Kolmikvõistluse kokkuvõtteks

Möödunud reede õhtul kihutasin lasteaia tsirkuse peolt taksoga jaama, et jõuda viimasele Valga bussile. Piirilinnas toimusid korraga kolmed käimisvõistlused- Balti matš noortele, EST-LAT-LTU-SWE maavõistlus ja 19. Bruno Junki mälestusvõistlused. Tänu hästi linna tundnud taksojuhile, kes mind osavalt läbi kõrvaltänavate ummikutest mööda sõidutas, jõudsin jaama kümme minutit enne väljasõitu.

Reis Valka kestis neli tundi, Viljandis sai viis minutit konte sirutatud. Vaatamata bussis valitsenud kuumusele, mööduse reis kiirelt. Postimehe ja ajakirjade seltsis aeg lausa lendas. Aknast avanevad imekaunid Eestimaa vaated panid järjekordeselt tõdema, et elame ikka erakordselt ilusal maalapil!

Kohale jõudsin 21.45. Koos Rein Sumbergiga juba päeval reisi alustanud Lauri Lelumees seisis autoga peatuses, pakkudes koheselt karbitäie delikatesse. Sõber oli äsja saabunud võistkondade esindajate koosolekult ning oli head ja paremat ka minu tarbeks kõrvale pannud. Sõitsime oma öömaja, Valga kutsehariduskeskuse parklasse ning lasime singil ning ribidel hea maitsta. Polnud küll spordimehe söök, aga palju ei patustanud. Ülejäänud paar tundi enne uinumist sisustasime veel trükisooja Bruno Junki elulugu lugedes.

Hommikul käisime koolimajas pudru ja banaani söömas ning avasime piduliku rongkäiguga võistluspäeva. Korralduslik pool oli kõrgel tasemel, isegi linnapea pidas kõnet. Ainsa tõrvatilgana meepotis oli pea olematu publik. Järgmisel aastal tuleks reklaamile rohkem rõhku panna- tegemist ikkagi väga hästi korraldatud ja kõrgetasemelise mõõduvõtuga. Mõned plakatid linna peale ja pealtvaatajate probleem peaks olema lahendatud.

Kuna meeste start oli alles 14.00, veetsime hommiku lugedes ja lähiümbruses jalutades. Tõotas tulla selle aasta kõige soojem päev. Keset võilillevälju jalutades, küttis päike juba hommikutundidelgi üsna teravalt.

Meie stardi ajaks võis päikese käes küll 23 soojapügalat ära olla. Meeste 10 000 meetri distantsile rivistus 11 käijat Rootsist, Lätist, Leedust ja Eestist. Konkurents oli väga tugev, kõigil koondistel peale Eesti oli esinumbritena välja panna elukutselised olümpiasportlased.

Nagu arvata võis, liikusid profid koheselt omas tempos minema. Lelumees käis minust paarkümmend meetrit eespool koos Leedu teise numbriga. Juba enne starti oli selge, et täna erilist minekut pole. Olin täiesti tühi ning ühtegi lisakäiku võtta polnud. Kulgesin tuimalt ja emotsioonitult. Mõnda aega liikusin koos rootslase Hanssoniga, kuid varsti käis isegi 4.30 tempo üle jõu ning olin sunnitud „svenssoni“ minema laskma. Jäin üksi, vahe Lelumehega oli kasvanud poole ringi pikkuseks. Igal ringil end veega turgutades võitlesin kuidagi lõpuni, saades ülimalt tagasihoidliku 47.02,3ga seitsmenda koha. Tundsin piinlikkust, samas teadsin, et see oli minu tänase päeva maksimum. Viimased poolteist aastat on tervis vahelduva eduga jupsinud, seetõttu pole saanud kogu aeg täiskoormusega treenida. Olen küll iga päev harjutanud, kuid enamsti vaid üks kord päevas ning kolmandiku võrra väiksemate mahtudega. Loodetavasti saan seisundi kesksuveks paremaks ning jõuan heasse vormi- seni näidatud tulemused pole mingit rahulolu pakkunud. Pigem olen häbitundega võideldes võimalikult kiiresti rajalt riietusruumi põgenenud.

Ka Lelumehel polnud põhjust eriliseks rahuloluks. Harjumatult kuum ilm ja pisut kiirevõitu algus tegid oma töö. Peale kolmandat kilomeetrit Lauri tempo rauges ja lootus kõrgest kohast tuli selleks korraks maha matta. Samas ei teinud Lelumees taktikaliselt erilisi vigu- kui tahad kõrgest mängust osa saada, pead alustama tippude tuules. Võrreldes minuga tegi Lauri muidugi parema võistluse, suurendades vahe lõpuks pea 350 meetrini. Pingutus andis minu ees kuuenda koha, ajaga 45.31,8. Kiitust väärib fakt, et järjekordselt suutis ta distantsi läbida ilma ühegi hoiatuseta. Tundub, et tehnikaprobleemid on lõplikult selja taha jäänud.

Meeste võistluse võitis Rootsi esinumber, maailma paremikku kuuluv Ato Ibanez, kõrgeklassilise 41.23,4ga. Teisena lõpetanud lätlane Arnis Rumbenieks kaotas juba ringiga, saades ajaks 43.06,3. Kolmas oli leedukas Arturas Mastinica, ajaga 43.23,3. Nende esinumber ja võistluse algfaasis liidrirolli täitnud Tadas Šuškeviacius diskvalifitseeriti. Leedulane pritsis tulda ja tõrva ning lubas enam mitte kunagi Eestisse võistlema tulla! Meie kolmas number Ainar Veskus lõpetas võistlejaterivi 50.20,4ga 10. kohal. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et meeste koondis esines alla võimete. Lõppkohad 4.-5. real olid igati jõukohased, kahjuks ei suudetud neid erinevatel põhjustel püüda.

Meeste ebaõnnestumise korvasid osaliselt noored. Kuigi meie järelkasvu keskmine tase oli masendavalt nõrk, leidus siiski ka väga häid etteasteid. Nii võitis nooruke Angela Mandel tütarlaste B-klassi 3000 meetri käimises esikoha, edestades kindlalt lätlaseid-leedukaid. Vahe teise kohaga oli üle 30 sekundi! Mandeli võiduajaks märgiti 14.27,4.

Ka poiste B-klassis tehti mehetegusid. Hetkel baltikumis kindlat liidristaatust nautiv haapsallane Ruslan Sergatsov võitis Balti maavõistluse 3000 meetri distantsil 13.41,6ga. Esikolmikusse mahtus veel teinegi eestlane- Sergei Sannikov oli 14.58,1ga kolmas. Veel jõudis poodiumile poiste A-klassi 10 000 meetri käimises kolmandana lõpetanud Ilja Volosatov, saades lõppajaks 56.43,3. A-klassiga Eesti eduluga ka lõppes. Alates juunioride klassist ei olnud meie sportlastel enam autasustamisele asja. Kõige napimalt jäi poodiumikohast ilma veteranide klassis võistelnud Rein Sumberg, kaotades 3000 meetri distantsil koefitsendiga pronksi vaid 0,6 sekundiga.

Naiste 5000 meetri distantsil saavutas esikoha uue Leedu rekordiga Birgita Virbalite ajaga 21.17,8. Meie naiste tase jäi nõrgaks.

Balti noorte ja juunioride maavõistluse võitis ülekaalukalt Leedu 65 punktiga. Üle pika aja õnnestus ka Eesti käijatel edestada Lätit 13 punktiga. Meie käijad kogusid 39 ja Läti 26 punkti. Teine maavõistlus peeti maha Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti täiskasvanute ning juunioride koondiste vahel. Ka siin saavutas võistkondliku esikoha Leedu 58 punktiga, järgnesid väikeste vahedega Läti 32, Rootsi 31 ja Eesti 28 punktiga.

Peale võistluseid toimus Bruno Junki elulooraamatu- „Bruno Junk- komeet käimistaevas“ esitlus. Meeleolukal sündmusel kõnelesid raamatu autor Jaak Valdre ning Junki lapsed ja sugulased. Pakuti šampust, suupisteid ja torti. Lisaks tehti teatavaks, et suurem ning ametlikum raamatu presentasioon leiab aset 27. septembril Tallinnas.

Vaatamata kehvale resultaadile, oli igati meeleolukas ning meeldejääv nädalavahetus. Suur tänu peakorraldaja Toomas Rosenbergile, kes nägi suurt vaeva ürituse korraldamisega. Eriline austus ka selle eest, et just Toomas oli see, kes meie suurmeistri eluloo kirja panemise peamiseks algatajaks oli. Nüüd on see ajaloo lünk kenasti täidetud!

Tagasiteel viisime kodukanti Mustlasse ära ka legendaarse käija Benno Viirandi. Kaheksakümnendates eluaastates vapper vanahärra on eelkõige kuulsust kogunud ümber Viljandi järve jooksudel. Benno näitas meile oma treeningrada, mille kohalikud ongi Benno rajaks ristinud. Selle tõestuseks on asfaltisse surutud kauni laserlõikega kivi, kus koos pildiga peal kiri-Benno rada! Vähestele püstitatakse ausambaid enne surma, Benno on üks neist väljavalituist!

Kuna ilm oli suviselt soe ning päiksesepaisteline, realiseeris Lelumees juba märtsikuisest Malta laagrist kripeldama hakanud suplussoovi, viskudes Holstre lähedal esimesse ettejuhtuvasse järve ja seda veel kahel korral! Loodetavasti konkurent ei külmetanud, sest järgmisel nädalal on meil plaanis karm lõigutreening. Mis kehvasti, see uuesti- hooaeg on alles alguses ning aega võimetekohase tulemuse näitamiseks veel on!