Sunday, May 10, 2009

Rohkelt piitsa!

Viimasel ajal on põlv tublisti paranenud ja lubab juba pisut kiiruslikku tööd teha, selles veendusin möödunud nädalavahetusel Leedus ilma põlvekaitsmeta võisteldes.

Peale koormust jääb liiges ikka veel valulikuks, paari päeva möödudes valu kaob. Kõik see lubab oletada, et peagi saab jälle täisjõuga lõigutreeninguid teha ja võistelda. Just karmid kiirusliku vastupidavuse treeningud on need, millest keha hetkel puudust tunneb, ima nende vahenditeta häid tulemusi ei sünni. Aeg on organismi piinama hakata!


Kavas on ette võtta rohkelt võistlusi ja kiirustreeninguid, et 6. oktoobriks (Baltimaade MV-sed 50. km-s) taas tippvormi jõuda.


Sellega seoses näeb edaspidine plaan ette rohkelt piitsa ja ehk on siis oktoobri alguses lootust teenida ka pisike präänik.


Alati Teie,


Margus


Wednesday, May 6, 2009

Lõbusatujuliselt Leedust

Möödunud laupäeval toimusid Lõuna-Leedu väikelinnas Birstonases kohaliku käimiskuulsuse A.Mikenase mälestusvõistlused. Selle raames peeti maha ka Balti maavõistlus, kus tõele au andes, kaotasime kindlalt nii Lätile kui Leedule.

Sõit Birstonasse kestis 10 tundi. Volbriöö varahommikul startisime Lelumehega Tallinnast Valga poole, Türil liitusid meiega veel kaks tüdrukut. Valka jõudnud, sõime koondisega hommikusöögi ja hakkasime üheskoos Leedu poole liikuma.

Õhtul kohale jõudes, olid jalad tundetud. Kõigepealt jooksime sööma ja sealt mõningase vahega soojendust tegema, kell näitas juba 9ndat õhtutundi kui lõpuks hotellituppa saime. Hotellist niipalju, et see oli täielik Leedu klassika - külm kui surnukuuris, kahhelkivid seina kaunistamas. Kui küsisime adminnilt pesemisvõimaluste kohta, tegi too imestunud näo ja ütles, et teil on ju toas kraanikauss!? Selle kõigega olime aga arvestanud ja pisut eksootikat tegigi reisi meeldejäävamaks.

Laupäeva hommik oli soe ja lämbe. Ümberringi õitsesid õunapuud, heleroheline rohi ning linnulaul panid südame hõiskama. Eesmärgiks oli läbida 20 km alla 1:40ne, jalale liiga tegemata.
Läksin riskima, võttes esimest korda üle paari aasta põlvekaitsme maha. Kõik läks õnneks, läbisin distantsi 1:39,44-ga, jalg valu ei teinud ja hoiatusi ei näidatud, lisaks õnnestus ka kolm lõunanaabrit lõpuga "ära kägistada", tasuks 8. koht.

Lelumehe võistlus diskvalifitseerimise tõttu ebaõnnestus. Ainar saavutas oma vanusegrupis 4. koha, aeg 48.05 ei olnud see, mille järele mees tulnud oli.

Vaatamata 9-minutilisele kaotusele võrreldes rekordgraafikuga, olin ülimalt rõõmus ja õnnelik! Kõige tähtsam eesmärk, tervena lõpuni tulla, õnnestus!

Tagasiteel tehti traditsiooniliselt rohkesti nalja ja koerustükke, kõige eredamalt jäi meelde Lelumehe püüe magavat Veskust une pealt üles ehmatada, valades poisile pool pudelit vett põlve peale, Ainari teksad olid aga niivõrd heast materialist, et vesi ei jõudnud kuidagi kangast läbi imbuda. See garanteeris Ainarile magusa une ja Lelumehel tuli seekord pisut pettunult kaotust tunnistada.

Koju jõudsin poole nelja paiku öösel, väsinud end õnnelikuna. Nüüd peab massaazis käima ja korralikult taastuma.

Maikuus plaanin täielikult treeningutele keskenduda, et juuni aluses toimuval Bruno Junki memeoriaalil juba pisut tearavam olla.

Suvi ei ole enam mägede taga!

Alati Teie,

Margus