Möödunud nädala lõpus käivitasin vahepeal kaks ja pool nädalat seisnud mootori. Plaanisin juba hooaja lõpus, et seekord annan põlvedele pikema puhkuse. Plaan oli tagada neile 2 nädalat täielikku rahu. Nii pikka ja kerget üleminekuperioodi pole mul varem olnud, aga eks tuleb hakata vaikselt passi ka piiluma juba.
Osalt tingis pisut pikema puhkuse ka väike vigastus, nimelt õnnestus mul rebestada roietevahelisi lihaseid, millest täielik taastumine veel kestab. Esimesed 10 päeva ei saanud midagi teha, sügav hingaminegi oli valulik. Nüüd on vigastus suuremas osas paranenud. Jõuharjutusi veel teha ei kannata, küll aga lubab juba kergelt joosta.
Nagu iga algus, oli ka see üsna vaevaline. Esimesed 30-minutilised jooksuotsad võtsid jalad kangeks ja valulikuks. Imestasin omaette kui kiirelt tehtud töö kaob!
Täna tegin esimese 6 km-se käigutreeningu, tunne oli väga hea ja värske! Uut indu sain teadmisest, et järgmisel aastal Moskvas toimuvatel maailma meistrivõistlustel on 50 km käimise norm 4:16. Minu isiklik rekord aga 4:18.36, puudu jääb 2 min 36 sek. Seega tuleks rekordgraafikust ca 500 meetrit eespool lõpetada. Kunagi varem pole ma normitäitmisele niivõrd lähedal olnud!
1. novembrini jäänud aja jooksul pean lihased ja mootori töökorda saama, et siis täistuuridel treenima asuda!
No comments:
Post a Comment