Monday, September 27, 2010

Pisut puhkust...

Nüüd on paras aeg paar nädalat puhkust pidada. Treeningvahenditena leiavad sel perioodil kasutust pallimängud, ujumine ja jõusaal. Kavas on osaleda ka paaril rahvajooksul. Käimisliigutust üritan kahe puhkenädala jooksul vältida.

Spordiväliselt võimaldab see endale lubada mõned Hesburgeri lõunad ning loodetavasti mõned tulised tantsuõhtud :))


Jõudeaega nautides,


alati Teie,


Margus

Hooaja analüüs.

Kõigepealt tuleb ära märkida, et selle hooaja rikkus ära erakordselt lumine talv ning haruldaselt kuum suvi.

Talvel jäi suure lume tõttu tegemata mitmed olulised mahutreeningud. Kui ülipikad otsad sai veel kuidagi tehtud, siis nädala sees tavapäraste 20 kilomeetriste otsade läbimiseks enam rammu ei jätkunud! Lumeoludest tingitud väsimus lihtsalt ei võimaldanud seda. Viis põhjaladumise kuud olid küll kõik üle 500 km, üks isegi 610 km, aga just pikkade treeningute osakaal neis jäi ebapiisvavaks.


Kevadine laager jäi raha puudusel vaid 10-päevaseks, mida oli samuti vähe-14 päeva oleks olnud absoluutne miinimum! Järgmine kevadlaager tuleb kavandada seda silmas pidades!


Kiirustreeninguid ja võistluseid oli hooaja vältel piisavalt ning see võimaldas kiirusliku poole pealt teha korraliku arenguhüppe. Selle tõestuseks parandasin kõvasti isiklikke rekordeid 5 ja 20 km distantsil.


Ometi oleksid tulemused võinud olla veelgi võimasamad kui kogu suve poleks ära rikkunud kuumalaine. Palavus ja rohke võistlemine raskendasid olulisel määral taastumist ja killustasid 50 km ettevalmistust. Seoses sellega, tekkis keset suve 5-nädalane lünk ülipikkades treeningutes, mis saigi lõpuks 50 km-t silmas pidades saatuslikuks.


Uueks hooajaks valmistudes, tuleb lumega võideldes oluliselt suurendada pikkade, aga ka ülipikkade treeningute arvu. Samade vahendite kasutamist jätkata sihipäraselt kogu suve. Selle eesmärgi saavutamiseks vähendada võistluste arvu ning võistelda veelgi julgemalt suurte mahutreeningute foonilt.


Väga olulist rolli uuele tasemele jõudmiseks näen tehnika-ja jõuharjutuste suuremahulisel kautamisel! Neid vahendeid tuleb treeningtsüklis oluliselt rohkem rakendama hakata!


Näljaselt uut hooaega oodates,


alati Teie,


Margus






Hooaja kokkuvõte...

5000 m

Seda distantsi sai talvel proovitud kahel korral-Bruno Junki lahtistel MV ja Eesti MV. Ajad vastavalt 21.49,1 ja 22.08,63. Esimene neist oli mu siserekordile (21.23,51) suhteliselt lähedane. Arvestades asjaolu, et siserekordiks sai spetsiaalselt valmistatud, see aasta võistlesin aga mahutreeningute kõrvalt, lõigutrenne tegemata, võib talvise kiirusega enam-vähem rahule jääda.


5 km


Viie kilomeetri võistlus varakevadel Haapsalu staadionil on saanud meeldivaks traditsiooniks. See on viimastel aastatel kujunenud välishooaja avavõistluseks. Värskelt laagrist tulles on kevadeti suur jõud ja tahtmine sees pakitsemas. Seekord sai võisteldud õhtul peale päevatööd-sõitsime autoga Tallinnast Haapsallu, kohe starti, isiklik rekord ja tagasi. Tippmark paranes 23 sekundi võrra, tulemuseks 20.58,1. Selle tulemusega võib rahule jääda, kuna antud oludes õnnestus end 100% realiseerida!


10 000 m


Sellel võistlusmaal sai end proovile pandud vaid ühel korral ja seda ka vaid kaks nädalat peale 50 km võistlusi. Seega võistlesin päris tugeva väsimusega. Ometi oli võistlus taktikaliselt nauditav ja lõppaeg 44.55 asjaolusid arvesse võttes rahuldav.


10 km


Kümmet maanteel sai proovitud kahel korral Tabiveres. Kuna rada oli tõusude-languste ning järskude pööretega, jäi täielik potsensiaal realiseerimata. Klubide karikavõistlustel võidu toonud 44.20 oli hooaja algust arvestades päris ok, südasuvel sealsamas läbitud distants läks aga kuumuse (29 c!!!) ja tehnikaviperuste (2 hoiatust) nahka, lõppajaks märgiti 45.53.


20 000 m


Ka 20 000m sai läbitud kahel korral-Läti ja Eesti meistrivõistlustel. Mõlemal korral sain kohe alguses kirja 2 hoiatust. Erinevalt Eestist, õnnestus mul lõunanaabrite pool lõpetada, tasuks Läti MV hõbemedal ajaga 1:35.13,4.


20 km


Maanteel läks sel aastal väga hästi! Haapsalus toimunud Läänemaa lahtistel MV õnnestus 2007. aastast pärinev tippmark purustada 59 sekundiga!!! Uus rekordtulemus on 1:29.37, mis annab kõigi aegade edetabelis 8. koha. Tol päeval oleksin olnud suuteline distantsi läbima ka 1:28-ga, kuid 26 soojakraadi tegid oma töö. Kuna minu põhidistantsiks on 50 km, jäin lühema olümpiadistantsi ajaga rahule, kuigi tundsin, et 13-14 soojakraadi korral olnuksin võimeline käima 1:28ga. Olin sel hetkel väga teravas vormis!


50 km


Oma põhidistantsil sai viimaste aastate tava järgides võisteldud kahel korral-kevadel ja sügisel. Kevadistel Läti meistrivõistlustel õnnestus võita pronksmedal. Kahjuks jäi tulemus tagasihoidlikuks-4:37.32 oli suur pettumus. Üheks ebaõnnestumise põhjuseks oli äkiline kuumalaine, mis kõigil võistlejatel jalad alt lõi-üle öö tõusis meie jaheda kevade päevatemperatuur 13 kraadilt 23ni! Nagu kiuste näitas kraadiklaas järgmisel päeval taas 13 kraadi!


Eesti meistrivõistlustel seevastu üllatas ilmataat jahedaks muutunud sügispäevade vahel ühe imeilusa suvepäevaga, tõstes temperatuurimaksimumi 17 kraadini! Ilmastikuolud olid seega ideaalsed, paraku oli seevastu rada tõusuderohke ja järsukurviline. Pealegi käisin viimased 20 km uhkes üksinduses, mis samuti tulemusele just positiivselt ei mõjunud.


Peamine põhjus, miks 50 km sel hooajal ei õnnestunud seisneb aga ettevalmistuses. Erakordselt lumerohke talv ei lubanud piisaval mahul pikki otsi teha. Üldmahu poolest oli rekord aasta, aga mahutreeningute kvaliteet jättis soovida.


Samuti sai suvel liialt palju võisteldud kõrvaldistantsidel, mis hakkisid kõvasti 50 km ettevalmistust! Nii tekkis rohke võistlemise tagajärjel olukord, kus viie nädala jooksul ei õnnestunud mul sooritada ühtegi üle 20 km otsa! See 5-nädalane periood saigi tulemust silmas pidades saatuslikuks.


Järgmisel aastal tuleb lund trotsides rohkem pikki otsi läbida, ning jätkata sama tegevust regulaarselt läbi suve, vähendades tunduvalt võistluste arvu.


Uute rekordite ootuses,


alati Teie,


Margus


Sunday, September 26, 2010

Kuldne sügis ehk Eesti MV 50 km käimises

Möödunud laupäeval sai käimishooajale kuldne punkt pandud kui Eesti meistrivõistlustel õnnestus võtta rekordiline kaheksas järjestikune võit 50 km käimises.




Ilm oli sellele hooajale ebatüüpililselt tulemusi soosiv, kinkides ühe imelise suvepäeva värskelt alanud sügisesse.





Võtsin nõuks minna pisikesele riskile ning alustada tempos 5 minutit kilomeeter. Olgu siinkohal öeldud, et rekordi püstitamisel läbisin kilomeetreid keskeltläbi 5.10ga. Esimesed 21-22 kilomeetrid tundusid väga kerged, tuli ennast vägisi tagasi hoida ja tundus, et täna seedin 5 minuti tempot suurepäraselt. Siiski hindasin oma võimeid üle, 25ndal kilomeetril liikusin veel rekordgraafikus, kuid siis jooksid jalad tühjaks ja hakkasin tasapisi hääbuma.





Suurt haamrit ma ei saanudki, lihtsalt tekkis ca nelja kilomeetriline nõrk hetk ja sellest piisas, et rekordimõtted peast pühkida.





Peale 30ndat kilomeetrit otsustas peakonkurent Lelumees distantsi pooleli jätta, seega oli võit vormistamise küsimus. Aega püüda polnud enam võimalik, aga tiitel oli vaja kindlustada. Liikusin küll suhteliselt tagasihoidliku tempoga, aga rütm ja tihe samm säilis kenasti lõpuni.





Lisaks konkurentsi puudumisele, raskendas olukorda varjatud tõusude ja järskude kurvidega rada, mis lõpupoole jalgades eriti selgelt tunda andis!





Peamiseks ebaõnnestumise põhjuseks tuleb siiski pidada karmi lumerohket talve ning lämbet ja tulikuuma suve, mis sundisid nii mõnestki pikast kvaliteet-treeningust loobuma.





Lõppkokkuvõttes tagas meistritiitli tulemus 4:27.14 (isiklik rekord-4:18.36). Positiivse külje pealt tuleb tõdeda, et tulemus on selle hooaja tippmark nii Eesti kui ka Läti vabariigis.





Liiga palju sai ka võisteldud, mis mõjus küll hästi kiirusele, aidates mul oma 20 km margist 59 sekundit kärpida, samas killustas aga 50 km ettevalmistust.





Järgmisel aastal tuleb kindlasti vähem võistelda ja rohkem mahukilomeetreid koguda! Mõtted ja plaanid on peas juba olemas.





Järgmise kahe nädala jooksul on plaan aktiivselt puhata, kaasates treeningvahenditesse pallimängud, ujumise ja mõne rahvajooksu.





Oktoobri teisest poolest algab ettevalmistus uueks hooajaks!



http://sport.postimees.ee/?id=319646

http://www.ekjl.ee/uudised?id=5863







Puhkust pidades,





alati Teie,





Margus

Sunday, September 19, 2010

Eestlaselt maailmarekord!!!

Kalju Niidusaar püstitas täna Gleinis toimunud Saksamaa meistrivõitlustel 50 km käimises M65 vanusegrupis maailmarekordi.
Niidusaare aeg oli 5:18.36.



Super Kalju! Sinu tõsine suhtumine ja meeletu töövõime on lõpuks end ära tasunud-maailmarekord on tõsiasi!


Ja kui keegi nüüd arvab, et see veteranide rekord pole midagi erilist, siis olgu öeldud, et Kalju on selle nimel treeninud keskmiselt 600-800km kuus!!!


Minu austus!

Friday, September 17, 2010

Viimane nähvakas!

Eesti meistrivõistlusteni Haapsalus on jäänud täpselt nädal. Kõik kvaliteet-treeningud on eeskujulikult sooritatud. Viimane blokk koosnes 45 km (4:44.01) pikast otsast ja 15 km tempotrennist (1:11.54, 4.45/km).

Hetkel olen veel tühjendustrennist suhteliselt kuivaks pigistatud, aga peagi läheb paremaks-iga päevaga organism kosub ja järgmiseks laupäevaks saabub loodetavasti superkompensatsioon, mis mind oma lainel uute rekorditeni kannab!


Naiste 20 ja meeste 50 km start antakse 25. septembril Haapsalus, Paralepa parkmetsas kell 11.00.


Võimast viitekümmet oodates,


alati Teie,


Margus



Wednesday, September 1, 2010

KKK- ehk korduma kippuvad küsimused.

Alljärgnevalt annaksin vastuse mõningatele korduma kippuvatele küsimustele, milledele mul päevast päeva vastata tuleb. Olen seda ka varem teinud, aga kordamine ei tee kunagi paha!

1. Mis reeglid on kiirkäimises?


KIIRKÄIMINE PÕHINEB KAHEL REEGLIL:

1. MAAS OLEV TUGIJALG PEAB OLEMA PÕLVEST SIRGE

2. EI TOHI ESINEDA SILMAGA HOOMATAVAT LENNUFAASI (KAKS JALGA KORRAGA ÕHUS)

NEID KAHTE KRITEERIUMIT VÕTAVADKI KOHTUNIKUD SPORTLASE TEHNIKA HINDAMISEL ALUSEKS.


2. Kuidas on võimalik kindlaks teha, kas sportlane jookseb või käib?


STIILI HINDAMISEKS ON VALITUD ALA SPETSIIFIKAGA KURSIS OLEVAD, VASTAVAT LITSENTSI OMAVAD KOHTUNIKUD, KES SUUDAVAD SPORTLASE LIIKUMISSTIILI ADEKVAATSELT HINNATA KA SUURTEL KIIRUSTEL. KORRALIKU HINNANGU ANDMISEKS ON VAJA SEISTA SPORTLASE KÕRVAL-TELEKAST VAADATES ON HINNANGU ANDMINE VÄGA RASKE!


3. Distants on nii pikk (20 ja 50 km), kuidas kohtunikud suudavad kindlustada, et keegi rajal ei jookse?


KÄIMISRAJA PIKKUS TOHIB OLLA MAKSIMAALSELT 2,5 KM JA KOHTUNIKKE PEAB SELLEL LÜHIKESEL RINGIL OLEMA VÄHEMALT KUUS.


4. Mille alusel sportlane diskvalifitseeritakse?


KUI SPORTLANE EKSIB KASVÕI ÜHE ÜLALTOODUD REEGLI VASTU, ON KOHTUNIKUL ÕIGUS VÕISTLEJA DISKVALIFITSEERIDA. KUI SEDA TEEB KOLM ERINEVAT6 KOHTUNIKKU, TULEB SPORTLASEL RAJALT LAHKUDA.


5. Kas kohtunikke saab usaldada?


SUURVÕISTLUSTELE LUBATAKSE KOHTUNIKUKS VAID VÄGA RASKE TESTI LÄBINUID. REEGLINA TIIRLEVAD TIPPKARUSELLIS KINDEL KONTINGENT RAHVUSKATEGOORIA KOHTUNIKKE, MIS TAGAB OBJEKTIIVSE HINDAMISE IGAL SUURVÕISTLUSEL. KOGU AEG TULEB OLLA TASEMEL, KUNA SOOV VALITUTE SEKKA PÄÄSEDA ON SUUR! IGA VÕISTLUSE LÕPPEDES TOIMUB VIDEOANALÜÜS, KUS IGA KOHTUNIK PEAB VIDEOPILDILE TOETUDES OMA OTSUSEID PÕHJENDAMA!


6. Kas kiirkäimine on kergejõustiku ala?


KIIRKÄIMINE ON ÜKS VANEMAID KERGEJÕUSTIKU ALASID, OLLES OLÜMPIAMÄNGUDE KAVAS JUBA 1908. A LONDONI MÄNGUDEST ALATES


7. Kas mõni Eesti käija on maailmas edu saavutanud?


EESTLANE BRUNO JUNK ON KAHEKORDNE OLÜMPIAPRONKS (1952. JA 1956. A) JA MITME MAAILMAREKORDI PÜSTITAJA.


7. Miks käia kui joostes saab kiiremini?


MIKS JOOSTA TÕKKEID KUI ILMA SAAB KIIREMINI?



Viiekümneks valmistudes...

Sügis läheneb ja ilmad muutuvad jahedamaks. Treeninguid silmas pidades on see suur kergendus-tõeline piin oli 30-kraadises kuumuses tõsiseid tööülesandeid läbi viia! Nüüd trenni tehes ikka tunned, et hingates saab organism hapnikku peale-suvel oli tunne, et soe hingeõhk käis niisama sisse-välja!

25. septembril, ajal mil teiste alade kergejõustiklased juba puhkusel viibivad, saabub minu hooaja kulminatsioon ja tõehetk-Eesti meistrivõistlused 50 km käimises.


Olen läbi ajaloo ainus, kellel õnnestunud võit võtta 7 aastat järjest, seda küll väikeses, aga väga kõvas konkurentsis! Selleks, et Lauri Lelumeest võita, tuleb treenida väga kõvasti ja regulaarselt! Meie omavaheline vastasseis on Eesti käimisajaloo üks kõrgetasemelisemaid!


Hooajal on olnud tavatult palju võistlusi, mis on kiiruse osas viinud mind elu parimasse seisu, samas on kannatanud 50-neks nii vajalik aeroobne maht.


Siiski on põhjust rõõmu tunda viimase aja kvaliteettreeningutest. Olen läbinud 35 (5.34/km) ja 40 km väga korralikus tempos ja rütmis! Lisaks on selja taga kaks väga kvaliteetset, võistluskiirust ületavat, tempotreeningut pikkusega 12 (4.54/km) ja 14 km (4.49/km). Kõigil neljal korral on minek olnud imeline ja aeg lennanud linnutiivul!


Edasises plaanis seisab veel kaks pikka tempotreeningut (40 ja 45 km) ning kaks lühemat sutsakat (16 ja 18 km).


Homsest tuleb jälle täiskohaga õpetaja-ametit pidama hakata ja treeningud nihkuvad paratamatult õhtusele ajale. Loodetavasti pingutuste kvaliteet sellest väga ei alane, kuna tõsiseid nädalaid on jäänud veel vaid üks. Kaks nädalat enne starti on plaanis koormuseid oluliselt alandada ning jätkata vaid mõõdukalt toniseerivate sutsudega.


Hetkeseis näitab, et vorm hakkab parimate päevade lähedale jõudma, ning kui võistlusel kõik pisiasjad kokku sobituvad, on lootust kõvale rekordiparandusele!


Usinalt kilomeetreid kogudes,


alati Teie,


Margus