19. mail peetud Euroopa Karikavõistlustele Slovakkia käimismekas Dudinces startisin suurte ootustega. Plaan oli üritada MM-normi, Moskvast lahutas pisut rohkem kui kaks minutit! 50 km distantsil ei ole see suur vahe!
Kohale jõudnuna, jalutasin kõigepealt läbi kõik 12 aastat tagasi tuttavaks saanud kohad- võistlusraja, kiriku, hotelli, leidsin üles isegi põõsa, mille ees tosin aastat tagasi oma debüütvõistlusel pilti sai tehtud. Ütlemata nostalgiline ja mõnus tunne!
Ettevalmistus oli üldjoontes sujunud plaanipäraselt. Kaks nädalat enne starti sai küll autorehve tassides reie tagakülge venitanud ning kolm päeva sundpuhkust peetud, kuid erilist jälge see ettevalmistusele tõenäoliselt ei jätnud. Pigem mõjutasid suured eraelulised probleemid, mille tõttu oli treeninguteks häälestumine viimased kaks kuud häiritud. Sellele vaatamata, suutsin võistluste ajaks muremõtted eemale peletada ja etteastele keskenduda.
Võistluspäeval helises kell 4.15. Väike söök, võimlemine, pisut lugemist ja minek! Start anti kuuma kartuses 7.30 hommikul.
Alustasin ettevaatlikult, isegi liiga, läbides esimese kilomeetri 5.30ga. Seejärel panin oluliselt juurde, aga vajalikku 5.05-te ei olnud kusagilt võtta. Liikusin 5.11-5.17 tempos, see tundus küllaltki nõudlikuna. Esimesed 20 km tulid päris raskelt. Ka temperatuur oli vahepeal 15 kraadi pealt 25ni tõusnud, lisaks olin kogunud hulgaliselt märkuseid. Hakkasin aru saama, et täna jääb rekord purustamata. Peale 20ndat kilomeetrit läks enesetunne paremaks, osalt ka seetõttu, et olin tempos järele andnud. 21 kilomeetrit läbisin 1:49.20ga. Nagu ülalpool mainisin, olin selleks ajaks saanud üsna mitmeid märkuseid, hoiatustest mul aimu polnud, kuna otsustasin tablood ignoreerida- käisin esimestest meetritest peale tehniliselt nii hästi kui suutsin. 21. kilomeetril pandi punane lapats ette, mis tähendas seda, et esimest korda kogu karjääri jooksul tuli 50 km distants pooleli jätta.
Olin löödud, kuid mitte masenduses- tehnika parandamiseks olin teinud kõik mis minu võimuses. Alates novembrist tegin 3-4 korda nädalas 20-60 minutilisi venitustreeninguid, lisaks ohtralt erialaseid harjutusi. Viimased kaks nädalat tegin kilomeetri jagu erialaseid harjutusi lausa iga päev! Midagi pole teha, vahel lihtsalt ei ole sinu päev! Peaaegu kõik käijad on kogenud diskvalifitseerimise valu, see käib ala juurde.
Tagantjärele tuleb tõdeda, et enesetunne ja tehniline tunnetus ei olnud sellel päeval head ning see väljendus ka tulemuses.
Kas oli põhjuseks tervise- ja olmeprobleemid, halb tehnika või kõik kokku, ei oma enam tähtsust. Siit tuleb edasi minna ja teha sügisel vigade parandus!
Foto: Emmanuel Tardi
Edasi võideldes
Margus
No comments:
Post a Comment