Esimest korda karjääri jooksul keskendusin sellel hooajal vaid 50 km käimisele, võttes kõiki teisi võistlusi tugeva treeninguna.
Vormikõvera kavandasin kahetipulisena. Tippvormis tuli olla kevadistel Euroopa karikavõistlustel ja sügisestel Eesti meistrivõistlustel. Ülejäänud võistlused olid mõeldud tugevate tempotreeningutena, mis tähendas seda, et nädal enne etteastet sai tehtud pikk ots. Võistlustulemusele jättis see päris tugeva jälje, kuna nädalaga pikast otsast 100% ära ei taastunud. Samas oli väsimuse pealt võistlemine õpetlik ja vajalik!
Selgus ka tõsiasi, et niigi piiripealne tehnika muutub väsimuse kogunedes veelgi halvemaks. Korra sain seetõttu ka rajalt maha võetud. Punast kaarti näidati Valgas toimunud Bruno Junki mälestusvõistlustel, täpselt 2 nädalat enne Euroopa karikat. Eneskindlusele see kasuks ei tulnud, küll aga karastas mentaalselt!
Üldiselt pääsesin treeningvõistlustest läbi üsna napilt-tehnika ja enesetunne olid kõigi etteastete puhul halvad. Samas oli tegu õpetlike võistlustega, kuna väsimuse foonilt korrektse tehnikaga liikumine on ülioluline!
Nüüd siis pikemalt põhivõistlustest:
Euroopa Karikavõistlused 50 km käimises (4:34.11)
Vormi ajastamine karikavõistlusteks sujus ideaali lähedaselt! Märtsikuus sai Portugali leitsaku tarvis 2 nädalat Tai põrgukuumuses higistatud. Peamiselt seetõttu talusin (elus esmakordselt) väga hästi võistlustel valitsenud lauspäikest (30 c). Umbes 10-minutilise pitseri kuumus siiski tulemusele jättis.
Oma esimeseks 50 km stardiks väljaspool Eestit-Lätit seadsin miiniumeesmärgiks lõpetamise. Salamisi mõtlesin ka kõrgest kohast. Arvasin, et kuuma ilma ja pika distantsi tõttu võib tulla palju katkestamisi. Sekka veel mõned diskvalifitseerimised ja kõrge lõppkoht on lõpetamise puhul tõsiasi. Nii ka läks!
Kehaliselt olin väga heas vormis, läbides 3 nädalat enne starti elu kiireimad 30 km (treeningtingimustes). Ainus mis muret tekitas oli tehniline ebastabiilsus. Kuigi olin teinud päris palju eriharjutusi, võeti mind ikkagi 2 nädalat enne põhidistantsi Valgas rajalt maha.
Võtsin vastu otsuse, läbida distants aega ja hoiatusi vaatamata. See oli uus lähenemine mis toimis ideaalselt! Järgisin enestunnet ja tehnikat ning sõna otseses mõttes nautisin võistlemist, samal ajal kui tugevad konkurendid järjest raja kõrvale astusid.
Lõpetasin 50 km distantsi Eesti kõigi aegade kõrgeima, 29. kohaga (48 võistlejat). Kehalise kasvatuse õpetajana profisportlaste seas lõpetada ja mitte viimaseks jääda on minu silmis päris korralik tulemus. Saavutusele lisab kaalu veel seegi, et nagu hiljem tabloole vaadates selgus, olin esimese 20 km jooksul teeninud 2 hoiatust. Seega käisin 30 km noateral, sellest ise teadmata! Veel üks tõestus minu ideaalse võistlustaktika kaitseks!
Kokkuvõttes edestasid mind vaid tugevama isikliku rekordiga sportlased. Väikese iluveana jäi ette kõvasti rekordit parandanud ungarlane. Seega sai võistluselt võetud peaaegu võimetekohane maksimum. Hindeks tuleb tugev 4+!
Eesti Meistrivõistlused 50 km käimises (4:45.17)
Meistrivõistluste põhieesmärgiks oli tiitlivõit isikliku rekordiga. Viimane rekordiparandus maratoni distantsil leidis aset 2007. aastal, seega oli isu tulemust parandada väga suur!
Paraku rikkus võistluse väga tugev vastutuul. Olud olid nii rasked, et peale 20. kilomeetrit kujunes ainsaks eesmärgiks lõpetamine ja tiitli kaitsmine. Viimane mul ka õnnestus ja ainult tänu sellele võib võistlusele hindeks panna 3.
Pettumus oli suur, aga tehtud töö ei kao kuhugi ning seda suurem tuleb rekordiparandus järgmisel aastal (loodetavasti)!
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist oli suurte kogemuste aastaga. Ühegi hooaja jooksul pole mul olnud nii palju uusi ja õpetlikke olukordi!
Mitme kogemuse võrra rikkamana uude hooaega vaadates...
alati Teie,
Margus
No comments:
Post a Comment