Et ratas korralikult veereks, peavad kõik kodarad ühepikkused olema, vastasel korral hakkab see loperdama. Nii peavad ka võistluskäimises kõik komponendid võrdsel tasemel asetsema.
Kehalised võimed- nii vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus kui ka koordinatsioon peavad olema head. Vastupidavus tagab ühtlaselt tugeva tempo kogu distantsi vältel, jõud kindlustab võimsa ja tehniliselt stabiilse sammu, kiirus teeb mõõdukas tempos liikumise lihtsamaks ning kindlustab tugeva lõpuspurdi. Painduvus ja koordinatsioon tagavad ökonoomse liikumise.
Psüühilised võimed- tugev psüühika on hea resultaadi saavutamiseks ülimalt vajalik. Oskus end enne starti sobilikult häälestada on sama tähtis kui võistlus ise. Vale mindsetiga starti minnes oled juba ette kaotanud! Suurimad nõuded psüühikale esitabki stardieelne olukord, võistluste käigus ei ole pinged enam kaugeltki nii suured, kuigi ka seal tuleb säilitada külm pea ja kõrge eneseusk!
Ka võistlusjärgne situatsioon on ülimalt oluline. Sõltumata lõppresultaadist, peab igat tulemit võtma kui õppetundi. Ebaõnnestunud võistlus on parim õppetund ja peab tekitama hasardi järgmine kord paremini teha!
Taktikaline võimekus võib küll olla osaks psüühikast, kuid väärib siiski eraldi välja toomist. Selle oskuse lihvimine võtab aega ja tuleb kogemustega. Oluline on õppida enda ja teiste vigadest ning suutlikus teha sõltuvalt võistlussituatsioonist kiireid otsuseid. Taktikaline mõtlemine eeldab oma võimete täpset tundmist ja olukorra muutumisel kiiret reageerimist.
Teadlikkus ala iseärasustest omab kriitilist rolli lõppresultaadi saavutamisel. Mida üksikasjalikum on sportlase teadlikus oma distsipliinist, seda paremat tulemust võib loota. Siia alla käib kõik- ketsipaelte sidumisest ala ajaloo tundimseni.
Juhul kui mõni komponentidest on oluliselt nõrgem kui teised, muutub hea resultaadi saavutamine ülimalt keeruliseks. Võistluskäija peab püüdlema täiuslikkuse poole kõigis valdkondades, tagades ratta võimalikult korrapärase veeremise!
Hoogu juurde!
No comments:
Post a Comment