Nõmme-Harku metsajooks

Möödunud laupäeval panin hooajale punkti 15 km pikkuse Nõmme-Harku metsajooksuga. Täpselt kuu aega pärast 50 km meistrivõistluseid toimunud jooks kulges vihmas. Õnneks oli soe ja jooksu ajal vihmasadu ei häirinud. Küll aga oli see muutnud raja pehmeks ning sopaseks. 

Kuna jooksimsega tegelen suhteliselt väikeses mahus ja ainult taastaval eesmärgil, tehes 6-10 km otsi, oli võistlustempos 15 km läbimine minu jaoks võrreldav hüppega tundmatusse. Puudus ülevaade raja profiilist ning jõukohasest tempost. Seetõttu alustasin ettevaatlikult. Vend Laurilt, kes oli stardis möödundaastast kolmandat kohta kaitsmas, sain teada, et esimesed neli kilomeetrit on mägine. Võtsingi esimesed 20 minutit ettevaatlikult, seejärel hakkasin vaikselt tempot tõstma. Mäed mulle erilist probleemi ei valmistanud, kuna olin 4-nädalase ettevalmistustsüki jooksul neid päris palju võtnud. Seda muidugi kergelt, 40-50 km nädalaid tehes. Eelkõige oli oluline 50 km-st ära taastuda!

Peale mägise osa lõppu, hakkasin vaikselt eesjooksvaid konkurente noppima. Seitsmendal kilomeetril enam kedagi nägemisulatuses polnud. Vahepeal sain kohtunikult teada, et olen kuues. Lisasin hoogu, mootor töötas hästi ja jooks kulges tõusvas tempos. Kolm kilomeetrit enne lõppu hakkas ka pisut raske, panin viimase käigu sisse, kerides ihuüksi pikka metsasihti. Lõpuks vilksatas neljandal kohal jooksnud vennas, viies koht kohe tema sabas. Lauri kadus silmist, vahe viienda kohaga jäi lõpuks 34 sekundit. Kuna minek oli hea, arvan, et julgema alguse korral oleks vastane olnud võidetav! Finišis tundsin, et kõike ei õnnestunud välja panna. Tõenäoliselt oleks mees-mehe konkurentsis pisut kiireminigi liikuda suutnud!

Kokkuvõttes jäin jooksuga väga rahule. Viies koht, ajaga 57.48 tuli igati meeleoluka ja nauditava võistluse tulemusena.Võtsin jõukatsumist eelkõige toreda vaheldusena käimisele ning ei pidanud pettuma.

Suured tõusud ja langused olid minu lihastele siiski niivõrd harjumatu katsumus, et järgmised kaks päeva sain vaevu liigutud. Väikesed lihaserebendid olid nii vasakus sääres kui paremas reies. See aga ei rikkunud mu head tuju ning jooksust saadud joovastust! Oli väga meeldiv võistlus ja ilus punkt hooajale!

Väikevend Lauri tegi samuti väga tubli etteaste, parandades isiklikku rekordit 20 sekundi võrra, olles ajaga 56.23 62 mehe konkurentsis neljas. Tõrvatilgana meepotis oli 2-sekundiline kaotus kolmandale kohale. Usun siiski, et isiklik rekord korvas Laurile medalist ilma jäämise.

Selleks aastaks on võistlemisega kõik. Nüüd luban endale pikema puhkuse, mil tegelen ujumise ja pallimänguga.

TULEMUSED 

Kaunist sügist!

Lauri Lelumees: 2013. aasta hooaja kokkuvõte

 

Lõppenud hooaega jäävad kaunistama kaks isiklikku rekordit. Üks põhialal käimises (5000m) ning teine jooksmises (maraton). Ka teisi tulemusi võib üldjoontes rahuldavateks pidada.

Veidi jääb kripeldama realiseerimine. Sobivates oludes ja hea õnne korral usun endal reservi olevat kõigil käimisdistantsidel resultaadide parandamiseks, seega leian veel motivatsiooni igapäevasteks ning vahel rutiinseteks treeninguteks.

Kirjeldan nüüd veidi lähemalt hooajaks ettevalmistust. Tõsisemate treeningutega sai tavapäraselt alustatud novembris. Talve esimestel kuudel oli rõhk aeglasematel nn mahutreeningutel.

Novembrist kuni veebruarini oli igakuine kilometraaz ca 400km. Ilmale vastu töötamisel ei näinud mõtet, seetõttu sai enamasti iga nädal 3-5x suusatamas käidud ning iga sõit ei olnud mitte niiisama leevikeste vaatlemine vaid tõsine 1-2 tunnine treening, kus korraga sai läbitud 15-30 km enamasti vabatehnikas. Suusatajaks ma ennast ei pea, kuid tempot hoidsin enamasti 3.10-3.45 km kohta ja südame löögisageduski püsis kõrgemal kui 150 lööki minutis. Erinevalt käimisest või jooksmisest saavad suusatamises suure koormuse ka käed ja õlavöö – seetõttu puudus vajadus täiendavateks jõusaali treeninguteks.

Üheks efektiivsemaks treeningvahendiks pean käimislindil sooritatud treeninguid. Iganädalaselt läbisin vähemalt kahel korral ca 10-12 km 4.40 kuni 6’ tempos, tehes ühtlasi kilomeetri jagu ka spetsiifilisi käimisharjutusi. Hooajale tagasi vaadates osutusid need väga tulemuslikuks. Tehnika püsis stabiilne ning diskvalifitseerimise ohtu praktiliselt polnudki. Vahelduseks sai käimislindil ka joostud, enamasti tempovahemikus 3.55-4.15. Seega suhteliselt intensiivselt.

Nädalavahetusel, tavaliselt laupäeviti, õnnestus Margusel mind välja meelitada „nautima“ 3-4 tunniseid käimistreeninguid. Emotsionaalselt on koos üle 25 km käia tunduvalt kergem, seda isegi krõbeda pakasega.

Mingisugust eriettevalmistust hooaja avavõistluseks seekord suurt ei teinudki. Tööd tegin eelkõige suvist hooaega ja 20 km võistlusi silmas pidades, liiga varajane intensiivsuse tõstmine võib kasu asemel kahju tuua.

Enne veebruarikuiseid Eesti meistrivõistlusi sai vaid korra spordihallis käidud ning 21. meistritiitel tuli seekord ajaga 21.42,52. Kilomeetreid läbisin ühtlaselt 4.20 tempos. Kindlasti oleks aeg võinud olla ca 10 sek parem kui enne 4 km poleks saanud kahte märkust praktiliselt üheaegselt. Seetõttu käisin konservatiivselt ja tehnikat hoides. Margust oli nõrgestanud haigus, vastasel juhul oleks tulemuste üldine tase olnud palju kõvem.

Märtsikuine laager Türgis õnnestus ideaalilähedaselt. Seetõttu ei olnud juba hooaja algusfaasis probleem treeningutel 7x2 km 4.30 tempos läbida. Ka 45 km pikk treening osutus väikese üllatusena täiesti jõukohaseks.

Märtsikuu maht oli kokku 637 km, hooaja kõrgeim.

13. aprillil olin klubide karikavõistlustel jõudnud sedavõrd heasse vormi, et suutsin Ahtme spordihalli 150m ringil sisetingimustes kärpida 5 sekundit oma rekordist, ning võtta esikoht tulemusega 20.43,6.

Mäletan, et tempo tunnetamine niivõrd ebahariliku pikkusega ringil oli keeruline ning järskudes kurvides tehnika tunnetamine raske. Ka emotsionaalselt on suur vahe läbitud ringide arvus.

27. aprillil sai võetud ette igakevadine võistlusreis Leetu. Birštonase võistlus on alati olnud suur loterii. Rada on seal kergete tõusude/langustega ning kohtunike kullipilk sunnib võistlejaid konservatiivsusele. Hooaja alguse kohta oli tulemus suhteliselt normaalne 1:34.34 (4.44 km), tasuks V koht.

Edasi läksid panused suuremaks. 19. mail olin stardijoonel Euroopa karikavõistlustel Slovakkias Dudinces. Kahjuks ei olnud seekord ilm armuline. Stardis lõõskas päike lagipähe ja ka sooja oli pea 30 kraadi!

Seetõttu võis ajalise eesmärgi 1:30 kohe peast visata. Soovisin alustada 4.45 tempos, kuid teistest maha jäädes vajus see pigem 4.50-4.59 juurde. Vedelikku tarbisin ja jahutasin maksimaalselt. Enne 10 km sain rütmi sisse ning siis asusin jõudsalt vahet vähendama. Lõpetasin nendes oludes maksimaalselt hea enesetundega! Tõenäoliselt ca minuti oleks veel aeglase alguse arvelt pigistanud aga arvestagem olusid!

Lõpetasin ilma ühegi märkuse või hoiatuseta ajaga 1:36.07 (4.48) olles 55. kokku 75 startinu hulgast. Olin vist üks väheseid, kes võistluse teisel poolel (47.17) oli kiirem kui esimesel (48.49).  

Bruno Junki mälestusvõistlused toimusid seekord 1. juunil. Kiiruslik vorm oli lubav, treeningutel läbisin kilomeetriseid lõike ca 4.10-4.15 tempos. Ilm oli jällegi väga soe – 28c ja pilvitu. Alguses oli ka 4.20 tempo kerge, hiljem 4.35 raske. Tehnika oli OK, kuid viimast käiku Läti noore profisportlase Edgars Gjacsi vastu siiski polnud. Ta läks ca 4 ringi enne lõppu eest ja võitis 44.51,9-ga. Mulle fikseeriti finišis 45.00,3 – sellega olin meeste arvestuses teine. Tehnika oli hea, kuid võib-olla oleks pidanud lõpus rohkem riskeerima. Seekord jäi šampuse joomine jälle lätlaste ülesandeks..

Hooaja ühe säravama esituse tegin 14. juunil Alytuses 20 km distantsil. Mulle sobib jahe ilm, seekord pakkus taevataat tibutavat vihma ja 18 soojakraadi. Esimesed 10 km läbisin 44.36-ga. Kahjuks otsustas minuga koos rühkinud leedukas võistluse kohe peale 10-t katkestada, see võttis ka minul tempot veidi alla. Kuni 10 km liikusin maksimaalse pingutuse piiril, sisuliselt udus, alateadvuses vasardamas soov mitte tempos järgi anda.  

Alguses 4.25 tempos kuni 8 km, kuid pärast 11 vajus tempo 4.40 juurde. Aeglaseim oli 16-18 ca 4.48-4.50 tempos. Resümeena tõdesin, et kiiruslik reserv peaks veel parem olema, st et 44’ peaks kergelt tulema. Siis saaks II ešeloni leedukatele tugevalt vastu seista. Lõppaeg 1:31.43 (4.35).  17. koht 30 võistleja hulgast, tehniliselt korrektne sooritus.

Eesti meistrivõistlused 28. juulil tervitasid võistlejaid jälle 25 kraadise leitsakuga. Midagi positiivset peale tiitlivõidu meenutada ei ole. Marguse diskvalifitseerimine ja teiste osalejate aeglasem liikumiskiirus vähendasid veidi ka enda motivatsiooni. Piinavalt pika ja kurnava võistluse lõpus peatus stopper ajal 1:38.35,99 (4.56). Ka arvestades ilmaolusid ei saa tulemusega rahul olla kuigi meistritiitel sai vormistatud.   

Edasi järgnes väike põige kõrvalalale. Teades, et head sportlikku vormi augustikuus käimisvõistluste puudumisel realiseerida ei õnnestu, võtsin osa 8. septembril toimunud Tallinna maratonist. Tasuks isiklik rekord ajaga 2:51.07 (4.03). Üldarvestuses 28. koht, EMV arvestuses 10. koht.

Maratonile järgnes 2-nädalase vahega kaks sutsakat 20km käimises.

21. sept panin jala joonele LIT-LAT-EST-SWE-NOR maavõistlusel Tukumsis. Aeg 1:34.21 (4.43), sellega olin kuues. Alustasin 4:40 tempos ning seejärel õnnestus suhteliselt stabiilselt hoida km aegu 4:40 ja 4:45 vahel. Kindlasti pani oma pitseri väga paljude kurvidega, tõusude ja langustega ning kohati munakivisillutisega 1 km ring.

10 km vaheaeg oli mõni sekund alla 47 minuti. Teine pool püsis praktiliselt sama, kuid koha poolest tõusin pidevalt jõudes lõpuks finišisse kuuendana. Finišis oli energiat ülegi! Seekord õnnestus edestada läti noort proffi Edgars Gjaci ning palju ei jäänud puudu ka Gennadi Kozlovskist Leedust.

28. sept võistlesin taaskord Paralepa parkmetsa osoonirohkel trassil Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel. Liikusin suhteliselt piiripealse tempoga. Suutsin suuremat ärakukkumist vältida, kuid veidi pidin algtempos järgi andma. Tegin hooaja tippmargi 1:31.38 (4.35). Hooaja lõpu ja vaid nädalase vahe kohta suhteliselt hea võistlus.

Vahel peab võistlema ka siis kui võistlus koju kätte tuuakse. Ilmselt hooaja viimase võistluse tegin maja taga metsas kui 6,3 km pikkuse pikkade traditsioonidega rabajooksu lõpetasin 7. kohaga ajaga 21.32.

Selline oli siis tagasivaade lõppenud hooajale.  

Lauri

Osalemine rahvusvahelistel võistlustel 2013

1. Euroopa KV  19.05. Dudince ( SVK )

Maarika Taukul – 46. koht N 20 km 1:56.22  ( 58 osalejat ).

Lauri Lelumees – 55. koht M 20 km 1:36.06 ( 75 osalejat )

Margus Luik – DQ M 50 km ( 49 osalejat )

2. EST-LAT-LTU-SWE ( Baltic, Nordic ) maavõistlus käimises 20.09.Tukums ( LAT ).

 Lauri Lelumees – 5. koht M 20 km 1:34.21

 Ruslan Sergats̆ov – 5. koht MJ 10 km 52.52

 Anastasija Skats̆ko – 6. koht NJ 5 km 29.21

 Igor Jakovlev – 6. koht  MJ 10 km 56.09

 Margarita Kozlova – 8. koht N 10 km 1: 01.57

 Anastasija Ponomarenko – 8. koht NJ 5 km 30.58

 Anna Kukankova – 10. koht N 10 km 1:06.08

 Ainar Veskus – 10. koht M 20 km 1:56.05

Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-44, SWE-39, LAT-34, EST-22

3. Presidendi KV-Balti maavõistlus 20.07. Valmiera ( LAT ).

III koht – Margarita Kozlova – N 5000 m 28.55,14

4. koht – Anastasija Ponomarjova – N 5000 m 29.26,93

5. koht – Ainar Veskus – M 10 000 m 48.22,99

7. koht - Artjom Djatšuk – M 10 000 m 52.52,01

4. A. Mikenas Memoria 27.04. Birštonases ( LTU ).

5. koht – Lauri Lelumees M 20 km 1:34.34

6. koht – Margus Luik M 20 km 1:35.52

7. koht –Artjom Djats̆uk M 20 km 1:48.37

7. koht – Maarika Taukul N 10 km 53.47

5. Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises 20.05. Murjani ( LAT )

I koht – Ruslan Sergatšov PB 3000 m  14.48,5 ( Eesti U-14 tipptulemus )

II koht – Kiril Borz̆itski MJ 10 000 m 1:04.54,1

III koht – Bogdan Davõdov MJ 10 000 m 1:05.32,3

4. koht – Ilja Volosatov PB 3000 m 16.52,7

4. koht – Anastasija Ponomarenko TB 3000 m 16.41,1

4. koht – Margarita Kozlova TA 5000 m 29.46,3

Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-50, LAT-43, EST- 32

6. 17. Bruno Junk Memorial 26.05. Valgas

I koht – Ruslan Sergatšov PC 1000 m 4.41,3

I koht – Sergei Sannikov PD 1000 m 5.13,1

I koht – Anastasija Ponomarenko TB 3000 m 17.56,6

I koht – Margarita Kozlova TA 5000 m 30.28,3

I koht NJ - Anz̆ela Suhhanova NJ 5000 m 34.58,5

II koht – Lauri Lelumees M 10 000 m 45.00,3

II koht – Rein Sumberg MV 5000 m 28.18,2

III koht – Maarika Taukul N 5000 m 26.27,5

III koht – Rein Sumberg MV 5000 m 27.09,8

III koht –Ainar Veskus M 10 000 m 48.33,7

7. Käimisfestival „Alytus-2013 „ 14.06. LTU

I koht – Ruslan Sergats̆ov  PB 3000 m 15.24,11

Lauri Lelumees – 17. koht M 20 km 1:31.43

Margus Luik – 19. koht M 20 km 1:37.28

Ainar Veskus- 22. koht M 20 km 1:43.14

Artjom Djats̆uk – 24. koht M 20 km 1: 57.55

Koostanud: Toomas Rosenberg

Hooaja kokkuvõte

Tuleb tõdeda, et seljataha jäi elu raskeim hooaeg, mil praktiliselt pool aastat tuli tegeleda terviseprobleemidega. See räsis kõvasti keha ja vaimu, keskendumine ei olnud alati 100%, kohati tegin küll trenni, aga mõte uitas mujal. Kõik see väsitas ja jättis jälje tervele hooajale. Märtsi alguses alustatud ravi lõppes juuni keskpaigas, sealtmaalt läks enesetunne ja kehaline vorm vaikselt jälle ülesmäge. Augusti lõpust alates on nii vaimse kui füüsilise tervisega 95% ulatuses ok ja viimane lihv 50 km meistrivõistlusteks sai antud juba suhteliselt hea fiilingu pealt. Selgituseks nii palju, et märtsi alguses tuvastati organismis põletik, mille raviks tuli neelata hulgaliselt antibiootikume.

Talvine põhjaladumine kulges tõrgeteta, lumel sai tehtud korralik põhi: november 434,8 km, detsember 500,8 km ja jaanuar 504,7 km. Kavas olid pikad otsad ja 10 km tempotreeningud. Mahud oleks võinud olla veelgi suuremad, kuid see talv oli eriti lumerohke ja mahukamalt treenida ei olnud võimalik.

Veebruaris testisin vormi Eesti sisemeistrivõistlustel. Nädal varem olin tõbine- nohu ja peavalu olid üsna tugevad. Päev enne starti oli kõik ok. Stardipäeval olin aga kui puuga pähe saanud, vaevu suutsin lõpetada, tasuks hõbemedal. Aeg 22.44,76 ei olnud kindlasti see, milleks treeningute põhjal võimeline olin.

Märtsis treenisime Lelumehega kaks nädalat Türgi kuurortlinnas Alanyas. Õnnestus teha kogu karjääri raskeim ja kvaliteetseim laager. Võtmetreeningutena olid kavas 40 ja 45 km, tempotreeningud 17 + 18 km ja kaks korralikku lõigukat 7x2 + 8x2 (täisjõuga). Kaks nädalat ainult sõime, treenisime ja magasime!

Aprillikuusse oli plaanitud esimene välivõistlus klubide karikavõistluste näol. Külma ja vihmase ilma tõttu peeti jõukatsumine Ahtme spordihalli 150-meetrisel siseovaalil. Jalad olid veel laagrist pehmed ja minek väga puine. Lõpetasin teise kohaga, aeg 22.01,2 oli pettumus.

Kaks nädalat hiljem sõitsime Lõuna-Leedu käimiskantsi, väikesesse kuurortlinna nimega Birštonas, kus kavas iga-aastane Antanas Mikenase Memoriaal. Tabletikuur oli veel täies jõus, kuid sellele vaatamata läks päris ladusalt. Lõpetasin 6. kohaga, aeg 1:35.52 oli hooaja alguse kohta igati korralik ja rahulolu pakkuv tulemus. Tõenäoliselt oleks käinud alla 1:35gi, aga arvasin endal ühe ringi rohkem olevat ning jäin lõpuspurdiga hiljaks.

Järgmise suure sihina ootas ees hooaja kulminatsioon- Euroopa Karikavõistlused Slovakkias. Just sealses väikelinnas Dudinces tegin 12 aastat tagasi oma karikavõistluste debüüdi. Nostalgia ja äratundmisrõõm oli suur. Seadsin eesmärgiks Moskva MM-normi (4:15) püüdmise. Lahutas ju mind tiitlivõistluste normist vaid pisut üle kolme minuti. Samas olin vaimselt täiesti läbi põlenud. Keha oli tervise pärast muretsemisest energiast tühi, nii oli raske sooritusele keskenduda. Tegin tehnilises plaanis mõned vead ja peale 20ndat kilomeetrit tuli kolme hoiatuse tõttu rajalt lahkuda. Tagantjärele tuleb tunnistada, et ei olnud selleks võistluseks vaimselt valmis.

Peale karikat neelasin kolm nädalat antibiootikume, kerged treeningud jätkusid. Nädal peale kuuri lõppu võistlesin Alytuse tugevatasemelisel 20 km võistlusel. Esimesed 10 km kulgesid päris ladusalt, siis sai aga jõud otsa, lõpetasin 1: 37.28 ja 19. kohaga. Tundsin, et keha pole veel kosunud, kuid sellegipoolest oli hea olla tagasi. Ka tehnilise poole pealt läks seekord hästi- vaid üks kohtunik ei olnud minu stiiliga rahul, kõik teised „kontrollpunktid“ läbisin puhaste paberitega.

Seejärel sain üle nelja kuu taas tabletivabalt treenida ja minek oli hoopis teine. Valmistusin Eesti 20 km meistrivõistlusteks väga korralikult. Parimate nädalate mahud küündisid 150 km kanti. Paraku osutusid meistrivõistlused ise suureks pettumuseks. Nagu Euroopa Karikal, olin jällegi kipus tehnikaga. Otseselt ise vigu ei tunnetanud, kuid kohtunikud tegid minuga kiirelt sotid selgeks- 6,3 km ja rajalt maha! Pettumus oli suur, samas sain aru, et tehnikaga on tarvis kõvasti tegeleda- juba teine DQ ühel hooajal, sellist asja polnud varem juhtunud!

Üheksa nädalat jäi Eesti 50 km meistrivõistlusteni. Asusin taas usinasti treenima. Suur rõhk langes jõu- ja tehnikaharjutustele. Tegin palju mäkkekäimist ning sammhüppeid. Uute vahenditena olid kavas pikad lõigud stiilis 2x6+1 km ja 3x6 km võistlustempos. Lisaks veel 15-20 km tempotreeningud võistluskiirusel + pikad otsad stiilis 35-40 km rahulikult.

Võistlushommik Haapsalus tervitas sportlaseid vaid 7 soojakraadi ja külmade tuuleiilidega. Alustasin uljalt rekordgraafikus, kuid peagi hakkas  aeg minu kahjuks tiksuma. Kui poole maa peal kaotasin graafikule veel  kahe minutiga (25 km 2:10), siis peale 30ndat kilomeetrit oli selge, et heal juhul lõpetan 4:25ga. Pika pingutuse vältel hakkas endast märku andma ka külm ilm, muutes lihased puiseks. Keha kaotas energiat sooja hoidmisele ning konkurents muutus peamise hõbedapretendeni diskvalifitseerimise järel pea olematuks. Lõpuks edestasin hõbemedaliomanikku 1 tunni ja pronksimeest koguni 2 tunniga! Aeg 4:27.19 ei olnud tol päeval kindlasti võimete lagi. Tundsin, et külm ilm ja konkurentsi puudus jätsid üht-teist sisse.

Enesetunne oli kogu võistluse vältel aga imeline, parim mida kunagi kogenud! Suuri ärakukkumisi ei esinenud, ka tehniliselt läksin peale 20ndat kilomeetrit aina paremaks! Sain peakohtunik Jekaterina Jutkinalt lausa kiita! Ka võistlus ise oli väga meeleolukas koos muusika ja tippkommentaator Timo Tarvega. Lisaks rajakõrval seisnud sõbrad-treeningkaaslased ja loomulikult isa-ema, kes ühtegi Haapsalus peetavat jõukatsumist vahele ei jäta. Suured tänud peakorraldaja Endel Susile!

Eraldi tahan tänada Ijat, kes kogu selle raske hooaja vältel mind toetas ja tagant utsitas! Tore on trenni minna, teades, et keegi sind kodus ootab ja kaasa elab! Samuti tuleb tänada vend Laurit, kelle abita ma enam ammu spordiga ei tegeleks- see tugi on olnud hindamatu! Ja veelkord tänusõnad Adidasele, kes mind nii uhkelt riidesse panid!

Kokkuvõttes õnnestus aastale kuldne punkt panna ja nö kohustuslik tiitlivõit 50 km-s koju tuua. Viimane võistlus tõi pisut rõõmu suures osas ebaõnnestunud hooaega ning andis kindlust, et vähemasti 50 km-s võib edaspidigi veel korralikke aegu oodata! Samas sai selgeks, et isikliku rekordi parandamiseks oleks hädavajlik võistelda välismaal, kus konkurents tihedam. Kui ikka keegi korralikult kuklasse hingab on ajad ka hoopis teisest klassist!

Tänu toredale tiitlivõidule võib hooajale siiski „kolme“ ära panna. Mis kehvasti, see uuesti ehk uuel aastal uue hooga!

Kui minu püüdlusi kergejõustikuliidus hinnatakse (rahastatakse), teen järgmise 50 km stardi 209 päeva pärast Maailma Karikavõistlustel Hiinas.

Kuldset sügist soovides

Margus

Eesti võistluskäimise tulevikust

Minu subjektiivne arvamus on, et hetkel peame panustama neile, kes tipus ja tõsiselt harjutamas. Tulevikku ma väga roosilisena ei näe, kuna tausatjõud ala arendamiseks on puudulikud. 

Käimistreenerid on reeglina endised käijad (teiste alade tegijad ei tunne ega armasta ala), seetõttu peaksime juhendajaid otsima nende hulgast. Eelpoolmainitud on praegu Eestis olemas, aga alast eemaldunud. Lisaks puudub neil motivatsioon ja kergejõustikuliidul-spordiklubidel rahalised vahendid, et töötasu maksta. Seetõttu peame olema tänulikud, et mõni treener siiski ala arendamisega omal initsiatiivil tegeleb. Kiita tuleb Endel Susi, Toomas Rosenbergi, Ivan Jutkinit ja Jevgeni Terentjevi. Kahjuks on pädevaid treenereid vähem kui ühel käel sõrmi. Seda peegeldab ehedalt ka meie käijate hetketase.

Nagu mainisin, peaksime panustama tippudele. Minimaalsed eeldused, et sportlastelt mingeidki tulemusi oodata, on tagada neile 1-2 nädalane laager talvel ning 2-3 nädalane laager kevadel. Lisaks tuleks leida raha varustuse ostmiseks ja massöörile maksmiseks. Need summad ei ole utoopilised, vaja oleks vaid pisut vaeva näha ja prioriteedid paika panna. Hetkel väärivad toetust kuus sportlast, kõik ülejäänud on rahvasportlased ja peaksid oma taset tõstma.

Meesteklassis on veel tegevad Lauri Lelumees ja Margus Luik, kes kuuluvad ajaloo kuue parema käija hulka, olles selles pundis ainukesed amatöörsportlased. Kõik ülejäänud on omal ajal tšekkide toel ja sümboolsel ametikohal tiksudes tippsporti teinud. Seda kõrgemalt peaksime hindama meeste tahet ja visadust vaatamata kõigele töö kõrvalt treenida ja Eesti käimissporti elus hoida.

Lisaks vääriks toetamist veel noorukesed Ruslan Sergatsov, Anastassija Skatško ja Anastassia Ponomarenko, kelle võimed ja tehnika on paljulubavad. Erinevalt teistest, ei ole nende puhul veel hilja teha õigeid otsuseid.

Mingis osas tasub kindlasti toetada ka Ainar Veskust ja Virgo Adusood, kuid nemadki peavad oma taset oluliselt tõstma. Eriti suur potensiaal korralikku tulemust näidata on Ainar Veskusel.

Lõunalaagreid väärivad esialgu vaid Luik ja Lelumees, kõik teised peaksid kõigepealt üritama kodumaal regulaarselt treenida, alles siis on mõtet nende peale raha kulutama hakata.

Ülejäänud osa käijatest on kahjuks olematu tasemega lõbujõustiklased.

Seetõttu oleks minu hinnangul oluline suunata lõviosa võistluskäimisele eraldatavaid vahendeid just tippude toetuseks. Kogu võistlusgraafik tuleks üles ehitada nende soovidest-võimalustest lähtuvalt. Lisaks tuleks tippudele kinni maksta aastas vähemalt üks korralikul tasemel välisvõistlus, sest kodune konkurents on olematu. 

Toetagem neid, kes tõsiselt treenivad. Pole mõtet raisata raha terve karja lõbujõustiklaste peale, kes järgmine aasta juba orbiidilt kadunud.

Meistritiitel sai meediakajastust

Minu tiitlivõitu kajastati ka meedias:

• http://www.ekjl.ee/uudised/maanteekaimise-eesti-meistrid-on-luik-ja-kozlova-505

• http://online.le.ee/2013/09/30/paralepas-peeti-kaimise-eesti-ja-laanemaa-meistrivoistlused/

• http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/margus-luik-voitis-50-km-kaimises-eesti-meistritiitli.d?id=66808913

• http://sport.postimees.ee/2090828/margus-luik-voitis-eesti-meistrivoistlused-50-kaimises

• http://www.laanlane.ee/article/margus-luik-v%C3%B5itis-eesti-meistriv%C3%B5istlused-50-k%C3%A4imises

Paranes eestlaste kõrgeim koht Maailma Karikavõistlustel

Seoses venelase Igor Erokhini dopingukaristusega, paranes ühtlasi ka eestlaste käimisajaloo kõrgeim koht Maailma Karikavõistlustel. Hõbemedalimehe diskvalifitseerimise järel kuulub 2012. aastal Saranskis peetud karikavõistluste 50 km käimise distantsi 70. koht Margus Luigele. Eestlaste paremuselt teine resultaat pärineb 2004. aasta Maailma Karikavõistlustelt Naumburgist, kus Jekaterina Jutkina oli naiste 20 km käimises 72.