Kell 11.00 alustavad naised 3000 m käimisega. Stardis on lausa 11 võistlejat! Suurfavoriidiks on Angela Mandeli loobumise järel Anna Tipukina, kes möödunud nädalavahetusel võitis Tartus Eesti noorsoo meistritiitli ajaga 16.15,04.
Minu peamiseks eesmärgiks sellel hooajal on võita 50. meistrivõistluste medal. See oli ka peamine põhjus, miks otsustasin veel ühe hooaja koduses võistluskarusellis tiirelda. Väljaspoole vabariiki enam ei kipu - kui ei saa täisjõuga treenida, pole mõtet turisti mängima minna. Hetkel on mul koos 49 medalit (25 kulda, 20 hõbedat, 4 pronksi) ning ilus oleks 50 auraha kokku saada. Kõigi aegade edetabelis järgnevad mulle Mart Järviste ja Ants Palmar 43 medaliga.
Teine põhjus miks võtsin nõuks aastakese jätkata on väikene juubel. Nimelt möödub sügisel 25 aastat päevast, mil 11-aastase poisikesena Endel Susi käe all Paralepas esimesed käimissammud tegin. Tore oleks karjäär sealsamas metsarajal sõprade keskel lõpetada!
Nüüd aga mõni sõna kaasvõistlejatest. Meeste 5000 meetri distantsile on ennast üles andnud kaheksa sportlast. Suurimaks kullapretendendiks tuleb pidada tiitlikaitsjat Lauri Lelumeest, kes sel distantsil 2005. aastast alates võitmatuna püsinud. Suurfavoriit iseloomustas oma hetkeseisu järgmiselt:
"Sisemeistrivõistlusteks ettevalmistuse viimased kolm kuud on möödunud tugeva treeningu tähe all. Kuu kilometraažid ei ole küll väga kõrged (kuni 400 km), kuid see eest on suurem rõhk olnud kvaliteedil.
Kaks korda nädalas olen teinud lindil käimise tempotreeninguid. Nädala esimesel treeningul 10 km ning teisel kuni 5 km. Kui detsembris oli liikumiskiirus veel veidi üle 5 minuti km kohta, siis veebruaris on kiirus tõusnud 4.30-le ning kiiremaks.
Lisaks olen teinud iga nädal kokku 2 km käimise erialaseid harjutusi. Kogemus näitab, et nendest on kasu – paraneb tunnetus ning võimekus legaalset tehnikat säilitada. Käimisele lisaks olen ka jooksnud ja suusatanud.
Sisemeistrivõistlused on heaks talviseks kontrollvõistluseks, andes infot ja tagasisidet selle kohta, mida enne kevadsuvise võistlushooaja algust veel parandada annaks.
Ajaliseks eesmärgiks võiks olla spordihalli rekordi käimine, see eeldaks aega alla 21.36 ning kilomeetri läbimise keskmist kiirust 4.19.
Aasta olulisemaks eesmärgiks on 7. mail toimuvad käimise maailma karikavõistlused, kus loodetavalt saan Eestit esindada 20 km käimises."
"Sisemeistrivõistlusteks ettevalmistuse viimased kolm kuud on möödunud tugeva treeningu tähe all. Kuu kilometraažid ei ole küll väga kõrged (kuni 400 km), kuid see eest on suurem rõhk olnud kvaliteedil.
Kaks korda nädalas olen teinud lindil käimise tempotreeninguid. Nädala esimesel treeningul 10 km ning teisel kuni 5 km. Kui detsembris oli liikumiskiirus veel veidi üle 5 minuti km kohta, siis veebruaris on kiirus tõusnud 4.30-le ning kiiremaks.
Lisaks olen teinud iga nädal kokku 2 km käimise erialaseid harjutusi. Kogemus näitab, et nendest on kasu – paraneb tunnetus ning võimekus legaalset tehnikat säilitada. Käimisele lisaks olen ka jooksnud ja suusatanud.
Sisemeistrivõistlused on heaks talviseks kontrollvõistluseks, andes infot ja tagasisidet selle kohta, mida enne kevadsuvise võistlushooaja algust veel parandada annaks.
Ajaliseks eesmärgiks võiks olla spordihalli rekordi käimine, see eeldaks aega alla 21.36 ning kilomeetri läbimise keskmist kiirust 4.19.
Aasta olulisemaks eesmärgiks on 7. mail toimuvad käimise maailma karikavõistlused, kus loodetavalt saan Eestit esindada 20 km käimises."
Minu enda talvine ettevalmistus on kulgenud peamiselt sisetingimustes, pannes rõhku kiirusele. Tehtud on mitmeid lõigutreeninguid stiilis 10x400, 2+2+1, 3x2, 3+2+1, 4x2, 6x1 jne. Kuu aega tagasi läbisin väsinud jalgadega trenni pealt 5000 meetrit 22.32,2ga. Teisipäeval käisin mõõduka pingutusega 3x1 km, neelates kilomeetreid keskmiselt 4.16ga. Kiiruslik vorm on viimase kolme aasta parim, füüsiliselt olen võimeline 5000 meetrit läbima 21.50ga. Võtmeküsimuseks on minu puhul nagu ikka, kuidas õnnestub kokku sulatada füüsis ja tehnika.
Kolmandana tuleks medalipretendendina ära mainida 15-aastast Ruslan Sergatsjovi, kes 6. veebruaril võitis A-klassi meistritiitli 24.55,42ga. Meie ainus tõsiseltvõetav tulevikulootus on noor ja võib suurte sammudega areneda. Kuuldavasti on noormees sihikule võtnud Risko Nogelaineni A-klassi rekordi (23.37,50).
Musta hobusena võiks esile tuua sellest hooajast Bruno Junk Käimisklubiga liitunud Virgo Adusood. Paar viimast hooaega erinevaid tagasilööke tõrjunud spordimees on käimisradadel tagasi ning jõudumööda töö ning pere kõrvalt harjutanud. Saab olema huvitav vaadata, kumb jääb peale, kas kogenud kuid pikka aega võistluskarusellist eemal olnud Adusoo või üha paremasse vormi tõusev nooruke Sergatsjov.
Ülejäänud seltskonnale võib medal tulla vaid ülalmainitute diskvalifitseerimise või katkestamise tõttu. Nende roll on pigem kogemusi ammutada ja eks treenituski võiks noormeestel parem olla. Seltskonnast Kirill Titov, Vladislav Pavljuk, Ainar Sten Junker ning Igor Jakovlev tundub kõige paremas vormis olema Titov. Möödunud nädalavahetusel juhtis sillamäelane võistlust nii juunioride kui noorsoo arvestuses, kuid pidi siis uuenenud reeglite kohaselt kolme hoiatuse tõttu 90 sekundit karistusalas viibima. Seda vahet hiljem enam tagasi teha ei õnnestunud ning noormees pidi juunioride klassi kullast suu puhtaks pühkima (aeg 30.03,93). Samal võistlusel noorsooklassi meistritiitli võitnud narvalane Igor Jakovlev eriti vaeva nägema ei pidanud, kuldmedal riputati kaela 27.26,64ga. Värske juunioride meister Pavljuk (aeg 28.05,80) ning A-klassi hõbe Ainar Sten Junker (aeg 32.52.12) peaksid eeldatavasti veel kraadi võrra nõrgemad olema. Meeste 5000 meetri käimine saab Lasnamäe kergejõustikuhallis stardi kell 11.40.
No comments:
Post a Comment