Thursday, May 12, 2016

Lauri Lelumehe ülevaade käimise võistkondlikest maailma karikavõistlustest


Eesti koondis osales seekordsetel karikavõistlustel Roomas 2 liikmelisena. Noortest 16 aastane tulevikulootus Ruslan Sergatsjov ning meestest mina, kel vanust turjal 38 aastat. Võistkonna esindajaks oli Toomas Rosenberg.
Kahjuks ei ole meil hetkel naiste ega neidude arvestuses sedavõrd võimekat käijat, kes suudaks läbida 20 km alla 1:50 või 10 km alla 52 minuti. See võiks olla miinimumtase, mida näidates ei peaks suurkonkurentsis piinlikkust tundma.  
Ruslanil oli kindlasti suurvõistluste atmosfääri ja kogemuste hankimise eesmärgil tulevikku vaatavalt kasulik ennast sellises konkurentsis ja mitu aastat vanematega proovile panna. Eesmärgiks oli poisil ei rohkem ega vähem kui isiklik rekord.
Mina lootsin olla kiirem kui eelmisel aastal, treeningute põhjal võis seda eeldada.
Suurvõistluste hierarhias on tegemist kohe pärast olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi olulisuselt kolmanda võistlusega. Võistlejate tase on sama, mis OMil ja MMil. Lähetatakse vaid parimad ning võib vaid ette kujutada kui suur on konkurents pääsemaks Hiina, Jaapani, Korea, Mehhiko, Hispaania, Peruu või mõne muu suure ja tugeva käimisriigi koondisesse. Kokku oli võistlustel üle 400 võistleja, lisaks taustajõud.
Ukraina nt oli kohal 37-liikmelise delegatsiooniga. Võistlejad, arstid, füsioterapeudid ning treeneriteks tituleeritud omaaegsed suurnimed, kes valdavalt tiitlivõistlustelt kamaluga medaleid võitnud. Arvestades, et riigi idaosas käib sõda, oli see hämmastav.
Enamike riikidega võrreldes on meie võimalused amatöörlikud.
 Rooma lendasime neljapäeval pärast tööpäeva lõppu kahe lennuga, jõudes üsna kurnatuna hotelli öösel kell 12, Eesti aja järgi kell 1 järgmisel päeval.
Hotellikompleks Sheraton oli korralik, paiknedes lennujaamast ca 20 km kaugusel, kesklinn ja võistluspaik kuulsa Rooma Keisririigi aegse Colosseumi läheduses jäid omakorda ca 15 km kaugusele. Korraldajad olid transpordiküsimuse lahendanud paljude transfeerbussidega. Korraldusega said itaallased küllaltki hästi hakkama, söögimenüü hotellis oleks võinud olla küll mõnevõrra vaheldusrikkam. Põhirõhk oli pastal väikeste variatsioonidega.
 Reedene päev kulus asjaajamisele, võistluseelsele soojendusele ja lennureisist puhkamisele.  
Soojendusel suutsin GPSiga mõõdetult läbida 1 km 90% pingutusega 4.33-ga. Enesetunne oli keskmine, mingil määral oli lennureis veel jalgades.
Laupäeva hommikul startisid Toomas ja Ruslan võistlustele. U-20 noormeeste start oli hommikul kell 10.30. Mina jäin hotelli energiat säästma, pigem oleksin ka eelistanud hommikust stardiaega.
Võistluste ajaks oli õhutemperatuu roninud ca 22c peale, väljas siras päike.
Ruslani võistlus õnnestus võrdlemisi hästi. 1km pikkusel Colosseumi lähedases pargis väljamõõdetud rajal suutis ta distantsi läbida 1 hoiatusega, tasuks isiklik rekord 48.00 ning 50. koht.
Distantsi võitis hiinlane Jun Zhang ajaga 40.23. See on väga kõva tulemus ka meeste klassis. Naiste sama distantsi võitis samuti hiinlanna 45.25-ga.
Minu start oli 16.30. Buss hotellist hakkas liikuma juba kell 14. Võistlukohta sõit ning stardieelsed protseduurid on üsnagi venivad.
Võimas tunne oli stardipaugu ootuses seista kõrvuti 124 sportlase hulgas, kes nii tuntud kui eksootilistest riikidest ootasid kannatamatult luba mitme aasta jooksul tehtud töö realiseerimiseks.
Võistlejaid oli 2 korda rohkem kui Euroopa karikavõistlustel.
Ise lootsin omas tempos, ehk ca 4.45 kilomeetri peale, liikuma hakata. Esimese kilomeetri vaheaeg tuli 4.47, kuid seejärel ettenähtud graafikust enam kinni hoida ei suutnud, tempo vajus 5’ juurde ja hiljem veelgi aeglasemaks.
Ühelt poolt ca 23 kraadine lämbus, teisalt võis põhjuseks olla ka esmaspäevane tempotreening (tagantjärgi tark olles oleks võinud selle teha pühapäeval), igatahes puudus jalgadest teravus ja ka organismi energianivoo oli madal.
Olen seda mitmel aastal kogenud, et suvesoojas edukaks võistlemiseks on vaja paar võtmetrenni läbi viia samades tingimustes. Paraku saabus Eestisse soojus see aasta liiga hilja.
10 km vaheag oli üle 50 minuti ning edasi oli paras kannatamine. Kahjuks ei olnud võimalik ettevalmistusse planeerida eelnevalt 20 km võistlust. Seda pingutust treeningutega ei ole võimalik päriselt imiteerida.
Võistluste rada kulges pargis 2 km trassil. Kohati andsid kõrvetava päikese eest varju kaitsvad puud. Pealtvaatajaid oli küllaltki palju ning häälekalt elati kaasa kõigile. „Forssa!“ mis eesti keeles kõlab „edasi!“, kuulsin rahva seast hõigutavat.
Kannatajaid oli veelgi. Kui tipud liikusid omas rütmis ja tasemel, siis võistlejaterivi tagapool olid ameeriklased ja belglane. Lõpukilomeetritel õnnestus ühest ameeriklasest mööduda, mis natuke parandas haavatasaanud eneseuhkust.  
Kõik finišeerijad suunati finišeerides staadionile ning viimased meetrid läbiti aplodeerivate rahvamassi ees. Stopper sulgus ajal 1:44.12. Kahjuks on see viimaste aastate kehvim tagajärg. Sain 101. koha, peamiselt katkestajate ja diskvalifitseeritute arvelt.
Koore riisusid ka sellel distantsil hiinlased.
Meeste esikolmik:
1

CHN
1:19:22
2

CHN
1:19:34
3

ESP
1:19:36
Naiste võistlus toimus kohe järgnevalt. Ka siin jagati säravamad autasud hiinlaste vahel. Võidu võttis nõtke ja särava tehnikaga hiinlanna suurepärase ajaga. Kahe medalisti vahele pressis ennast mehhiklanna.
Naiste esikolmik:
1
CHN
1:25:59
2
MEX
1:26:17
3
CHN
1:26:49
Pühapäeval tekkis väike ajaline auk lühikeseks kultuuriprogrammiks. Kõige ahvatlevam näis külastada Vatikani. Seda me ka tegime. Muljet avaldas Püha Peetruse Basiilika, mis on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik.  
Suuruselt võiks kõik Tallinna kirikud hõlpsalt sinna sisse mahutada J Arhitektuurselt ja skulptuuride poolest on tegemist kahtlemata meistriteosega, mis vääris turvakontrollis ja sabas seismise aega sajaprotsendiliselt.
Seejärel elasime kaasa 50 km võistlusele, kus esimest korda said üldarvestuses osa võtta ka naised. Nii karmi väljakutse võttis vastu siiski vaid üks naine.
Võitmatuks osutus mitmekordne dopingupatune Alex Schwazer. Sellistele meestele ma ei plaksuta.
Hiinlaste võistlus ebaõnnestus totaalselt. Mitmed läbisid lõpus kilomeetreid pea 7 minuti tempos, väga-väga vaevaliselt..
Eks vale algtempo ja lämbe ilm nõudis oma, ka katkestajaid oli palju.
Meeste esikolmik:
1
ITA
3:39:00
2
AUS
3:42:36
3
UKR
3:44:02
Edasi vaatan optimistlikult tulevikkuv, võimalus vigade paranduseks avaneb 21. mail Rootsis Tibros toimuval maavõistlusel, kus ees ootab 20 km distants.




No comments: