Kuna esimene käimisvõistlus peetakse Eestimaa pinnal alles mai alguses, otsustasin hooaja avada jooksusammul. 2. aprillil kodukandis Haapsalus toimunud maanteejooks tundus selleks ideaalne koht olevat.
Korra varem, nii 17-18aastaselt, olin Ekideni sees 10 km aja peale jooksnud. Mäletasin uduselt, et aeg võis jääda 36 minuti kanti. Salamisi lootsin sellesse vahemikku joosta ka nüüd. Kohale oli tulnud 111 jooksusõpra üle Eesti, eesotsas absoluutsete tippude Sergei Tšerepannikovi ja Heinar Vainega. Kuurortlinn võttis nad vastu päikesepaiste ja 7 soojakraadiga. Ilusat kevadilma rikkus pisut vaid pikkadel sirgetel puhuv jahe tuul. Just seetõttu pidasin paremaks startiga pikas dressis. Kogu jooksu eesmärgiks oli mootor lahti köhida, et organism harjuks suure võistluspingutusega.
Alustasingi sildu põletavas tempos. Pool maad katsin 17.32ga, mis eeldanuks lõpuaega 35.04. Kiirus oli ilmselgelt ülejõu käiv, aga pressisin edasi. Teise poole läbimiseks kulus 2 minutit kauem, mis oli selge märk kergest "haamrist". Finišis peatus kell 37.08 juures. Kokkuvõttes 23. koht. Kuigi eesmärgiks seatud 36-minuti piir jäi seekord kiire alguse ja kerge laagriväsimuse (möödunud nädalal tegin Lanzarotel korraliku mahutsükli) tõttu alistamata, ei olnud ma väga pettunud. Käijana ei saagi jooksuks väga ambitsioonikaid eesmärke seada, need kaks ala erinevad teineteisest nagu jooks ja suusatamine. Kõigi kolme eelduseks on vastupidavus, aga liigutus on igal alal erinev. Just seetõttu lonkasin peale finišit hullemini kui 50 km käimisdistantsi lõpetades!
Eesmärk viia keha šokiseisundisse ning lasta organismil täistuuridel töötada sai täidetud. Tõenäoliselt võtan osa ka järgmisel nädalavahetusel Nõmmel toimuvast 5 km maastikujooksust, et siis seejärel oma põhialale keskenduda. Avastart käimises toimub 7. mail Sillamäel käimise klubide karikavõistlustel.
Lõpetuseks tahan tänada kõiki kaasaelajaid, eelkõige aga oma perekonda, kes alati truult minu starte vaatamas käivad!
No comments:
Post a Comment