Kodulinnas gümnasiste koolitamas

Teisipäeval kutsus Läänemaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Leelo Paju mind spordisuuna õpilastele võistluskäimist tutvustama. Kasutasin päevakavas olnud auku ning sõitsin tunnikeseks kodulinna. See ei olnud mul esimene kord koolitajana üles astuda, varem olen kahel korral õpetanud treenereid kergejõustikuliidu egiidi all toimunud atesteerimiskursustel. Kui kuhugi kutsutakse, võtan pakkumise alati vastu, eriti veel kui soov tuleb kodulinnast!

Päikeselisele Haapsalu staadionile oli kogunenud paarkümmend spordihuvilist noort. Tore oli taas kohtuda oma kehalise kasvatuse õpetaja Aavo Tomingasega. Seekord olid rollid vahetunud ja mina sain õpetada oma õpetajat.

Peale lühikest teooriatundi, oli aeg asi omal nahal järele proovida. Noored olid toredad ja enamus neist julges ka kenasti kaasa teha. Tõe huvides tuleb siiski lisada, et nende kaasamine nõudis pedagoogika meisterklassi ning ise ette näitamist, enne kui enamuse neist liikuma sain.

Jagasin ka auhindu- kukekommi said nii parimat tehnikat kui suurimat kiirust näidanud noored. Õpetajatele kinkisin mälestuseks ja tudeerimiseks Lauri Lelumehe raamatu "Võistluskäimine" koos autoripoolse pühendusega.

Oli väga tore ja meeleolukas üritus!

16. Nõmme maanteejooks

Kuna varakevadel Eesti käimiskalendris võistluseid ei leidu, otsustasime Lauri Lelumehega startida hoopis jooksuvõistlusel. Meiega liitus minu vend Lauri. Eesmärgiks oli organism enne algavat võistlushooaega "lahti joosta", et esimesed käimis-stardid ei tuleks kehale niivõrd suure šokina ning et "mootor" oleks kenasti töökorras.

12. aprilli hommik Nõmme spordikeskuses tervitas meid 7 soojakraadi ja uduvihmaga. Hiljuti Maltalt naasnuna, tundus selline ilm jahedavõitu. Kuna jalad olid veel laagrist rasked ja erilisi lootusi kõrge koha osas ei hellitanud, otsustasin joosta pikas dressis. Lelumees seevastu oli startinute seas üks karastatumaid, võttes joonel koha sisse t-särgis ja liblik-pükstes.

Nagu prognoosisime, panid kõik stardis minema nagu kevadel välja lasknud mullikad. Juba paarisaja meetriga olid liidrid soliidse edumaa saavutanud. Õigupoolest oli enamus jooksjatest meist ette rebinud. Kuna distantsi pikkus oli vaid 5 km, ei tohtinud väga suurt vahet sisse lasta. Taktika oli esimesel kilomeetril olevast pikast tõusust (Nõmme orust Glehni lossimäele) väikese varuga üles rühkida ja siis konkurente neelama asuda. Kõvad mehed, minu väikevend nende seas, võtsid muidugi tõusugi täie rauaga ja nihkusid peagi püüdmatusse kaugusesse. Kõik ülejäänud aga olid võidetavad. Rühkisin tõusust üles ja nagu ennustanud olin, hakkas peagi mehi selg ees vastu tulema. Lelumees oli kogu aeg nägemisulatuses, liikudes ca 50 m eespool. Ka tema ei olnud alustanud sildu põletavas tempos, vaid keskendus võistluse teisele poolele. 

Distants oli lühike ning tõusunukke ja järske kurve täis. Kogu aeg tuli tempot muuta, mis lisas ülesandele raskust. Vaatamata pisut puisetele jalgadele, oli toonus neis hea ja "mootor" töötas hästi. Oleks distants poole pikem olnud, võinuksin esikümne kohas kindel olla. Nii lühikesel maal jäi aga noorte poiste vastu kiirusest puudu. Üle kolmekümneste arvestuses oleksime venna ja Lelumehega kolmikvõidu võtnud.

Üritasin kogu jõust Lelumeest püüda, aga endise jooksjana on ta sellel alal minust parem. Korra, Maardu järve jooksul, olen teda võitnud, üldseis on aga 2:1 tema kasuks. Kokkuvõttes lõpetasime 5-sekundilise vahega 12. ja 13ndana, ajad vastavalt 17.17 ja 17.22. Kokku startis 53 meest. Jäime üldjoontes rahule ning leidsime, et ilma erialaste treeninguteta on see küllaltki normaalne tulemus. Väikevend esines väga hästi, lõpetades kõrgel 6. kohal (16.54). Oli tore jooksupäev, mis lõppes Nõmme spordikeskuse saunas jooksumeeste muljetamisega.

Välishooaja avastart seljataga, jääme ootama käimishooaja esimest võistlust.

Pildid: Sportfoto.ee

TULEMUSED

Tempotreening

Käimiskalender 2014

18.-19.01.  Eesti talvised MV käimises noortele ja juunioridele ja noorsooklassile, Tallinn/ LKJH

22.-23.02.  Eesti talvised MV, Tartu/ ÜSH

26.04.        28. Antanas Mikenas mälestusvõistlused, Birs̆tonas ( LTU )

03.05.        Eesti klubide KV käimises, Narva

17.05.        19. Bruno Junk mälestusvõistlused ja Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises,Valga

13.06         40. juubelivõistlus Alytus 2014, Alytus ( LTU )

26.-27.06.  Eesti suvised MV käimises noortele, juunioridele ja noorsooklassile, Rakvere 

12.07          Läänemaa lahtised MV käimises ?

18.-19.07.   Balti maavõistlus, Presidendi Cup, LAT

02.-03.08.  Eesti suvised MV ( M 20 km, N 10 km ), Tallinn

13.09.        LAT-LTU-SWE-EST maavõistlus käimises, Tallinn ( EST ) ?

27.09.        Eesti maanteekäimise MV( M 50 ja N 20 km ), Tallinn ?

 

Küsimargid on sügiseste võistluste kohal. Ei ole selge, kes viib läbi LAT-LTU-SWE-EST maavõistluse ja kus see aset leiab. Kindel on esialgu vaid see, et võistlus peab toimuma Eesti pinnal.

Samuti on hetkel lahtine Eesti maanteekäimise MV-te saatus, sest kedagi, kes üritust korraldada sooviks, ei leidu.

Stiilikohtunike nappuse taga seisab ka Läänemaa lahtiste MV-te korraldamine. Võistlus toimub kui kohtunikud kokku saadakse.

Kevadised väljakutsed

Kevadise laagriga seostuvad kahetised tunded- ühest küljest on hea külma käest päikese alla pääseda, teisalt jällegi on suvesoojast jahedasse kevadesse naastes kontrast suur. Laagris lühikeste pükstega lipates loodad, et tagasitulles kannatab ka siin juba õigepea sama teha. Reaalsus tabab aga valusalt- enne maid reeglina lühikeses püksis ei treeni. Talvelaagrist naasta on emotsionaalselt isegi kergem, siis tead, et ees ootab külm talv. Lõuna-Euroopa kevad on aga meie omaga võrreldes kui öö ja päev ning tõstatab asjatuid lootusi.

Sain laagris juba üsna hea hoo üles, kuid kodus tuleb taas tänavatel pika dressiga liikuda. Pikk vorm ja jahedad temperatuurid langetavad treeningtempo koheselt 15-20 sekundit kilomeetri kohta aeglasemaks. Jooksus pole vahe nii suur, aga käimises segab pikk dress liikumist kõvasti. Lisaks tuleb lõigutreeningud jälle sisehallis sooritada, kuna väljas puhuv külm ja vinge tuul ei võimalda vabas õhus kvaliteetset sooritust teha.

Tuli selline viripilli jutt, aga nii ta paraku on. Ei saa aru nendest sportlastest, treeneritest ja meediaekspertidest, kes soovitavad sportlastel mitte olude üle kurta, oma vigastustest rääkimata jätta jne. Kui ajakirjanik küsib ebaõnnestumise põhjust, siis minu arust on madalalaubaline vastata: "Olin lihtsalt sitt". Kõik nägid, et sa olid sitt, aga mis põhjusel? Hoopis asjalikum on segavad faktorid välja tuua ja analüüsida, seda aga kipuvad osad lihtsalt vabandamiseks tituleerima. Enamasti teevad nii spordikauged inimesed, kes ise kõrgete eesmärkide suunas liikunud pole. Tippspordis määravad tulemuse pisiasjad. Ainult võhik võib öelda, et mis sa hädaldad, tee rohkem trenni ja saad tugevamaks. Trenni tegemine on küll oluline, aga kaugeltki mitte ainus printsiip tulemuse saavutamisel. Mida kõrgemat mängu mängid, seda enam loevad pisiasjad, sest tipus on tihe.

Optimistlikuma noodiga jätkates, pole tõeline kevad loodetavasti enam kaugel. Tuleb mõned külmad nädalad veel ära kannatada ja siis saab juba "lühkarites" liikuda!

Mahutreeningud Maltal

15. märtsil sõitsime Lauri Lelumehega Maltale kilomeetreid koguma. Kahe nädala jooksul oli plaan keskenduda aeroobse baasi tugevdamisele. Kuna sellel aastal toimub koduse käimishooaja avastart alles mai alguses, jätsime kiirustreeningud tagaplaanile.

Malta võttis meid vastu meeldivalt sooja (17-20 kraadi) kuid saarele omase tuulise ilmaga. Mõnel päeval muutis tugev tuul treeningud päris arvestatavaks väljakutseks. Sellegipoolest sai suurem osa vajalikust tööst kenasti tehtud.

Päris unarusse kiirust siiski ei jätnud, korra nädalas läbisime tempokad 10 kilomeetrit. Reedeti koosnes minu menüü 30-kilomeetristest käiguotsadest.

Jõutreeninguteks kasutasime hotelli jõusaali, mis öömajalistele tasuta, teistele aga kogunisti 119 eur-i kuu! See tundus küll sulaselge röövimisena, kuna viimati tuuniti saali tõenäoliselt 80ndate lõpus. Lisaks oldi üli tähelepanelikud, et keegi jumala eest ühtegi higipiiska masinatele ei tilgutaks. Selle vältimiseks, pidi iga külaline harjutusi sooritades töövahendi hoolikalt rätikuga katma. Võibolla kardeti, et vanad ja roostes masinad ütlevad märga saades lõplikult üles või peljati tõepoolest nii paaniliselt higi?

Süüa tegime valdavas osas ise. Töökorraldus oli paigas- Lauri kokk ja mina nõudepesija. Vahelduse mõttes külastasime aeg-ajalt usinaid hiinlasi, kelle odav kuid maitsev riis meie energiavajaduse kenasti rahuldas.

Väidetavalt on Malta lauge maa. Kõrgeima punktina on märgitud järsult merre langev, pisut üle 300 meetri kõrgune kaljusein nimega Dingli Cliff. Ka lennukist vaadatuna ei tundunud saareke sugugi mägine olevat, see oli aga petlik pilt- suuri mägesid polnud, küll aga väikesi ja keskmise pikkusega tõusunukke. See oli lisaks tuultele veel üks väljakutse, millega pidime treeninguid tehes arvestama. Aga nagu ütles Nietzsche- kõik, mis ei tapa, teeb jalad tugevaks!

Malta oma 316 ruutkilomeetriga on väiksem kui Hiiumaa, koosnedes seitsmest saarest, milledest kolm on asustatud (Malta, Gozo ja Comino). See on riik, mida peetakse maailmas ainulaadseks mitmel põhjusel. Esiteks ei ole kusagil mujal nii palju vaatamisväärsusi sedavõrd väikese pinna peal. Teiseks asub siin Ggantija templikompleks, mis on 600 aastat vanem kui Egiptuse püramiidid. Tegemist on ühe vanima ehitisega maailmas. Kolmas unikaalne nähtus on Maltal kõneldav araabia keel. Ainulaadseks teeb selle asjaolu, et kirjakeeles kasutatakse ladina tähestikku.

Tegelikult on maltalased kakskeelsed. Räägitakse Euroopa Liidu kõige enamkasutatavat kui ka kõige väiksema kõnelejaskonnaga keelt ehk ametliku keelena on kasutusel nii malta kui inglise keel.

Kuna nii väikese saare peal elab üle 400 000 inimese, teeb see kohast ühe tihedamini asustatud paiga maamunal. Seda on tunda igal sammul- tänavad on kitsad ja tihedalt maju täis. Liiklusvool ei katke iial. Saareelanikel on üle 200 000 auto, seega pea iga teine omab sõiduvahendit. Kitsad tänavad ja vasakpoolne ning tihe liiklus olid kohati päris väsitavad.

Inimesed ise on aga lahked ja rõõmsameelsed, nautides elu ja pidades rangelt kinni lõunapausidest. Kohalik siesta kestis ühest neljani. Sel ajal olid tänavad tühjad ja poed kinni. Tundus, et kõik on eluga rahul ja meeleheitlikult kasumit taga ei aeta. Tuleb mainida, et keskmine palk on 1100 euro ringis, seega pisut kõrgem kui meil, kulud aga aastaringselt valitseva maheda kliima tõttu tunduvalt väiksemad.

Loodus on ilus- kõrged kaljuastangud, kaunid laguunid ja rohelised orud. Ka linnad on imelised-, kaldaääri kaunistavad kollased lubjakivist elamud ja loomulikult kirikud. Pühakodasid on saareriigis üle 350ne!

Vabal ajal vaatasime ka pisut ringi, kuigi tänu tihedale liiklusele ja sagedatele peatustele, läbivad liinibussid ka kõige lühemaid vahemaid poole aeglasemalt kui kaarti vaadates eeldada võiks. Seega võtab iga väljasõit üksjagu aega ja energiat.

Omamoodi kogemuse osaks saime Mosta linna pühakojas. Sealne kirik on tuntud selle poolest, et maailmasõja ajal kukkus 500 kg lennukipomm keset jumalateenistust läbi lae inimeste sekka. Oli ime, et pomm ei plahvatanud ega tabanud ka ühtegi külastajat. Selle koopia ehib praegu kiriku tagaruumi.

Tagaruumidest rääkides, saime Lauriga osa haruldasest kirikukogemusest. Vaatasime, et peaaltari kõrval asuv uks on avatud ning jalutasime julgelt sisse. Nägime nõupidamisteruumi, elutuba, mikrouuni ning suure pühaku kujuga kaunistatud pisikest kööginurka ja muid olmeruume. Kondasime peaaltari ümbruses ja proovisime jumalaasemike toole. Väljudes tormas meie suunas ehmunud elektrik, kes käte vehkides külastajad tagaruumidest taanduma sundis- vaene mees oli elektrikilpi remontides ukse praokile jätnud ja uudistavad turistid otse pühakoja altari ligi lasknud! See oli aga rangelt keelatud, peaalarit ümbristesid punased turvaköied, meie aga jalutasime tagaruumist otse kõige selle ilu keskele. Sellised kirikukülastused jäävad meelde!

Kuigi treeningud olid rasked ning väsitavad, oli Lelumehel aega ka vempude tegemiseks. Ühel õhtul väsinuna magama heites, lõin pea vastu patja ära! Lauri oli püüri vahele kõvade kaantega raamatu sokutanud! Teisel korral pesemast tulles, kohkusin korralikult, nähes Lelumeest oma voodis teki all kükitavat- tegelikult täitis tekialust aga taburet. Naljamees ise oli köögidiivani taha peitu pugenud! Käib töö ja vile koos!

Tuultes karastunutena ning päikesest põlenutena, jõudsime 30. märtsi öösel koju. Laagris valitsenud 17 soojakraadist oli pärale jõudes alles vaid 1, aga ka see on parem kui 0.

Nüüd seisab ees kuu aega kiiruse kogumist. Mai alguses  stardib käimishooaeg Narvas toimuvate klubide karikavõistlustega.