Imeline Ija

Viimased poolteist aastat on mul rõõm tunda üht imelist inimest. Ausat, vahetut, armast ja siirast! Inimest, kes on mind selle aja jooksul õnnelikuks teinud. Inimest, kes toetab ja julgustab ning vaatamata minu egoistlikule ellusuhtumisele on suutnud kõike sellega kaasnevat välja kannatada!

Tänu Sinule saan rahulikult treeninigutele keskenduda, teades, et kodus on keegi kes ootab ja hoolib. Tänu Sinule on mu toidulaud rikkalikumaks muutunud- müslile, makaronile ja kartulile pakuvad nüüd meeldivat vaheldust supid ja liharoad. Lisandunud on kommikorvike, kust alati maitsvat suutäit loota võib!

Tänu Sinule on elu muutunud ilusamaks, magusamaks ja stabiilsemaks! Tunnen end Sinuga koos olles vabalt ja hästi. Mul on suur au Sinuga oma elu jagada ja väga hea meel, et kohtusime!

Loodetavasti suudan ka Sulle midagi sellega võrreldavat tagasi anda!

Armastusega

Margus

Eesti käijatelt Rootsi-Läti-Leedu-Eesti maavõistlusel isiklikud rekordid

15. septembril osalesid Eesti käijad Rootsis Eskilstunas toimunud Rootsi-Leedu-Läti-Eesti maavõistlusel käimises. Samas peeti ka Põhjamaade meistrivõistlused, kus osalesid lisaks Rootsile ka Norra ja Soome käijad.

Eestit olid esindamas kaks mees- ja kaks naiskäijat täiskasvanute vanuseklassis. Naiste 10 kilomeetri distantsil saavutas Maarika Taukul seitsmenda koha isikliku rekordiga 52.54, mis on Eesti kõigi aegade kolmas tulemus maanteekäimises. Anna Kukankova saavutas isikliku rekordiga 1:00.47 kümnenda koha. Meeste 20 kilomeetri distantsil oli Artjom Djatšuk üheksas isikliku rekordiga 1:50.11. Lauri Lelumees diskvalifitseeriti.

Rootsi-Leedu-Läti-Eesti maavõistluse arvestuses saavutas üldvõidu Leedu, järgnesid Rootsi, Läti ja Eesti.

Allikas: www.ekjl.ee

Pilt: Christer Svensson

Järelkasv võistles Haapsalus

Laupäeval korraldas Endel Susi Haapsalu staadionil Läänemaa KJK lahtised meistrivõistlused käimises. Stardijoonele astus meie järelkasv, 11-12 aastased Läänemaa noorkäijad. Mina täitsin kohtuniku ja päevapiltniku rolli, lisaks oli au noortele tulevikulootustele medalid kaela riputada.

Tüdrukute 3000 m distantsi võitis kauni käigusammuga imepisike Anastasja Skatsko, ajaga 19.43,5. Poiste samal distantsil läks võit Gennadi Roosile, kes pidi esialgu veel Anastasjale alla vanduma, saades ajaks 22.13,8.

Poiste 5000 m distantsil oli võitmatu Ruslan Sergatsov. Võiduajaks märgiti 30.15,4.

Kõik meie maakonna parimad sel alal kuuluvad treener Ivan Jutkini treeningrühma ja on tehniliselt väga andekad! Noort Ruslan Sergatsovi on lausa lust vaadata! Sama võib öelda ka Anastasja Skatsko kohta. Ivan on neile võistluskäimise ABC selgeks teinud ja see on algajale käijale kõige olulisem asi õppida! Küll jõud ja vastupidavus ka treeningute käigus edasi arenevad.

Kaks ülalpool mainitut seekord oma isiklikke rekordeid ei uuendanud, vaatamata sellele käidi siiski välja korralikud ajad. Arvestada tuleb, et möödunud nädalavahetusel esineti edukalt (esikolmiku kohad) Jüri Jaansoni kahe silla jooksul. Lisaks puhus staadionil külm tuul.

Rõõm on tõdeda, et tublid noorkäijad on sirgumas ja kui elu alla ei neela, kuuleme neist loodetavasti veel ka kümne aasta pärast!

Viiekümneks valmis!

Koheselt peale 20 km Eesti meistrivõistluseid, algas viimane 3-nädalane võtmetreeningute etapp valmistumaks Eesti-Läti 50 km meistrivõistlusteks. Õigemini kujunes eestikatest selle avalöök, kuna võidu toonud aeg oli paras 50 km tempotreeninguks.

Kolme nädala jooksul sai aeroobsete treeningute näol läbitud 3x40 km. Kiiruslikku vastupidavust arendasin ühe lõigutreeningu (3+3+2+1+1) ja kahe 10 km temporteeningu abil (ajad 50.35 ja 50.33). Tempotreeningute eesmärgiks oli kohaneda võistlustempoga, õppides 5.05 tempot paremini tundma. Seega oli igas nädalas kaks arendavat treeningut. Ülejäänud päevad kulusid võtmetreeningutest taastumiseks. Neil päevil läbisin distantse vabas tempos, enesetunde järgi.

Kilometraaži õnnestus nädalast-nädalasse suurendada: 106,1-107,4-108,7 km. Ideaalis oleksid nädalamahud võinud olla 20 kilomeetrit suuremad, aga vaevaline taastumine võtmetreeningutest ja septembris alanud töö rohkemat ei võimaldanud. Nendes oludes sai treeningutest võetud maksimum!

Täna tegin viimase tõsisema pingutuse, läbides rahulikus tempos 25 km. Hetkel olen täiesti tühi. Nüüd jääb kaks nädalat aega tehtud töö salvestamiseks ning 29. septembril saab näha, millise resultaadi see andis.

Võidurõõm!

Võidurõõm- see on kirkaim ja magusaim emotsioon, mida sport on võimeline pakkuma. Sellest ülemat ei ole! See on peaeesmärgiks igale tõsiselt harjutavale sportlasele. Just see- rõõm, mitte medal ega rahatkupüür, on esmatähtis. Sporti tehakse eelkõige emotsiooni pärast, kõik muu on teisejärguline. Pelgalt raha pärast ei suudaks keegi ennast niimoodi piinata, vähemasti mitte pikalt ja püsivalt.

Mida harvemini me seda kogeme, mida raskemalt ta kätte tuleb, seda ehedam see on. Seda enam me seda väärtustame! Vanuse kasvades, hindame võidurõõmu üha enam, sest mõistame, et meie aeg tipus on piiratud. Seda enam me selle hetke nimel elame ja hingame, seda meeleheitlikumalt me pingutame, valame higi, kasutame igat allesjäänud hetke...kes seda ei tee, kahetseb hiljem kibedalt!

Mida harvem, seda enam, mida vähem, seda rohkem- jah, võidurõõm on ülim!

Stardiärevus

Seda on võrreldud armumisega, „liblikad kõhus“ tundega. Täpselt nii see on! Süda taob, meeled on ebaloomulikult erksad, keha on valmis lahingusse sööstma. Ettearvamatus, teadmatus, piiride kompamine ja mugavusstsoonist väljumine. See on üks komponente, mis mind spordi juures hoiab. See tunne stardihetkedel, tavarutiinist ja mugavustsoonist väljarebituna, valmis murdma. Sel hetkel tunned end tõeliselt elus olevana! Need on hetked, mis annavad elule värvi ja mida hiljem naetause  ja mõnutundega meenutada. Ürgne isane soov teisega konkureerida, temalt mõõtu võtta ning oma võimed proovile panna. Talumatu hetk, mil see võimalikuks saab-stardipaugu ootus!