Sunday, April 1, 2012

Vigastusekeskne veebruar

Vabandan, et pole pikka aega postitanud, selleks polnud lihtsalt tuju!


Peale kolme korralikku treeningkuud, hakkas ühtäkki vasak põlv valu tegema. Kahtlustan, et vaevus võis tekkida valest sõiduasendist suusatades. Minu tehnika on algaja oma, peale igat suusatrenni lõid põlved tuld. Pikapeale muutus valu alaliseks, olles alguses kerge ning muutudes pikapeale häirivaks. Vaja olnuks kohest sekkumist, aga nagu spordimehele omale, ei lubanud hing puhkust võtta.


Neli päeva enne eestikaid otsustasin põlvele puhkust anda, lootusest, et ehk ebameeldivustunne kaob. Kaduski, meistrivõistlustel läbisin 5000 meetrit valu tundmata. Kaotasin Lelumehele (21.43,27) vaid 12-sekundiga, saades tulemuseks 21.55,06. Arvestades asjaolu, et kiirustreeninguid sai tehtud minimaalselt ning põlvevalu tõttu tuli 4-päeva enne starti lihtsalt puhata, oli tulemus igati ok!


Paar päeva peale etteastet läbisin paksus lumepudrus 20 km. Viimased 2 kilomeetrit lihtsalt jalutasin, sest valu muutus väljakannatamatuks-see oli tagasi! Otsustasin külastada arsti.


Kergejõustikuliidu vanemtreener Art Arvisto tegutses kiiresti ja juba samal päeval sain Mihkel Mardna vastuvõtule. Doktor pakkus, et tegemist on põletikuga ja määras 10-päevase ultraheliravi. Sel ajal tegin usinalt jõuharjutusi, käisin ujumas ning sõitsin pisut ratast. Kaduma läks ca 150 treeninkilomeetrit, sealhulgas mitu väärtuslikku pikka otsa (30-45 km). Pinget lisas tõsiasi, et ees ootas laager Tenerifel. Väga paha olnuks seal lihtsalt 2 nädalat turisti mängida, samal ajal kui teised usinalt kilomeetreid koguvad!


Õnneks sain jala vahetult enne äralendu siiski nii korda, et olulist valu enam ei tundnud. Tugevaid treeninguid veel proovida ei julgenud. Jätsin need laagri ajaks, lootuses, et soe kliima mõjub põletikulisele põlvele tervendavalt. Vaatamata vigastusele, olin erialase jõu poolest jõudnud uuele tasemele! Tundsin end tugevamana kui iial varem...

1 comment:

Maarika said...

Aprillinali? :O :P