Intervjuu Virgo Adusooga

• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

Võistluskäimise juurde sattusin tänu televiisorist vaadatud võistlustele. Hakkas koheselt meeldima. Seejärel hakkasin vaikselt ise proovima. Otsisin sellealaseid raamatuid, pilte jne. Esimesed treeningud sai tehtud kuskil 16-aastaselt. Kestis ainult mõned kuud. Kahjuks jäi mõneks aastaks soiku erinevatel põhjustel. Uue nn hingamise sain juba 18-aastaselt kui luuümbrise valu ei lasknud enam joosta ja pidin mõtlema, mida edasi teha. Siis võtsin uuesti käimise luubi alla, vaatasin uuesti tehnikaid ja hakkasin ise harjutama. Kuna olin väikesest kohast, siis ka treeneri leidmine oli raske, kes oskaks kiirkäimist õpetada. Seejärel leidsin Toomas Rosenbergi, kes oli koheselt nõus mind aitama ja kutsus ka Narva Eesti KV. Selleks ajaks olin teinud trenni võib-olla 3x. Pärast esimest võistlust (10 000m, aeg 1:00.0), sain tohtu energialaengu, pärast mida hakkasin tõsisemalt tegelema kiirkäimisega. Kuna spordiga ise hakkasin juba tegelema 10-aastaselt, siis põhi oli all korralikult. Põhikoolis sai võisteldud nii jalgpallis, saalihokis, korvpallis kui ka kõigis kergejõustiku alades. Seega vastupidavus oli hea. Esimese aasta areng oli muljeltavaldav ( 10km hooaja parimaks jäi 50.30, seega pea 10-minutiline vahe 6 kuuga)ja sealt ka positiivne tagasiside ja tõuge jätkata kiirkäimisega.

• Miks võistluskäimine?

Nagu eespool mainitud, paelus see ala mind koheselt. See tundus nii raske, kuid samas väga huvitav ja põnev. Kindlasti teistmoodi. Ja olgem ausad, joosta oskavad kõik, kuid kiirkäimisega saavad vähesed hakkama. Seega on ta ju väga raske ala ja see tekitabki mõnusa tunde. Kui mul oli 2007.aastal raske vigastus ja olin spordist loobumas, siis 1a pärast vigastus leidsin, et ma ei saa ilma kiirkäimiseta ja hakkasin uuesti tegelema. See näitab, et see ala on mul hinges väga tugevalt ja mulle meeldib tegeleda kiirkäimisega.

• Millised on Sinu parimad saavutused?

Parimaks saavutuseks rahvusvahelistel võistlustel on 2007. a. 20km 57. koht Euroopa Karikavõistlustelt (Leamington, Inglismaa)

Olen 6-kordne Eesti noorsoo meister. Täiskasvanute meistrivõistlustelt olen kogunud 8 pronksi ja 3 hõbedat.

5000mh-23.28 (2007)

10000/10km-47.38,8 (2007)

20000/20km-1:39.55,14 (2006)

30km-2:44.35 (2006)

50km-4:54.45 (2012)

• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?

Eesmärke on mitu. Esmane eesmärk on jõuda vigastuseelsele tasemele. Kui vaadata, siis enamus rekordeid jäävad 2006-2007ndasse aastasse. Vahetult ennem sõjaväkke minekut ja ennem rasket vigastust. Sealt edasi Eesti meistritiitel ja parandada isiklikke rekordeid. Kõige kaugem eesmärk on osaleda tiitlivõistlustel ja käija Eesti rekord 50km-s.

• Kas oled oma valikuga rahul?

Jah, ma olen oma valikuga rahul. Kiirkäimisega tegelemine on mind hoidnud vormis, aitab mind pingetest maandada ja olen aru saanud, et see sobib minu iseloomuga, soovidega ja töötahtega.

• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Kuna Eestis ei harrastata kiirkäimist ja ega treeneridki ei ole väga huvitaud (ei oska) treenida, siis on hästi isegi see, et viimastel aastatel on vähemalt Euroopa karikal ja Maailma karikal meie võistkond esindatud. Ja on ikkagi fanaatikuid, kes tegelevad kiirkäimisega. Plusspoolele võib veel nimetada, et noorte klassis on võistlejate arv kasvamas, mis on positiivne.

Puudusi on palju. Vähe võistlusi Eesti pinnal, harrastajate arv väike, vähene informeeritus tavainimeste seas ja treenerite seas. Kuid olen kindel, et lähiaegadel tõuseb ka kiirkäimise tase ja võistlejate arv 60-70ndate aastate tasemele.

Intervjuu Lauri Lelumehega

• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

Võib öelda, et täiesti juhuslikult. Kergejõustikust olin varem peale kooli kehalise kasvatuse tundide kokku puutunud kesk- ja pikamaa jooksuga. Alates 9. klassist esindasin Tallinna 21. Keskkooli koolidevahelistel võistlustel distantsidel 800m kuni 3000m. Keskkoolist alates lisandusid tõsisemad jooksutreeningud ning sel ajal võistlesin tihti ka pikematel distantsidel. 34 minutiga 10 km läbida polnud probleemiks.

 Kuna mu jooksutehnika läbivad elemendid on olnud kogu aeg „madal samm ja suur sammusagedus”, siis soovitasid nii mitmedki teised jooksjad mul proovida võistluskäimist. Esimest korda sai võistluskäimisega tutvust tehtud 1997. aastal Pärnu staadionil, kus klubile punktide toomise eesmärgil meelitati mind 10 000m starti. Olles eelnevalt vaid korra proovinud võistluskäimise tehnikat jäljendada, õnnestus mul võistlus kehva tehnika kiuste ja tänu stiilikohtunike armulikkusele siiski lõpetada. Seega jõudsin käimise juurde suhteliselt hilja ehk 19 aastasena. 

• Miks võistluskäimine?

Usun, et eelkõige esmane positiivne emotsioon (nimelt õnnestus avavõistlus võita) oli see, mis meelitas. Mul oli juba ca 4 aastat treeninguid selja taga, seetõttu võisin tehnika omandanuna koheselt konkureerida Eesti parimatega kuigi tuleb tunnistada, et toonane tase Eestis oli tulemuste taseme poolest märkimisväärselt praegusest lahjem. Võistluskäimine võib olla väga dramaatiline ning aja jooksul tekib oskus valusatest tagasilöökidest üle olla ja võtta neid kui õppetunde. Erinevalt jooksumaratonist ei või käimises isegi lõpujoont ületanuna olla kindel oma võidus. Ajalugu tunneb mitmeid selliseid diskvalifitseerimisi.

Teisalt on tekkinud ka teatav missioonitunne. Tunne, et panustad ala arengusse.. Kaasnevalt arenened muidugi ka ise – loodetavasti nii füüsiliselt kui vaimselt.

Vaimne pool on tegelikult kõige olulisem. Aju langetab otsuseid, mitte lihased ja reeglina ei saa edukas sportlane olla rumal või tahtejõuetu.

• Millised on Sinu parimad saavutused?

Eesti meistritiitleid on praeguseks kogunenud 20. Veel võib mainida Euroopa Liidu I meistrivõistluste 12. kohta 20 km distantsil 2010. a Alytuses.

Euroopa karikavõistluste parim tulemus on 20 km 36. koht (Olhao, 21.05.2011)

Isiklikud rekordid distantside kaupa on järgmised:

5000 m – 20.26,9 (2010, 13. aprill) Haapsalu ST

5000m h - 20.47,15 (2010, 21. veebruar) Tartu SH

10 000 m – 42.55,6 (2007, 28. aprill) Murjani ST

  

10 km - 43.28 (2008, 11. oktoober) Tabivere

20 000 m – 1:31.48,0 (2011, 16. aprill) Murjani ST

20 km – 1:28.43 (2009, 15. august) Paralepa

  

50 km – 4:33.27 (2009, 3. oktoober) Jurmala

• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?

Käia 20 km ajaga 1:27.15. Kõrvaleesmärkideks on 5 km – 20.00, 10 km – 42.00.  Nimetatud 20 km aeg oleks kiireim eestlane läbi aegade.  

• Kas oled oma valikuga rahul?

Kindlasti. Eesti tippudest on kujunenud omalaadne sõpruskond. Hoiame kokku ning toetame üksteist nii treeningutel kui võistlustel. 

• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Eestis on käimine kergejõustikuklubide tasandil küllaltki tugev, aeg-ajalt kerkib talente esile nii Haapsalust, Tallinnast, Tartust, Valgast kui Ida-Virumaalt. Oluline on motiveerida ka noori treenereid tegelema ala arendamisega, suurendamaks harrastajate arvu. Samuti tuleb korraldada seminare võistluskäimise propageerimiseks ja kutsuda siia esinema heatasemelisi treenereid.

Just tugev konkurents on see, mis innustab üha targemalt ja tugevamalt treenima. Võib öelda, et käimise kitsa kandepinna tõttu ei ole konkurents alati just piisav ning siis tuleb kasutada teisi motivaatoreid, et tulemuste areng ei seisatuks. Eestis on tugev käimistreenerite puudus. Puudub nii kvantiteet kui kvaliteet. Mitmed omaaegsed tipud ei ole tahtnud või ka olnud suutelised enda kogemusi teistele edasi andma. Sellest on kahju, sest noorte suunamisel spordi juurde on treeneri roll väga oluline. Hiljem sõltub juba sportlasest endast, kas ta vajab enda kõrvale pidevalt juhendajat või mitte.

Ise pean väga oluliseks, et mitte ainult treener vaid ka sportlane oleks intelligentne ja omaks teadmisi treeningprotsessi juhtimisest ning treeningmetoodikast. Peale tagasitulekut käimise juurde olen olude sunnil treeninud ilma treenerita, kuid vaatamata sellele olen suutnud tublisti parandada oma isiklikke rekordeid kõikidel võistluskäimise distantsidel. Toetav sõna või hinnang tehnikale on küll see, millest puudust olen tundnud. Olles ca 5 aastat treeninud maestro Uno Källe käe all, tean milline peaks olema üks väga hea treener.

Eestlastele loomuomaselt ei suudeta tihti piisavalt koostööd teha, seda nii ala juhtimises kui klubide vahel. Seni ei ole meil ka võimekat mänedžeri, kes suudaks ala juurde tuua sponsoreid – võistluskäimine tipptasemel ei ole enam odav ala.

Eesti käimise tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas suudetakse kogu süsteemi töös hoida ja arendada. Oluline on korraldada ka Eestis piisavalt tugeva konkurentsiga rahvusvahelisi võistlusi ning osaleda käimise Euroopa- ja maailmakarikavõistlustel, samuti tugevatasemelistel võistlustel lähiriikides. Kuigi Eesti käimise ja käijate tase jääb maailmatasemele märgatavalt alla, ei ole võimalik üksnes kodus võisteldes maailma parimatega vahet vähendada. Lähiaastate suureks eesmärgiks on vähemalt ühe Eesti käija osalemine Rio olümpiamängudel.

Pilt: http://pilt.delfi.ee/picture/13514653/

Käimishooaja kokkuvõte

Möödunud hooajal võistles kõigi vanusegruppide peale kokku 48 sportlast- 24 naist ja 24 meest. Nendest 9 olid täiskasvanute klassi kuuluvad (6 meest ja 3 naist). 

Produktiivsemad klubid on hetkeseisuga Narvic  ja  Sillamäe Kalev, vastavalt 20 ja 9 käijaga. Kokku panid oma esinduse sellel hooajal välja 11 klubi: NPSK Narvic (20), KJK Kalev Sillamäe(9), B.Junk Käimisklubi (5), JK Tempo(3), KSK Alem(3), KJK Läänemaa (2), EMÜ SK(1), KJK Visa(1), Tallinna Kalev KJK(1), Leksi 44(1), JK Stamina(1).

Säravaimatest tulemustest tuleks ära märkida Maarika Taukuli 3 Eesti meistritiitlit ja isiklikke rekordeid 10 ja 20 km distantsil (ajad: 52.54 ja 1:49.58). Mõlemad tulemused annavad kõigi aegade edetabelis kolmanda koha.

Margus Luik saavutas Saranskis toimunud Maailma karikavõistlustel Eesti käimisajaloo kõrgeima  koha, olles 110 mehe konkurentsis 71. Lisaks võidutses Luik 20 ja 50 km meistrivõistlustel, kusjuures 50 km distantsil on mees nüüd 10 aastat järjest võitmatuna püsinud. Meistrikuldade arv kasvas 22ni.

8. juulil toimunud Läänemaa KJK lahtistel meistrivõistlustel püstitas Luik 20 km käimises isikliku rekordi (1:29.00), kärpides tippmargist 37 sekundit. Tulemus annab kõigi aegade edetabelis Ants Palmari ees 7. koha.

Lauri Lelumees oli taaskord võitmatu talvistel meistrivõistlustel, võttes 5000 meetri käimises järjekordse tiitlivõidu. Läänemaa KJK lahtistel meistrivõistlustel võitis Lauri 20 km Eesti kontekstis väga korraliku aja- 1:28.48ga, jäädes isiklikule rekordile alla vaid 5 sekundiga. Mainimist väärib veel Bruno Junki mälestusvõistlustel saavutatud II koht 10 000 m distantsil.

Järelkasvu osas valmistab rõõmu noorukese Ruslan Sergatšovi  esiletõus. Balti noorte maavõistluse III koht 5 km käimises (28.04) ja võit Bruno Junki Memoriaalil 1000 meetris (4:42) on igati tublid saavutused!

Sama võib öelda ka  Anastasija Skatško kohta, kellele kuulus Balti maavõistlusel 3 km (18.13) distantsil

4.koht. Tüdrukute C-kalssi esikoha Junki Memoriaalil tagas 1000 meetri aeg 5.05.

Rõõm on tõdeda, et pärast rasket vigastust on aasta-aastalt üha paremasse vormi tõusmas Virgo Adusoo. Selle tõestuseks võttis mees möödunud hooajal kolm meistrivõistluste medalit, olles talvel 5000 meetris kolmas, olümpiadistantsidel (20 ja 50 km) kuulusid Virgole hõbemedalid.

Osalemine rahvusvahelistel võistlustel:

1. Maailma KV  12.-13.05. Saransk ( RUS )

Margus Luik – 71. koht M 50 km 4:38.37 ( 110 osalejat ), Eesti läbi aegade kõrgeim koht

Lauri Lelumees – 99. koht M 20 km 1:39.17 ( 124 osalejat )

Maarika Taukul – 87. koht N 20 km  ( 106 osalejat ).

2. EST-LAT-LTU-SWE ( Baltic, Nordic ) maavõistlus käimises 15.09. Eskilstuna ( SWE ).

Maarika Taukul – 7. koht N 10 km 52.54, isiklik rekord, Eesti kõigi aegade 3. tagajärg

Anna Kukankova – 10. koht N 10 km 1:00.47

Artjom Djatšuk – 8. koht M 20 km 1:50.11

Lauri Lelumees – DQ

 Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-55, SWE-42, LAT-38, EST-6

3. Presidendi KV-Balti maavõistlus 09.06. Valmiera ( LAT ).

Maarika Taukul – 6. koht N 5000 m 26.12,14

Anna Kukankova – 8. koht N 5000 m 30.24,65

Virgo Adusoo – 9. koht M 10 000 m 49.15,41

Artjom Djatšuk – 10. koht M 10 000 m 54.56,05

4. A. Mikenas Memorial, Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises

   21.04. Birštonases ( LTU ).

5. koht – Maarika Taukul N 20 km 1:51.04, isiklik rekord, Eesti kõigi aegade 3. tagajärg

5. koht – Lauri Lelumees M 20 km 1:37.44

Balti maavõistlus:

III koht/ 4. koht – Ruslan Sergatšov PB 5 km 28.04

4. koht/ 8.koht  – Anastasija Skatško TB 3 km 18.13

4. koht/ 10. koht – Igor Jakovlev PA 10 km 57.13

5. koht/ 13. koht – Jelizaveta Smirnova TB 3 km 19.14

Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-66, LAT-37, EST- 26

5. 17. Bruno Junk Memorial 26.05. Valgas

I koht – Ruslan Sergatšov PC 1000 m 4.42,3

I koht – Anastasija Skatško TC 1000 m 5.05,0

II koht – Lauri Lelumees M 10 000 m 44.25,6

III koht – Maarika Taukul N 5000 m 26.02,9

III koht – Rein Sumberg MV 5000 m 27.09,8

III koht – Igor Jakovlev PA 10 000 m 56.32,8

III koht – Sofia Smirnova NJ 5000 m 32.57,7

III koht – Bogdan Davõdov MJ 10 000 m 1:02.02,9

Andmed ja statistika: Toomas Rosenberg

Tallad alla!

Peale üheksat kuud piinavat põlvevalu, tabas mind joostes Evelin Taltsile ja tema Londoni tallaloole mõeldes sähvatus- võibolla põhjustab põlvevalusid probleem, mida on võimalik ortopeediliste taldadega leevendada?

Mõttele lisas kaalu tõdemus, et valu rändas põlvest-põlve, pesitsedes vaheldumisi mõlemas alajäsemes, täpselt samas kohas! Tundus, et viga võib olla jala vale nurga all maha asetamises. Lugedes sellekohaseid materjale ja mõeldes oma probleemile, tundus tallaost väärt proovimisena. 

Otsustasin külastada Gadoxi tallameistreid ja kuigi 91 eurot tundus hirmuäratavalt suur summa, oli see jalgade tervise seisukohalt siiski marginaalne.

Mõõdud võetud, sain nädalaga tallad alla. Hetkel on käsil testimine ja suuremaid kaebuseid ei ole esinenud.

Suured tänud Meelis Jürisaarele oskusliku töö eest!