Tuesday, October 21, 2008

Uus õppematejal!

Tänasega nägi ilmavalgust minu esimene käimisõpik, pealkirjaga "Kiirkäimine - sinu võimalus särada!"
Tegu on lihtsa ja selge metoodilise materjaliga, mis sobib kasutamiseks nii treenerile kui sportlasele, teksti ilmestab rohke pildimaterjal. Õpik on A5 formaadis, seega väike ja sobilik staadionile minnes näppu võtmiseks!

Raamatut võib õige pea laenutada Eesti suurematest raamatukogudest.



Alati Teie,
Margus


Friday, October 10, 2008

Tänud toetajatele!

Nüüd on siis hooaeg läbi ja aeg käimisest pisut puhata, mis aga ei tähenda, et niisama jalad seinale viskan. Olen juba algust teinud kõiksugu pallimängudega. Lisaks plaanin olla sage külaline Saksa gümnaasiumi ujulas.

Uut hooaega alustan 1. novembril. Loodetavasti suudan kaks aastat haiget teinud põlve selleks ajaks täielikult terveks ravida, töö selles suunas igatahes käib! Teen eriharjutusi ja saan laserravi.


Selle sissekande eesmärk oli tegelikult tänada sponsoreid, tänu kellele õnnestus mul möödunud hooaeg peaaegu professionaalina mööda saata.


Suured tänud Sirkel & Mall OÜ, Q-Vara, Eesti Kergejõustikuliit, vend ja vanemad!

Tuesday, October 7, 2008

Hooaja analüüs.

Kogu selle hooaja võib kokku võtta üheainsa sõnaga - valu. Möödunud aastal saadud ülekoormusvigastus andis endast märku juba uue hooaja hakul!

Saatuse iroonia seisenes selles, et olin ennast olümpia-aastaks töölt vabaks võtnud, töötasin vaid kahel korral nädalas.

Hooaeg kujunes väga raskeks, igal treeningul tuli ennast tagasi hoida ja haiget põlve säästa.

Talvel, põhja ladudes, oli olukord normaalne. Rahulikku tempot kannatas põlv ilusti, kiirustreeninguid aga teha ei saanud. Liikusin rahulikus tempos ja kogusin mahtu, saades detsembris tulemuseks rekordilised 550,4 km.

Märtsis olime Eesti käimiskoondisega kolm nädalat Kõrgõzstanis Issõk-Kul-i järve ääres mäestikulaagris. Sai laotud hea aeroobne baas, paraku ei lubanud põlv endiselt sooritada kiirusharjutusi – üle 500 meetristel lõikudel lõi põlve terav valu! Seega jätkasin juba sisse harjunud rütmis tasapisi astudes.

Aprillis, võistlushooaja alguses, ei lubanud põlve seisund veel võistelda, seega jäid ära tippvormi ajastamiseks nii vajalikud kontrollvõistlused, käimata jäi ka maailma karikavõistlustel Cheboksarys. Kehva vormi ja vigastusega polnud nii suurel võistlusel midagi teha.

Jätkasin valmistumist Jurmalas toimuvateks Läti meistrivõistlusteks, kus olin eesmärgiks seadnud Eesti rekordi ületamise ja Pekingi OM normi täitmise. Paraku muutus see ülesanne iga päevaga üha raskemaks, kuna jalg ei tahtnud kuidagi paraneda.

Mai lõpus toimunud Läti MV-tel Jurmalas saavutasin küll II-koha, aeg oli aga pettumus – 4:34.26 purustas pisimadki olümpialootused. Vigastus oli teinud oma töö ja vorm oli kaugel soovitust. Puudu jäigi eelkõige võistluskogemusest ja kiirusest, aeroobne põhi oli piisav. Ainuke positiivne uudis oli see, et põlv ei teinud kogu distantsi jooksul kordagi valu!

Põlv paranemas, hakkasin valmistuma juulikuus Paralepas toimuvateks Eesti MV-teks 20 km käimises. Selleks läbisin 10 km kontrollvõistluse Rakveres. Lahja konkurentsi tõttu läbisin võistlusmaa üksi ees tööd tehes, saades ajaks 46.13. Peaeesmärk oli katsetada põlve seisundit. Alguses tegi ta pisut valu, viimastel kilomeetritel õnnestus valu vältida. Üldiselt kulges ettevalmistus plaanipäraselt, põlv näitas paranemise märke ja enamus kiirustreeningutest sai 80 %-lise jõuga sooritatud.

Juuli lõpus toimunud EMV-tel sain 20. km-s Lelumehe järel teise koha. Mingit võimalust talle seekord vastu saada ei olnud. Lauri läks peale 1. kilomeetrit oma teed. Lõpetasin ajaga 1:33.26, mis jäi möödunud aastal püstitatud isiklikule rekordile (1:30.36) tublisti alla.

Peale 20 km eestikaid muutus põlve seisund tasapisi paremaks. Algas ettevalmistus hooaja viimaseks võistluseks – Eesti meistrivõistlusteks 50 km käimises.

Meistrivõistlusteks valmistumine sujus plaanipäraselt ja pea 90 % plaanitud tööst sai tehtud. Ka põlv toetas minu ettevõtmisi igati, hakates endast uuesit märku andma alles mõni nädal enne starti. See oli märgiks, et koormusi tuleb vähendada! Seoses sellega, tegin mõned kiirustreeningud pisut tagasihoidlikumalt.

Septembri lõpus toiminud Eesti MV-sed 50 km käimises õnnestus mul võita rekordilised kuuendat korda järjest, sellega polnud senimaani veel keegi hakkama saanud! Kodustest konkurentidest polnud seekord abi ja lõpetasin uhkes üksinduses, ajaga 4:25.24. Kuna Pekingi olümpialgi võistlenud lõunanaaber Ingus Janevics peale 30. kilomeetrit katkestas, kuulus mulle ka Balti karika üldvõit.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et 2007./2008. aasta kujunes vahehooajaks. Vigastusest tingitult võistlesin tavapärase 8-10 korra asemel vaid neljal võistlusel, ühelgi neist ei õnnestunud isiklikku rekordit püstitada.

Katki pole aga midagi, sest ega tehtud töö kuhugi kao. Ühel päikesepaistelisel päeval saabub palgapäev. Seniks aga kannatust :)