Laupäeval toimusid Jõgeva staadionil Eesti klubide karikavõistlused käimises. Ootasin starti suure ärevusega. Võistlus pidi andma tõelise pildi opereeritud põlve seisukorrast.
Hommikul ärgates, sadas mu suureks üllatuseks akna taga laia lund! See ei tekitanud just kõige meeldivamaid tundeid. Autoga Jõgeva pooles sõites, läks ilm aga ühtäkki ilusaks ja päikegi tuli pilve tagant välja. Sellele vaatamata oli külm ja tuuline.
Hoolimata külmast tuulest, otsustasin startida lühikestes pükstes, eesmärgiga võtta hõbemedal. Kuld tundus hetkevormi juures helesinise unistusena.
Lelumees pani kohe ees minema, nagu arvata oligi. Mina liikusin koos Ainar Veskuse ja Risko Nogelaineniga järgmises grupis. Plaan oli poiste taga passida ja siis nad, kogemusi maksma pannes, lõpuga ära kägistada.
Kui Lelumees neljandal kilomeetril maha võeti, oli selge, et kuld jagatakse meie kolme vahel. Algas taktikamäng, kus keegi ei nõustunud ees tööd tegema. Kohati langes tempo lausa matkameeste tasemele, kõik passisid oma võimalust.
Tehes enamuse distantsist grupi ees tööd, veendusin, et sellise tempoga poisse maha ei raputa. Samas polnud ka jõudu kiiremini liikuda. Pealegi olin möödunud nädalavahetusel võisteldes reie nelipealihast vigastanud ja nüüd, lõpuringidel, käis jalga maha pannes terav valu reiest läbi. Võtsin tempo alla ja jäin ootele. Risko närv ei pidanud vastu, ning vaatamata kahele hoiatusele, otsustas ta riskida, tehes otsustava lahtirebimiskatse. See tal ka õnnestus ja lõpusirgele jõudes ei olnud ma suutnud talle läheneda, 10-meetrine vahe püsis kindlalt.
Lõpujooneni jäi vähem kui 15 meetrit, olin juba kaotusega leppinud kui vahetult enne finisijoont Riskole punane ette pandi, veeresin inertsist esimesena üle lõpujoone!
Vaatamata kehvale ajale (48.11,8),ilus come-back. Pealegi, võitjate üle kohut ei mõisteta!
Võidurõõmu nautides,
alati Teie,
Margus
No comments:
Post a Comment