Kuld käimise karikavõistlustelt!

Eile saabus kauaoodatud päev, mil anti avapauk Eesti käimishooajale. Stardipüstol sähvatas käimise karikavõistluste raames esmakordselt Sillamäel. Kaunis mereäärses pargis oli maha mõõdetud korraliku kvaliteediga 500meetrine sirge. Hommikul Tallinnast startides näitas kraadiklaas 17 soojakraadi, kergelt tuulisel Sillamäe rannikul oli ilm paar kraadi jahedam.

Vaatamata sellele, et olime klubikaaslase Virgo Adusooga ainukesed eesti keelt kõnelevad sportlased, oli üritus meeleolukas ja hästi korraldatud! Muusika, Eesti parim kohtunikebrigaad, usinalt plaksutavad pealtvaatajad - kõik see kokku andis tõeliselt suurepärase ürituse mõõdu!  Vene inimesed on võrreldes eestlastega avatumad ja aupaklikumad ning kohtlesid käijaid suure respektiga!

10 km starti tulnud atleetide seas mulle tõsist vastast ei leidunud. Kohe alguses läksin võistlust juhtima, vahe kaasvõistlejatega kasvas iga kilomeetriga. Esimese poole nautisin mõõduvõttu, üritades käija tehniliselt puhtalt. Distantsi teisel poolel panin pisut tempot juurde, kindlustades võidukarika ilma ühegi hoiatuseta 47.49ga. Võita rajarekordi, tugeva aplausi ja kommentaator Peeter Randaru kiitvate sõnade taustal oli äraütlemata hea! Aeg paraku erilist rahuldust ei pakkunud. Treeningute põhjal oleksin oodanud tulemust alla 47 minuti. Tõsise konkurentsi puudus ja esimese poole liialt tagasihoidlik algus ei võimaldanud ajalist eesmärki täita. Samas oli tegemist alles hooaja avastardiga, küll järgmiseks korraks juba kiirust juurde tuleb! Pealegi, tõele au andes - ega aeg, nüüd kui vaid oma lõbuks käimist harrastan, enam erilist rolli mängigi. Pigem soovin oma viimasel hooajal võistlemist ja sellega kaasnevat melu lihtsalt nautida!

Teise koha kindlustas Bruno Junk käimisklubile 51.08ga Virgo Adusoo. Medalikolmiku lõpetas narvalane Igor Jakovlev, ajaga 51.45. 

Bruno Junk käimisklubi sai küll meeste 10 km distantsil kaksikvõidu, paraku puudusid meil noorteklassi esindajad. Nii jäime kuue klubi konkurentsis kokkuvõttes viiendaks. Käimise karikavõitjaks klubide arvestuses tuli KJK Kalev-Sillamäe.

Enne kojusõitu tegin väikese tiiru inimtühjas kuid päikeseliselt kaunis Sillamäe kesklinnas, nautides linnatreppidelt avanevat merevaadet ja üht kaunist kohalikku naisterahavast, kes end ilusa ilma auks kollastesse bikiinidesse riietatuna päikesevanne võttis. Tagasiteel õnnestus kõige krooniks näha veel teed ületavat rebasepoissi!

Meeleloluka päeva lõpetasin abikaasaga Õismäe tehistiigi ääres loojuva päikese saatel vahukoorega maasikaid nautides.  Tõe huvides tuleb mainida, et lisaks maasikatele läks kurgust alla ka üks 0,33l Saku Kuld.

TULEMUSED

Esikümne koht 18. Nõmme maanteejooksult

Täna toimunud 18. Nõmme maanteejooks oli teiseks kontrollstardiks enne oma põhiala juurde siirdumist. Käimishooaja avapauguni jääb pisut üle kuu. 

Kui veel möödunud nädalavahetusel Haapsalus võisteldes istus sees laagriväsimus, siis nüüd oli minek juba päris talutav. Teadsin, et esimesel kilomeetril seisab koheselt ees kogu 5 km jooksu võtmekoht - paarisajameetrine tõus oru põhjast Glehni lossi suunas. Võtsingi tõusu väikese varuga, plaaniga seejärel eesolevaid mehi noppima asuda. Selgus aga, et ega ees palju noppida polnudki. Mõned kohad tõusu ja olingi üksi. Peagi tekkis siiski kolmeliikmeline punt. Suutsin konkurentidest vabaneda, olin esikümnes. Kuskil kolmanda kilomeetri kandis püüdsin ees jooksnud Priit Simsoni kinni ning edasi kulgesime paarisrakendis, vaheldumisi põgeneda püüdes. Peale viimast suurt langust kui lõpuni oli jäänud alla kilomeetri, suutis Priit väikese vahe sisse joosta. Kätte mul teda enam saada ei õnnestunud. Aeg 17.33 andis 74 jooksja konkurentsis 10. koha. Kaks aastat tagasi joostud 17.22le jäin küll alla, aga siis olid ka treeningmahud veel oluliselt suuremad. 

Kokkuvõttes oli 10. koht täna minu jaoks maksimum ning käijana oleks pisut kurjast jooksumeeste vahel ahnemaks minna! Rääkides jooksumeestest, siis igati tubli stardi tegi kaheksandana lõpetanud väikevend Lauri, tasuks isiklikku rajarekordit tähistav 16.49.

Nüüd olen saanud hooaja alguses kaks head tühjendusjooksu teha ning kuigi jooksuliigutus erineb käimise omast oluliselt on need stardid loodetavasti sisikonna võistluskonditsiooni viinud. Teisipäevast alustan erialast ettevalmistust käimishooaja avastardiks!

Hooaja avastart Haapsalu maanteejooksul

Kuna esimene käimisvõistlus peetakse Eestimaa pinnal alles mai alguses, otsustasin hooaja avada jooksusammul. 2. aprillil kodukandis Haapsalus toimunud maanteejooks tundus selleks ideaalne koht olevat. 

Korra varem, nii 17-18aastaselt, olin Ekideni sees 10 km aja peale jooksnud. Mäletasin uduselt, et aeg võis jääda 36 minuti kanti. Salamisi lootsin sellesse vahemikku joosta ka nüüd. Kohale oli tulnud 111 jooksusõpra üle Eesti, eesotsas absoluutsete tippude Sergei Tšerepannikovi ja Heinar Vainega. Kuurortlinn võttis nad vastu päikesepaiste ja 7 soojakraadiga. Ilusat kevadilma rikkus pisut vaid pikkadel sirgetel puhuv jahe tuul. Just seetõttu pidasin paremaks startiga pikas dressis. Kogu jooksu eesmärgiks oli mootor lahti köhida, et organism harjuks suure võistluspingutusega. 

Alustasingi sildu põletavas tempos. Pool maad katsin 17.32ga, mis eeldanuks lõpuaega 35.04. Kiirus oli ilmselgelt ülejõu käiv, aga pressisin edasi. Teise poole läbimiseks kulus 2 minutit kauem, mis oli selge märk kergest "haamrist". Finišis peatus kell 37.08 juures. Kokkuvõttes 23. koht. Kuigi eesmärgiks seatud 36-minuti piir jäi seekord kiire alguse ja kerge laagriväsimuse (möödunud nädalal tegin Lanzarotel korraliku mahutsükli) tõttu alistamata, ei olnud ma väga pettunud. Käijana ei saagi  jooksuks väga ambitsioonikaid eesmärke seada, need kaks ala erinevad teineteisest nagu jooks ja suusatamine. Kõigi kolme eelduseks on vastupidavus, aga liigutus on igal alal erinev. Just seetõttu lonkasin peale finišit hullemini kui 50 km käimisdistantsi lõpetades! 

Eesmärk viia keha šokiseisundisse ning lasta organismil täistuuridel töötada sai täidetud. Tõenäoliselt võtan osa ka järgmisel nädalavahetusel Nõmmel toimuvast 5 km maastikujooksust, et siis seejärel oma põhialale keskenduda. Avastart käimises toimub 7. mail Sillamäel käimise klubide karikavõistlustel.

Lõpetuseks tahan tänada kõiki kaasaelajaid, eelkõige aga oma perekonda, kes alati truult minu starte vaatamas käivad!

Laagrielu Lanzarotel

21-28 märts sai hea sõbra ja konkurendi Lauri Lelumehega taaskord külma ja lume eest lõunalaagrisse pagetud. Seekordne väljasõit toimus Kanaaride suuruselt neljandale saarele Lanzarotele. Töö, pere ja muud kohustused ei võimaldanud meil üle 8 päeva laagris olla. Sellegipoolest sai tööd tehtud kõvasti ja hüva hooga, ikka kaks trenni päevas ja lõunauni vahele. 

Reisikonsultandina töötav abikaasa Ija oli meile välja valinud ilusa kolmetärnihotelli nimega Floresta. Majutusasutus paiknes Puerto del Carmen-i nimelise promenaadi vahetus läheduses, seega saime treeningutega kohe maja eest alustada. Lauri oli kodutööna rada uurinud ja leidis selle käigutreeninguteks igati sobiva oleva. Tõepoolest, pettumuseks polnud põhjust. Atlandi ookeani kallastel kulgev lauge rannapromenaad ulatus meie hotellist kaheksa kilomeetri kaugusel asuva pealinna Arrecife kindluseväravateni välja. 

Saateks tuul, päike ja 20 soojapügalat, tegime iga päev usinasti trenni. Saarel puhkavad turistid tundusid väga sportlikud olevat. Kiires tempos lendasid vastu hästi treenitud jooksjad, triatlonistid ja jalgratturid. Kui tavaliselt äratab meie liikumisviis suurt tähelepanu ning pälvib üllatushüüdeid, siis seekord kuulsin vaid paari kommentaari. Korra proovis ka üks õllekõhuga plätudes britt meiega võidu sibada, muidu kulgesid treeningud rahulikult omas mullis liikudes. 

Igapäevasteks kaaslasteks sel Saaremaa-suurusel, Kanaaride vanimal vulkaanisaarel olid valjult sädistavad hispaania varblased ning erkrohelised kaeluspapagoid. Muuseas, viimaseid on võimalik ka rääkima õpetada! Paaril korral nägin 2008. aastal Iisraeli rahvuslinnuks valitud vaenukägu. Heebrea keeles Duchifati nime kandvat isendit on Vanas Testamendis kirjeldatud kui räpast ja juutidele söömiseks keelatud lindu. Minul isiklikult on selle üle vaid hea meel! Tegemist on imeilusa sulelisega, vaatamata sellele, et oma pesa eest ta hoolt kanda ei armasta ning see haiseb ebameeldivalt. 

Tagasi treeninguteemadele tulles, nägi meie tüüpiline päev välja järgmine: hommikuti 15-17 km käimist, õhtuti 6-8 km jooksu. Võtmetreeningutena läbisime 12 km tempokalt ning hea rütmiga  25 km. Paaril treeningul seisatasime otse lennuraja kõrval asuval rannapromenaadil, et nautida viiekorruselise maja kõrguselt üle turistide peade maanduvaid lennukeid. Raudlindude pildistamine oli puhkajate seas populaarne meelelahutus. 

Ühe päeva näpistasime ka saare imetlemiseks. Peale hommikust trenni võtsime suuna Timanfaya rahvusparki, kus sai imetleda aastatel 1730-1736 saareelanikke suurte pursetega hirmutanud vulkaane. Viimane mägi näitas oma tulist palet 19. sajandi algupoolel. Samas on ka praegu kõigest 10 cm sügavusel maapõues temperatuur 350 kraadi, nii et avatud aukude kohal saab edukalt liha grillida! Lisaks tulemägedele külastasime Cueva de los Verdese nimelist koobast, mida tulikuum laava seestpoolt omanäoliselt kujundanud. Huvitavaks osutus sealne optiline silmapete, kus madal veekogu peegeldas koopa lage nii tõetruult, et inimsilmale tundus veepind justkui koopasisese kuristikuna. Sellest, et tegemist on veega, sai aimu alles siis kui giid laskis lendu kivi, mis külastajate suureks üllatuseks ei kukkunudki kuristikku vaid plärtsatas hoopis vette!

Vabal ajal promenaadil jalutades jäi silma suur riistakultus. Mitmel pool müüdi puust peeniseid küll avajatena, küll osana kohvitassi sangast jne. Ühelt erekteerunud ihuliikmega savikujult võis lugeda, et ennevanasti saatis noormees sellise kuju talle meeltmööda olevale neiule. Kui õrnema soo esindajalt tuli vastuseks alasti naisterahva kujutis, oli noormehe kutsetele vastatud. Lõbus rahvas seal kaugel vulkaanisaarel!

Kokkuvõttes võib laagriga igati rahule jääda. Higi sai valatud mehemoodi ja korralik hoog välishooaja alustuseks üles võetud. Nüüd on põhiküsimus selles, kuidas meie külmas ja niiskes kevades saavutatud hoogu säilitada.

Käimise tase erinevatel kümnenditel

Võtsin analüüsi aluseks Eesti kõigi aegade edetabeli 40 paremat ning vaatasin, mitu sportlast erinevatest ajastutest oma kümnendil tabelisse mahub.

Naiste 20 km käimine on nii noor ala, et pea kõik tulemused pärinevad 21. sajandist. Ainuke naine TOP 20st väljaspool seda ajastut on 80ndate liider Niina Liim (2:05.23). Liim on ka ainus naine, kes läbinud 50 km distantsi. Ülekaalukalt läbi aegade andekaim naiskäija on Jekaterina Jutkina, kelle Naumburgis Maailma Karikavõistlustel  käidud 1:43.54 on  Esti kontekstis ekstraklassist tulemus. Katja on senimaani ainus naine, kellel oleks olnud reaalne täita täiskasvanute tiitlivõisltuste normatiiv. 20-aastaselt lahutas teda olümpiast 5 minutit, aga 15 aastat karjääri oleks võinud veel ees olla! Paraku nii ei läinud ja Jutkina karjäär lõppes üsna noores eas. Võimed jäid realiseerimata!

Bruno Junk, kes 50ndate koolkonnast ainukesena  mahub 20 km distantsil kõigi aegade edetabelis 40 parema hulka, tekitas oma kahe olümpiaronksiga Eestis käimisvaimustuse, mille laineharjal saavutas ala oma tipu 70ndatel aastatel. Sel perioodil oli meeste keskmine tase ülekaalukalt tugevaim. Nii Laiv, Järviste kui Palmar näitasid aega alla 1:30ne, mis sellel ajal oli rahvusvahelisest klassist tulemus. Paraku oli pääs NSVL-i koondisse ülimalt keeruline, kuna liit oli juba siis maailma võimsamaid käimisriike. Võib öelda, et meeste tase ja konkurents 20 km-s oli 60-80ndatel igati korralik. 80ndatest pärineb ka tänini püsiv "Eesti rekord", mille legaalsuses tasub aga kõvasti kahelda. Nimelt pole sellest võistlusest säilinud ühtegi märget. Lisaks käivad jutud, et Eestis vaid mõne aasta elanud Vassili Matvejev võis tulemuse osta. Olgu selle spekulatsiooniga kuidas on, aga eestlaseks teda küll pidada ei saa! EKJL on teinud suure vea selle rekordi ametlikuks tunnistamisel! 

90ndatel otsustas kergejõustiku juures võimul olnud seltskond käimise välja suretada. Jäeti ära riigi meistrivõistlused, leidus veel teisigi kaikaid, mida usinasti kodaraisse topiti. Uus tõus kvaliteedis saabus 21. sajandil, mil Lauri Lelumees ja Margus Luik jõudsid oma võimete tippu. Need kaks meest kuuluvad paremikku kõigi ajastute võrdluses. Paraku pole ülejäänud mehed minevikukuulsustele konkurentsi pakkuda suutnud.

Meeste 50 km distantsi kuldaeg jääb samuti 70ndatesse, mil trio Laiv, Palmar, Orupõld näitasid rahvusavahelisest klassist tulemusi. Tänini kehtiva Eesti rekordi püstitanud Olav Laiv jõudis liidu koondise piirimaile. Peale 80-90ndate langust saabus uus tõusuaeg taas 21. sajandil, mil Luik ja Lelumees ka sellel distantsil Eesti kontekstis kõrgest klassist aegu näitasid.

Hetkeseis Eesti käimismaastikul on nukravõitu. Lauri Lelumees ja Margus Luik on ainsad käijad, kes kuuluvad läbi aegade parimate hulka, ülejäänud ei ole neile lähedale saanud ja jäävad ajastute kontekstis üsna tagasihoidlikeks. 21. sajandi lootustandvaim noorkäija on hetkel 15-aastane Ruslan Sergatšjov, kellelt ootaks viie aasta pärast esimesi tõsiseid tulemusi. Hoiame pöialt, et noormees teelt kõrvale ei kalduks ning suudab tänapäeva ahvatluste kiuste käimisrajal püsida!

Naiste 20 km käimine erinevatel kümnenditel (TOP 20)

80ndad

2:05.23 Niina Liim 14.01.1948 Tallinna Jõud Tartu 09.05.1983

21. saj.

1:43.54 Jekaterina Jutkina 27.11.1984 JK Tempo Naumburg 02.05.2004
1:47.06 Kerly Lillemets 29.11.1974 Läänemaa KJK Paralepa 24.08.2002
1:49.58 Maarika Taukul 05.02.1985 B.Junk käimisklubi Valga 29.09.2012
1:53.07 Maia Liitmaa 28.09.1973 Läänemaa KJK Ogre 28.04.2002
1:53.28 Kaity -Marin Tiitmaa 18.06.1984 Läänemaa KJK Paralepa 29.09.2001
1:59.11 Meeli Pällin 09.11.1990 SK Maret -Sport Jurmala 31.05.2008
1:59.23 Angela Mandel 05.01.2000 KJK Kalev -Sillamäe Paralepa 20.09.2014
1:59.27 Ragle Raudsepp 14.09.1990 Läänemaa KJK Paralepa 09.09.2006
2:03.00 Anna Kukankova 19.03.1990 Kohtla -Järve Atleetika Paralepa 20.09.2014

Meeste 20 km käimine erinevatel kümnenditel (TOP 40)

50ndad

1:28.04,8 Bruno Junk 27.09.1929 Tallinna Dünamo Kiiev 13.10.1956

60ndad

1:27.19.0 Jaan Põldmaa 08.01.1941 Nõukogude Armee Leningrad 21.07.1968

1:31.51 Lev Stepanov 10.02.1935 Tallinna Dünamo Moskva 12.07.1963

1:32.15,2 Erich Vaino 25.09.1933 Tartu raj. Kalev Moskva 01.07.1962

70ndad

1:28.32,8 Olav Laiv 26.02.1948 EPA Moskva 10.07.1973

1:28.45,2 Mart Järviste 01.11.1949 K-Järve Kalev Riia 14.10.1979

1:29.28,6 Ants Palmar 23.07.1940 TPI Tallinn 12.06.1971

1:33.56 Ville Sonn 28.01.1950 Tartu raj. Jõud Vilnius 29.04.1979

1:35.11,6 Rein Sumberg 04.12.1950 Kohtla-Järve Kalev Tallinn 09.08.1974 

1:36.08 Jaan Aavakivi 03.03.1939 Tartu Dünamo Jugla 13.10.1974

1:38.11,2 Toomas Rosenberg 17.06.1956 TRÜ Jugla 08.10.1977

1:46.30,8 Nikolai Sudbin 25.11.1955 TPI Tallinn 09.08.1974

1:48.52,0 Jüri Haasma 28.02.1946 Tallinna Kalev Jugla 14.10.1972

80ndad

1:23.00,5 Vassili Matvejev 14.03.1957 Haapsalu Jõud Alušta 13.10.1985

1:30.07 Toivo Tanning 08.11.1966 Tartu Novopolotsk 22.04.1985

1:32.00 Vladimir Kostjutšenkov 29.01.1961 TRÜ Leningrad 04.08.1989 

1:32.09 Sergei Lõžin 19.04.1955 Tallinna Dünamo Kaunas 17.05.1982

1:34.31 Juri Ivanov 03.10.1956 Kohtla-Järve raj. Kalev Tartu 09.05.1983 

1:34.40 Gennadi Budkevitš 18.11.1953 TRÜ Tartu 09.05.1983

1:46.14,8 Lembo Tanning 05.06.1939 Tartu Kalev Talsi 21.05.1983

90ndad

1:49.34,0 Sergei Zaugarov 30.11.1978 SK Narvic Kohla-Järve 10.05.1998 

1:50.09 Gaabriel Tavits 27.02.1972 Läänemaa KJK Tartu 14.07.1991

21. saj.

1:28.43 Lauri Lelumees 23.04.1978 B. Junk Käimisklubi Paralepa 15.08.2009

1:29.00 Margus Luik 11.01.1980 B.Junk Käimisklubi Paralepa 08.07.2012

1:38.45 Risko Nogelainen 17.11.1989 Läänemaa KJK Paralepa 21.07.2007 

1:38.53 Ainar Veskus 28.07.1990 KJK Kalev-Sillamäe Paralepa 21.07.2007

1:40.02 Akim Ovsjannikov 02.07.1991 KJK Atleetika Ogre 18.10.2009 

1:40.20 Toivo Kaer 15.11.1982 Läänemaa KJK Paralepa 30.09.2000

1:41.31 Virgo Adusoo 29.07.1985 EMÜ SK Lemington 20.05.2007

1:42.05 Andrei Olli 06.06.1982 SK Maret-Sport Ogre 28.04.2002

1:43.43 Sergei Kutsenko 12.12.1985 JK Tempo Paralepa 19.07.2003

1:48.37 Artjom Djatšuk 20.11.1989 KJK Kalev Sillamäe Birštonas 27.04.2013

1:49.16 Ruslan Sergatšjov 17.03.2000 JK Tempo Paralepa 28.09.2013

1:52.06 Kalju Niidussaar 15.06.1945 Läänemaa KJK Malmõ 04.09.2008

Meeste 50 km käimine erinevatel kümnenditel (TOP 40)

40ndad

5:05.04,8 Loit Laidna 07.12.17 Tallinna Kalev Harkov 04.09.47

5:20.30,2 Nikolai Kanajev 24.12.10 Tallinna Spartak Harkov 04.09.47

50ndad

4:27.38,8 Harry Neem 26.07.19 Võru Kalev Tbilisi 17.11.55

4:38.40,0 Peeter Lapp 30.10.24 Abja Jõud Moskva 10.08.56

4:44.31,0 Lembit Baumann 08.05.29 Tallinna Spartak Riia 29.07.54

4:49.05,6 Johann Lasn 26.01.33 Tallinna Kalev Tallinn 10.07.56

4:53.20,0 Jevgeni Jelezin 1925 Haapsalu Kalev Moskva 10.08.1956

5:00.34,0 Elmar Amboja 16.07.1921 Vändra Kolhoosnik Tartu 04.09.1955

60ndad

4:16.57,0 Lev Stepanov 10.02.35 Tallinna Dünamo Moskva 12.08.62

4:22.17,0 Raimo Aija 11.09.41 K-Järve r. Jõud Užgorod 30.10.66

4:35.15,2 Indrek Lauri 24.07.40 Tartu r. Jõud Tallinn 19.06.67

4:35.26,4 Rein Merimäe 24.01.40 Tallinna Dünamo Tallinn 19.06.67

4:41.17,4 Benno Viirandi 28.05.33 Viljandi Jõud Karksi-Nuia 28.09.69

4:47.31,0 Erich Vaino 25.09.33 Tartu Kalev Taškent 09.10.62

4:53.55,8 Roolain Laante 03.04.1926 Viljandi Jõud Karksi-Nuia 28.09.1969

5:00.31,2 Aarne Link 02.08.1940 Pärnu r. Jõud Mustla 08.10.1967

5:03.25 Feodor Võsokov 23.02.1935 Tartu Kalev Mustla 04.09.1966

5:20.03,0 Arvi Paas 05.01.1935 Rakvere Jõud Tallinn 19.06.1967

5:23.34,0 Mati Lensment 04.04.1939 Tallinna Dünamo Vändra 10.10.1965 

5:24.12,8 Mati Kaljurahn 04.02.1940 Harju Jõud Vändra 18.10.1964

70ndad

4:07.09,8 Olav Laiv 26.02.48 EPA Kohtla-Nõmme 14.06.75

4:12.27,0 Ants Palmar 23.07.40 Tallinna Kalev Karksi-Nuia 25.09.76 

4:15.14,0 Arvo Orupõld 16.11.39 Rakvere Jõud Karksi-Nuia 25.09.76

4:20.17,6 Rein Sumberg 04.12.50 K-Järve Kalev Kohtla-Nõmme 14.06.75

4:24.51,0 Jaan Priivits 14.12.45 Rapla Jõud Jerevan 15.11.70

4:34.37,0 Ville Sonn 28.01.50 Tartu r. Jõud Karksi-Nuia 29.09.78

4:37.51,0 Sergei Lõžin 19.04.55 Tallinna Dünamo Karksi-Nuia 30.09.79

4:49.42,3 Toomas Rosenberg 17.06.1956 TRÜ Karksi-Nuia 29.09.1978

4:52.30,2 Küllo Tiido 21.05.1940 Tartu Kalev Karksi-Nuia 20.09.1970

5:19.28,0 Aavo Voolpriit 28.08.1949 K-Järve r. Jõud Karksi-Nuia 25.09.1971

5:31.41,0 Lembo Tanning 05.06.1939 Tartu Kalev Karksi-Nuia 30.09.1979

80ndad

4:09.40 Gennadi Budkevitš 18.11.53 TRÜ Žitomir 30.09.84

5:19.58 Juri Ivanov 03.10.56 K-Järve r. Kalev Karksi-Nuia 17.09.83

90ndad

5:00.56 Toivo Tanning 08.11.66 KJK Staier Paralepa 11.10.97

21. saj.

4:18.36 Margus Luik 11.01.80 Läänemaa KJK Jurmala 09.06.07

4:33.27 Lauri Lelumees 23.04.78 B. Junk Käimisklubi Jurmala 03.10.09

4:54.45 Virgo Adusoo 29.07.85 EMÜ SK Valga 29.09.12

5:07.04 Andrei Olli 06.06.82 SK Maret-Sport Paralepa 29.09.01

5:11.54 Kalju Niidusaar 15.06.45 Läänemaa KJK Paralepa 20.09.08

5:26.48 Ainar Veskus 28.07.90 KJK Kalev-Sillamäe Paralepa 28.09.13

Lanzarotele laagerdama

21. märtsil pakime sõber Lelumehega kohvrid ning suundume nädalaks Lanzarotele laagerdama. Üks nädal on treeningefekti saavutamiseks muidugi vähe, kuid arvestades kodus valitsevaid olusid ei saa seda mõju ka olematuks pidada. Lumevabad rajad, päike, soe kliima ja võimalus igapäevatööd tegemata ainult treeningutele pühenduda peaks üht-teist ikkagi andma. Suurim kasu tõuseb sellest löökmikrotsüklist vaimule - süüa-magada-treeninda ilusas ümbruses koos heade sõpradega  annab tugeva positiivse laengu! 

Ühtlasi on see nädal hea võimalus välishooaja tarbeks hoog uuesti üles võtta. Peale sisemeistrivõistlusi, milleks valmistusin küllaltki tõsiselt, on järgnenud kaks hädist nädalat. Kuna möödunud aastast töötan kolmel töökohal ning hooaja põhieesmärk, 50. meistrivõistluste medal sai täidetud, on igapäevatoimetuste kõrvalt veelgi raskem treeninguteks aega ja motivatsiooni leida. Kuna aga olen otsustanud ühe hooaja veel võistluskarusellis kaasa teha, siis üritan ikka tasemel olla. Üldine konditsioon lubaks Eestis igal võistlusel medalit nõuelda, kuid pole minu loomuses lihtsalt lõbu pärast kõndida - kui teha, siis ikka mingil elementaarsel tasemel! Just seetõttu sai vastu võetud otsus laagris ära käia. Kuigi võistlen nüüdsest vaid kohalikul tasemel ja medali saaks kaela ka kolm korda nädalas harjutades, jäävad kõik tulemused statistikasse tulevastele põlvedele lugeda. Ei tahaks olla selline näide kes lihtsalt lõbu pärast oma karjääri pikendab ning käib võistlustel linnulaulu saatel jalutamas.

Hetkel mil laagrini jääb kümme päeva, üritan end viia konditsiooni mis lubaks Lanzarotel plaanitavad koormused ära seedida. Kanaaridel on plaanis teha kaks võtmetreeningut - 10 km tempokäiku ja 25-30 km pikkune ots. Ülejäänud päevadel ei plaani samuti tagasi hoida. Kokku tahaks nädalaga läbida 150 km, mis arvestades selle hooaja keskmist oleks väga kõva saavutus! Kui võimalus on ja tingimused toetavad, siis miks mitte täie rauaga?!

Lauri Lelumees ajastab vormi 7.- 8. mail Roomas toimuvateks Maailma Karikavõistlusteks kus Eesti koondise eest kavas 20 km käimine. Kindlasti tulevad tallegi kasuks mõned kvaliteetreeningud lumevabal pinnasel.

Seega nädal minna ja siis saab seitse päeva ainult spordile elada! Foto: www.nh-rsorts.com

Rekordiline 50. Eesti meistrivõistluste medal!

Nädalavahetusel Lasnamäe kergejõustikuhallis toimunud Eesti talvistel meistrivõistlustel kergejõustikus õnnestus 5000 meetri käimises võita 50. meistrivõistluste medal. Erinevatelt distantsidelt on nüüd kogutud 25 kulda, 21 hõbedat ja 4 pronksi. See teeb minust medalite arvult Eesti meistrivõistluste ajaloo edukaima käija, järgnevad Mart Järviste ja Ants Palmar 43 aurahaga. Medalivõiduga sai ühtlasi täidetud ka põhieesmärk. Nüüd võib pingevabalt viimast võistlushooaega nautida! Alljärgnevalt lingilt leiate kõik minu 50 meistrivõistluste medalit koos kohtade ja aegadega: Margus Luige medalivõidud

Nüüd aga väike ülevaade võistluste käigust. Kui eelregistreerimisel oli üles antud kaheksa käijat, siis starti ilmus neist seitse. Paugu kõlades pani suurfavoriit Lauri Lelumees kohe tempo peale, eesmärgiga püstitada Lasnamäe kergejõustikuhalli rekord 21.36. Kuna olin viimaste aastate parimas kiiruslikus vormis, ei kõhelnud ma Lauriga kaasa minnes hetkekski. Ometigi tundsin, et võtan sellega väikese riski. Esimeste kilomeetrite tempo oli hetkevõimete piir, kolm kilomeetrit läbisime koos 13.00ga (4.20/km), mis tähendanuks lõppaega 21.40ne kanti. Kiire algus maksis pisut kätte ja peale kolme kilomeetri tähist tekkis Lelumehega vahe sisse. Kuigi kaotasime mõlemad viimasel kahel kilomeetril aega, oli minu langus suurem. Tehniliselt riske võttes ja kahe hoiatusega lõpetades kaotasin 27. meistrikulla võitnud klubikaaslasele 11 sekundiga. Allajäämine Laurile oli viimase kolme aasta napim ning resultaatki viimase kolme hooaja parim (22.02,44). Võiduvõimalust siiski ei tekkinud. Pakkusin küll suurfavoriidile pinget ning klubikaaslane oli sunnitud mitmel korral üle õla kiikama, kuid päris ohtlikuks ma talle kordagi ei saanud. Üldjoontes võib võistlusega rahule jääda - eesmärgiks seatud medal sai võidetud. Kahju ainult, et ei õnnestunud saada aega alla 22 minuti.

Värske Eesti meister Lauri Lelumees võttis oma võistluse kokku järgnevalt:

"Seekordne järjekorras 27. meistritiitel kõikide Eesti Meistrivõistluste käimisdistantside arvestuses tuli ajaga 21.51,63 

Otsustasin stardipaugu kõlades kohe võistlejaterivi etteotsa suunduda, eesmärgiks Lasnamäe spordihalli rekord 21.36. 

Selleks oleks pidanud kilomeetreid läbima 4.19 tempos. Alguses see ka õnnestus (kilomeetri ajad 4.18-4.19-4.23-4.26-4.25), kuid 2800m peal tundsin, et algustempo hoidmine läheb raskeks. Oma osa on sellel ilmselt kuival ja ca 20c õhul, mis vastupidavusala sportlastele just meelepärane pole. Sel momendil oleks abi olnud tugevatest konkurentidest. Kellegi kannul käies oleks ilmselt suutnud ka kaks viimast km 4.20 tempos ära kannatada.

Märkimisväärset ärakukkumist õnneks ei olnud ning pigem langes Marguse tempo veidi enam. Pärast 3ndat kilomeetrit hakkas vahe tekkima ning oli finišis mõõdetuna 11 sekundit.

Tehniliselt olen rahul viimastel aastatel saavutatud stabiilsusega, mis võimaldab endast rohkem välja võtta. „Legaalne maksimaalkiirus“ on need kaks sõna, mis on olulised distantsi lõpuosas, siis kui veri kõrvus kohiseb ja süda taob 180-190 lööki minutis.

Tulemusega võib laias laastus rahule jääda, sest pingutasin maksimaalselt ning märkimisväärselt midagi sisse ei jäänud.

Järgmiseks suureks eesmärgiks on Maailma Karikavõistlused 20 km käimises ning vormi teravik ongi suunatud maikuusse."

Eesti meistrivõistluste pronksmedali võitis uue isikliku margiga nooruke JK Tempo esindaja Ruslan Sergatsjov 23.56,36ga. Neljas oli 22-kuuliselt võistluspausilt naasnud Virgo Adusoo Bruno Junk Käimisklubist, ajaga 24.16,82. Virgo sõnul oli minek raske, aga nüüd on tagasitulek tehtud ja edaspidi läheb ehk kergemaks. Peale lõpujoont soovis mees koheselt veel ühe võistluse teha! Näha oli, et hammas sai uuesti verele aetud! Adusoole järgnesid isiklike rekorditega värsked noorsoo ja juunioride meistrid Igor Jakovlev (NPSK Narvic 25.19,05) ja Vladislav Pavljuk (KJK Kalev-Sillamäe 26.02,77). Võistlejaterivi lõpetas samuti isikliku tippmargi käinud Kirill Titov (KJK Kalev-Sillamäe 26.03,15). Seega meeste arvestuses kaksikvõit Bruno Junk Käimisklubi liikmetele. Saavutuse eest sai kulla kaela ka klubi juht Toomas Rosenberg.

Naiste 3000 meetri distantsil oli kaheksa käija konkurentsis kiireim KJK Atleetika neiu Anna Tipukina, võites meistrikulla 15.34,51ga. Hõbe läks klubikaaslasele Anna Kukankovale (15.41,51) ja pronks 16.08,01ga KJK Kalev-Sillamäe esindaja Ekaterina Mirotvortseva kaela. Kogu esikolmik püstitas uued isiklikud rekordid!

Suur tänu pöidlahoidjatele ning toredatele kommentaatoritele! Eriline austus abikaasa Ijale ning vend Laurile koos väikese Rasmusega kes kenasti raja kõrval kaasa elamas olid.

Nüüd tuleb kolm nädalat vastu pidada ja siis saabub mõneks ajaks kergem periood mil  amatöörsportlased Luik ja Lelumees nädal aega Lanzarotel profisportlase elu maitsta saavad. 

Foto: Marko Mumm

TULEMUSED

Jaht 50. meistrivõistluste medalile!

27.- 28. veebruaril toimuvad Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti talvised meistrivõistlused kergejõustikus. Käimisdistantsid on esimeste aladena kavas pühapäeva hommikupoolikul.

Kell 11.00 alustavad naised 3000 m käimisega. Stardis on lausa 11 võistlejat! Suurfavoriidiks on Angela Mandeli loobumise järel Anna Tipukina, kes möödunud nädalavahetusel võitis Tartus Eesti noorsoo meistritiitli ajaga 16.15,04.

Minu peamiseks eesmärgiks sellel hooajal on võita 50. meistrivõistluste medal. See oli ka peamine põhjus, miks otsustasin veel ühe hooaja koduses võistluskarusellis tiirelda. Väljaspoole vabariiki enam ei kipu - kui ei saa täisjõuga treenida, pole mõtet turisti mängima minna. Hetkel on mul koos 49 medalit (25 kulda, 20 hõbedat, 4 pronksi) ning ilus oleks 50 auraha kokku saada. Kõigi aegade edetabelis järgnevad mulle Mart Järviste ja Ants Palmar 43 medaliga.

Teine põhjus miks võtsin nõuks aastakese jätkata on väikene juubel. Nimelt möödub sügisel 25 aastat päevast, mil 11-aastase poisikesena Endel Susi käe all Paralepas esimesed käimissammud tegin. Tore oleks karjäär sealsamas metsarajal sõprade keskel lõpetada!

Nüüd aga mõni sõna kaasvõistlejatest. Meeste 5000 meetri distantsile on ennast üles andnud kaheksa sportlast. Suurimaks kullapretendendiks tuleb pidada tiitlikaitsjat Lauri Lelumeest, kes sel distantsil 2005. aastast alates võitmatuna püsinud. Suurfavoriit iseloomustas oma hetkeseisu järgmiselt:

"Sisemeistrivõistlusteks ettevalmistuse viimased kolm kuud on möödunud tugeva treeningu tähe all. Kuu kilometraažid ei ole küll väga kõrged (kuni 400 km), kuid see eest on suurem rõhk olnud kvaliteedil.

Kaks korda nädalas olen teinud lindil käimise tempotreeninguid. Nädala esimesel treeningul 10 km ning teisel kuni 5 km. Kui detsembris oli liikumiskiirus veel veidi üle 5 minuti km kohta, siis veebruaris on kiirus tõusnud 4.30-le ning kiiremaks.

Lisaks olen teinud iga nädal kokku 2 km käimise erialaseid harjutusi. Kogemus näitab, et nendest on kasu – paraneb tunnetus ning võimekus legaalset tehnikat säilitada. Käimisele lisaks olen ka jooksnud ja suusatanud.

Sisemeistrivõistlused on heaks talviseks kontrollvõistluseks, andes infot ja tagasisidet selle kohta, mida enne kevadsuvise võistlushooaja algust veel parandada annaks.

Ajaliseks eesmärgiks võiks olla spordihalli rekordi käimine, see eeldaks aega alla 21.36 ning kilomeetri läbimise keskmist kiirust 4.19.

Aasta olulisemaks eesmärgiks on 7. mail toimuvad käimise maailma karikavõistlused, kus loodetavalt saan Eestit esindada 20 km käimises."

Minu enda talvine ettevalmistus on kulgenud peamiselt sisetingimustes, pannes rõhku kiirusele. Tehtud on mitmeid lõigutreeninguid stiilis 10x400, 2+2+1, 3x2, 3+2+1, 4x2, 6x1 jne. Kuu aega tagasi läbisin väsinud jalgadega trenni pealt 5000 meetrit 22.32,2ga. Teisipäeval käisin mõõduka pingutusega 3x1 km, neelates kilomeetreid keskmiselt 4.16ga. Kiiruslik vorm on viimase kolme aasta parim, füüsiliselt olen võimeline 5000 meetrit läbima 21.50ga. Võtmeküsimuseks on minu puhul nagu ikka, kuidas õnnestub kokku sulatada füüsis ja tehnika.

Kolmandana tuleks medalipretendendina ära mainida 15-aastast Ruslan Sergatsjovi, kes 6. veebruaril võitis A-klassi  meistritiitli 24.55,42ga. Meie ainus tõsiseltvõetav tulevikulootus on noor ja võib suurte sammudega areneda. Kuuldavasti on noormees sihikule võtnud Risko Nogelaineni A-klassi rekordi (23.37,50).

Musta hobusena võiks esile tuua sellest hooajast Bruno Junk Käimisklubiga liitunud Virgo Adusood. Paar viimast hooaega erinevaid tagasilööke tõrjunud spordimees on käimisradadel tagasi ning jõudumööda töö ning pere kõrvalt harjutanud. Saab olema huvitav vaadata, kumb jääb peale, kas kogenud kuid pikka aega võistluskarusellist eemal olnud Adusoo või üha paremasse vormi tõusev nooruke Sergatsjov.

Ülejäänud seltskonnale võib medal tulla vaid ülalmainitute diskvalifitseerimise või katkestamise tõttu. Nende roll on pigem kogemusi ammutada ja eks treenituski võiks noormeestel parem olla. Seltskonnast Kirill Titov, Vladislav Pavljuk, Ainar Sten Junker ning Igor Jakovlev tundub kõige paremas vormis olema Titov. Möödunud nädalavahetusel juhtis sillamäelane võistlust nii juunioride kui noorsoo arvestuses, kuid pidi siis uuenenud reeglite kohaselt kolme hoiatuse tõttu 90 sekundit karistusalas viibima. Seda vahet hiljem enam tagasi teha ei õnnestunud ning noormees pidi juunioride klassi kullast suu puhtaks pühkima (aeg 30.03,93). Samal võistlusel noorsooklassi meistritiitli võitnud narvalane Igor Jakovlev eriti vaeva nägema ei pidanud, kuldmedal riputati kaela 27.26,64ga. Värske juunioride meister Pavljuk (aeg 28.05,80) ning A-klassi hõbe Ainar Sten Junker (aeg 32.52.12) peaksid eeldatavasti veel kraadi võrra nõrgemad olema. Meeste 5000 meetri käimine saab Lasnamäe kergejõustikuhallis stardi kell 11.40.

Osalemine KSA Silmakliiniku reklaamis

Paar nädalat tagasi sain kõne KSA Silmakeskusest, kus aastaid tagasi oma nägemist korrigeerisin. Tehti ettepanek osaleda nende reklaamikampaanias, tasuks ilus talvejope. Loomulikult oleksin oma jah-sõna öelnud ka ilma jopet saamata - see oli minu jaoks suur au! Ühtlasi olen kliinikule siiani tänulik suure elukvaliteedi muutuse eest, prillidetta oleme maailm ja mina hoopis ilusamad! Intervjuu oli huvitav selles osas, et kaamera pandi vaikselt käima ja mul lasti rääkida. Enne kui arugi sain, oli võte salamisi tehtud! Mis sellest kõigest kokku lõigati, saate näha alljärgnevast videost:

KSA Silmakliiniku reklaamklipp - Margus Luik

Lauri Lelumees: 2015. aasta hooaja kokkuvõte

Hooaja tippmargid: 5000m - 22.18,62 hallis (Tallinn); 10 000m -  45.33,78 (Valmiera); 10 km - 46.12 (Valga); 20 km – 1:39.11 (Murcia); 20 000m - 1:38.40,14 (Tallinn); 50 km – 5:25.12 (Paralepa)

Tiitlid/paremad tulemused: Euroopa karikavõistluste 44. koht 20 km käimises, Eesti meister 5000m käimises hallis, Eesti meister 20 000m käimises, Bruno Junki mälestusvõistluste I koht 10 km käimises Valgas, Balti matši III koht punktiarvestuses; Eesti Klubide KV võitja

Hinnang võistlustele: kokku oli see aasta vaid 7 käimisvõistlust, mida on veidi vähem kui eelnevatel hooaegadel.

Hooaja kõige tähtsam võistlus oli Euroopa Karikavõistlused Murcias. Võib öelda, et ajaline eesmärk 1:35-1:36 kandis läks selgelt temperatuuri nahka. Maikuised treeningud Eestis 10-15 kraadise õhutemperatuuriga ei andnud võimalust ennast ette valmistada ca 30 kraadiseks leitsakuks, mis ootas ees Hispaanias. Seetõttu sai valitud konservatiivne algtempo ca 4.50 km kohta ning seda ka lõpuni hoitud. Euroopa Karikavõistluste tase on sedavõrd kõrge, et ka aeg alla 1:30 annab koha viimases veerandis.

Kõige paremini suutsin ennast ilmselt realiseerida 30. mail toimunud Bruno Junki võistlustel Valgas, kus tugev pingutus distantsi lõpuosas ning möödumine mitmest väliskonkurendist valmistasid rõõmu. Üle aastate läks meeste võit taas Eestisse.

10 000m staadionil õnnestus suhteliselt sama stsenaariumi järgi, kuid veidi parema ajaga lõpetada 1. augustil toimunud Balti matšil Valmieras. Distantsi lõpuosas sai näidatud parimatele päevadele lähedast kiirust, ajad 2 km kaupa: 8.57-9.12-4.44-4.40-9.11-8.47. Oluline on ka asjaolu, et korrektne tehnika on viimastel aastatel kinnistunud, mahukatest käimise tehnikaharjutustest on kasu olnud. Iga nädal teen neid pühendumisega ca 1-2 km.

Vaid ühel võistlusel, milleks olid Euroopa Karikavõistlused sain ühe hoiatuse, muud võistlused läbisin kas puhaste paberitega või mõne märkusega.

Augustikuised Eesti meistrivõistlused tõid järjekordse tiitli, aeg oleks võinud muidugi parem olla, kuid kuna õhutemp oli ca 24 kraadi ja päike lagipähe, siis vaatamata pidevale kastmisele ja joomisele oli võistlus kurnav. Aru saades, et teised ei ohusta jäi ilmselt väike varu. Üle 5’ poleks tohtinud km siiski distantsi lõpuosas lasta.

50 km võistlus oli puhas avantüür kus ajalisi eesmärke ei seadnud.

Treeningud: aasta üldkilometraaž oli veidi alla 4000 km, millest käimise osakaal oli ca 40-50%.  Käimise osakaal peaks olema üle 70%, see on optimaalse lähedane. Hooaja treeningutes oli tavapärasest madalam suusatamise osakaal vähese lumikatte tõttu. Praktika on näidanud, et talvises ettevalmistuses on suusatamine toiminud väga tõhusa üldfüüsilise treeningvahendina ning aidanud laduda vundamenti kogu hooajaks.

Lisaks on tegemist hea vaheldusega käimisele ja jooksule.

Kevadiste tugevate tempotreeningute tulemusena tekkis hea kiiruslik vorm mais/juunis, kuid vormikõver oli üldiselt laugem ja madalam kui eelnevatel aastatel.

Järgmise aasta eesmärkideks on edukas esimene Euroopa Karikavõistlustel ja Eesti Meistrivõistlustel. Ajalised eesmärgid on järgmised:

5000m – 21’

10 000m – 43-44’

20 km – 1:30-1:32

Aeg teha lõpuspurt

Käesolev hooaeg jääb mulle käijana viimaseks. Selle otsuseni jõudsin juba aastaid tagasi, analüüsides, millal oleks mõistlik lõpetada. Arvasin tookord ning arvan ka nüüd, et lähtudes spordifüsioloogiast ei ole 36-aastaselt (eeldusel, et oled varasematel aastatel kogu aeg täie jõuga treeninud) enam võimalik oma tulemusi parandada. Parim enne on möödas. Jah, alati leidub erandlikke inimesi, kuid keskeltläbi peaks selles vanuses sportlik lagi saavutatud olema ning tegeletakse pigem vormi hoidmise kui kehalise seisundi parandamisega.

Otsustasin selle aasta veel võistluskarusellis kaasa teha, kuna sügisel täitub 25 aastat võistluskäijana. Vahele pole jäänud ühtegi hooaega, kogu aeg on usinalt sammutud. 

Sportlikus plaanis enam suuri sihte ei sea. Üks eesmärk ongi veel jäänud. Nimelt on mu auhinnakapis 49 Eesti meistrivõistluste medalit, rohkem pole Eesti käimisajaloos keegi võita suutnud. Süües aga kasvab teadupärast isu. Seetõttu püüangi veel viimset auraha, eesmärgiga kasvatada medalite koguarv 50ni. Esimene võimalus ihaldatud auhinda püüda avaneb veebruari lõpus Eesti sisemeistrivõistlustel. Seega hoian jõudumööda keha toonuses ning ootan põnevusega esimest võistlust.

Minu koht riikide edetabelis

2007. aastal püstitasin Läti meistrivõistlustel Jurmalas seni kehtiva isikliku rekordi 50 km käimises. Millise tasemega oli 2007. aastal aeg 4:18.36? Elukutseliste sportlaste peale mu hammas ei hakanud, kuid töö kõrvalt harjutavate amatöörsportlaste kategoorias kuulusin kindlalt maailma esimesse kolmandikku.

Ühe näitajana võib vaadelda kohti eri riikide edetabeleis. Mahtusin pea kõikjal maailmas kindlalt 10 parema hulka. Alljärgnevalt olengi välja toonud oma koha mõnedes riiklikes edetabelites. Tärniga on märgitud kaks maailma tugevamat käimisriiki Venemaa ja Hiina. Neid tuleb vaadelda suure eelarvamusega, kuna dopingu tarvitamine on seal riiklik poliitika. Praeguseks on kõik Venemaa tippkäijad saanud dopingu kasutamise eest võistluskeelu. Hiinas on veel suurpuhastus tegemata, kuid on vaid aja küsimus mil sealsed petuskeemid avalikuks tulevad. Itaalias oleksin samuti olnud kolmas, kuna nende esinumber andis järgmisel aastal positiivse dopinguproovi.

Holland 1., Belgia 1., Keenia 1., Austria 1., Läti 4., Leedu 4., Soome 3., Norra 3., Rootsi 3., Valgevene 3., Slovakkia 4., Tšehhi 3., Saksamaa 3., Itaalia 4., Hispaania 10., USA 5., Portugal  4., Prantsusmaa 8., Kanada 2., Poola 5., Brasiilia 3., Ungari 4., Venemaa 11.*, Hiina 23.*, Ukraina 7., Rumeenia 2., Mehhiko 9., Kolumbia 3., Ecuador 4., Iirimaa 3., Suurbritannia 2., Austraalia 9.

Elu kummaliseim käiguvõistlus

Täna öösel toimusid Frankfurti lennujaamas käimise maailma karikavõistlused. Korraldajad viisid võistluse läbi otse lennujaamas ning selle lähedasel territooriumil, et transpordikuludelt kokku hoida. Kaardil kujutatud, väga keeruline rada (millest meie Lelumehega kuidagi aru ei saanud), kulges lennujaamas ja osaliselt ka lähedal asuvas metsas.

Liikusin igipõlise rivaali Lauri Lelumehe kannul, kuna tema tundis paremini kaarti. Tehnika oli kohati üsna vaba, sest lennujaamast väljaspool kohtunikke näha polnud. Lauri võistles vaatamata jahedale ilmale palja ülakehaga. Minul aga oli seljas hall mantel ja kauboisaapad, mis minu suureks üllatuseks üldse ei hõõrunud!

Püsisin Lauri kannul, ühel hetkel soovis ta rada lühendada ning sukeldus ojja. Mulle tundus see hullumeelse ideena - vesi oli väga külm! Kuna pelgasin, et üksi eksin teelt, olin sunnitud talle mantel seljas järgnema. Aeg-ajalt panime päris puusse (teisi vastaseid polnud näha, eskalaatorite juures kõndis meile vastu vaid üks vana käiguveteran) ning seetõttu kulus meil 20 km distantsi läbimiseks üle kahe tunni. Ilgelt käis närvidele, et korraldajad kokkuhoiu mõttes nii kehva raja kuskil lennujaamas maha olid mõõtnud!

Õnneks juhtus kogu see pull unes, aga teatud paralleele viimaste nädalate sündmustega Eesti käimismaastikul annab tõmmata küll (kui ridade vahelt hoolega lugeda).

Ilusaid unenägusid!

50 km

Oma esimese stardi sellel kergejõustikuprogrammi raskeimal alal tegin 20-aastasena 2000. aastal. Avavõistlus kujunes parajaks ellujäämiskursuseks, päästev finišijoon saabus 5:22.27 juures.  Järgnevatel aastatel jätkus jõuline areng. 2002 püstitasin 4:40.56-ga seni kehtiva Eesti noorsoorekordi. Aasta-aastalt läksin üha paremasse vormi. Karjäär tipnes 2007. aasta juunis peetud Läti meistrivõistlustel Jurmalas, kus vaatamata teravale põlvevalule püstitasin 4:18.36-ga võimsa isikliku rekordi. Mark paranes pea 7 minuti jagu! Tulemus andis lootust, kutsuti kergejõustikuliitu Pekingi olümpiakandidaatide riideproovi ja võeti mõõdud dresside tarvis. Postimehes olin esikaane poiss. Ann Hiiemaa pealkirjastas artikli: "Käimissõltlasest õpetaja sihib olümpiamänge". Olnule tagasi vaadates, jäi see võistlus minu karjääri parimaks etteasteks. 2007. aastal püstitatud isiklikku rekordit pole 7 aastat parandada õnnestunud. 

Rekordile järgnenud aastal 2008 olin hädas juba tippmargi püstitamisel teravat valu põhjustanud parema põlvega. Kuna möödunud hooajal saavutatu lisas kõvasti indu, töötasin koolis ja lasteaias edaspidi vaid poole kohaga. See võimaldas päris korralikult treenida. Paraku olin aga vigastatud ning valu ei tahtnud kuidagi taanduda. Igat treeningut alustasin kahtlusenoodiga hinges: kas õnnestub täna liigutada või mitte? Kuna põlv ei lubanud kiirustreeninguid teha, rõhusin mahule, tehes karjääri suurima, 5300 km-se aasta. Kogu hooaeg läks valuga võitlemisele ja lahenduste otsimisele, võistlesin vaid neljal korral. Vaatamata vigastusele õnnestus püstitada karjääri paremuselt teine tulemus 4:25.24 ja tulla Baltimaade karikavõitjaks. 

2009. aastal, olles 12 kuud erinevate arstide vahet jooksnud, selgus, et pean minema meniski operatsioonile. Lõikuse võitlesin endale ise suure vaevaga välja, keegi doktoritest ei soovinud minu peale raha raisata ning kallist magnetuuringut teostada. Lõpuks rääkisin selle siiski välja ning õnnestus probleemile jälile jõuda. Selgus, et parema põlve meniskis oli osaline rebend.  Jaanuaris tehtud operatsioon mõjutas kogu hooaega ja korralikku minekut puuduliku talvise ettevalmistuse ning mitmekuuse taastumisperioodi tõttu ei leidnudki. Samal ajal sain veel ühe kroonilise haiguse diagnoosi, mistõttu olen 2009. aastast vahelduva eduga antibiootikume tarbinud. Hooaja parimaks jäi 4:30.45, millega teenisin Läti meistrivõistlustel hõbeda ning tulin Eesti meistriks. 

2010. aastast sain jälle täisjõuga harjutama hakata, kuid elu parimast tulemusest olen jäänud küllaltki kaugele, paremuselt teine tulemus jääb margile pea 7 minutit alla. Võistlusrajad on olnud kurvirikkad ja kehva kvaliteediga, sinna olen igal võistlusel kaotanud ca 2-4 minutit, kuid mitte nii palju, et õigustada 7-minutilist kaotust.  

Perioodil 2010-2012 treenisin täie jõuga. Aja osas progressi polnud, küll aga tegin enda kohta korralikud esitused debüütvõistlustel 50. km-s, saavutades Maailma Karikavõistlustel 70. ja Euroopa Karikavõistlustel 28. koha. Need tulemused on hetkel eestlaste parimad kohad karikavõistluste ajaloos. 

Kuna krooniline tervisemure andis endast uuesti tugevalt märku 2013. aastal, mõjutas see kogu hooaega. Kui talvise ettevalmistuse sain veel täismahus sooritada, siis ülejäänud hooaeg kulges masenduses antibiootikume neelates ja tujutult treenides. Loomulikult kannatas kõvasti maht ja kvaliteet, mis kustutas lootused isiklikule rekordile. Kevadel otsustasin enne ravikuuri algust Euroopa karikal Moskva MM-normi (4:16) püüda. Teoreetiliselt oli see võimalik, sest isiklik rekord jäi normile alla vaid 2 minutiga. Hetkeseisu arvestades oli see aga tegelikult meeleheitlik püüe. Samas tegin õigesti, minnes ikkagi üritama, muidu oleksin hiljem kahetsenud. Üritus päädis elu esimese diskvalifitseerimisega 50 km distantsil. Sügisel tõi Eesti meistritiitli tulemus 4:27.19. 

2014. aasta jätkus ravi tähe all, kogu hooaeg neelasin antibiootikume. Kuna arstid ei soovitanud külmetada, treenisin talvel vaid sisetingimustes. Ära jäid pikad otsad ning mahud olid pea 1/3 võrra tavapärasest väiksemad. Kõik oli nagu üks halb unenägu ning loomulikult jäin sügisel rekordist kaugele,  vormistades järjekordse Eesti meistritiitli 4:28.53-ga. Sära halli taevasse tõi teadmine, et tõusin 24 kuldmedaliga meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks.   

Peale 2,5 aastast vahelduva eduga tehtud antibiootikumikuuri, sain lõpuks põletiku kehast välja. Otsustasin 2015. aastat tervelt treenides nautida. Külmetamisest hoidumiseks ei julgenud enam talvel õues treenida. Arstide sõnul piisas ühest külmetamisest, et taas põletik tagasi tuleks ning ravi, mis keskeltläbi vältab ühe aasta, ei tundunud sellist riski väärt olevat. Tahtsin eksperimenteerida. Küsimus oli, kas kesise talvise ettevalmistuse pealt, suvel korralikult harjutades, on võimalik sügisel midagi korda saata? Paraku ei saanud ka kevad-suvel kuidagi hoogu üles. Kehas polnud jõudu ega energiat, olin kui tühjaks pigistatud sidrun. Teadmine, et ei saa endast treeningutel kõike anda pärssis tugevasti motivatsiooni, mis omakorda raskendas treeningutel endast maksimumi välja pigistamast. Tegin siiski regulaarselt trenni, kuid nagu arvata oli, jäi sügisene resultaat tagasihoidlikuks (4:36.21). Ilma korraliku talvise baasettevalmistuseta on nii pikal distantsil raske head aega püüda. 

Kuigi 2012. aastast enam täisjõuga treenida ei saanud, oli eesmärke mis vajasid täitmist. Nii õnnestus võita oluline meistritiitel ning tulla 13. aastat järjest kullale. Tänavune võit oli eriti magus, sest üle viie aasta oli stardis ka suur konkurent Lauri Lelumees, keda õnnestus vahetus võistluses edestada. Hooaja eesmärk terve püsida, võistlemist nautida ja võtta kuld oma leivaalal said täidetud. Tänase seisuga on Eesti meistrivõistluste erinevatelt distantsidelt auhinnakappi kogunenud 49 medalit, millest 25 on kuldsed.