Monday, July 21, 2014

Balti maavõistlus

Saanud koondisekutse Balti matšile ei mõelnud ma pikalt. Esiteks on tänavune võistluskalender ülimalt hõre ning rahvusvahelisi võistluseid polnud sellel hooajal veel ühtegi vöövahel. Lisaks ahvatles võimalus võistelda ning suhelda ka teiste alade tegijatega. Harva on käijad oodatud koondisse. Vaatamata kehvale vormile tuli seda võimalust igal juhul kasutada!

Päev varem sõitsin bussiga Pärnu. Peale väikest suplust võtsime Lelumehe autoga suuna Valmiera poole.
Kohale jõudnud, ei suutnud me alguses uskuda, et tegu on õige staadioniga. Areeni esine oli paksult autosid täis pargitud, nagu oleks maavõistluse asemel rokk-kontsert toimunud. Kõnest alarühma vanemale Toomas Rosenbergile saime kinnitust, et seisame õige staadioni ees. Kuna avamisele oodati Läti presidenti, siis oli korralduslik tase ja publiku huvi meeletu. Pilgeni täis tribüünid, tv-ülekanded ja staadionil paiknev hiiglaslik ekraan lõid tõelise suurvõistluse atmosfääri.

Saanud koondise juhilt Marko Aleksejevilt juhtnöörid kätte, suundusime sööma ja öömajale. Majutus oli lõunanaabritele kohaselt ülimalt askeetlik. Öö veetsime mingi kutsekooli ühiselamus, mis meenutas TTÜ kuulsaid õpilaskodusid enne remonti. Magades külge pöörates andsid vedrud üksteise järel kõva kriginaga alla, kohati tundus, et mõni lausa purunes. Kõigest sellest polnud aga midagi, oleme aastate jooksul selliste tingimustega hästi kohanenud ning tegelikult mulle isegi meeldivad need nostalgilised nõuka-aegsed urkad.

Võistluspäeva hommik oli kuum ja päikseline. Õnneks anti start juba 9.45 hommikul, see päästis meid suurematest piinadest. Sellegipoolest ulatus termomeetri näit juba varahommikul tublisti üle 22 soojapügala.

Juhendi järgi tohtis iga riik maakohtumise arvestuses välja panna kaks võistlejat. Lätlastel osales väljaspool arvestust veel kaks varumeest, leedulasi oli kohal vaid üks. Seega seisis stardijoonel seitse patriootilist atleeti.

Profileiba söövad lõunanaabrite esinumbrid panid koheselt omas tempos minema. Meie Lelumehega võtsime sisse nendest järgnevad positsioonid. Peagi sai selgeks, et tänase vormi juures korralikku minekut ei ole. Pidime Lauriga veel kaks lätlast mööda laskma. Lelumehel läks vahepeal olemine niivõrd raskeks, et kaotas juba mullegi pea 40 meetriga. Lõpupoole meie esinumber siiski kosus ja mingil hetkel, saanud nagu teise hingamise, tormas tuhinal minust mööda. Kuna olin vahepeal juba kaks hoiatust teeninud, lasin Lelumehel rahus minna. Üritasin käia kindla peale. Mõne aja pärast märkasin, et ees käiv lätlane Ivzans hakkab iga ringiga selg ees lähemale tulema. Mõõdukalt riskides, püüdsin konkurendi kinni. Paiknesin nüüd viiendal positsiooni, kindla vahega Läti varumeeste ees. Vahepeal sain veel ühe märkuse. Kartsin, et see on minu lõpp, õnneks polnud tegu siiski hoiatusega. Lõpetasin kahe hoiatuse ning viienda kohaga. Kodune konkurent Lelumees finišeeris neljandana 200 meetrit eespool. Lähim lätlane 60 meetrit tagapool. Katsime 10 000 meetrit vastavalt 46.22.47 ning 47.13.14ga. Võidu võttis lätlasest olümplane Arnis Rumbenieks 43.25.99ga.

Kokkuvõttes tegime hetkevormi arvestades kohtade poolest oma ära ning koondis sai punktid kätte. Esikolmik oli seekord liiga tugev. Tippvormis olles olnuks kolmas koht kindlasti püütav, paraku ei lubanud möödunud nädalane 20 km võistlus ning kesine kehaline seisund medalihetlusse sekkuda.

Kui mehed esinesid tagasihoidlikult, siis naiste 5000 meetri käimises tegid meie omad supertöö. Vaid 14-aastane Angela Mandel saavutas igati hinnatava kolmanda koha, seda Eesti kõigi aegade teise tulemuse ning A-klassi rekordit tähistava 25.40.08ga. Meie teine esindaja, 15-aastane Anastassija Ponomarenko oli isikliku rekordi 28.30.88ga viies. Naiste võit läks samuti Lätimaale. Olümpia kogemusega Agnese Pastare võiduajaks märgiti 23.51.67.


No comments: