• Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?
10.
klassi alguses asendas kord tüdrukute kehalise kasvatuse tundi minu
tulevane treener Toivo Tiislär, kes kohe tüdrukud staadionil käima pani.
Meie klassist kutsuski ta kohe oma 3-4 tüdrukut trenni. Mina läksin,
sest eelnevalt mingit süsteemset treeningut polnud teinud ja võimalus
kooli basseinis tasuta vabal ajal ujumas käia, tundus samuti ahvatlev.
Jaanuaris saadeti kohe ka esimesele võistlusele Tallinnasse, kus
sain eelviimase koha.
• Miks võistluskäimine?
Seega
võistluskäimine on täiesti juhuslik valik. Vastupidavust mul oli, aga
jooks ei sobinud, kuna põlved ja selg ei talunud tol ajal eriti
jooksmisega kaasnevat põrutust.
• Millised on Sinu parimad saavutused?
Arvan,
et minu parimad saavutused on need võistlused, kus olen parandanud oma
isiklikku rekordit. Minu jaoks pole praegu oluline mitte niivõrd koht
kui isiklik areng.
• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?
Hetkel
olen endale kaugemaks sihiks valinud Rio, mille vahepealsed etapid on
sellel või järgmisel aastal Eesti rekordi purustamine 20 km distantsil
ja edasi OM-normi täitmine.
• Kas oled oma valikuga rahul?
Olen
rahul, et tegelen just käimisega, sest see sobib minu keha anatoomiaga
kõige paremini - mul on vastupidavust, käimine ei põruta jalgu ega selga ning varustus ja treeningud on suhteliselt odavad.
• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?
Hästi
on see, et meil ühtteist ikka toimub - on käijaid, on treenereid, on
võistlusi, on võimalusi võistlustel osaleda ka väljaspool Eestit.
Puudust
tunnen laagritest ja teistest käijatest. Meid võiks siiski rohkem olla,
et oleks ka sisekonkurentsi. Kergejõustikutreenerid võiks samuti
tihedamini suunata oma õpilasi käimisega tegelema.
No comments:
Post a Comment