Hooaja
tippmargid: 5000m - 22.18,62 hallis (Tallinn); 10 000m
- 45.33,78 (Valmiera); 10 km - 46.12 (Valga); 20 km – 1:39.11
(Murcia); 20 000m - 1:38.40,14 (Tallinn); 50 km – 5:25.12
(Paralepa)
Tiitlid/paremad
tulemused:
Euroopa karikavõistluste 44. koht 20 km käimises, Eesti meister
5000m käimises hallis, Eesti meister 20 000m käimises, Bruno Junki
mälestusvõistluste I koht 10 km käimises Valgas, Balti matši III
koht punktiarvestuses; Eesti Klubide KV võitja
Hinnang
võistlustele: kokku oli see aasta vaid 7 käimisvõistlust,
mida on veidi vähem kui eelnevatel hooaegadel.
Hooaja
kõige tähtsam võistlus oli Euroopa Karikavõistlused Murcias. Võib
öelda, et ajaline eesmärk 1:35-1:36 kandis läks selgelt
temperatuuri nahka. Maikuised treeningud Eestis 10-15 kraadise
õhutemperatuuriga ei andnud võimalust ennast ette valmistada ca 30
kraadiseks leitsakuks, mis ootas ees Hispaanias. Seetõttu sai
valitud konservatiivne algtempo ca 4.50 km kohta ning seda ka lõpuni
hoitud. Euroopa Karikavõistluste tase on sedavõrd kõrge, et ka aeg
alla 1:30 annab koha viimases veerandis.
Kõige
paremini suutsin ennast ilmselt realiseerida 30. mail toimunud Bruno
Junki võistlustel Valgas, kus tugev pingutus distantsi lõpuosas
ning möödumine mitmest väliskonkurendist valmistasid rõõmu. Üle
aastate läks meeste võit taas Eestisse.
10 000m
staadionil õnnestus suhteliselt sama stsenaariumi järgi, kuid veidi
parema ajaga lõpetada 1. augustil toimunud Balti matšil Valmieras.
Distantsi lõpuosas sai näidatud parimatele päevadele lähedast
kiirust, ajad 2 km kaupa: 8.57-9.12-4.44-4.40-9.11-8.47. Oluline on
ka asjaolu, et korrektne tehnika on viimastel aastatel kinnistunud,
mahukatest käimise tehnikaharjutustest on kasu olnud. Iga nädal
teen neid pühendumisega ca 1-2 km.
Vaid
ühel võistlusel, milleks olid Euroopa Karikavõistlused sain ühe
hoiatuse, muud võistlused läbisin kas puhaste paberitega või mõne
märkusega.
Augustikuised
Eesti meistrivõistlused tõid järjekordse tiitli, aeg oleks võinud
muidugi parem olla, kuid kuna õhutemp oli ca 24 kraadi ja päike
lagipähe, siis vaatamata pidevale kastmisele ja joomisele oli
võistlus kurnav. Aru saades, et teised ei ohusta jäi ilmselt väike
varu. Üle 5’ poleks tohtinud km siiski distantsi lõpuosas lasta.
50
km võistlus oli puhas avantüür kus ajalisi eesmärke ei seadnud.
Treeningud:
aasta üldkilometraaž oli veidi alla 4000 km, millest käimise
osakaal oli ca 40-50%. Käimise osakaal peaks olema üle 70%,
see on optimaalse lähedane. Hooaja treeningutes oli tavapärasest
madalam suusatamise osakaal vähese lumikatte tõttu. Praktika on
näidanud, et talvises ettevalmistuses on suusatamine toiminud väga
tõhusa üldfüüsilise treeningvahendina ning aidanud laduda
vundamenti kogu hooajaks.
Lisaks
on tegemist hea vaheldusega käimisele ja jooksule.
Kevadiste
tugevate tempotreeningute tulemusena tekkis hea kiiruslik vorm
mais/juunis, kuid vormikõver oli üldiselt laugem ja madalam kui
eelnevatel aastatel.
Järgmise
aasta eesmärkideks on edukas esimene Euroopa Karikavõistlustel ja
Eesti Meistrivõistlustel. Ajalised eesmärgid on järgmised:
5000m
– 21’
10 000m
– 43-44’
20
km – 1:30-1:32
