Häbenedes hõbedal

Nädalavahetusel Tallinnas Kadrioru staadionil toimunud Eesti meistrivõistlused valmistasid teist aastat järjest suure pettumuse. Ärgem saagem valesti aru - hõbemedalit ei pea häbenema, küll aga aega mis selle tagas (20 000 m  - 1:45.11,37). Eks peamine põhjus ole kesine vorm - viimati lubas tervis täisjõuga treenida 2012. aastal. Viimased kolm hooaega olen olnud sunnitud treenima pea kolmandiku võrra väiksemate mahtudega. Sellest tulenevalt on kiiruslikku reservi vähem ja suurtel kiirustel korraliku tehnika hoidmine raskendatud. 

Eestlased teadagi omadele armu ei anna, nii sain juba esimestel ringidel kaks märkust mis peagi hoiatusteks vormusid. See tähendas, et ülejäänud 15 000 m tuleb käia ülimalt ettevaatlikult - üks viga ja oled mängust väljas! Tõmbasin teise hoiatuse laekumisel koheselt tempo alla ja 20 000 m distantsiks sobilik käigusamm asendus 50 km tempole vastavaga. Õigemini liikusin edaspidi oluliselt aeglasemalt kui 50 km rekordit püstitades. Võisin seda endale lubada, sest Lauri Lelumees oli ilma ühegi hoiatuseta pikalt ees, noor tulevikumees Ruslan Sergatsjov aga samuti kahe hoiatusega 550 meetrit tagapool. Kuna ema-isa ja vend Lauri koos sõber Lauri Tanneriga olid minu nimel loobunud ilusast rannailmast ja sõitnud Haapsalust kohale, tahtsin kindlasti lõpetada. Lisaks motiveeris hõbemedali eest antav 150-eurone preemia. Teadsin ka, et pisut kiirendades võtavad kohtunikud mu koheselt maha. Seetõttu kulgesin edasi, lugedes kannatamatult ringe. Kui oled kehvas vormis ja tehnika logiseb on 50 staadioniringi 24-kraadises päikesepaistes paras katsumus. Ilma mingi emotsioonita ületasin lõpujoone ning sarnaselt eelmise aastaga tahtsin koheselt peitu pugeda. Häbi oli perekonna ja sõprade ees - ei mäletagi, millal viimati nii kaua aega 20 000 m läbimiseks kulutasin! 

Samas lohutas teadmine, et füüsiliselt olen oluliselt paremas vormis ja nadi resultaat jäi peamiselt heitlikust tehnikast tingitud kahe hoiatuse taha. Täpselt samad tunded valdasid kolmandana lõpetanud Ruslan Sergatsjovi treenerit, kes vaatamata noormehe isiklikule rekordile (1:48.22,54) ja pronksmedalile kohtunike tööga kuidagi rahule ei jäänud. Tavaliselt tehniliselt hästi käiva Ruslani kaks hoiatust olid äärmiselt mõistmatud! See selleks, lõppkokkuvõttes tuleb kehva esinemise puhul ikka peeglisse vaadata. Sport on väga konkreetne - kui pole piisavalt treeninud, pole põhjust ka millegist ilusast unistada.

Lauri Lelumehel seevastu kulges kõik kenasti. Peale kahte ühiselt käidud kilomeetrit ja mulle näidatud kahte märkust, pani Lauri hoogu juurde ja läks. Mina ülalkirjeldatud põhjustel isegi ei üritanud talle järgneda ja kuigi võiduaeg jäi varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlikuks, oli Lauri siiski mäekõrguselt konkurentidest parem. Järjekordne meistritiitel oma lemmikdistantsil tuli tiitlikaitsjale puhaste paberitega 1:38.40,14ga.

Toome siinkohal ära ka võitja kommentaari: 

Viimasel kolmel aastal on minu tulemused Eesti Meistrivõistlustel 20 000m distantsil olnud stabiilselt 1:38 kopikatega. Nii läks ka seekord – aeg 1:38.40,14 ja kurnava pingutuse tasuks järjekorras 26. individuaalne meistritiitel. Seejuures on hämmastav, et meistrivõistlustele eelnev ja järgnev vorm on olnud aastate lõikes küllaltki erinev. Nt suutsin 2013. aastal juuni keskel näidata Alytuses rahvusvahelistel võistlustel tehniliselt puhtalt käies 20 km-s nii head aega kui 1:31.43. Selle aasta vormi juures võiks sobivates tingimustes jõukohane olla pigem 1:34-1:35. Seda juhul kui oleks piisavalt võimalusi treeningutel kogutud võimekuse realiseerimiseks.

   

Augustikuine Kadriorg võtab võistlejaid reeglina vastu leitsakuga. Ka sellel aastal mõjus 24-c õhutemperatuur aeglaselt aga järjepidevalt. Alguses suhteliselt mõõdukana tundunud kilomeetritempo 4.50 vajus kilomeetrite järel aeglasemaks – ca 5’ juurde ja kohati mõni sekund pealegi. Enesetunde järgi aga tundus kiirus selgelt alla 5’ olevat. Üritasin igal ringil švammist vett pähe uhada ning üle ringi juua. Eks seegi halvendab kontsentreerumist ühtlase tempo hoidmisele.

Esimese 2 km järel liikus Margus ca kilomeetriks ette. Tehnika aga ei lubanud konkurendil seekord täie jõuga võistelda, mistõttu tekkiks pärast kolmandat kilomeetrit väike vahe. Edasi liikusin juba oma rütmis, keskendudes ühtlasele rütmile ning tehnikale. 5 km vaheaeg oli 24.22. Ka 10 km saabus apteekritäpsusega sama kiirelt (vaheaeg 48.44). Veel olid rajal mitmed naised ning eeskäijate püüdmisega motiveerisin ennast samas tempos jätkama. Taevas oli aga veel üks vastane päikese näol, kes kõrvetas võistlejaid halastamatult. Kolmas 5 km möödus 24.48-ga. Veel oli lootus 1:37 sisse käia, kuid hõre konkurents mõjutab alateadvust ning väike alahoiuinstinkt sundis väikese varu jätma. Viimased 5 km läbisin ajaga 25.08. Olin sunnitud tõdema, et kiirem viimane ring ei taga veel soovitud lõppaega J Seega kohaga võib rahul olla, tulemus oleks võinud nendes oludes maksimaalselt ca minuti võrra parem olla.   

Õhtul oli tunda, et pingutus oli korralik olnud. Veekaotust andis tagasi teha ning ka toidu järele polnud erilist isu. Käijate jaoks on „margi ilm“ pigem pilvine, tuuletu ja 15-16 kraadi soe.  

Nüüd seisab ees dilemma, kas osaleda ka massohistlikul 50 km distantsil septembrikuises Paralepas.

Lisaks medalikolmikule oli võistlustules veel neljaski vapper käigumees. Sillamäelane Kirill Titov parandas tublisti oma isiklikku rekordit, saades ühe hoiatusega neljanda koha resultaadiks 1:55.20,79.  

Naiste 10 000 m-s võttis kindla võidu 15-aastane Angela Mandel. Meie taga käidud pisut kiirele algusele lõivu makstes oli seekordne võiduaeg 59.22,53. Teisena lõpetanud Anna Kukankova ei kaotanud palju, saades lõppajaks 59.50,32. Ülejäänud kolmel lõpetajal kulus distantsi läbimiseks aega juba üle tunni. 

TULEMUSED M 20 000 m

TULEMUSED N 10 000 M

Foto: Marko Mumm

Hooaja lõpuni on jäänud veel vaid üks, minu jaoks kõige tähtsam võistlus - 19.septembril Haapsalus Paralepa parkmetsas toimuvad Eesti 50 km meistrivõistlused. Homsest taas trennilainel!

Meistrivõistluste eel...

Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Käijad teevad oma etteaste võistluste teise päeva avaalana. 9. augustil kell 14.30 antakse ühisstart naiste 10 000 ja meeste 20 000 meetri distantsile.

Naiste 10 000 m-s rivistub stardijoonele seitse käijat. Kindel liider naiste seas on hetkel 15-aastane Angela Mandel, kes püstitas möödunud nädalavahetusel Valmieras peetud Balti maavõistlustel võimsa isikliku rekordi, läbides 5000 m Eesti kõigi aegade teise aja 25.18,7ga. Kuna peakonkurent Anna Tipukinat stardinimekirjas pole, tundub meistritiitel olevat vaid vormistamise küsimus. Konkurents kahvatumat karva medalite eest tõotab tulla aga tihe ja tuline!

Meeste 20 000 m-s on stardinimekirja kantud vaid neli meest, seega peab üks jääma medalita. Suurfavoriidina läheb starti ülikogenud Lauri Lelumees, kes sel distantsil tundis kodukamaral kaotuskibedust viimati viis aastat tagasi. Sealt edasi on mees tunnistanud vaid võite. Nädala eest saavutas Lauri Balti maavõistlusel 10 000 m-s neljanda koha, hooaja tippmarki tähistava 45.33,78ga. Millist aega tiitlikaitsja poole pikemal distantsil näidata suudab on raske prognoosida. Tõenäoliselt tuleb meistrikulla võitmiseks käia 1:35-1:36 kanti.

Enda vormi arvestades prognoosiks lõppajaks tulemust 1:37 lähedale. Nädal tagasi Valmieras olin veel küllaltki kange ja puine (10 000 m 46.15,99 - hooaja tippmark), üheks põhjuseks üle kuu aja kestnud võistluspaus. Eesti ja Läti käimiskalendrid on hõredad ja võistlusvõimalusi raske leida. Kaugemale reisimiseks puudub aga raha. Loodetavasti aitas Balti maavõistlus organismil uuesti võistlustempoga kohaneda ja Kadriorus suudan näidata juba oluliselt paremat minekut. Hooaja lõpuni on jäänud kaks võistlust. Nii 20 000 m kui 50 km meistrivõistlused on minu jaoks väga tähtsad, seetõttu suhtun mõlemasse jõuproovi täie tõsidusega ja loodan hooaja lõpetada käed püsti.

Peale 37-aastase Lelumehe ja 35-aastase Luige on õnneks stardis ka kaks tulevikumeest. Suure potensiaaliga 15-aastane Ruslan Sergatsov Haapsalust on peale mõningast vigastuspausi tagasi. Juuli alguses käis noormees vanuseklasside meistrivõistlustel Rakveres 5000 m 24.40,83ga. Noore ja andeka mehe puhul on alati põhjust oodata isiklikku rekordit. Neljandana asub võistlustulle 17-aastane sillamäelane Kirill Titov, kes möödunud nädalavahetusel parandas oma 10 000 meetri marki mitme minuti jagu, saades Balti maavõistlusel kirja 53.50,98. Kuidas medalid meistrivõistluste pikimal distantsil jagunevad saab selgeks pühapäeva pärastlõunaks.

Hooaja tippmark Valmierast

Eile ja täna toimusid Läti kuulsas käimiskantsis Valmieras Balti maavõistlused kergejõustikus. Juulikuu viimasel päeval asusime Lelumehe autoga Tallinnast teele, ülejäänud koondis oli juba varahommikul suure bussiga startinud. Kõik kulges ladusalt kuni öömajja suundumiseni. Kõigepealt panime kogu koondisega õhtuhämaruses juba möödunud aastast tuttava ühika juurde. Peale pooletunnist ukse taga ootamist selgus siiski, et GPS-seadme mitte usaldamine oli viga - seisime vale maja ees! Kuna bussijuhtide töötunnid olid täis tiksunud, rändas meie kergejõustikuparemik kotid õlal jala mööda hilisõhtuseid Valmiera tänavaid õige aadressi suunas. Kohale jõudnud, võttis sealne majutamine ka vähemalt 45 minutit ja kuna kõik ära ei mahtunud, siis sõitsid autoomanikud veel kolmandasse öömajja. Seal saime ukse peal korralikult sõimata, stiilis eestlastel-pole-mitte-kübetki-austust, aga kui tõre majaperenaine nägi talle malbelt naeratavat hiiglaslikku Martin Kupperit, leebus ta peagi ja koondislased lasti rahulikult öömajale. Kogu see trall kestis laias laastus kaks tundi, nii et unne suikusime 00.18ne paiku.

Hommikul kella 8.00ks oli majaperenaise viha lahtunud ning saime vabanduste saatel hommikusöögile suunduda. Paar lusikatäit putru ja kohvilonks ning oligi aeg soojenduseks.

Käijad alustasid võistluspäeva hommikut teisena, tunnike varem olid oma etteastega algust teinud mehed vasaraheitjad. Formaat nägi ette 5000 meetrit naistele ja 10 000 meestele.

Naised ühest kurvist, mehed teisest mindi stardipaugu peale teele. Kuna sellel aastal tõi koondisele punkte igalt alalt vaid üks sportlane, lasus kogu vastutus Lauri Lelumehe õlul. Võisteldes väljaspool arvestust, võisin võtta pisukesi riske. Alustasingi hetkevormi arvestades sildu põletavas tempos. Kuna viimasest võistlusest oli juba üle kuu aja möödas, liikusin kangelt ja tehnilist praaki kogunes kiire tempo juures korralikult. Viimase nädala valutanud reie eesmised lihased ei lubanud kuidagi lõdvestunult liikuda, tundsin end kui kangeks käinud veteran. Passi vaadates tulebki tunnistada, et 35-aastaselt astutaksegi veteraniklassi, seega oli võrdlus üsna adekvaatne! Veel 6000 meetri peal edestasin Lelumeest ja paari lätlast ca 40 meetriga, siis aga heitsin pilgu tabloole, seal seisid number 48 taga kaks hoiatust. See tähendas, et tuleb tempot alandada. Olin pisut kiire ja riskeeriva alguse tõttu endale liiga teinud ja konkurendid lähenesid ähvardavalt. 6800 meetri peal sai Lelumees mu kätte ja tuhises paarisrakendis lõunanaabri Edgars Gjacsiga mööda. Sealtmaalt algas allakäik - jalad olid valusad ja kanged, tehnika logises igast küljest. Vahe Lauriga kärises lõpuks 150 meetrini, tema taga liikunud Gjacs jäi aga püütavasse kaugusse. Finišijoon päästis lätlase 40 meetrit enne mind.

Kuigi olin püstitanud hooaja tippmargi 46.15,99 (8. koht) ei pakkunud resultaat rahulolu. Noored lätlased lipsasid lõpukilomeetritel mööda ja viimasest kohast päästis vaid koondisekaaslase Kirill Titovi alistamine. Lelumees tegi viimasel kahel kilomeetril korraliku lõpuspurdi, pistes kotti kolm lätlast ning lõpetades neljanda koha ja hooaja tippmarki tähistava 45.33,78ga. Balti matši arvestuses tõi Lauri koondisele igati tublid kolmanda koha punktid. Võidu võttis 42.30,25ga lätlaste esinumber, olümpiasportlane Arnis Rumbenieks.

Naiste 5000 meetri käimises võidutses 21.53,2 lätlanna Agnese Pastare. Meie naistest tegi suurepärase tulemuse nooruke Angela Mandel, saades Eesti läbi aegade teise resultaadi 25.18,7ga kolmanda koha! Kui tervist ja tahtmist jätkub, ootab Sillamäe neidu eest suur tulevik!

  

Nii palju lugusid Läti linnast, järgmisel nädalavahetusel ootab meid kõiki juba Kadrioru staadion ja Eesti meistrivõistlused.