Kevadise laagriga seostuvad kahetised tunded- ühest küljest on hea külma käest päikese alla pääseda, teisalt jällegi on suvesoojast jahedasse kevadesse naastes kontrast suur. Laagris lühikeste pükstega lipates loodad, et tagasitulles kannatab ka siin juba õigepea sama teha. Reaalsus tabab aga valusalt- enne maid reeglina lühikeses püksis ei treeni. Talvelaagrist naasta on emotsionaalselt isegi kergem, siis tead, et ees ootab külm talv. Lõuna-Euroopa kevad on aga meie omaga võrreldes kui öö ja päev ning tõstatab asjatuid lootusi.
Sain laagris juba üsna hea hoo üles, kuid kodus tuleb taas tänavatel pika dressiga liikuda. Pikk vorm ja jahedad temperatuurid langetavad treeningtempo koheselt 15-20 sekundit kilomeetri kohta aeglasemaks. Jooksus pole vahe nii suur, aga käimises segab pikk dress liikumist kõvasti. Lisaks tuleb lõigutreeningud jälle sisehallis sooritada, kuna väljas puhuv külm ja vinge tuul ei võimalda vabas õhus kvaliteetset sooritust teha.
Tuli selline viripilli jutt, aga nii ta paraku on. Ei saa aru nendest sportlastest, treeneritest ja meediaekspertidest, kes soovitavad sportlastel mitte olude üle kurta, oma vigastustest rääkimata jätta jne. Kui ajakirjanik küsib ebaõnnestumise põhjust, siis minu arust on madalalaubaline vastata: "Olin lihtsalt sitt". Kõik nägid, et sa olid sitt, aga mis põhjusel? Hoopis asjalikum on segavad faktorid välja tuua ja analüüsida, seda aga kipuvad osad lihtsalt vabandamiseks tituleerima. Enamasti teevad nii spordikauged inimesed, kes ise kõrgete eesmärkide suunas liikunud pole. Tippspordis määravad tulemuse pisiasjad. Ainult võhik võib öelda, et mis sa hädaldad, tee rohkem trenni ja saad tugevamaks. Trenni tegemine on küll oluline, aga kaugeltki mitte ainus printsiip tulemuse saavutamisel. Mida kõrgemat mängu mängid, seda enam loevad pisiasjad, sest tipus on tihe.
Optimistlikuma noodiga jätkates, pole tõeline kevad loodetavasti enam kaugel. Tuleb mõned külmad nädalad veel ära kannatada ja siis saab juba "lühkarites" liikuda!
No comments:
Post a Comment