Lauri Lelumees- 2011. aasta hooaja kokkuvõte

Hooaja tippmargid: 5000m - 21.36,73 hallis; 10 000m - 43.14,2, 20 000m – 1:31.48,0 (isiklik rekord); 20 km – 1:31.16 (Alytus, raja pikkus ja profiil ei vastanud nõuetele)

Tiitlid/paremad tulemused: Euroopa karikavõistluste 36. koht 20 km käimises Olhaos, rahvusvahelised käimisvõistlused 20 km käimises Alytuses – 22. koht, EMV I 5000m käimises hallis, EMV I 20 000m käimises, Läti MV III koht Murjanis 20 000m käimises, Bruno Junki mälestusvõistluste II koht 10 000m käimises Valgas

Hinnang võistlustele: Euroopa karikavõistlustel segas enamat saavutamast kuum ilm, vastasel juhul oleks 20 km aeg 1:32-1:35 olnud reaalne. Alytuses oli hea vorm, kuid korraldajate apsu tõttu ei olnud tulemus edetabelikõlbulik. Resultaadi poolest võib parimaks lugeda isikliku rekordiga lõppenud võistlust Läti MV 20 000m käimises.

Tehnika: oluliselt parem kui 2010. a hooajal, õnnestus vältida diskvalifitseerimist, arenguruumi on veel oluliselt.

Treeningud: aasta üldkilometraaž oli erinevatel põhjustel (külm ja lumerohke talv, detsembrikuine haigus) tagasihoidlik - 4481, sh käimist 2807 (63%). Käimise osakaal peaks olema üle 70%, see on optimaalse lähedane. Eesmärki viia treeningute kogukilometraaž 6000 km-ni jäi täitmata. Hooaja treeningutes oli tavapärasest kõrgem suusatamise osakaal.

Võrreldes 2010. a hooajaga oli intensiivsete treeningvahendite kasutamise osakaal (alla 5’ tempos läbitud käimise maht) madalam, samas võistluseelne ettevalmistus õnnestus paremini, mida näitavad kokkuvõttes paremad tagajärjed. Lumine talv segas iganädalaste pikkade käimisdistantside läbimist, mistõttu ebaõnnestus ka osalemine 50 km distantsil Eesti MVdel. Sportlikku arengut silmas pidades oleks kasulik loobuda 50 km distantsil startimisest.

Hea kiiruslik vorm tekkis märtsis-aprillis, seda näitas hea tulemus 20 000m-s. Samuti suutsin küllaldase nädalase mahu baasilt teha kvaliteetset tempotreeningut. Lõigutreeningutega liialdamist ei toimunud, kuid siiski ei suutnud säilitada värskust suve teiseks pooleks. Seda aitaks vältida rahulikum sisseelamine hooaja alguse treeningutesse, samuti treeningute väiksem intensiivsus novembrist kuni veebruarini. 2012. a hooajal tuleks tempotreeningud kasutusele võtta veelgi hiljem - jaanuari alguse asemel alates jaanuari lõpust, arvestades ka et tavapärast jaanuarikuist 5000m sisevõistlust ei toimu.

Treeningkoormuse kõikumist kuust-kuusse võib pidada liiga suureks. Kuu kõrgeim kilometraaž oli 560 km märtsis, samas suve teisel poolel ja sügisel olid kuised mahud ebarahuldavalt madalad. Eelnevast tulenevalt vähenes ka areoobne baas.

Võtmeküsimuseks on, kuidas treeningute intensiivsuse tõustes ja võisteldes hoida üleval optimaalset treeningmahtu. Käimisvõistlusi oli sel aastal 10, lisaks 1 jooksuvõistlus – tundub olevat optimaalne. Selleks, et hooaja vigu mitte korrata, tuleks juba alates varakevadest eriharjutustele suuremat tähelepanu pöörata. Samuti tuleb põhirõhk pöörata 20 km käimisele, 50 km käimises võistlemine pole loodetud tulemusi toonud.

EESMÄRGID 2012: 20 km 1:27.15. Kõrvaleesmärkideks on 5 km – 20.00, 10 km – 42.00. Nimetatud 20 km aeg oleks kiireim eestlane läbi aegade.

2012. a planeeritud eesmärgi saavutamise kavatsen saavutada läbi järgmiste meetmete:
- treeningute aastase kogukilometraaži tõstmine 6000-le km-le;
- jälgida koormuse ühtlast jaotumist kogu aasta vältel: kuu kogukilometraaž peaks olema vahemikus 400-700 kilomeetrit, va üleminekuperioodil;
- käimise osakaal kogukilometraažist peaks olema baasettevalmistuse perioodil november - jaanuar üle 60% üldmahust ja järgnevatel kuudel ca 70% üldmahust;
- käimise intensiivsuse tõstmine: alla 5’ ja tempoga 5-6’ läbitava käimise osakaal kokku peaks tõusma ca 50%-ni kogu käimiskilometraažist peale baasettevalmistuse perioodi;
- käimistehnika parandamine (spetsiaalharjutuste intensiivne kasutamine alates veebruarist);
- aastas ühe vormitipu ajastamine mai keskpaik – juuli keskpaik, st et eraldi ettevalmistust sisemeistrivõistlusteks ei kavanda, samuti toimub võistluskiirusega lõikude läbimise kasutuselevõtt alates märtsist, suurema rõhu panemine üldkehalisele ettevalmistusele.