Operatsioonist on möödunud mõned tunnid ja olen ennast voodis mõnusasti sisse seadnud, et Teile kirjutada.Tahaksin väga oma kogemust jagada, aga operatsioon toimus üldnarkoosiga, nii et lõikuse käigust ei ole mul midagi rääkida, küll aga tollest huvitavast päevast üldiselt.
Kui mind lõpuks, peale mõningast närvilist ootamist, opilauale lubati, oli põhiliseks hirmuks unepuudus. Arst süstis mulle enda väitel uinutit, millest hakkas väga mõnus - laes jooksid triibud ja mured kadusid - ehtne narkolaks :)
Seejärel paluti mul ennast teise voodisse libistada ja sõidutati kõrvalpalatisse. Olin veidi uimane, aga endiselt teadvusel. Mõne aja möödudses saabus õde ja pakkus juua. Veidi aja pärast toodi mu kõrvale veel üks meesterahvas.
Aeg kulges omasoodu ja varsti kuulsin kõvalvoodis lebava mehe norskamist. See tegi mind rahutuks, kuna mina polnud ikka veel uinuda suutnud! Pidasin pingsalt meeles, et õe saabudes talle teatada, et pole veel magama jäänud ning et enne oppi mulle ikka veel üks uinutav süst tehtaks.
Veidi aja pärast hakkasin endas kahtlema. Vaatasin kella ja see näitas 11.30 - operatsioonilauale minekust oli möödunud kaks ja pool tundi!
Piilusin vargsi teki alla ja avastasin, et jalg oli sidemes. Õe saabudes küsisin veid kõhklevalt, ega operatsioon juhuslikult läbi ei ole, minu suureks imestuseks see nii just oligi!
Olin olnud mõnda aega sügavas unes, sellest ise teadlik olemata! Naabrimees kõvalvoodis oli ka virgunud ja muigas - ka tema polnud esimesel korral arugi saanud kui juba taastumispalatis lamas.
Tellisime härraga lõpetuseks voodisse ühed kohvid, ajasime mõnusasti juttu ja seejärel tõi kollane Tallinki takso mind ilusti koju.
Nüüd algab tõsine võitlus tagasituleku nimel!
Alati Teie,
Margus
Kui mind lõpuks, peale mõningast närvilist ootamist, opilauale lubati, oli põhiliseks hirmuks unepuudus. Arst süstis mulle enda väitel uinutit, millest hakkas väga mõnus - laes jooksid triibud ja mured kadusid - ehtne narkolaks :)
Seejärel paluti mul ennast teise voodisse libistada ja sõidutati kõrvalpalatisse. Olin veidi uimane, aga endiselt teadvusel. Mõne aja möödudses saabus õde ja pakkus juua. Veidi aja pärast toodi mu kõrvale veel üks meesterahvas.
Aeg kulges omasoodu ja varsti kuulsin kõvalvoodis lebava mehe norskamist. See tegi mind rahutuks, kuna mina polnud ikka veel uinuda suutnud! Pidasin pingsalt meeles, et õe saabudes talle teatada, et pole veel magama jäänud ning et enne oppi mulle ikka veel üks uinutav süst tehtaks.
Veidi aja pärast hakkasin endas kahtlema. Vaatasin kella ja see näitas 11.30 - operatsioonilauale minekust oli möödunud kaks ja pool tundi!
Piilusin vargsi teki alla ja avastasin, et jalg oli sidemes. Õe saabudes küsisin veid kõhklevalt, ega operatsioon juhuslikult läbi ei ole, minu suureks imestuseks see nii just oligi!
Olin olnud mõnda aega sügavas unes, sellest ise teadlik olemata! Naabrimees kõvalvoodis oli ka virgunud ja muigas - ka tema polnud esimesel korral arugi saanud kui juba taastumispalatis lamas.
Tellisime härraga lõpetuseks voodisse ühed kohvid, ajasime mõnusasti juttu ja seejärel tõi kollane Tallinki takso mind ilusti koju.
Nüüd algab tõsine võitlus tagasituleku nimel!
Alati Teie,
Margus
No comments:
Post a Comment