• Millal ja kuidas võistluskäimise
juurde sattusid?
Võistluskäimise juurde sattusin tänu televiisorist vaadatud võistlustele.
Hakkas koheselt meeldima. Seejärel hakkasin vaikselt ise proovima. Otsisin
sellealaseid raamatuid, pilte jne. Esimesed treeningud sai tehtud kuskil 16-aastaselt.
Kestis ainult mõned kuud. Kahjuks jäi mõneks aastaks soiku erinevatel
põhjustel. Uue nn hingamise sain juba 18-aastaselt kui luuümbrise valu ei lasknud enam
joosta ja pidin mõtlema, mida edasi teha. Siis võtsin uuesti käimise luubi alla,
vaatasin uuesti tehnikaid ja hakkasin ise harjutama. Kuna olin väikesest
kohast, siis ka treeneri leidmine oli raske, kes oskaks kiirkäimist õpetada.
Seejärel leidsin Toomas Rosenbergi, kes oli koheselt nõus mind aitama ja kutsus
ka Narva Eesti KV. Selleks ajaks olin teinud trenni võib-olla 3x. Pärast
esimest võistlust (10 000m, aeg 1:00.0), sain tohtu energialaengu, pärast
mida hakkasin tõsisemalt tegelema kiirkäimisega. Kuna spordiga ise hakkasin
juba tegelema 10-aastaselt, siis põhi oli all korralikult. Põhikoolis sai võisteldud nii
jalgpallis, saalihokis, korvpallis kui ka kõigis kergejõustiku alades. Seega
vastupidavus oli hea. Esimese aasta areng oli muljeltavaldav ( 10km hooaja
parimaks jäi 50.30, seega pea 10-minutiline vahe 6 kuuga)ja sealt ka positiivne
tagasiside ja tõuge jätkata kiirkäimisega.
• Miks võistluskäimine?
Nagu eespool mainitud, paelus see ala mind koheselt. See tundus nii raske,
kuid samas väga huvitav ja põnev. Kindlasti teistmoodi. Ja olgem ausad, joosta
oskavad kõik, kuid kiirkäimisega saavad vähesed hakkama. Seega on ta ju väga
raske ala ja see tekitabki mõnusa tunde. Kui mul oli 2007.aastal raske vigastus ja
olin spordist loobumas, siis 1a pärast vigastus leidsin, et ma ei saa ilma
kiirkäimiseta ja hakkasin uuesti tegelema. See näitab, et see ala on mul hinges
väga tugevalt ja mulle meeldib tegeleda kiirkäimisega.
• Millised on Sinu parimad saavutused?
Parimaks saavutuseks rahvusvahelistel võistlustel on 2007. a. 20km 57. koht
Euroopa Karikavõistlustelt (Leamington, Inglismaa)
Olen 6-kordne Eesti noorsoo meister. Täiskasvanute meistrivõistlustelt olen
kogunud 8 pronksi ja 3 hõbedat.
5000mh-23.28 (2007)
10000/10km-47.38,8 (2007)
20000/20km-1:39.55,14 (2006)
30km-2:44.35 (2006)
50km-4:54.45 (2012)
• Millised on alaga seonduvad eesmärgid?
Eesmärke on mitu. Esmane eesmärk on jõuda vigastuseelsele tasemele. Kui
vaadata, siis enamus rekordeid jäävad 2006-2007ndasse aastasse. Vahetult ennem sõjaväkke
minekut ja ennem rasket vigastust. Sealt edasi Eesti meistritiitel ja parandada
isiklikke rekordeid. Kõige kaugem eesmärk on osaleda tiitlivõistlustel ja käija
Eesti rekord 50km-s.
• Kas oled oma valikuga rahul?
Jah, ma olen oma valikuga rahul. Kiirkäimisega tegelemine on mind
hoidnud vormis, aitab mind pingetest maandada ja olen aru saanud, et see sobib
minu iseloomuga, soovidega ja töötahtega.
• Mis on Eesti võistluskäimises hästi/millest tunned puudust?
Kuna Eestis ei harrastata kiirkäimist ja ega treeneridki ei ole väga
huvitaud (ei oska) treenida, siis on hästi isegi see, et viimastel aastatel on
vähemalt Euroopa karikal ja Maailma karikal meie võistkond esindatud. Ja on
ikkagi fanaatikuid, kes tegelevad kiirkäimisega. Plusspoolele võib veel
nimetada, et noorte klassis on võistlejate arv kasvamas, mis on positiivne.
Puudusi on palju. Vähe võistlusi Eesti pinnal, harrastajate arv väike,
vähene informeeritus tavainimeste seas ja treenerite seas. Kuid olen kindel, et
lähiaegadel tõuseb ka kiirkäimise tase ja võistlejate arv 60-70ndate aastate
tasemele.
No comments:
Post a Comment