Laagrielu Lanzarotel

21-28 märts sai hea sõbra ja konkurendi Lauri Lelumehega taaskord külma ja lume eest lõunalaagrisse pagetud. Seekordne väljasõit toimus Kanaaride suuruselt neljandale saarele Lanzarotele. Töö, pere ja muud kohustused ei võimaldanud meil üle 8 päeva laagris olla. Sellegipoolest sai tööd tehtud kõvasti ja hüva hooga, ikka kaks trenni päevas ja lõunauni vahele. 

Reisikonsultandina töötav abikaasa Ija oli meile välja valinud ilusa kolmetärnihotelli nimega Floresta. Majutusasutus paiknes Puerto del Carmen-i nimelise promenaadi vahetus läheduses, seega saime treeningutega kohe maja eest alustada. Lauri oli kodutööna rada uurinud ja leidis selle käigutreeninguteks igati sobiva oleva. Tõepoolest, pettumuseks polnud põhjust. Atlandi ookeani kallastel kulgev lauge rannapromenaad ulatus meie hotellist kaheksa kilomeetri kaugusel asuva pealinna Arrecife kindluseväravateni välja. 

Saateks tuul, päike ja 20 soojapügalat, tegime iga päev usinasti trenni. Saarel puhkavad turistid tundusid väga sportlikud olevat. Kiires tempos lendasid vastu hästi treenitud jooksjad, triatlonistid ja jalgratturid. Kui tavaliselt äratab meie liikumisviis suurt tähelepanu ning pälvib üllatushüüdeid, siis seekord kuulsin vaid paari kommentaari. Korra proovis ka üks õllekõhuga plätudes britt meiega võidu sibada, muidu kulgesid treeningud rahulikult omas mullis liikudes. 

Igapäevasteks kaaslasteks sel Saaremaa-suurusel, Kanaaride vanimal vulkaanisaarel olid valjult sädistavad hispaania varblased ning erkrohelised kaeluspapagoid. Muuseas, viimaseid on võimalik ka rääkima õpetada! Paaril korral nägin 2008. aastal Iisraeli rahvuslinnuks valitud vaenukägu. Heebrea keeles Duchifati nime kandvat isendit on Vanas Testamendis kirjeldatud kui räpast ja juutidele söömiseks keelatud lindu. Minul isiklikult on selle üle vaid hea meel! Tegemist on imeilusa sulelisega, vaatamata sellele, et oma pesa eest ta hoolt kanda ei armasta ning see haiseb ebameeldivalt. 

Tagasi treeninguteemadele tulles, nägi meie tüüpiline päev välja järgmine: hommikuti 15-17 km käimist, õhtuti 6-8 km jooksu. Võtmetreeningutena läbisime 12 km tempokalt ning hea rütmiga  25 km. Paaril treeningul seisatasime otse lennuraja kõrval asuval rannapromenaadil, et nautida viiekorruselise maja kõrguselt üle turistide peade maanduvaid lennukeid. Raudlindude pildistamine oli puhkajate seas populaarne meelelahutus. 

Ühe päeva näpistasime ka saare imetlemiseks. Peale hommikust trenni võtsime suuna Timanfaya rahvusparki, kus sai imetleda aastatel 1730-1736 saareelanikke suurte pursetega hirmutanud vulkaane. Viimane mägi näitas oma tulist palet 19. sajandi algupoolel. Samas on ka praegu kõigest 10 cm sügavusel maapõues temperatuur 350 kraadi, nii et avatud aukude kohal saab edukalt liha grillida! Lisaks tulemägedele külastasime Cueva de los Verdese nimelist koobast, mida tulikuum laava seestpoolt omanäoliselt kujundanud. Huvitavaks osutus sealne optiline silmapete, kus madal veekogu peegeldas koopa lage nii tõetruult, et inimsilmale tundus veepind justkui koopasisese kuristikuna. Sellest, et tegemist on veega, sai aimu alles siis kui giid laskis lendu kivi, mis külastajate suureks üllatuseks ei kukkunudki kuristikku vaid plärtsatas hoopis vette!

Vabal ajal promenaadil jalutades jäi silma suur riistakultus. Mitmel pool müüdi puust peeniseid küll avajatena, küll osana kohvitassi sangast jne. Ühelt erekteerunud ihuliikmega savikujult võis lugeda, et ennevanasti saatis noormees sellise kuju talle meeltmööda olevale neiule. Kui õrnema soo esindajalt tuli vastuseks alasti naisterahva kujutis, oli noormehe kutsetele vastatud. Lõbus rahvas seal kaugel vulkaanisaarel!

Kokkuvõttes võib laagriga igati rahule jääda. Higi sai valatud mehemoodi ja korralik hoog välishooaja alustuseks üles võetud. Nüüd on põhiküsimus selles, kuidas meie külmas ja niiskes kevades saavutatud hoogu säilitada.

Käimise tase erinevatel kümnenditel

Võtsin analüüsi aluseks Eesti kõigi aegade edetabeli 40 paremat ning vaatasin, mitu sportlast erinevatest ajastutest oma kümnendil tabelisse mahub.

Naiste 20 km käimine on nii noor ala, et pea kõik tulemused pärinevad 21. sajandist. Ainuke naine TOP 20st väljaspool seda ajastut on 80ndate liider Niina Liim (2:05.23). Liim on ka ainus naine, kes läbinud 50 km distantsi. Ülekaalukalt läbi aegade andekaim naiskäija on Jekaterina Jutkina, kelle Naumburgis Maailma Karikavõistlustel  käidud 1:43.54 on  Esti kontekstis ekstraklassist tulemus. Katja on senimaani ainus naine, kellel oleks olnud reaalne täita täiskasvanute tiitlivõisltuste normatiiv. 20-aastaselt lahutas teda olümpiast 5 minutit, aga 15 aastat karjääri oleks võinud veel ees olla! Paraku nii ei läinud ja Jutkina karjäär lõppes üsna noores eas. Võimed jäid realiseerimata!

Bruno Junk, kes 50ndate koolkonnast ainukesena  mahub 20 km distantsil kõigi aegade edetabelis 40 parema hulka, tekitas oma kahe olümpiaronksiga Eestis käimisvaimustuse, mille laineharjal saavutas ala oma tipu 70ndatel aastatel. Sel perioodil oli meeste keskmine tase ülekaalukalt tugevaim. Nii Laiv, Järviste kui Palmar näitasid aega alla 1:30ne, mis sellel ajal oli rahvusvahelisest klassist tulemus. Paraku oli pääs NSVL-i koondisse ülimalt keeruline, kuna liit oli juba siis maailma võimsamaid käimisriike. Võib öelda, et meeste tase ja konkurents 20 km-s oli 60-80ndatel igati korralik. 80ndatest pärineb ka tänini püsiv "Eesti rekord", mille legaalsuses tasub aga kõvasti kahelda. Nimelt pole sellest võistlusest säilinud ühtegi märget. Lisaks käivad jutud, et Eestis vaid mõne aasta elanud Vassili Matvejev võis tulemuse osta. Olgu selle spekulatsiooniga kuidas on, aga eestlaseks teda küll pidada ei saa! EKJL on teinud suure vea selle rekordi ametlikuks tunnistamisel! 

90ndatel otsustas kergejõustiku juures võimul olnud seltskond käimise välja suretada. Jäeti ära riigi meistrivõistlused, leidus veel teisigi kaikaid, mida usinasti kodaraisse topiti. Uus tõus kvaliteedis saabus 21. sajandil, mil Lauri Lelumees ja Margus Luik jõudsid oma võimete tippu. Need kaks meest kuuluvad paremikku kõigi ajastute võrdluses. Paraku pole ülejäänud mehed minevikukuulsustele konkurentsi pakkuda suutnud.

Meeste 50 km distantsi kuldaeg jääb samuti 70ndatesse, mil trio Laiv, Palmar, Orupõld näitasid rahvusavahelisest klassist tulemusi. Tänini kehtiva Eesti rekordi püstitanud Olav Laiv jõudis liidu koondise piirimaile. Peale 80-90ndate langust saabus uus tõusuaeg taas 21. sajandil, mil Luik ja Lelumees ka sellel distantsil Eesti kontekstis kõrgest klassist aegu näitasid.

Hetkeseis Eesti käimismaastikul on nukravõitu. Lauri Lelumees ja Margus Luik on ainsad käijad, kes kuuluvad läbi aegade parimate hulka, ülejäänud ei ole neile lähedale saanud ja jäävad ajastute kontekstis üsna tagasihoidlikeks. 21. sajandi lootustandvaim noorkäija on hetkel 15-aastane Ruslan Sergatšjov, kellelt ootaks viie aasta pärast esimesi tõsiseid tulemusi. Hoiame pöialt, et noormees teelt kõrvale ei kalduks ning suudab tänapäeva ahvatluste kiuste käimisrajal püsida!

Naiste 20 km käimine erinevatel kümnenditel (TOP 20)

80ndad

2:05.23 Niina Liim 14.01.1948 Tallinna Jõud Tartu 09.05.1983

21. saj.

1:43.54 Jekaterina Jutkina 27.11.1984 JK Tempo Naumburg 02.05.2004
1:47.06 Kerly Lillemets 29.11.1974 Läänemaa KJK Paralepa 24.08.2002
1:49.58 Maarika Taukul 05.02.1985 B.Junk käimisklubi Valga 29.09.2012
1:53.07 Maia Liitmaa 28.09.1973 Läänemaa KJK Ogre 28.04.2002
1:53.28 Kaity -Marin Tiitmaa 18.06.1984 Läänemaa KJK Paralepa 29.09.2001
1:59.11 Meeli Pällin 09.11.1990 SK Maret -Sport Jurmala 31.05.2008
1:59.23 Angela Mandel 05.01.2000 KJK Kalev -Sillamäe Paralepa 20.09.2014
1:59.27 Ragle Raudsepp 14.09.1990 Läänemaa KJK Paralepa 09.09.2006
2:03.00 Anna Kukankova 19.03.1990 Kohtla -Järve Atleetika Paralepa 20.09.2014

Meeste 20 km käimine erinevatel kümnenditel (TOP 40)

50ndad

1:28.04,8 Bruno Junk 27.09.1929 Tallinna Dünamo Kiiev 13.10.1956

60ndad

1:27.19.0 Jaan Põldmaa 08.01.1941 Nõukogude Armee Leningrad 21.07.1968

1:31.51 Lev Stepanov 10.02.1935 Tallinna Dünamo Moskva 12.07.1963

1:32.15,2 Erich Vaino 25.09.1933 Tartu raj. Kalev Moskva 01.07.1962

70ndad

1:28.32,8 Olav Laiv 26.02.1948 EPA Moskva 10.07.1973

1:28.45,2 Mart Järviste 01.11.1949 K-Järve Kalev Riia 14.10.1979

1:29.28,6 Ants Palmar 23.07.1940 TPI Tallinn 12.06.1971

1:33.56 Ville Sonn 28.01.1950 Tartu raj. Jõud Vilnius 29.04.1979

1:35.11,6 Rein Sumberg 04.12.1950 Kohtla-Järve Kalev Tallinn 09.08.1974 

1:36.08 Jaan Aavakivi 03.03.1939 Tartu Dünamo Jugla 13.10.1974

1:38.11,2 Toomas Rosenberg 17.06.1956 TRÜ Jugla 08.10.1977

1:46.30,8 Nikolai Sudbin 25.11.1955 TPI Tallinn 09.08.1974

1:48.52,0 Jüri Haasma 28.02.1946 Tallinna Kalev Jugla 14.10.1972

80ndad

1:23.00,5 Vassili Matvejev 14.03.1957 Haapsalu Jõud Alušta 13.10.1985

1:30.07 Toivo Tanning 08.11.1966 Tartu Novopolotsk 22.04.1985

1:32.00 Vladimir Kostjutšenkov 29.01.1961 TRÜ Leningrad 04.08.1989 

1:32.09 Sergei Lõžin 19.04.1955 Tallinna Dünamo Kaunas 17.05.1982

1:34.31 Juri Ivanov 03.10.1956 Kohtla-Järve raj. Kalev Tartu 09.05.1983 

1:34.40 Gennadi Budkevitš 18.11.1953 TRÜ Tartu 09.05.1983

1:46.14,8 Lembo Tanning 05.06.1939 Tartu Kalev Talsi 21.05.1983

90ndad

1:49.34,0 Sergei Zaugarov 30.11.1978 SK Narvic Kohla-Järve 10.05.1998 

1:50.09 Gaabriel Tavits 27.02.1972 Läänemaa KJK Tartu 14.07.1991

21. saj.

1:28.43 Lauri Lelumees 23.04.1978 B. Junk Käimisklubi Paralepa 15.08.2009

1:29.00 Margus Luik 11.01.1980 B.Junk Käimisklubi Paralepa 08.07.2012

1:38.45 Risko Nogelainen 17.11.1989 Läänemaa KJK Paralepa 21.07.2007 

1:38.53 Ainar Veskus 28.07.1990 KJK Kalev-Sillamäe Paralepa 21.07.2007

1:40.02 Akim Ovsjannikov 02.07.1991 KJK Atleetika Ogre 18.10.2009 

1:40.20 Toivo Kaer 15.11.1982 Läänemaa KJK Paralepa 30.09.2000

1:41.31 Virgo Adusoo 29.07.1985 EMÜ SK Lemington 20.05.2007

1:42.05 Andrei Olli 06.06.1982 SK Maret-Sport Ogre 28.04.2002

1:43.43 Sergei Kutsenko 12.12.1985 JK Tempo Paralepa 19.07.2003

1:48.37 Artjom Djatšuk 20.11.1989 KJK Kalev Sillamäe Birštonas 27.04.2013

1:49.16 Ruslan Sergatšjov 17.03.2000 JK Tempo Paralepa 28.09.2013

1:52.06 Kalju Niidussaar 15.06.1945 Läänemaa KJK Malmõ 04.09.2008

Meeste 50 km käimine erinevatel kümnenditel (TOP 40)

40ndad

5:05.04,8 Loit Laidna 07.12.17 Tallinna Kalev Harkov 04.09.47

5:20.30,2 Nikolai Kanajev 24.12.10 Tallinna Spartak Harkov 04.09.47

50ndad

4:27.38,8 Harry Neem 26.07.19 Võru Kalev Tbilisi 17.11.55

4:38.40,0 Peeter Lapp 30.10.24 Abja Jõud Moskva 10.08.56

4:44.31,0 Lembit Baumann 08.05.29 Tallinna Spartak Riia 29.07.54

4:49.05,6 Johann Lasn 26.01.33 Tallinna Kalev Tallinn 10.07.56

4:53.20,0 Jevgeni Jelezin 1925 Haapsalu Kalev Moskva 10.08.1956

5:00.34,0 Elmar Amboja 16.07.1921 Vändra Kolhoosnik Tartu 04.09.1955

60ndad

4:16.57,0 Lev Stepanov 10.02.35 Tallinna Dünamo Moskva 12.08.62

4:22.17,0 Raimo Aija 11.09.41 K-Järve r. Jõud Užgorod 30.10.66

4:35.15,2 Indrek Lauri 24.07.40 Tartu r. Jõud Tallinn 19.06.67

4:35.26,4 Rein Merimäe 24.01.40 Tallinna Dünamo Tallinn 19.06.67

4:41.17,4 Benno Viirandi 28.05.33 Viljandi Jõud Karksi-Nuia 28.09.69

4:47.31,0 Erich Vaino 25.09.33 Tartu Kalev Taškent 09.10.62

4:53.55,8 Roolain Laante 03.04.1926 Viljandi Jõud Karksi-Nuia 28.09.1969

5:00.31,2 Aarne Link 02.08.1940 Pärnu r. Jõud Mustla 08.10.1967

5:03.25 Feodor Võsokov 23.02.1935 Tartu Kalev Mustla 04.09.1966

5:20.03,0 Arvi Paas 05.01.1935 Rakvere Jõud Tallinn 19.06.1967

5:23.34,0 Mati Lensment 04.04.1939 Tallinna Dünamo Vändra 10.10.1965 

5:24.12,8 Mati Kaljurahn 04.02.1940 Harju Jõud Vändra 18.10.1964

70ndad

4:07.09,8 Olav Laiv 26.02.48 EPA Kohtla-Nõmme 14.06.75

4:12.27,0 Ants Palmar 23.07.40 Tallinna Kalev Karksi-Nuia 25.09.76 

4:15.14,0 Arvo Orupõld 16.11.39 Rakvere Jõud Karksi-Nuia 25.09.76

4:20.17,6 Rein Sumberg 04.12.50 K-Järve Kalev Kohtla-Nõmme 14.06.75

4:24.51,0 Jaan Priivits 14.12.45 Rapla Jõud Jerevan 15.11.70

4:34.37,0 Ville Sonn 28.01.50 Tartu r. Jõud Karksi-Nuia 29.09.78

4:37.51,0 Sergei Lõžin 19.04.55 Tallinna Dünamo Karksi-Nuia 30.09.79

4:49.42,3 Toomas Rosenberg 17.06.1956 TRÜ Karksi-Nuia 29.09.1978

4:52.30,2 Küllo Tiido 21.05.1940 Tartu Kalev Karksi-Nuia 20.09.1970

5:19.28,0 Aavo Voolpriit 28.08.1949 K-Järve r. Jõud Karksi-Nuia 25.09.1971

5:31.41,0 Lembo Tanning 05.06.1939 Tartu Kalev Karksi-Nuia 30.09.1979

80ndad

4:09.40 Gennadi Budkevitš 18.11.53 TRÜ Žitomir 30.09.84

5:19.58 Juri Ivanov 03.10.56 K-Järve r. Kalev Karksi-Nuia 17.09.83

90ndad

5:00.56 Toivo Tanning 08.11.66 KJK Staier Paralepa 11.10.97

21. saj.

4:18.36 Margus Luik 11.01.80 Läänemaa KJK Jurmala 09.06.07

4:33.27 Lauri Lelumees 23.04.78 B. Junk Käimisklubi Jurmala 03.10.09

4:54.45 Virgo Adusoo 29.07.85 EMÜ SK Valga 29.09.12

5:07.04 Andrei Olli 06.06.82 SK Maret-Sport Paralepa 29.09.01

5:11.54 Kalju Niidusaar 15.06.45 Läänemaa KJK Paralepa 20.09.08

5:26.48 Ainar Veskus 28.07.90 KJK Kalev-Sillamäe Paralepa 28.09.13

Lanzarotele laagerdama

21. märtsil pakime sõber Lelumehega kohvrid ning suundume nädalaks Lanzarotele laagerdama. Üks nädal on treeningefekti saavutamiseks muidugi vähe, kuid arvestades kodus valitsevaid olusid ei saa seda mõju ka olematuks pidada. Lumevabad rajad, päike, soe kliima ja võimalus igapäevatööd tegemata ainult treeningutele pühenduda peaks üht-teist ikkagi andma. Suurim kasu tõuseb sellest löökmikrotsüklist vaimule - süüa-magada-treeninda ilusas ümbruses koos heade sõpradega  annab tugeva positiivse laengu! 

Ühtlasi on see nädal hea võimalus välishooaja tarbeks hoog uuesti üles võtta. Peale sisemeistrivõistlusi, milleks valmistusin küllaltki tõsiselt, on järgnenud kaks hädist nädalat. Kuna möödunud aastast töötan kolmel töökohal ning hooaja põhieesmärk, 50. meistrivõistluste medal sai täidetud, on igapäevatoimetuste kõrvalt veelgi raskem treeninguteks aega ja motivatsiooni leida. Kuna aga olen otsustanud ühe hooaja veel võistluskarusellis kaasa teha, siis üritan ikka tasemel olla. Üldine konditsioon lubaks Eestis igal võistlusel medalit nõuelda, kuid pole minu loomuses lihtsalt lõbu pärast kõndida - kui teha, siis ikka mingil elementaarsel tasemel! Just seetõttu sai vastu võetud otsus laagris ära käia. Kuigi võistlen nüüdsest vaid kohalikul tasemel ja medali saaks kaela ka kolm korda nädalas harjutades, jäävad kõik tulemused statistikasse tulevastele põlvedele lugeda. Ei tahaks olla selline näide kes lihtsalt lõbu pärast oma karjääri pikendab ning käib võistlustel linnulaulu saatel jalutamas.

Hetkel mil laagrini jääb kümme päeva, üritan end viia konditsiooni mis lubaks Lanzarotel plaanitavad koormused ära seedida. Kanaaridel on plaanis teha kaks võtmetreeningut - 10 km tempokäiku ja 25-30 km pikkune ots. Ülejäänud päevadel ei plaani samuti tagasi hoida. Kokku tahaks nädalaga läbida 150 km, mis arvestades selle hooaja keskmist oleks väga kõva saavutus! Kui võimalus on ja tingimused toetavad, siis miks mitte täie rauaga?!

Lauri Lelumees ajastab vormi 7.- 8. mail Roomas toimuvateks Maailma Karikavõistlusteks kus Eesti koondise eest kavas 20 km käimine. Kindlasti tulevad tallegi kasuks mõned kvaliteetreeningud lumevabal pinnasel.

Seega nädal minna ja siis saab seitse päeva ainult spordile elada! Foto: www.nh-rsorts.com