Laagrile tagasi vaadates, võib üritust igati kordaläinuks nimetada - süüa saime kuninglikult, asfaltteed olid siledad, maja super, ookean soe ja ilm suurepärane!Kuna elasime väikeses rannakuurortis (Praia da Falesia), oli liiklus suhteliselt hõre ning hea asfaltkattega maanteed täiesti käimissõbralikud. Keskkond oli igati sportimist soosiv - rohelised aasad ja apelsinisalud ümberringi.
Sooja oli pidevalt 20 kraadi kandis ja see mõjus opereeritud põlvele nii hästi, et sain üle seitsme kuu esimese lõigutreeningu teha. Peale trenni oli põlv küll paar päeva hell, vaatamata sellele õnnestus mõlemal nädalal koguda pisut üle saja käigukilomeetri, mis kõike möödunut arvesse võttes, pole ülde paha tulemus!
Mõned treeningud sai tehtud koos Ainar Veskusega ja paar tükki kannatasin isegi Lelumehe tempot. Lauri võttis laagris ikka korralikult ette, läbides mõlemal nädalal tublisti üle 200 kilomeetri!
Kahest nädalast ühe päeva olime planeerinud ringi vaatamiseks. Ei saa aru sportlastest, kes välismaal käies ainult hotellis istuvad, väites, et neil ei jää ringivaatamiseks aega. Meie tegime treeningu varahommikul, sõitsime üheksa tundi üüriautol mööda Portugali lõunarannikut ja tegime õhtul veel kerge jooksuotsa. Sportlane peab ikka silmaringi ka avardama, mitte peale trenni tuima näoga hotelli lage põrnitsema!
Kuna väljasõidule planeerisime ainult ühe päeva, siis ülejäänud aja veetsime oma rannakülas. Kui on palju vaba aega ja kolm noort meest, siis on naljad ja lollused üpris kiired tulema. Nii sokutasin mina Lelumehe padja alla lendava taldriku, mille ta voodis väherdes ja ebamugavat olemist kirudes alles kell neli hommikul avastas.
Vastutasuks sain hommikul mekkida, kuidas maitseb hambapasta tuubi pressitud habemeajamisvaht.
Kuna meid oli laagris kolm, siis pidime ka peasmuna Ainarile väikese kärna keerama. Sellega saime hakkama alles tagasiteel, kui Ainar, suurt häda kurtes, lennuki wc-sse jooksis ja kingad istme alla jättis. Kohe tekkis Lelumehel idee kinganinadesse pisut kohvijoomisest üle jäänud suhkrut rabistada. Mõeldud tehtud. Hiljem, lennujaamas, tundis Ainar, et kingades on midagi valesti, nagu kisuks kuskilt, loomulikult oli sellisel hetkel raske naeru tagasi hoida!
Eestisse naastes tervitas meid päikese asemel jälle hall taevas ja lumine maa. Tuleb veel mõneks ajaks plätud salli ja mütsi vastu vahetada, aga ega kevad siingi enam kaugel ole!
Kaunist kevade algust soovides,
alati Teie,
Margus
No comments:
Post a Comment