16-31 märts viibisime Lauri
Lelumehega Türgi kuurortlinnas Alanyas treeninglaagris. Põhieesmärgiks oli ära
teha kuus võtmetreeningut. Esimesel nädalal oli plaanis 7x2km, 17,1 km temp. ja
40 km. Teisel nädalal 8x2 km, 18,2 km temp. ja 45 km. Nädalate kogumahud tulid 174,7
ja 177,1 km. Mikrotsüklis kulus treeningutele keskeltläbi 25 tundi. Kokku tegime
25 workouti. Kõige adekvaatsema hinnangu andsid meid iga päev pilguga saatnud
kaupehed, hõigates kommentaare stiilis „don`t
run so much, it`s bad for your health!“ ja „come on men, you are on holiday!“.
Ilm soosis treeninguid, püsides
stabiilselt 20 soojakraadi juures. Paaril päeval pakkusid pilved ja hoovihm
mõnusat kosutust. Korra käisime jonni pärast ka Vahemeres ära.
Tegemist oli vaieldamatult karjääri
paremini õnnestunud laagriga. Kõik plaanitu sai väga kvaliteetselt ellu viidud.
Rikkalik hommiku- ja õhtusöök, massaaž, saun ning 11-tunnine ööuni
garanteerisid piisava taastumise.
Magama läksime kella 21-22 vahel,
äratus oli kell 8.00. Lisaks pikutasime 90 minutit lõunapausi ajal.
Kohalikele pakkus meie
liikumisviis suurt huvi. Plaksutati, pildistati ning ergutati vahetpidamata.
Üks noormees üritas meid rolleriga sõites hoo pealt filmida, pääsedes napilt
kokkupõrkest äärekiviga. Väikese käimispisiku me kuurortlinna ikka poetasime,
sest ühel hommikul pargis võimeldes, kihutas meist mööda vägagi stiilipuhast
kiirkäiku tegev ülikonnas türklane!
Vabal ajal lugesime Lelumehega
üksteise võidu raamatuid, arvutist käisime kaarega mööda- kordagi ei tekkinud
tahtmist kuvarile pilku heita!
Elu-olu meenutas pisut elitaarset
vanadekodu. Ümberringi jõukad pensionärid ja kaunis ümbrus. Meie meelelahtus
piirdus õhtuse jalautuskäigu ja kohalike ärimeeste eest põgenemisega. Nimelt
sai esimestel päevadel härradele lubatud, et mõtleme nende pakkumiste üle
järele. Türklased tõlgendasid seda kindla ostusoovina ja tüütasid meid
päevast-päeva. Lõpuks tuli liikuda juba kõrvalteedel.
Müügimehed on nad muidugi kõvad,
nii lahkus Lauri lõhnapoest ühe pudeli asemel kolmega, kusjuures hind jäi
peaaegu samaks.
Ühel õhtul õnnestus siiski ka
midagi märkimisväärset korda saata-peale õhtusööki rebis kohalik kaunitar meil
Lelumehega särgid seljast ja kamandas vanurite ette kõhutantsu tegema. Nii me
siis tädide meeleheaks koos türklannaga pisut pulli tegime. Meiega koos tiriti
ette ka esialgu paaniliselt toolist kinni hoidnud vanahärrad, kes tüüpiliste
põhjamaalastena algul vedama ning hiljem pidama ei saanud. Uskuge mind, palja
ülakeha ja korraliku kõhuga meessoost vatsatantsija on naljakas vaatepilt!
Türgi kõhutantsu põhielemendid said meile kõigile igatahes selgeks.
Paaril korral kogesin ka
tüüpilist „Lelumehe-nalja“ kui õhtul pimedas teki alla pugedes toatelefoniga
kohtud või treeningule sättides sokist vaseliinipurgi leiad.
Kokkuvõttes olid igati meeleolukad
ja kordaläinud kaks nädalat. Jõudlus ja mahud ainult spordile pühendudes olid
poolteist korda suuremad kui kodus töö kõrvalt pusides- kvaliteedi ja mahu vahe
oli meeletu!
Aprilliga algab võistlushooaeg,
ootame lume sulamist ja esimesi starte!
No comments:
Post a Comment