Tuesday, December 4, 2012

Intervjuu Maarika Taukuliga

Millal ja kuidas võistluskäimise juurde sattusid?

10. klassi alguses asendas kord tüdrukute kehalise kasvatuse tundi minu tulevane treener Toivo Tiislär, kes kohe tüdrukud staadionil käima pani. Meie klassist kutsuski ta kohe oma 3-4 tüdrukut trenni. Mina läksin, sest eelnevalt mingit süsteemset treeningut polnud teinud ja võimalus kooli basseinis tasuta vabal ajal ujumas käia, tundus samuti ahvatlev. Jaanuaris saadeti kohe ka esimesele võistlusele Tallinnasse, kus sain eelviimase koha.

Miks võistluskäimine?

Seega võistluskäimine on täiesti juhuslik valik. Vastupidavust mul oli, aga jooks ei sobinud, kuna põlved ja selg ei talunud tol ajal eriti jooksmisega kaasnevat põrutust.

Millised on Sinu parimad saavutused?

Arvan, et minu parimad saavutused on need võistlused, kus olen parandanud oma isiklikku rekordit. Minu jaoks pole praegu oluline mitte niivõrd koht kui isiklik areng. 

Millised on alaga seonduvad eesmärgid?
 
Hetkel olen endale kaugemaks sihiks valinud Rio, mille vahepealsed etapid on sellel või järgmisel aastal Eesti rekordi purustamine 20 km distantsil ja edasi OM-normi täitmine.

Kas oled oma valikuga rahul?

Olen rahul, et tegelen just käimisega, sest see sobib minu keha anatoomiaga kõige paremini - mul on vastupidavust, käimine ei põruta jalgu ega selga ning varustus ja treeningud on suhteliselt odavad.

Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?

Hästi on see, et meil ühtteist ikka toimub - on käijaid, on treenereid, on võistlusi, on võimalusi võistlustel osaleda ka väljaspool Eestit.
Puudust tunnen laagritest ja teistest käijatest. Meid võiks siiski rohkem olla, et oleks ka sisekonkurentsi. Kergejõustikutreenerid võiks samuti tihedamini suunata oma õpilasi käimisega tegelema.

No comments: