Sunday, December 23, 2012
Monday, December 10, 2012
Eesti rekordid ja tipptulemused
Eesti
rekordid ja tipptulemused
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
Naised
Mehed
10 km käimine 40.30,0 Vassili Matvejev Alušta 25.02.84
20 000 m käimine 1:27.21,0 Vassili Matvejev Tallinn 07.09.85
20 km käimine 1:23.00,5 Vassili Matvejev Alušta 13.10.85
30 km käimine 2:19.24,0 Arvo Orupõld Mõdriku 28.06.80
50 km käimine 4:07.09,8 Olav Laiv Kohtla-Nõmme 14.06.75
Naised
5000 m käimine 23.44,9 Jekaterina Jutkina Murjani 17.04.04
10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina Tampere
24.07.03
5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina Valga 07.06.03
10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina Birštonas 03.05.03
20 km käimine 1:43.54 Jekaterina Jutkina Naumburg 02.05.04
Noorsoo
Mehed
10 000 m käimine 43.19,2 Meelis Mäeots 14.02.63 Tbilisi
12.03.81
10 km käimine 42.14 Toivo Tanning 08.11.66 Riia 06.10.85
20 000 m käimine 1:32.57,2 Toivo Tanning 08.11.66 Tartu
27.08.84
20 km käimine 1:30.07 Toivo Tanning 08.11.66 Novopolotsk
22.04.85
30 km käimine 2:29.01 Olav Laiv 26.02.48 Tallinn 16.08.70
50 km käimine 4:40.56 Margus Luik 11.01.80 Paralepa 24.08.02
Naised
5000 m käimine 23.44,9 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Murjani
17.04.04
10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina 27.11.84
Tampere 24.07.03
5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga
07.06.03
10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Birštonas
03.05.03
20 km käimine 1.43.54 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Naumburg
02.05.04
Juuniorid
Mehed
10 000 m käimine 43.19,2 Meelis Mäeots 14.02.63 Tbilisi
12.03.81
20 000 m käimine 1:32.57,2 Toivo Tanning 08.11.66 Tartu
27.08.84
10 km käimine 42.14 Toivo Tanning 08.11.66 Riia 06.10.85
20 km käimine 1:30.07 Toivo Tanning 08.11.66 Novopolotsk
22.04.85
30 km käimine 2:42.27 Olav Laiv 26.02.48 Tartu 28.08.66
50 km käimine 5:07.04 Andrei Olli 06.06.82 Paralepa 29.09.01
Naised
5000 m käimine 23.55,9 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga
28.06.03
10 000 m käimine 49.18,18 Jekaterina Jutkina 27.11.84
Tampere 24.07.03
5 km käimine 24.07 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Valga
07.06.03
10 km käimine 49.04 Jekaterina Jutkina 27.11.84 Birštonas
03.05.03
20 km käimine 1:53.28 Kaity-Marin Tiitmaa 18.06.84 Haapsalu
29.09.01
A-klass
(U18)
Mehed
5000 m käimine 22.10,0 Rainis Saar 01.12.68 Suure-Jaani
28.08.85
10 000 m käimine 45.03,6 Meelis Mäeots 14.02.63 Tšeljabinsk
13.07.80
20 000 m käimine 1:42.04,5 Toivo Kaer 15.11.82 Tartu
07.08.99
5 km käimine 21.40 Heino Palits 10.10.71 Talsi 15.05.88
10 km käimine 43.19 Toivo Tanning 08.11.66 Talsi 21.05.83
20 km käimine 1:38.53 Ainar Veskus 28.07.90 Paralepa
21.07.07
Naised
3000 m käimine 15.15,8 Alla Levtšenko 07.10.73 Krasnodar
29.06.87
5000 m käimine 26.04,2 Maarika Lettens 06.11.70 Liepaja
01.08.87
10 000 m käimine 53.24,9 Maarika Lettens 06.11.70
Karksi-Nuia 26.10.87
5 km käimine 26.30 Kaili Adamson 14.02.70 Talsi 18.05.86
10 km käimine 55.25 Ragle Raudsepp 14.09.90 Leamington
20.05.07
20 km käimine 1:53.28 Kaity-Marin Tiitmaa 18.06.84 Paralepa
29.09.01
B-klass
(U16)
Mehed
3000 m käimine 13.40,95 Risko Nogelainen 17.11.89 Hyvinkää
05.09.04
5000 m käimine 24.12,8 Risko Nogelainen 17.11.89 Tartu
25.09.04
10 000 m käimine 51.39,0 Meelis Mäeots 14.02.63 Taškent
22.09.78
5 km käimine 24.20 Meelis Mäeots 14.02.63 Lvov 08.05.78
10 km käimine 50.23,6 Meelis Mäeots 14.02.63 Vilnius
19.08.78
Naised
3000 m käimine 15.15,8 Alla Levtšenko 07.10.73 Krasnodar
29.06.87
5000 m käimine 26.55,6 Kaili Kütt 03.02.71 Murjani 15.06.85
10 000 m käimine 59.47,0 Ragle Raudsepp 14.09.90 Rakvere
24.07.05
3 km käimine 14.34,0 Kaili Kütt 03.02.71 Talsi 18.05.85
5 km käimine 27.29,0 Kairi Palmsaar 13.02.71 Talsi 18.05.86
10 km käimine 58.33 Annika Sillat 14.05.83 Kohtla-Järve
10.05.98
20 km käimine 2:12.01 Ragle Raudsepp 14.09.90 Paralepa
10.09.05
Tuesday, December 4, 2012
Intervjuu Maarika Taukuliga
• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?
10.
klassi alguses asendas kord tüdrukute kehalise kasvatuse tundi minu
tulevane treener Toivo Tiislär, kes kohe tüdrukud staadionil käima pani.
Meie klassist kutsuski ta kohe oma 3-4 tüdrukut trenni. Mina läksin,
sest eelnevalt mingit süsteemset treeningut polnud teinud ja võimalus
kooli basseinis tasuta vabal ajal ujumas käia, tundus samuti ahvatlev.
Jaanuaris saadeti kohe ka esimesele võistlusele Tallinnasse, kus
sain eelviimase koha.
• Miks võistluskäimine?
Seega
võistluskäimine on täiesti juhuslik valik. Vastupidavust mul oli, aga
jooks ei sobinud, kuna põlved ja selg ei talunud tol ajal eriti
jooksmisega kaasnevat põrutust.
• Millised on Sinu parimad saavutused?
Arvan,
et minu parimad saavutused on need võistlused, kus olen parandanud oma
isiklikku rekordit. Minu jaoks pole praegu oluline mitte niivõrd koht
kui isiklik areng.
• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?
Hetkel
olen endale kaugemaks sihiks valinud Rio, mille vahepealsed etapid on
sellel või järgmisel aastal Eesti rekordi purustamine 20 km distantsil
ja edasi OM-normi täitmine.
• Kas oled oma valikuga rahul?
Olen
rahul, et tegelen just käimisega, sest see sobib minu keha anatoomiaga
kõige paremini - mul on vastupidavust, käimine ei põruta jalgu ega selga ning varustus ja treeningud on suhteliselt odavad.
• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?
Hästi
on see, et meil ühtteist ikka toimub - on käijaid, on treenereid, on
võistlusi, on võimalusi võistlustel osaleda ka väljaspool Eestit.
Puudust
tunnen laagritest ja teistest käijatest. Meid võiks siiski rohkem olla,
et oleks ka sisekonkurentsi. Kergejõustikutreenerid võiks samuti
tihedamini suunata oma õpilasi käimisega tegelema.
Monday, December 3, 2012
Tunnustati Toomas Rosenbergi
Mitmes aasta oli Bruno Junki mälestusvõistlus korraldada ja
kuidas kõik alguse sai?
Olen
korraldanud Bruno Junki mälestusvõistlusi alates 2000.aastast, seega 13
korda. Esimesed võistlused korraldas E.Susi 1996.a. Haapsalus,
teised korraldati 1997.a. Tallinnas, kolmandad Lembo Tanningu poolt
1998.a. Tartus ning neljandad 1999.a. Valgas Toivo Tiisläri poolt.
Viiendate mälestusvõistluste korraldamise võtsin üle oma treenerilt
Toivo Tiislärilt, kelle juhendamisel alustasin käimistreeninguid
1971.aastal Valgas. Minu eeskujuks käimisrajal sai Valga
linnas sündinud ja Valgamaalt Pukast sporditeed alustanud Bruno
Junk. See on ka üks põhjusi miks ma üldse neid võistlusi korraldan ja
miks just Valgas.
Kui suur on ürituse eelarve?
Võistluste eelarve on viimastel
aastatel olnud 5000 EUR-i ringis.
Kes on olnud nimekamad külalised ja
millistest riikidest on kohale sõidetud?
Osalenud on Austraalia, Rootsi,
Soome, Poola, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Leedu ja Läti käijad. Nimekam
osaleja on olnud Jaret Tallent ( Londoni OM hõbe, Pekingi OM hõbe
ja pronks ) Austraaliast, kes võitis Bruno Junki
mälestusvõistlustel 2006.aastal esikoha.
Mis
on mälestusvõistluste korraldamise puhul kõige suuremad
väljakutsed?
Suurem väljakutse
on see, et saan kaasa aidata ala arendamisele.
Kes on võistluse korraldamisele
kaasa aidanud?
Võistluste
toetajateks on olnud Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kergejõustikuliit,
Valga Linnavalitsus, Puka Vallavalitsus, AS Mefo, AS ROI, U.S. Real
Estate Managament OÜ, Eesti Kultuurkapital Eesti KK Valgamaa
ekspertgrupp, Hasartmänhgumaksu Nõukogu, Peeter Kangur, Tiina-Piret
Peegel, Aita-Maret Arumäe jne.
Miks Sa seda teed?
Teen seda eelkõige
missioonitundest, et käimine Eesti spordimaastikul veel
säiliks.
Foto: Marko Mumm
Sunday, December 2, 2012
Ants Palmar- parim kergejõustikuveteran 2012!
Veteranide maailmameister ja kahekordne Euroopa meister pälvis nende saavutuste eest Eesti parima kergejõustikuveterani tiitli, kusjuures see ei olnud Antsul esimene kord- parimaks on teda ka varem tunnistatud!
Palju Õnne!
Foto: masterathletics.net
Mart Järviste- meistrite meister!
Mart oli pühendunud sportlane, kogudes parematel kuudel 900-1000 treeningkilomeetrit. Kompromissitu võitlejana, ei kinkinud ta võitu naljalt kellegile. Selle tõestuseks ka rekordarv meistritiitleid.
1. novembril 1949. aastal Kaareperes sündinud sportlane jõudis pika karjääri jooksul koguda 43 Eesti meistrivõistluste medalit.
Aastatel 1971–96 tuli Mart 24 korda Eesti meistriks: 8 korda 20 km, 7 korda 10 km, 3 korda 30 km, 1 korra 5 km ja 5 korda sisemv-tel 5000 meetris.
Isiklikke rekordeid:
10 km 42.29,0
20 km 1:28.45,2
30 km 2:22.44,0
Võistelnud 14 korda Eesti koondises.
Võitnud 1993 veteranide EM-il ja 1994 MM-il hõbeda.
Foto: ESBL
Friday, November 30, 2012
Intervjuu Virgo Adusooga
• Millal ja kuidas võistluskäimise
juurde sattusid?
Võistluskäimise juurde sattusin tänu televiisorist vaadatud võistlustele.
Hakkas koheselt meeldima. Seejärel hakkasin vaikselt ise proovima. Otsisin
sellealaseid raamatuid, pilte jne. Esimesed treeningud sai tehtud kuskil 16-aastaselt.
Kestis ainult mõned kuud. Kahjuks jäi mõneks aastaks soiku erinevatel
põhjustel. Uue nn hingamise sain juba 18-aastaselt kui luuümbrise valu ei lasknud enam
joosta ja pidin mõtlema, mida edasi teha. Siis võtsin uuesti käimise luubi alla,
vaatasin uuesti tehnikaid ja hakkasin ise harjutama. Kuna olin väikesest
kohast, siis ka treeneri leidmine oli raske, kes oskaks kiirkäimist õpetada.
Seejärel leidsin Toomas Rosenbergi, kes oli koheselt nõus mind aitama ja kutsus
ka Narva Eesti KV. Selleks ajaks olin teinud trenni võib-olla 3x. Pärast
esimest võistlust (10 000m, aeg 1:00.0), sain tohtu energialaengu, pärast
mida hakkasin tõsisemalt tegelema kiirkäimisega. Kuna spordiga ise hakkasin
juba tegelema 10-aastaselt, siis põhi oli all korralikult. Põhikoolis sai võisteldud nii
jalgpallis, saalihokis, korvpallis kui ka kõigis kergejõustiku alades. Seega
vastupidavus oli hea. Esimese aasta areng oli muljeltavaldav ( 10km hooaja
parimaks jäi 50.30, seega pea 10-minutiline vahe 6 kuuga)ja sealt ka positiivne
tagasiside ja tõuge jätkata kiirkäimisega.
• Miks võistluskäimine?
Nagu eespool mainitud, paelus see ala mind koheselt. See tundus nii raske,
kuid samas väga huvitav ja põnev. Kindlasti teistmoodi. Ja olgem ausad, joosta
oskavad kõik, kuid kiirkäimisega saavad vähesed hakkama. Seega on ta ju väga
raske ala ja see tekitabki mõnusa tunde. Kui mul oli 2007.aastal raske vigastus ja
olin spordist loobumas, siis 1a pärast vigastus leidsin, et ma ei saa ilma
kiirkäimiseta ja hakkasin uuesti tegelema. See näitab, et see ala on mul hinges
väga tugevalt ja mulle meeldib tegeleda kiirkäimisega.
• Millised on Sinu parimad saavutused?
Parimaks saavutuseks rahvusvahelistel võistlustel on 2007. a. 20km 57. koht
Euroopa Karikavõistlustelt (Leamington, Inglismaa)
Olen 6-kordne Eesti noorsoo meister. Täiskasvanute meistrivõistlustelt olen
kogunud 8 pronksi ja 3 hõbedat.
5000mh-23.28 (2007)
10000/10km-47.38,8 (2007)
20000/20km-1:39.55,14 (2006)
30km-2:44.35 (2006)
50km-4:54.45 (2012)
• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?
Eesmärke on mitu. Esmane eesmärk on jõuda vigastuseelsele tasemele. Kui
vaadata, siis enamus rekordeid jäävad 2006-2007ndasse aastasse. Vahetult ennem sõjaväkke
minekut ja ennem rasket vigastust. Sealt edasi Eesti meistritiitel ja parandada
isiklikke rekordeid. Kõige kaugem eesmärk on osaleda tiitlivõistlustel ja käija
Eesti rekord 50km-s.
• Kas oled oma valikuga rahul?
Jah, ma olen oma valikuga rahul. Kiirkäimisega tegelemine on mind
hoidnud vormis, aitab mind pingetest maandada ja olen aru saanud, et see sobib
minu iseloomuga, soovidega ja töötahtega.
• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?
Kuna Eestis ei harrastata kiirkäimist ja ega treeneridki ei ole väga
huvitaud (ei oska) treenida, siis on hästi isegi see, et viimastel aastatel on
vähemalt Euroopa karikal ja Maailma karikal meie võistkond esindatud. Ja on
ikkagi fanaatikuid, kes tegelevad kiirkäimisega. Plusspoolele võib veel
nimetada, et noorte klassis on võistlejate arv kasvamas, mis on positiivne.
Puudusi on palju. Vähe võistlusi Eesti pinnal, harrastajate arv väike,
vähene informeeritus tavainimeste seas ja treenerite seas. Kuid olen kindel, et
lähiaegadel tõuseb ka kiirkäimise tase ja võistlejate arv 60-70ndate aastate
tasemele.
Thursday, November 29, 2012
Intervjuu Lauri Lelumehega
- Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?
Võib öelda, et täiesti
juhuslikult. Kergejõustikust olin varem peale kooli kehalise kasvatuse tundide
kokku puutunud kesk- ja pikamaa jooksuga. Alates 9. klassist esindasin Tallinna
21. Keskkooli koolidevahelistel võistlustel distantsidel 800m kuni 3000m.
Keskkoolist alates lisandusid tõsisemad jooksutreeningud ning sel ajal
võistlesin tihti ka pikematel distantsidel. 34 minutiga 10 km läbida polnud
probleemiks.
Kuna mu
jooksutehnika läbivad elemendid on olnud kogu aeg „madal samm ja suur
sammusagedus”, siis soovitasid nii mitmedki teised jooksjad mul proovida
võistluskäimist. Esimest korda sai võistluskäimisega tutvust tehtud 1997.
aastal Pärnu staadionil, kus klubile punktide toomise eesmärgil meelitati mind
10 000m starti. Olles eelnevalt vaid korra proovinud võistluskäimise
tehnikat jäljendada, õnnestus mul võistlus kehva tehnika kiuste ja tänu
stiilikohtunike armulikkusele siiski lõpetada. Seega jõudsin käimise juurde
suhteliselt hilja ehk 19 aastasena.
- Miks võistluskäimine?
Usun, et eelkõige
esmane positiivne emotsioon (nimelt õnnestus avavõistlus võita) oli see, mis
meelitas. Mul oli juba ca 4 aastat treeninguid selja taga, seetõttu võisin
tehnika omandanuna koheselt konkureerida Eesti parimatega kuigi tuleb
tunnistada, et toonane tase Eestis oli tulemuste taseme poolest
märkimisväärselt praegusest lahjem. Võistluskäimine võib olla väga dramaatiline
ning aja jooksul tekib oskus valusatest tagasilöökidest üle olla ja võtta neid
kui õppetunde. Erinevalt jooksumaratonist ei või käimises isegi lõpujoont
ületanuna olla kindel oma võidus. Ajalugu tunneb mitmeid selliseid
diskvalifitseerimisi.
Teisalt on tekkinud ka
teatav missioonitunne. Tunne, et panustad ala arengusse.. Kaasnevalt arenened
muidugi ka ise – loodetavasti nii füüsiliselt kui vaimselt.
Vaimne pool on
tegelikult kõige olulisem. Aju langetab otsuseid, mitte lihased ja reeglina ei
saa edukas sportlane olla rumal või tahtejõuetu.
- Millised on Sinu parimad saavutused?
Eesti meistritiitleid
on praeguseks kogunenud 20. Veel võib mainida Euroopa Liidu I meistrivõistluste
12. kohta 20 km distantsil 2010. a Alytuses.
Euroopa
karikavõistluste parim tulemus on 20 km 36. koht (Olhao, 21.05.2011)
Isiklikud
rekordid distantside kaupa on järgmised:
5000 m –
20.26,9 (2010, 13. aprill) Haapsalu ST
5000m h -
20.47,15 (2010, 21. veebruar) Tartu SH
10 000 m –
42.55,6 (2007, 28. aprill) Murjani ST
10
km - 43.28 (2008, 11. oktoober) Tabivere
20 000 m –
1:31.48,0 (2011, 16. aprill) Murjani ST
20 km – 1:28.43 (2009,
15. august) Paralepa
50
km – 4:33.27 (2009, 3. oktoober) Jurmala
- Millised on alaga seonduvad eesmärgid?
Käia 20 km ajaga
1:27.15. Kõrvaleesmärkideks on 5 km – 20.00, 10 km – 42.00. Nimetatud 20
km aeg oleks kiireim eestlane läbi aegade.
- Kas oled oma valikuga rahul?
Kindlasti. Eesti
tippudest on kujunenud omalaadne sõpruskond. Hoiame kokku ning toetame üksteist
nii treeningutel kui võistlustel.
- Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?
Eestis on käimine
kergejõustikuklubide tasandil küllaltki tugev, aeg-ajalt kerkib talente esile
nii Haapsalust, Tallinnast, Tartust, Valgast kui Ida-Virumaalt. Oluline on
motiveerida ka noori treenereid tegelema ala arendamisega, suurendamaks
harrastajate arvu. Samuti tuleb korraldada seminare võistluskäimise
propageerimiseks ja kutsuda siia esinema heatasemelisi treenereid.
Just tugev
konkurents on see, mis innustab üha targemalt ja tugevamalt treenima. Võib
öelda, et käimise kitsa kandepinna tõttu ei ole konkurents alati just piisav
ning siis tuleb kasutada teisi motivaatoreid, et tulemuste areng ei seisatuks.
Eestis on tugev käimistreenerite puudus. Puudub nii kvantiteet kui kvaliteet.
Mitmed omaaegsed tipud ei ole tahtnud või ka olnud suutelised enda kogemusi
teistele edasi andma. Sellest on kahju, sest noorte suunamisel spordi juurde on
treeneri roll väga oluline. Hiljem sõltub juba sportlasest endast, kas ta vajab
enda kõrvale pidevalt juhendajat või mitte.
Ise pean väga
oluliseks, et mitte ainult treener vaid ka sportlane oleks intelligentne ja
omaks teadmisi treeningprotsessi juhtimisest ning treeningmetoodikast. Peale
tagasitulekut käimise juurde olen olude sunnil treeninud ilma treenerita, kuid
vaatamata sellele olen suutnud tublisti parandada oma isiklikke rekordeid
kõikidel võistluskäimise distantsidel. Toetav sõna või hinnang tehnikale on
küll see, millest puudust olen tundnud. Olles ca 5 aastat treeninud maestro Uno
Källe käe all, tean milline peaks olema üks väga hea treener.
Eestlastele
loomuomaselt ei suudeta tihti piisavalt koostööd teha, seda nii ala juhtimises
kui klubide vahel. Seni ei ole meil ka võimekat mänedžeri, kes suudaks ala
juurde tuua sponsoreid – võistluskäimine tipptasemel ei ole enam odav ala.
Eesti käimise
tulevik sõltub suuresti sellest, kuidas suudetakse kogu süsteemi töös hoida ja
arendada. Oluline on korraldada ka Eestis piisavalt tugeva konkurentsiga
rahvusvahelisi võistlusi ning osaleda käimise Euroopa- ja
maailmakarikavõistlustel, samuti tugevatasemelistel võistlustel lähiriikides.
Kuigi Eesti käimise ja käijate tase jääb maailmatasemele märgatavalt alla, ei
ole võimalik üksnes kodus võisteldes maailma parimatega vahet vähendada.
Lähiaastate suureks eesmärgiks on vähemalt ühe Eesti käija osalemine Rio
olümpiamängudel.
Pilt: http://pilt.delfi.ee/picture/13514653/
Thursday, November 22, 2012
Käimishooaja kokkuvõte
Möödunud
hooajal võistles kõigi vanusegruppide peale kokku 48 sportlast- 24 naist ja 24
meest. Nendest 9 olid täiskasvanute klassi kuuluvad (6 meest ja 3 naist).
Produktiivsemad
klubid on hetkeseisuga Narvic ja Sillamäe Kalev, vastavalt 20 ja 9 käijaga. Kokku
panid oma esinduse sellel hooajal välja 11 klubi: NPSK Narvic (20), KJK Kalev
Sillamäe(9), B.Junk Käimisklubi (5), JK Tempo(3), KSK Alem(3), KJK Läänemaa (2),
EMÜ SK(1), KJK Visa(1), Tallinna Kalev KJK(1), Leksi 44(1), JK Stamina(1).
Säravaimatest
tulemustest tuleks ära märkida Maarika Taukuli 3 Eesti meistritiitlit ja
isiklikke rekordeid 10 ja 20 km distantsil (ajad: 52.54 ja 1:49.58). Mõlemad
tulemused annavad kõigi aegade edetabelis kolmanda koha.
Margus
Luik saavutas Saranskis toimunud Maailma karikavõistlustel Eesti käimisajaloo
kõrgeima koha, olles 110 mehe
konkurentsis 71. Lisaks võidutses Luik 20 ja 50 km meistrivõistlustel,
kusjuures 50 km distantsil on mees nüüd 10 aastat järjest võitmatuna püsinud.
Meistrikuldade arv kasvas 22ni.
8.
juulil toimunud Läänemaa KJK lahtistel meistrivõistlustel püstitas Luik 20 km
käimises isikliku rekordi (1:29.00), kärpides tippmargist 37 sekundit. Tulemus
annab kõigi aegade edetabelis Ants Palmari ees 7. koha.
Lauri
Lelumees oli taaskord võitmatu talvistel meistrivõistlustel, võttes 5000 meetri
käimises järjekordse tiitlivõidu. Läänemaa KJK lahtistel meistrivõistlustel
võitis Lauri 20 km Eesti kontekstis väga korraliku aja- 1:28.48ga, jäädes
isiklikule rekordile alla vaid 5 sekundiga. Mainimist väärib veel Bruno Junki
mälestusvõistlustel saavutatud II koht 10 000 m distantsil.
Järelkasvu
osas valmistab rõõmu noorukese Ruslan Sergatšovi esiletõus. Balti noorte maavõistluse III koht
5 km käimises (28.04) ja võit Bruno Junki Memoriaalil 1000 meetris (4:42) on
igati tublid saavutused!
Sama
võib öelda ka Anastasija Skatško kohta, kellele kuulus Balti
maavõistlusel 3 km (18.13)
distantsil
4.koht. Tüdrukute C-kalssi esikoha Junki Memoriaalil tagas 1000
meetri aeg 5.05.
Rõõm
on tõdeda, et pärast rasket vigastust on aasta-aastalt üha paremasse vormi
tõusmas Virgo Adusoo. Selle tõestuseks võttis mees möödunud hooajal kolm
meistrivõistluste medalit, olles talvel 5000 meetris kolmas,
olümpiadistantsidel (20 ja 50 km) kuulusid Virgole hõbemedalid.
Osalemine
rahvusvahelistel võistlustel:
1. Maailma
KV 12.-13.05. Saransk ( RUS )
Margus Luik – 71.
koht M 50 km 4:38.37 ( 110 osalejat ), Eesti läbi aegade kõrgeim koht
Lauri
Lelumees – 99. koht M 20 km 1:39.17 ( 124 osalejat )
Maarika
Taukul – 87. koht N 20 km ( 106 osalejat
).
2. EST-LAT-LTU-SWE ( Baltic, Nordic )
maavõistlus käimises 15.09. Eskilstuna ( SWE ).
Maarika Taukul – 7.
koht N 10 km 52.54, isiklik rekord, Eesti kõigi aegade 3. tagajärg
Anna
Kukankova – 10. koht N 10 km 1:00.47
Artjom
Djatšuk
– 8. koht M 20 km 1:50.11
Lauri
Lelumees – DQ
Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-55, SWE-42,
LAT-38, EST-6
3. Presidendi KV-Balti maavõistlus 09.06.
Valmiera ( LAT ).
Maarika Taukul – 6.
koht N 5000 m 26.12,14
Anna
Kukankova – 8. koht N 5000 m 30.24,65
Virgo
Adusoo – 9. koht M 10 000 m 49.15,41
Artjom
Djatšuk
– 10. koht M 10 000 m 54.56,05
4. A. Mikenas
Memorial, Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises
21.04. Birštonases ( LTU ).
5. koht – Maarika
Taukul N 20 km 1:51.04, isiklik rekord, Eesti kõigi aegade 3. tagajärg
5.
koht – Lauri Lelumees M 20 km 1:37.44
Balti
maavõistlus:
III koht/ 4. koht –
Ruslan Sergatšov
PB 5 km 28.04
4. koht/
8.koht – Anastasija Skatško TB 3 km 18.13
4.
koht/ 10. koht – Igor Jakovlev PA 10 km 57.13
5.
koht/ 13. koht – Jelizaveta Smirnova TB 3 km 19.14
Võistkondlik
paremusjärjestus: LTU-66, LAT-37, EST- 26
5. 17. Bruno
Junk Memorial 26.05. Valgas
I koht – Ruslan
Sergatšov
PC 1000 m 4.42,3
I koht – Anastasija
Skatško
TC 1000 m 5.05,0
II
koht – Lauri Lelumees M 10 000 m 44.25,6
III
koht – Maarika Taukul N 5000 m 26.02,9
III
koht – Rein Sumberg MV 5000 m 27.09,8
III
koht – Igor Jakovlev PA 10 000 m 56.32,8
III
koht – Sofia Smirnova NJ 5000 m 32.57,7
III
koht – Bogdan Davõdov MJ 10 000 m 1:02.02,9
Andmed
ja statistika: Toomas Rosenberg
Subscribe to:
Posts (Atom)