli jätma.

Naiste 20 km distantsil võttis teenitud võidu meie kindel esinumber Maarika Taukul ajaga 2:03.11. Maarika ihkas aega alla kahe tunni, kuid nagu kõigile sai saatuslikuks tugev tuul. Tõenäoliselt olnuks aeg alla kahe tunni igati jõukohane ja järgmisel aastal toimuvatel maailma karikavõistlustel on see aeg kindlasti vaid vormistamise küsimus! Kahvatumat karva medalid jagasid omavahel Kaidi Kori ja Anneli Aru. Tublid tüdrukud, et sellise ilmaga lõpuni vastu pidasid!

Miinimumeesmärk sai täidetud ja meistrikuld kaitstud. Nüüd pean paar nädalat teenitud puhkust ja seejärel alustan ettevalmistust uueks aastaks.

Tuulest viidud...

alati Teie

Margus

Viiekümneks valmis!

Tänasest jääb Valgas aset leidvate 50 km käimise meistrivõistlusteni 10 päeva. Kerges vihmasajus sai sooritatud viimane tempotreening- 4x3 km.


Etteasteks valmistudes on pikkade otsadena läbitud 6x25 km, 9x30km, 4x35 km, 3x40 km, 1x45km ja 2x50 km.


Absoluutkiiruse poolest olen pisut kehvem kui möödunud aastal, kuid piisav kiiruslik reserv 50 km tarvis peaks olemas olema.


Jõudumööda on suurendatud jõuharjutuste osakaalu, sama võib öelda ka tehnikadrillide kohta. Nüüd mil põhitöö tehtud ja aeg värskust koguma hakata, suureneb oluliselt tehnikaharjutuste osakaal.


Nagu ülalpool mainitud, algab tänasest kergemate treeningute periood. Katsun ilusti välja puhata, toonust hoida ning vaimuvärskust koguda.


Päev varem sõidan Valka kohale. Toomas Rosenberg organiseeris mulle öömaja uhkes ja õdusas "Metsise" hotellis. Sealt jääb võistlusrajani vaid 300 meetrit!


Vormile viimast lihvi andes...


alati Teie

Margus

Jõudumööda jõudu...

Aasta-aastalt olen jõuharjutuste osakaalu treeningutes suurendanud. Samas tuleb tõdeda, et maailma tippudega võrreldes on arenguruumi veel korralikult!



Pean jõuharjutusi eriti tähtsaks 50 km distantsil kus nelja tunni vältel tuleb säilitada korrektne tehnika ja korralik sammusagedus.




Paaril viimasel aastal olen talvisel ettevalmistusperioodil rohkem mässanud jõusaalis, tehes 15-minutilisi ringtreeninguid. Programmis on kõhu, selja ja õlavöötme harjutused, raskuseks 15 kg ketas. Treening koosneb kolmest ringist, igaühes 4-5 harjutust. Vormi timmimine on kiire ja intensiivne, puhkepausid harjutuste vahel puuduvad. Jõutreeningute arv nädalas 2-3.




Suvisel võistlushooajal muutuvad harjutused erialasteks, lisaraskusi ei kasuta. Treeningul läbin vaid ühe ringi, tehes igat harjutust 100 korda. Jõutreeningutele pühendan võistlusperioodil 2 päeva nädalas.




Kaks nädalat enne tähtsaid võistluseid loobun lõtvuse saavutamiseks jõuharjutustest täielikult.


Töö kõrvalt treenides on kilomeetrite kogumise taustal jõuharjutustele väga raske aega leida, hea planeerimise korral on see siiski võimalik.



Optimaalsete jõunäitajate saavutamiseks tuleks praegused 15-minutilised setid 45-minutilisteks timmida. Kindlasti tuleks suurendada jalgade toonust tõstvate jõuharjutuste hulka. Talvised treeningud lumes on ühtlasi ka jõutreeningute eest, siiski tuleks juurde panna sammhüppeid ja poolkükke kangiga, seda eriti kevadel!



Aasta-aastalt üritan jõule pühendatud minuteid suurendada ja mõne hooaja pärast ei jää jõu taha enam midagi!


Jõudu-jaksu soovides,


alati Teie,


Margus

Bruno Junki lahtistel meistrivõistlustel näidati häid tulemusi

Taasiseseisvumispäeval võttis vabariigi käimisparemik üksteiselt mõõtu Valgas Pedeli jõe äärsel terviserajal. Eesti võistlejate ridu tugevdasid lätlased, saates stardijoonele mitmed veteranid.
Ilm oli laupäeval vihmane ja tuuline, sooja vaid napp 15 kraadi. Vaatamata kehvale ilmale olid võitjate resultaadid head.

Meeste klassis õnnestus 10 km-s võit napsata Lauri Lelumehel isikliku rekordi lähedase tulemusega 43.39, teiseks jäänud Margus Luik sai samuti kirja soliidse 44.42.

Naiste 10 km võitis viimastel võistlustel püsivat arengut näitav Maarika Taukul ajaga 55.16, mis on Eesti kõigi aegade 6. tulemus sellel distantsil.

Järgmine jõuproov Eesti käijatel on 24. septembril toimuvad Eesti Meistrivõistlused, kus mehed võtavad sihikule 50 km ja naised 20 km.



Lauri Lelumees

Kuuetunnine tööpäev ehk 50 km vabas tempos

Tänase laupäeva sisustasin rahlikus tempos kiirkäiku tehes. Kuus nädalat enne otsustavat tuleproovi oli viimane aeg ühe korra võistlusmaa ka trennis läbi käia. Mentaalselt ülivajalik treening!

Tavapärase 11ne asemel, alustasin treeningut juba kell 9. Organism oli kergelt hämmeldunud ja enne kümmet väga tööle hakata ei tahtnud. Võib öelda, et kõige raskem osa distantsist oligi algus. Hiljem kui kondid juba soojad, polnud enam hullu!

Kõige teravam see minek just ei olnud-juba trenni alguses andis möödunud nädalal toimunud 20 km meistrivõistlus end pehmete jalgade näol tunda. Sellele vaatamata otsustasin distantsi iga hinna eest läbi käia. Värske Eesti meister Lelumees aitas mu pikka tööpäeva paari tunni vältel sisustada, läbides 20 km.

Vaatamata väsinud jalgadele, suutsin oma eesmärgi täita ja pressisin lõpuni. Aega kulus selleks 5h 59 min ja 21 sek-i, keskmiseks tempoks kujunes 7.13 km peale. Kiirus oli muidugi tagasihoidlik, aga eesmärgiks oligi distantsi läbimine-rasked ja pikad tempotreeningud seisavad veel ees...

Tasapisi taastudes,

Alati Teie,

Margus

"Kõverast" põlvest

Viimastel aastatel olen Eestis saanud kuulda pidevat kriitikat oma "kõvera põlve" osas. Väljaspool vabariiki on diskvalifitseerimisi aga harva ette tulnud.

Eks minu puhul teeb hindamise raskemaks kaasasündinud põlve kuju. Nimelt on olemas kahte "sorti" põlve-üks loomuliku läbipaindega ja teine nö suurema "põlvekühmuga". Just viimase korral on põlvesirutust suurtel kiirustel raske hinnata.

Kuna videokordused tehnika hindamisel pole lubatud, on sellise põlve puhul hakatud jälgima ka põlveõndlaid-juhul kui jalg on põlveõndlast sirutunud on sirge ka põlv. Kui põlveõndlas on nurk, jääb kõveraks ka põlv ise.

Miks ma sellest räägin? Räägin seetõttu, et käies tunnen väga selgelt kuidas põlv sirutub maksimumini! Tõenäoliselt on aga suure "põlvekühmu" tõttu seda kiirel kõnnil raske näha.

Minu sisetunnet kinnitavad ka ülaltoodud pildid. Kõik ülesvõtted on tehtud erinevatel aastatel ja kaadrid on juhuslikud! See peaks veelgi tõestama mu tehnilist puhtust! Vaadake ja veenuduge ise...

Samas tuleb tunnistada, et tehnika on veel kaugel ideaalsest ja arenguruumi ning tööd jätkub pikaks ajaks!

Alati Teie,

Margus

Endel Susi esitles raamatut

30. juuli oli Eesti käimise jaoks ajalooline päev. Lisaks Eesti meistrivõistlustele, presenteeris käimisfanaatik Endel Susi oma trükisooja raamatut "117 aastat kiirkäimist Eestis".

Lauri Lelumehe aasta alguses ilmunud õpiku kõrval on see alles teine, raamatu mõõtu välja andev trükis Eesti 117-aastase käimisloo vältel! Loodetavasti saab sellest Tartu kehakultuuritudengite kohustuslik kirjandus järgnevaks 50 aastaks!

Raamatus antakse põhjalik ülevaade käimise ajaloost ja statistikast. Kirsina tordi peal on ära toodud maakonna edetabelid, mis nii uskumatu kui see ka pole, eksisteerivad ainult nende kaante vahel! Isegi kergejõustikuliidul puudub sellekohane ülevaade!

Äitäh Teile treener! Eesti käimine vajas seda raamatut!

Napp pääsemine ehk hõbe Eesti meistrivõistlustelt

Meeste 20 000m käimise Eesti meistriks tuli Lauri Lelumees ajaga 1.34.08,14, hõbedale Margus Luik ajaga 1.39.09,66 ning pronksile Virgo Adusoo 1.45.35,13.

Naiste 10 000m käimise Eesti meister on tänasest Maarika Taukul ajaga 55.58,51, teiseks tuli Kaidi Kori ajaga 58.27,06 ning kolmandaks Triin Tiitsu 1.02.50,56.

Selline oli statistika, alljärgnevalt vaatame pisut numbrite taha.

30. juuli hommik oli vihmane. Unetunde oli seljataha jäänud heal juhul paar, võibolla ka vähem. Vähkresin asemel ja ei saanud kuidagi rahu. Üliharva teeb äratuskella pinin headmeelt, see oli üks neist hommikutest.

Staadionile jõudes, vormistas Maarika parasjagu oma meistritiitlit. Ilusa stiiliga lõpetas ta 10 000m distantsi 55 minuti sees nagu oli plaaninud. Tore on üle pika aja näha korralikult tasemel naiskäijat!

Soojenudsele asudes tundsin koheselt, et tänasest kujuneb ellujäämiskursus. Jalad olid treeningutest pehmed ja liikumine vaevaline. Samas oli selline vormiajastus teadlik-24. september ei ole enam kaugel (EMV 50 km) ja pikad tempotreeningud tuleb iga hinna eest ära teha!

Sellegipoolest lootsin pealtvaatajatele pisut põnevamat vastasseisu pakkuda. Paraku sain üsna võistluste alguses kaks hoiatust. Kuna eesmärk oli igal juhul lõpetada, võtsin tempo alla ja lasin Lelumehel minna. Ega ma võitu noolinudki, küll aga oleksin Laurit parema aja saavutamisel aidanud ja ka pealtvaatajatel oleks olnud huvitavam näha meievahelist duelli kui lihtsalt distantsi lõpuni kõmpimist.

Tuleb tunnistada, et väsinud lihastega on mul korraliku tehnika hoidmine raskendatud. Jalad ei taha kuidagi kontrollile alluda, samas ei tundnud ma sugugi, et oleksin tehnika vastu patustanud- kindlasti mitte tahtlikult! Rõhutasin spetsiaaselt põlvesirutust ja mingit varu ei jäänud! Kõrvalt paistis pilt aga tõenäoliselt teistsugune...

Igatahes oli võistlus kohe alguses kahe hoiatusega lõpetatud ja nii võis iga mees oma tempos rahulikult lõpuni käia.

Samal ajal liikus Lelumees korraliku rütmiga lõpujoone suunas. Võit oli veenev ja vääramatu. Aeg oleks olnud kindlasti parem kui minul oleks lastud teda pisut kauem tagant utsitada. Teistest mitu ringi ees, vihmaga võideldes, oli arvatavasti üsna keeruline end veelgi nobedamalt liikuma sundida.

Igatahes kinnitas Lelumees järjekordselt oma favoriidistaatust Eesti 20 km käimises. Mina lõpetasin kaht hoiatust silme ees hoides rahuliku kõnnakuga viis minutit hiljem. Minust omakorda kuue minuti kaugusele jäänud Virgo Adusoo võttis igati teenitult pronksmedali Ainar Veskuse ees.

Kokkuvõttes tuleb olla õnnelik, et erinevalt möödunud aastast, õnnestus seekord distants lõpetada ja üks korralik tempotreening kirja saada. Sügisesi meistrivõistlusi silmas pidades oli see vajalik!

Järgmine start on kolme nädala pärast Valgas. Sõidan sinna eesmärgiga testida uut rada. Hooaeg kulmineerub 24. septembril just seal, Pedeli jõe kallastel.

Elagu Lelumees ja Taukul!

Alati Teie,

Margus

Kõigepealt konkurentidest...

Algavateks Eesti meistrivõistlusteks on üles antud viis konkurenti:

Lauri Lelumees

Kahtlemata kullapretendent number üks! Lauri on etteasteks korralikult valmistunud. Koos sooritatud lõigutreeningutel jäin temast kaugele maha. Lelumehe võitu võivad takistada ainult kohtunikud!



Akim Ovsjannikov

Tiitlikaitsja on omamoodi must hobune. Pärast katkestamist kevadistel Euroopa karikavõistlustel, otsustas Akim võistlusspordist loobuda. Üllatuslikult on mees aga taas stardinimekirjas! Ovsjannikovi hetkevormi kohta andmed puuduvad, kuid starti tuleb ta kindlasti medalimõtetega!




Ainar Veskus

Mõnda aega võistlusspordist eemal olnud Ainar on tagasi! Võites Rakveres omavanuste tiitlivõistlused, sõitis noormees Belgiasse treenima. Heas vormis Veskus võib mõne atleedi ebaõnnestumisel medalile mõelda.

Virgo Adusoo

Mõni aeg tagasi isaks saanud mehel kulub põhiaur lapse kasvatamisele. Isarõõmude kõrvalt on pisut ka treeningutele panustatud. Tõenäoliselt tuleb kohtade arvestuses Veskusega maid jagama asuda.

Kirill Borzitski

Võistluste pesamuna on andekas ja hea tehnikaga võhmamees, kuuludes veel eelmisel aastal omavanuste seas Baltimaade paremikku. Selle hooaja esitused enam nii veenvad pole olnud. Noormehe osaks jääb tõenäoliselt distantsi lõpetamine ja kogemuste hankimine.

Lisamärkusena tuleb mainida, et käimises loeb lisaks füüsilisele võimekusele ka tehnika. Seoses sellega, võib lõppjärjestuses alati üllatusi olla. Medalit võiksid silme ees hoida kõik startijad!





Eestikate ootuses,




alati Teie,




Margus

Eestikate eel...

Laupäeval aset leidvatel Eesti meistrivõistlustel on eesmärgiks kõrge koht, aja osas lootusi ei hellita, kuna põhitöö käib 24. septembril toimuvate 50 km meistrivõistluste tarbeks.

Pealegi on staadionil toimuv 20 000 m käimismaailmas väga harva käidav distants.

Pärast maikuus 29. kohaga tipnenud Euroopa karikavõistluseid (50 km), olen pika taastumise ja pingelanguse perioodi seljatanud ning taas hea treeningrütmi leidnud.

Seljataga on viienädalane intensiivne treeningtsükkel, mis lõppes möödunud nädalal tehtud kahe kvaliteet-treeninguga. Teisipäevasel kiirustreeningul tegin võistlustempos lõike, pikkusega 2+2+2+3+3+2 km, reedel läbisin 30-kraadises leitsakus tempokalt 25 km.

Selle nädala teisipäeval pigistasime Lelumehega Viimsi staadionil 3x2 km. Tunda on, et rasked treeningud on organismi kurnanud ja suur väsimus istub kontides. Kolmapäeval ootab ees 15 km ja massaaz, neljapäeval puhkus, reedel soojendus ja laupäeval astun loodetavast puhanuna stardijoonele.

Medalimõtteid mõlgutades,

alati Teie,

Margus

Külaskäik käimisajaloo lätetele ehk treeningud Tabiveres

Kaks nädalat enne riigi meistrivõistluseid otsustasime Lelumehega end tavapärasest treeningrutiinist lahti rebida ja reisida Eesti käimisajaloo lätetele Tabiveres. Mitmete allikate väitel peeti just seal esimene käimisvõistlus, mis leidis aset 1898. a. suvel Tartu-Voldi maanteel.

Meie kohapealseks võõrustajaks oli hetke naiste esinumber Maarika Taukul, kes lisaks oma abikaasale nõustus korterisse mahutama veel kaks rõõmsameelset meesterahvast. Väga mõnus ja abivalmis perekond!

Tore oli üle pika aja kõik koos treenida! Kaunid Saadjärve vaated ja hea seltskond tegid olemise mõnusaks.

Peale laupäevast pikka otsa tegime Tabivere spordibaasis sauna, päev varem pakkus Toomas Rosenberg oma staadioniäärses suvilas sašlõkki-elu oli ilus!

Vabal ajal ringi käies kogesime kohaliku külaidülli-poe ees istuvaid õlleuimas mehi ja kobarasse kogunenud noori.

Ühel õhtupoolikul ringi jalutades tekkis Lelumehel mõte pesunööril kuivavad riided pisut kõrgemale elektriliinidele riputada-saime kõvasti naerda aga tegudeni ei jõudnud...

Järgneval õhtul, kõik koos Maarika rõdul istudes, elasime kaasa kohalikule tõsieludraamale, kus alkoholiga liiale läinud abikaasa üritas kõiki vahendeid kasutades koju magama pääseda. Karjudes ja uksele prõmmides avaldas mees tungivat soovi sisse saada, aga naine oli kange ja järeleandmisi ei teinud! Lelumees pakkus, et äkki tagus viinauimas mees vale ukse taga, kõrvalmajas ootas naine pikisilmi elukaaslast, pannkoogid laual! :))

Oli kuidas oli, järgmisel päeval kohtasime sama meest sirgel sammul kodupoole astumas-ju tuli öö siiski lageda taeva all veeta.

Tugevad treeningud, kaunis loodus ning toredad ja abivalmis inimesed-selliselt võib lühidalt kokku võtta treeninglaagri Tabiveres, mille ehk peamine ülesanne oli meie väikese käimiskogukonna ühtekuuluvustunde suurendamine. Aeg-ajalt on sellised ühisüritused hädavajalikud!

Nüüd oleme tagasi Tallinnas. Enne meistrivõistlusi seisab ees veel kaks arendava suunitlusega treeningut, millest esimene algab 45 minuti pärast.

Võtame viimast!

Alati Teie,

Margus

Ettevalmistused eestikateks...

Tänasest jääb täpselt 4 nädalat juuli lõpus toimuvate Eesti meistrivõistlusteni. Eraldi selleks puhuks vormi ajastada ei plaani, starti lähen tugevate treeningute pealt. Põhieesmärgiks on ikka 25. septembril toimuvad 50 km meistrivõistlused.

Peale 22. mail toimunud Euroopa karikavõistlusi, olen tegelenud august välja ronimisega. Taastumine 50 km-st võttis kolm ja pool nädalat. Kogu selle aja valdas mind nõrkus, meeleolulangus ja apaatsus. Tõenäoliselt oli tegemist pingelangusest tingitud emotsionaalse madalseisuga. Ka füüsis oli nõrk-juba treeningu alguses käis pea kergelt ringi ning jalad olid pehmed.

Kolm päeva enne Alytuse 20 km-t, hakkas tunne taas inimlikumaks muutuma. Võistluspäevaks oli vaim virge, füüsiline vorm aga veel abras, nii tuli üle finisijoone jõudmiseks viimastel kilomeetritel tublisti pingutada.

Nüüd, omakorda kaks nädalat peale viimast võistlust, üritan treeningmahud kolmeks nädalaks taas üles tõsta. Suure aeroobse mahu foonil tuleb rõhku panna ka kiiruse arendamisele!

Ees seisab kolm nädalat tõsist tööd!

Põnevusega meistrivõistlusi oodates,

alati Teie,

Margus

Võistluskäimise paremik esines rahvusvahelisel käimisfestivalil Alytuses

17. juunil esindasid Eestit Leedus toimunud rahvusvahelisel käimisvõistlusel meestest Lauri Lelumees ja Margus Luik ning naistest Maarika Taukul ja Kaidi Kori. Võistkonna esindajaks, treeneriks oli Toomas Rosenberg ning kohtunikuks Mart Järviste, kelle nimi käimismaailmas tutvustamist ei vaja.

Eraldi peeti ka maavõistluse arvestus Leedu, Läti, Eesti ja Rootsi käijate vahel. Selles arvestuses pidime kahjuks seekord naabritele alla vanduma kuigi võistkond tervikuna esines korralikult.

Võistlus oli väga kõrgetasemeline – alla tiitlivõistluste A normi suutis käia 6 meest vaatamata küllaltki rasket rularampi meenutavale rajale, mis sisaldas kahte korraliku tõusu.
Meeste 20 km võistluse võitis valgevenelane Ivan Trotski ajaga 1:21.22. II koht läks samuti Valgevenesse ning kolmas Poola.

Lelumehe laeks jäi seekord 22. koht seni välisvõistluste parima resultaadiga 1:31.16, suutes eesmärgiks võetud aja 1:30 peaaegu saavutada. Luik polnud veel ülikurnavast 50 km käimismaratonist 100%-liselt taastunud, mistõttu pidi distantsi II poolel nii mõnegi minuti loovutama (aeg 1:35.48).

Naiste 20 km distantsil ei andnud teistele võimalust leedulanna Birgita Virbalite, kes püsitas ka Leedu rekordi. Alla kvaliteedimärki tähistava tiitlivõistluste A normi suutis käia 3 naist, sealhulgas ka Läti tõusev täht Agnese Pastare, kes võttis III koha. Eestlannadest esines südilt Maarika Taukul, kes vägeva tagasituleku märgiks sai 13. koha ajaga 1:58.33. See on Eesti naiste kõige aegade edetabelis väärt 5. kohta.

Neidude 10 km distantsil püsitas Kaidi Kori mängleva kergusega isikliku rekordi võttes 10. koha ajaga 57.19.

Eesti koondisest kogenuima käija Lelumehe hinnangul tuleb koondise esinemist lugeda kordaläinuks : « Esile võib tõsta Maarika tulemust. Temas on korralik potentsiaal ning tahtejõud. Veelgi enam pühendumist ning sellisel juhul ei oleks aasta pärast võimatu käia ka alla 1:45. Võrdluses teiste Balti riikidega oleme me hetkel kõige keerulisemas seisus, kuid positiivne on näha seda, kuidas ala eestvedajad eriti eesotsas Toomas Rosenbergiga Bruno Junk Käimisklubist pingutavad tõsiselt, et pakkuda meile arenguks hädavajalikke välisvõistlusi. Ka Eesti Kergejõustikuliidu suhtumine ala arengusse on toetav ja posiitiine. Sellelt foonilt on võimalik edasi minna ainult paremuse poole ning meie sportlastel lõpuks näidata ka rahvusvahelisele tasemele vastavaid tulemusi. »



Lauri Lelumees

Maavõistlusele mõeldes

17. juunil toimub Lõuna-Leedu käimismekas Alytuses maavõistlus, millest võtavad osa Baltimaade ning Soome ja Rootsi parimad kiirkäijad. Meestel on kavas 20 km, naised läbivad kümme.

Meie seekordne koondis on neljaliikmeline-naistest kaistevad Eesti au Maarika Taukul ja Kaidi Kori, meeste seas hoiavad lippu kõrgel Lauri Lelumees ja Margus Luik. Koondist juhib Toomas Rosenberg.

Hetkevorm on suur küsimärk, kuna kolme nädala tagune 50 km on veel jalgades ja täielik taastumine pole aset leidnud. Õnneks on stardini veel 4 päeva aega, teinekord on see imesid teinud!

Saagu mis saab, see võistlus on eelkõige tugeva treeningu eest. Koondist on vaja esindada ja ega niisama nalja ka tegema minda-annan endast maksimumi, kuigi kõiki asjaolusid arvesse võttes, ei ole see heaks resultaadiks piisav. Siiski, sport on ettearvamatu ja selles peitubki ta võlu!

Maavõistluse ootuses,

Alati Teie,

Margus

Karikavõistluste video ja minust meedias

Seekordne tulemus vääris ka meedias mainimist. Videolõiku minu võistlusest ja meediakanalite kajastusi võite vaadata järgnevatelt linkidelt:

http://http://sport.postimees.ee/?id=446134

www.laanlane.ee/article/margus-luik-v%C3%B5itis-koondisele-l%C3%A4bi-aegade-parima-koha

http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/margus-luik-pustitas-kaimises-hooaja-tippmargi.d?id=46484725&l=fplead

http://www.ohtuleht.ee/428006

http://sport.err.ee/kergejoustik/cedd57bd-ff65-43c8-aeac-1430a2170d51

http://www.ekjl.ee/uudised?id=6533

Euroopa Karikavõistlused- 29. koht!!!

21. mai hommikul helises äratuskell 4.00 hommikul. Lõuna-Portugali väikelinn Olhao magas sügavat und. Ümberringi valitses pilkane pimedus ja vaikus. Tõusin, panin teleka käima ja asusin prantsuse muusikakanali mcm naljakate muusikavideote saatel hommikuvõimlemist tegema.

Raske oli kehale selgeks teha, et nüüd, õige pea, tuleb valmis olla senise karjääri raskeimaks katsumuseks-Euroopa karikavõistlusteks 50 km käimises. Pinget lisas asjaolu, et tegemist oli mu esimese 50 km võistlusega väljaspool Baltimaade piire.

4.45 hotelli sööklasse jõudes, tervitasin paari konkurenti, kes samuti end varahommikuseks eineks üles olid ajanud. Kelnerid vaatasid meid pisut kaastundlike nägudega, vähemasti mulle tundus nii.

Kõht täis, läksin tuppa tagasi. Abimees ja delegatsiooni juht, Toomas Rosenberg, oli ka juba pooleldi ärkvel, üritades kell 5.00 hommikul tõrkuma hakanud hotelli-ust töökorda seada. Mõne aja pärast tal see õnnestuski ja Toomas premeeris end veel tunnipikkuse uneajaga. Mina aga jälgisin tühja pilguga toitu seedides jällegi naljakaid prantsuse muusikavideoid.

6.44 stardipaika sammudes, valdas mind imeline tunne-varahommikuline vaikus ja värskus, merekohalt tõusev päike, palmipuude allee ja tänavakõlaritest kostuv vaikne muusika, kõiges selles oli midagi muinasjutulikku!

Soojenduse lõppedes oli elu Olhaos käima läinud-muusika kõlarites valjemaks keeratud, sportlased valmis ja esimesed fännid kohale jõudnud.

7.38 anti väikese viivitusega lõpuks stardipauk. Tõttasin teele koos lätlastega, sest nende võimeid ma teadsin ja hindasin enda omadega ligilähedaseks. Pikka ja kurnavat 50 km distantsi alustasid 48 sportlast. Ilmateade lubas stardis 18 soojakraadi, keskpäevaseks finisihetkeks lubati aga 29 kuumakraadi! Teadsin, et sellest tuleb maapealne põrgu.

Kuna viimasel koduvõistlusel võeti mind tehnilise ebakindluse tõttu maha, valitses päris suur vaimne pinge. Tajusin pinget juba kaks nädalat tagasi, kohe pärast diskvalifitseerimist Bruno Junki mälestusvõistlustel. Väga raske oli endale sisestada, et olen võimeline nelja ja poole tunni jooksul ka tehniliselt puhtalt käima ning seda 1-kilomeetrilisel sirgel, Euroopa tippkohtunike valvsa pilgu all! Vaimsest pressist vabanemiseks ja psühholoogilise kindluse saavutamiseks, töötasin läbi suure hulga eneseabimaterjale. Lisaks tuletasin meelde varem NLP-koolitusel õpitut.

Stardihetkeks saavutasin lõpetamise osas 70 %-lise enesekindluse. Katkestamist ma ei kartnud, oleksin ennast kasvõi tilgutite alla käinud, ainsaks taksituseks võisid saada kohtunikud.

Taktikaline plaan oli liikuda alguses lätlastega koos ja distantsi edenedes nad maha raputada. Juhtus aga nii, et õige pea jäin üksi ja kellegiga koostööd teha ei õnnestunud. Poole maa peal näitas kell rekordigraafikut. Kuna vahepeal oli ilm väga kuumaks muutunud, hakkas raja servas silma üha rohkem kurnatusest kokku vajunud ja võistluse pooleli jätnud sportlasi.

Kuna võistluse algfaasis olin saanud üsna mitu märkust, otsustasin käia heas rütmis ja tehnikale keskendudes. Kella vaatamisest loobusin sootuks, tempovalikul usaldasin sisetunnet. Plaan nägi ette ka hoiatustetabloo eiramist-otsustasin käia tehniliselt nii hästi kui võimalik ja vaadata, kaua liikuda lastakse.

Üllataval kombel talusin seekord kuuma hästi, mis on minu puhul suhteliselt haruldane. Küllap aitas siinkohal kahenädalane treeninglaager tulikuumas Tais. Konkurente aga kukkus järjest nii eest kui tagant. Vaatamata julgele algustempole, suutsin head rütmi säilitada kogu võistluse vältel. Sellega seoses kasvas ka enesusk ja tehniline kindlus. Peale 30ndat kilomeetrit, olin lõpetamises kindel!

Kõvade konkurentide krimpsus näod ja ootamatud katkestamised andsid sellise enesekindluspuhangu, et sisemiselt lausa lendasin ja nautisin kuumust ning kõikjalt valutavat keha.

Finisijoone ületatuna ei suutnud emotsioonipisarat tagasi hoida-kaks nädalat psüühilist pinget langes ühe hetkega õlult ja uskumatu sai teoks! See oli kahtlemata üks senise elu õnnelikemaid sekundeid!

48-st startinud mehest katkestas 19, neist kolm diskvalifitseeriti ebakorrektse tehnika tõttu. Mina aga vahetasin oma senise parima, 47. koha, 29nda vastu, saades ühtlasi ka Eesti koondise läbi aegade kõrgeima lõppkoha karikavõistlustel. Eelmine kõrgeim koht oligi minu 47.

Arvestades, et minu näol oli tegemist ühega vähestest startinud amatöörsportlastest, jäin etteastega rahule. Paneksin esinemisele hindeks 4-.

Hiljem statistikat vaadates, tõdesin, et minu taktikaline plaan hoiatustablood ignoreerida oli igati kordaläinud. Selgus, et distantsi algfaasis kiirustades, olin juba esimese 15 kilomeetriga teeninud kaks hoiatust. Seega läbisin 35 km kahe hoiatusega! Sellest teadlik olnuna, oleks surve mind nii moraalselt kui tehniliselt hävitanud! Mina aga liikusin omas maailmas, nii kiiresti ja hästi kui suutsin ning lõpetasin suusatajate keeles punktikohal!

Plaanisin õhtusel banketil õnnestunud esitust pisut tähistada, paraku niitis aga väsimus mu südaöö paiku jalust.

Esimene start suurtel tiitlivõistlustel 50 km-s õnnestus seega igati ning andis suure annuse enesekindlust! Järgmisel aastal ootavad juba Maailma karikavõistlused! Ehk õnnestub sealgi mõnel elukutselisel "selg prügiseks" teha!

Alati Teie,

Margus

Euroopa Karikavõistlused

21. mail kogunesid Euroopa parimad käijad Portugali väikelinna Olhaosse, eesmärgiga selgitada Euroopa võistkondlikud karikavõitjad.

Eesti koondis oli seekord kolmeliikmeline. Meeste 20 km distantsil esindasid Eestit Lauri Lelumees ja Akim Ovsjannikov, 50 km-s hoidis lippu kõrgel Margus Luik.

Portugalis valitsenud kuumad ilmastikuolud vajutasid enamiku atleetide esinemisele pitseri, paljud katkestasid, enamuses jäädi alla ka isiklikele rekorditele.

Meeste 20 km-s startinud nooruke Akim Ovsjannikov jättis võistluse kõhuvalule viidates pooleli juba üsna algfaasis, tõenäoliselt oli katkestamise põhjuseks liialt kiire algtempo.

Lauri Lelumees, kogenud sportlasena, alustas ettevaatlikult. Tänu targale tempovalikule, õnnestus tal, erinevalt paljudest konkurentidest, distants lõpetada. Aeg oli küll kuuma ilma tõttu tagasihoidlik (1:42.57), ometi andis see 50 startija seas 36nda koha, mis on mehe kõrgeim asetus seni osaletud karikavõistlustel.

Enda võistlemisest kirjutan lähemalt järgmises postituses.

Alati Teie,

Margus

Põrumine Valgas

Laupäeval Valga keskstaadionil toimunud Bruno Junki mälestusvõistlused tegid meele ärevaks. Tehnilised probleemid on hetkel üsna tugevad ja see ei loo just kõige kindlamat enesetunnet kahe nädala pärast Portugalis algavateks Euroopa Karikavõistlusteks.

Seekord õnnestus 10 000 meetri distantsist läbida 9600 meetrit, täpselt ring enne lõppu näidati kellahelina saatel punast. Millegipärast kõrvaldati mind seekord kolme hoiatuse asemel kahega, tõenäoliselt ei julgenud üks kohtunikest oma hoiatuskaarti näidata. Olgu mis oli, fakt on see, et tehnika on hetkel alla igasugust arvestust ja kahe nädalaga suuri muudatusi ei tee. Seega võimalused Euroopa Karikavõistlustel distants lõpetada on hetkel 50/50.

Lootust sisendab tõsiasi, et järgmisel päeval 25-te kilomeetrit läbides, leidsin vist vea üles. Samas olen ka varem korduvalt sellistele avastustele tulnud ja tulemus on olnud endiselt DQ. Loodetavasti tabasin seekord naelapea pihta, ehk õnnestub uut tehnikat juba karikavõistlustel rakendada. Uue liigutusvilumuse kinnistamine on tegelikult kuudepikkune protsess, seega erilist imet allesjäänud 13 päevaga ei tee, kuid päris püssi põõsasse ka ei viska-füüsiline vorm on hetkel üsna lubav, jõuaks see tehniline külg ka ükskord järele!

Võistlustest niipalju, et seegi kord napsati eestlaste eest esikoht ära. Napilt aga kindlalt võitis lõunanaaber Arnis Rumbenieks, väikese vahega järgnes meie parim Lauri Lelumees, ajad vastavalt 43.55,6 ja 44.04,9. Päeva kolmanda tulemuse eest hoolitses noor leedukas Marius Savelskis, lõpetades ajaga 44.43,2.

Alati Teie,

Margus

Õppigem parimatelt...

Siin on lühike videolõik, mida viimastel nädalatel korduvalt silme eest läbi olen lasknud-nii kaks korda päevas! :)



Videol on aegluubis nähtaval Georgio Rubino ja Jefferson Perezi stiilinäide. Materjal on vaieldamatult tippklassist-need mehed on oma liikumise ideaali-lähedaseks timminud.

Tegemist väga hea õppevideoga!

http://www.youtube.com/watch?v=CO9dLqfaU-c



Tudeerige käimissõbrad, tudeerige! :))


Alati Teie,


Margus

Parimad klubid käimises on meestest KJK Kalev Sillamäe ja naistest KSK Alem

23. aprillil avati Tabiveres Eesti klubide karikavõistlustega käijate suvine võistlushooaeg. Meeste karikavõistluste distantsil 10 00 meetris saavutas esikoha Bruno Junk Käimisklubi võistleja Lauri Lelumees ajaga 43.14,2, mis on ka nende võistluste rekordiks. Eesti klubide karikavõistlusi käimises peetakse alates 1991. aastast. Naiste 5000 m distantsi võitis KSK Alem naiskäija Kaidi Kori ajaga 28.55,4. Võistkondlikult osutusid meeskondadest kolmeks paremaks klubiks KJK Kalev Sillamäe, Bruno Junk Käimisklubi ja NPSK Narvic. Naiskondadest võitis esikoha KSK Alem NPSK Narvic ees.

Lisaks ametlikule kokkuvõttele tasub mainimist, et võistlesime seekord vastrenoveeritud ja uue tartaankatte saanud Tabivere staadionil. Ilm oli vähese tuulega, päikeseline ning sooja oli ca 15 kraadi.

Ringi pikkuseks oli 314,2m kuid 10 000m oli cm täpsusega välja mõõdetud - siin hinnaalandust ei tehta! Harjumatu pikkusega ring tulemustele mingisugust pitserit ei vajutanud, pigem vastupidi. Distantsi esimese poole läbisin ajaga 21.44. Tihedalt püsis mul kannul noor ja vihane konkurent Akim Ovsjannikov. Lasin ta vahelduseks paariks ringiks ette tööd tegema ning raputasin seejärel otsustava kiirendusega maha. Teine 5 km läbisin kiiremini kui esimese – ajaga 21.30. Kokkuvõttes tuli elu paremuselt teine tulemusel sel distantsil. Akim andis lõpus tempos veidi järgi ning lõpetas ajaga 44.50.

Tublit vormi näitas meie klubi veterankäija Rein Sumberg, kes suutis edastada tervet trobikonda endast kolm korda nooremaid sportlasi ja näidata aega 55 minuti sees. Hea oli vaadata, kuidas Rein tehniliselt korrektse ja võimsa käigustiiliga noortele mahlamütsidele koti pähe tõmbas J

Vahendas Lauri Lelumees

"Kõigest" Eesti meister...

Viimasel ajal on minu kõrvu jõudnud sosinad, justkui poleks Eesti meistritiitlil enam mingit väärtust! Kiibitsejad väidavad, et konkurente on vähe ja mis nii viga tiitleid noppida!

Esimese hooga võib see tõepoolest nii tunduda, tegelikkus on siiski sootuks teine! Loomulikult ei ole Eesti meistritiitel võrreldav olümpiavõiduga, kuid niisama ei riputata medalit kaela ühelgi alal. Piisab kasvõi ühest tugevast konkurendist ja tiitlivõit muutub vägagi väärtuslikuks!

Tugeva konkurendi olemasolu eeldab kogu oma vaba aja, energia ja jõu mängu panekut. Konkurentide arv ei oma siinkohal mingisugust tähtsust- on neid üks või üksteist, pingutada tuleb ikka kogu hingest!

Inimesed ei hooma kui palju tööd ja pühendumust nõuab eesmärk olla mingis valdkonnas Eesti parim. Isegi Eesti edukaim margikoguja peab kõvasti pingutama ja kogu oma vaba aja markide otsimisele pühendama, et keegi temast ei mööduks! Kui mõni mõtleb, et käimine on Eestis suhteliselt marginaalne ja vähepopulaarne spordiala, siis on tal osaliselt õigus, see aga ei tähenda, et Eesti meistriks tulekuks piisab lihtsalt distantsi läbi jalutamisest.

Selleks, et näiteks mina suudaks oma tiitlivõitu kaitsta, tuleb aasta lõikes läbida iga päev keskeltläbi 15-20 km. Lisades sinna juurde veel jõu-, tehnika- ja venitusharjutused, tuleb iga päev pingutada keskeltläbi 2-2,5 tundi. Seda kõike peale 8-tunnist tööpäeva!

Loomulikult on aastas ka puhkepäevi, need aga teenitakse välja siis kui laupäeviti on läbitud 57 km. Selline treening "ampsab" 6-7 tundi sinu vabast laupäevast.

Lisaks sellele, tuleb jälgida toidusedelit ja unereziimi, loobudes liigsest pidutsemisest ja muudest ahvatlustest. Kõike seda järgides, olen jõudnud Eesti ja Baltimaade paremikku. Nüüd kujutage ette, millist pühendumust ja pingutust võiks nõuda sealt edasi liikumine?


Alati Teie,

Margus

Eesti „mahekäijad“ võistlesid edukalt Läti meistrivõistlustel käimises

Taaskord viib kevade saabumine, lume minek ja lindude tulek meid naabervabariiki, kus igakevadise vormitestina ootas ees 50 ringi ehk 20 000m läbimine Murjani spordikooli tartaankattega staadionil.

Saabusime võistluspaika reedel, 15. aprillil ehk päev varem. Meid tervitas kohapeal endine käimiskorüfee Aivars Rumbenieks ning päevinäinud koolimaja. Teinud kohustusliku tiiru ümber hoone põikasime korra sisse ka kooli võimlasse (tegu on sama kooliga, kus nooruspõlves ladus põhja meie edukaim maratonimees Pavel Loskutov).

Võimlasse sisenedes oleks keegi justkui käivitanud ajamasina – nii nagu see võimla nägi välja 40 aastat tagasi, samasugune oli pilt ka täna. Vana inventar, päevinäinud kummimattidest jooksurada, nurgas üksikud sangpommid, hantlid jm vahendid.. elamus oli ehe! Kahjuks olime meie Margusega seekord ainukesed Eesti esindajad. Erinevatel põhjustel Eesti naiskäijad sellel võistlusel ei osalenud. Võistluspäeval oli meeste stardiaeg tavapäraselt kell 13:30. Kõik see tähendas pikka praadimist ja vedelemist. Tegevus, mis tõsiselt treeningutesse suhtuvatele sportlastele on väga harjumatu.

Stardipaugu kõlades oli tegemist, et Läti paremikuga ühes tempos püsida. Juhtgrupi moodustasid tugev Läti kolmik - olümpiasportlased Arnis Rumbenieks ja Igors Kazakevics ning üha paremasse vormi tõusev noorema generatsiooni esindaja Janis Strautins. Jätnud väikese aupakliku vahe järgnes neile Margus ning seejärel mina. Kuna Marguse algtempo (ca 4.30 km kohta) tundus mulle liiga kiire, siis käisin väikese vahega läbides kilomeetreid ca 4.37 tempos. Kaarte segasid nooremad 10 km käijad, kes startisid meiega samaaegselt. Aeg ajalt möödusime ringiga mahajääjatest. Enne 10 km läbimist sain Marguse kätte ning hambad ristis tempot hoides möödusin (10 km vaheaeg 46.24). Mida lähemale jõudis finišijoon, seda paremaks läks enesetunne ja kiiremaks tempo. Viimased 5 km läbisin lausa 21.58-ga, lõpus möödusin veel Strautinsist. Raske pingutuse tasuks tuli isiklik rekord 20 000m distantsil ehk 1:31.48,0 – tegemist on kõigi aegade 7. tulemusega Eestis. Lõpetasin võistluse seega III kohaga, Läti meistriks tuli Arnis Rumbenieks ajaga 1:29.35,0.

Margusel oli eelmisel nädalavahetusel läbitud 37 km tugevat treeningut veel jalgades, seetõttu oli distantsi II pool vaevarikas – lõppaeg 1:36.29,0 (5. koht). Võttes võistlust pigem tugeva treeninguna on tema põhieesmärgiks ikkagi edukas esinemine maikuistel Euroopa karikavõistlustel, see aga eeldab kõikide mahutreeningute järjepidevat sooritamist.

Tehniline pool oli meil mõlemal veel veidi konarlik, kuid avavõistluste kohta lootustandev. Üks on selge – tehnikaharjutuste osakaalu tuleb lähikuude treeningutes oluliselt suurendada.

Koostas,

Lauri Lelumees