Reede hommikul kell 9.00 asusime Lelumehega Tallinnast Birštonase suunas teele. Enne seda jõudsin veel koolis ühe tunni anda. Esimene peatuspaik oli Läti kergejõustiklaste treeningkeskus Murjani. Parkisime sõiduvahendi ära ja edasi läks sõit meile vastu tulnud klubi bussiga.
Kella kuue paiku õhtul tervitas meid südasuvine Lõuna-Leedu kuurortlinn Birštonas. Aafrika soojalaine oli sealse temperatuuri 20 kraadini tõstnud! Peale kaheksa ja poole tunnist teekonda vihmasest ja külmast Tallinnast, olime sattunud otse suve südamesse! Nemunase jõe ääres paiknenud majutuskohas oli see-eest oluliselt külmem kui ões, ruumis kannatas olla vaid jopega. Toasooja oli 11-12 kraadi jagu, päris auru suust ei tulnud, aga palju puudu ka ei jäänud!
Enne õhtusööki tegime kerge treeningu. Soojendusringiks liitus meiega eelmisel õhtul Sillamäelt startinud Artjom Djatšuk, kelle reis liinibussidega marsruudil Sillamäe-Tartu-Riia-Kaunas-Birštonas vältas lausa 15 tundi!
Järgmisel päeval starti minnes, oli ilm juba rohkem tuttavlik. Öösel oli sadanud, rada lompe täis ja suvesoojast oli saanud kevadine 13-14 kraadi. Sellised tingimused sobisid võistlemiseks paremini, kuna 20-kraadine kuumus oleks organismile esialgu liigne šokk olnud.
Välishooaja avastardi peaeesmärk oli võistluskoormuse saamine ja tehnika testimine. Kohtunikud on sellel võistlusel alati ranged olnud, seega sobis jõukatsumine ideaalselt Euroopa Karikavõistluste peaprooviks.
Distantsi alguses vibutati kõigile usinasti kollaseid kaarte, ei pääsenud neist minagi. Mida aeg edasi, seda rahulikumaks kohtunikud muutusid, ka tehniline tunnetus muutus paremaks. Lelumees oli kogu aeg nägemisulatuses, ohtlikuks ma talle siiski kordagi ei saanud, 20 km spetsialistina oli tal teravust rohkem.
Rada ise oli tõusuderikas ja lompidega kaetud, osa distantsist puhus arvestatav vastutuul. Lisaks veel karmid kohtunikud ning eilne kaheksa ja poole tunnine reis jätsid etteastele kindlasti oma jälje, kuid minek oli avastardi kohta siiski päris hea! Kontrollisin tehnikat ning liigseid riske ei võtnud. Kõik plaanitu õnnestus ning etteastele järgnenud videoanalüüs sisendas kindlust, et vaatamata kahele hoiatusele, olen tehniliselt paremaks läinud. Sama võib öelda ka Lauri Lelumehe kohta, kes samuti vaatamata kahele hoiatusele käis tehniliselt küllaltki hästi.
Kokkuvõttes sai Lelumees 1:34.34ga viienda, mina tema järel 1:35.52ga kuuenda ning Artjom Djatšuk isikliku rekordi 1:48.37ga seitsmenda koha. Esinelik oli seekord püüdmatu, koosnedes Leedu ja Valgevene profikäijatest.
Naiste 10 km käimises oli meie esinumber Maarika Taukul seitsmes, saades ajaks 53.47. Temalgi polnud profisportlaste vastu vähimatki võimalust, küll aga sai kindlust ja kogemusi eesseisvateks võistlusteks.
Lõpujoon ületatud, tormasime kohe pesema ning bussi, et võimalikult normaalsel ajal kodus tagasi olla. Tallinna jõudsime üheteistkümneks õhtul, olles end vahepeal korraliku koguse leedu šašlõkiga premeerinud. Siinkohal suured tänud Bruno Junk Käimisklubi juhile Toomas Rosenbergile!
Kokkuvõttes saime kõik vajaliku võistluskoormuse kätte. Etteaste oli esimeseks ja ühtlasi ka viimaseks stardiks enne 19. mail toimuvaid Euroopa Karikavõistlusi, kus oleme täiskasvanute distantsidel esindatud parimas võimalikus rivistuses: meeste 20 km Lauri Lelumees, naiste 20 km Maarika Taukul ja meeste 50 km Margus Luik. Eesti koondise juhina sõidab Slovakkiasse kaasa Toomas Rosenberg.
Kohtumiseni karikavõistlustel!
No comments:
Post a Comment