Detsember- 505 km

Käes on viimase 150 aasta lumerohkeim talv, mis on küll tore, kuid samas takistab treeninguid. Lisaks jäin kuu keskel haigeks, peavalu ja nõrk olek röövisid puhtalt kaks treeningpäeva, jättes jälje kogu nädalale.

Kuu päästis jõuluvaheaeg, mil sain Haapsalus rahulikult treeningutele keskenduda. Kuurortlinna eelis pealinna ees oli see, et siinsed tänavad olid ilusti lahti lükatud ja liiklus maanteedel hõre, see lubas enamus treeningul korralikul pinnasel läbi viia.

Tänu haigusnädalale, ei saanud pühade ajal enesele hõlpu anda, nii tuli jõululaupäeva hommikul läbida 30 km ja täna, vana aasta viimasel päeval, kulutasin 4 tundi 35 km läbimiseks. Tuli võtta viimast, et minimaalsed 500 km täis saada.

Kuu keskel kukkumise tagajärjel viga saanud parem põlv küll tuikab, aga laseb siiski harjutada-loodetavasti midagi tõsist ei ole ja pikapeale annab valu järele.

Igatahes olen rõõmus, et õnnestus ilmastikuolude ja haiguste kiuste 500 km välja võidelda. Nüüd ootab teenitud aastavahetuse pidu ja üks puhkepäev!

Ilusat vana aasta lõppu ja head uut aastat soovides,

Alati Teie,

Margus

Võistluskäija vanusest

Kas käimine on "vanade inimeste" ala või löövad seal läbi ka nooremapoolsed sportlased? Kas 20 km-s saavutatakse edu nooremalt kui 50 km distantsil? Kas naised jõuavad tippu nooremas eas kui meeskäijad?

Analüüsisin 2010. aasta maailma edetabeli põhjal 10 kiirema käija vanust. Selgus, et 50 km distantsil on sportlaste keskmine vanus 29,2 a. Meeste 20 km distantsil oli keskmine näit 25 a. Maailma top 10 naiste keskmine vanus 2010. aastal oli aga 27,5 a.

Naiste 20 km-s on edetabelijuhiks 21-aastane venelanna Anisya Kirdyapkina. Noorim naisterahvas on 7ndat positsiooni hoidev Tatiana Mineeva, kel vanust 20 aastat. Vanima naissportlase tiitlit omab 8ndal kohal paiknev 34-aastane Olive Loughnane. Esikümne lõpetab 33-aastane Melanie Seeger Saksamaalt.

Meeste 20 km distantsil oli möödunud hooajal kiireim 26-aastane itaallane Alex Schwazer. Noorimana hoidis 4ndat positsiooni 20-aastane venelane Stanislav Emelyanov. Vanim mees top 10-s oli 32-aastane Yohan Diniz Prantsusmaalt.

Meeste 50 km edetabelit juhib 32-aastane Yohan Diniz Prantsusmaalt. Noorim mees top 10-s on 6ndal kohal paiknev 23-aastane hiinlane Lei Li, vanim aga 10ndat positsiooni hoidev 41-aastane Jesus Angel Garcia Hispaaniast.

Kui vaadata maailmarekordi püstitanute vanust, näeme, et naiste 20 km-s oli Olimpiada Ivanova 31-aastane, meeste samal distantsil rekordi püstitanud Vladimir Kanaykin aga kõigest 22-aastane.Denis Nizhegorodov oli 50 km rekordi püstitamisel 28-aastane. Tuleb veel mainida, et kõik eelpool nimetatud on Venemaa sportlased!

Kui keskmised näidud tunduvad igati mõistuspärased, siis on ka jahmatavapanevaid erandeid.

Noori imelapsi vaadeldes, võib eeskujuks tuua hiinlase Li Gaobo, kes läbis 16-aastaselt 20 km distantsi 1:18.07-ga! Venelane Viktor Burayev oli isiklikku rekordit tähistava 1:18.06 juures 19-aastane. Naiskäijatest väärib äramärkimist 18-aastane Tatyana Kalmykova-20 km: 1:26.34!!!

Pikemalt peatuks mõnel legendaarsel "igiliikuril". Sissejuhatavalt olgu märgitud, et 2011. aasta MM-norm 50 km käimises on 4:09.

Jesus Angel Garcia võitis 2009. a. MM-pronksi 50 km käimises, olles sel ajal 40-aastane!!! Aeg-3:41.37!!! 41-aastaselt läbis ta sama distantsi 3:47.56-ga.

Portugallane Jorge Costa püstitas isikliku rekordi 43-aastaselt, läbides 50 km 3:55.31ga. 48-aastaselt kulus tal selleks 4:04.10.

Kanada igiliikur Tim Berret oli isikliku rekordi püstitamise ajal 39-aastane, tema tippmargiks 50 km-s jäi 3:50.21. Veel 43-aastasena läbis ta sama distantsi staadionil 3:52.41ga!

Venelane German Skurygin tegi endale ilusa juubelikingi, tähistades 50 km marki 40-aastaselt! Aeg 3:36.42 on maailma läbi aegade 8. tulemus!!! 42-aastaselt suutis German veel 3:59.53!

Vapper viiking Bengt Bengtsson oli isikliku rekordi püstitamise aegu 42-aastane (50 km-3:56.26). Imemees läbis veel 45-aastasena 50 km 4:04.45ga!!!

Naisterahvastest on ületamatu norralanna Kjersti Plätzer, võites Pekingi olümpiamängudel 20 km käimises hõbeda, isiklikku rekordit tähistava 1:27.37-ga, olles sel hetkel 36-aastane!!!

Kokkuvõtvalt võime tõdeda, et mida pikem distants, seda kauem võtab aega tippu jõudmine. Kõige kiiremini saavutatakse edu meeste 20 km distantsil. Naiste konkurentsis võtab see keskmiselt kaks aastat kauem aega. Kõige kauem tuleb vaeva näha meeste 50 km distantsil. Samas eksisteerivad ka mõned imeinimesed, osad neist jõuavad maailma absoluutsesse tippu 16-aastaselt, teised aga 40-aastaselt!

Treeninglaager Haapsalus

Ajavahemikus 22.12.2010-2.01.2011, laagerdan kodulinnas Haapsalus. Eesmärk on tasa teha väikesest külmetushaigusest tingitud treeningmahu langus möödunud nädalal. Plaanis on läbida ka vähemalt üks 30 km distants. Nädala mahuks kujuneb tõenäoliselt 150-175 km.

Ees seisab kaks nädalat tõsist tööd. Lisaks käimisele ja jooksule, kavatsen proovida ka suusatamist. Paar sellealast treeningut on juba seljataga. Suusatamine on hea vaheldus rutiiniks kujunenud käigutreeningutele. Peale selle arendab see väga hästi lihaskonda, eriti ülakeha. Selle aasta teine eesmärk ongi jõuharjutuste osakaalu suurendamine treeningutes, suusatamine sobib selleks imehästi.

Seega üritan pühademöllus külma pead säilitada ja hapukapsa ning verivorsti kõrvalt treeningutel tuld anda.

Pühade ootuses,

alati Teie,

Margus

Kiirkäik on kütkestav!

Kui esmapilgul võib võistluskäimine pisut kentsakana tunduda, siis tõsisemal süvenemisel avanevad ala tõelised võlud!

Käimisvõistlus on täis võitlust, emotsioone ja dramaatikat. Enne finisit ei saa võitjas kunagi kindel olla-alati võib juhtuda, et keegi väsib või diskvalifitseeritakse!

Eemaldamisoht lisab alale paraja portsu dramaatikat, mis vaataja seisukohalt on igati tervitatav-näha sportlase emotsioone ning reageeringuid, oodates lõpplahenudust viimaste meetriteni-kõik see on tõsiselt paeluv!

Põnev on vaadata, millise otsuse võtab vastu liidrikohal teise hoiatuse saanud sportlane-kas võtta tempo alla ja käia kindla peale lõpuni või riskida kõigega ning püüda võitu?

Kuidas reageerivad sellele kaasvõistlejad-kas lisada tempot, püüdmaks liidrit või käia kindla peale, lootuses, et ehk lisandub kahele hoiatusele ka see otustav kolmas?

Kuidas reageerib diskvalifitseerimisest teada saanud sportlane? Kuidas juubeldab võidumees? Käimine on vaimu ja füüsise sümbioos ning nende kahe kokku sulatamine nõuab palju. Seetõttu on ka võidurõõm topeltsuur-lisaks heale ajale, õnnestus ka tehniliselt korralik etteaste!

Pealegi, kogu see põnevik toimub otse vaatajate silme all-pikim, võistlusmäärustes lubatud trass on 2 km! Seega ei kao võistlejad publiku silmist kordagi! Võid end mõnusasti tribüünile sisse seada, jälgides ühe silmaga võistlust ning teisega hoiatustablood-põnevus garanteeritud!

alati Teie,

Margus

November-528 km

Hooaja esimene m(a)esotsükkel on läbi-nelja nädalaga õnnestus lumes sumbates läbida 528 km.

Keskmiselt kulus nädalas treeningutele 17 tundi ja kilomeetreid kogunes 120-130 kanti. Kuu alguses valitsesid veel normaalsed olud, kuu lõpp on kõigil värskelt meeles-lumeuputuses meenutas treening rohkem tervisekõndi või matka metsaradadel, aga mingi mõju sel loodetavasti oli! Jõu- ja vastupidavuskomponent olid täiesti olemas!

Puhkepäevi ma sel kuul endale lubada ei saanud, kuna töö kõrvalt harjutades kipub trenniaega niigi napiks jääma. Taastuma aga peab ja detsembrikuu kaks esimest päeva annan lihastele hõlpu, turgutades neid neljapäeval massaaziga.

Juba alanud kuul on plaanis veelgi töömahtu suurendada. Olen väga lootusrikas, kuna koolis algab jõuluvaheaeg ja kaks vaba nädalat mööduvad verivorsti söömise kõrval ka usinasti treenides!

Lumes sumbates,

alati Teie,

Margus

Amatöör vs profisportlane

Viimases trennis, peale tööpäeva lumes sumbates, tabasin end mõttelt, et püüdliku saavutussportlase elu on tihtilugu raskem ja pingelisemgi kui profisportlase oma. Võin seda kindlalt väita, kuna olen laagrites saanud maitsta ka profisportlase elu.

Kui profisportlane saab alustada treeningutega endale sobival ajal, olles öösel maganud vajaliku arvu tunde, siis amatöör on sõltuvuses töögraafikust. Tema treening algab siis kui pävatöö lõpeb, ehk teisisiõnu alustataske õhtul väsinuna ja lõpetatakse üpris hilja, mis omakorda jätab taastumisprotsessiks väga vähe aega. Hommikul vara on tarvis jälle päevatööle minna.

Juhul kui õnnestub lõunapausi kasutades üks päevane lisatreening teha, jääb kahe treeningu vaheline lõunauinak ikkagi tegemata, mis tähendab, et õhtust põhitreeningut alustatakse päris suure väsimuse foonilt. Väga kerge on sellises olukorras üle pingutada-päevakava peab minutilise täpsusega paigas olema! Lisaks sellele tuleb aega leida ka eraelu tarvis-vastasel korral jookseks inimene omadega üsna kiiresti ummikusse!

Hea tulemuse tarvis peab kõikides eluvaldkondades valitsema tasakaal-et ratas täishool pöörleks, ei tohi selles olla mölke! Kõige selle kokku kombineerimine terviklikuks mosaiigipildiks nõuab väga head planeerimisoskust ja tugevat distsipliini! Omal moel on see isegi nauditav-iga päev on tihedalt sisustatud vahe-etapp lõppeesmärgi suunas!

Täiuse poole püüeldes,

alati Teie,

Margus

Nii on, nagu elu käib!

7.00 äratus

8.00-11.35 töö

11.40-12.55 I trenn

13.00-17.50 töö

18.30-21.00 II trenn

21.00-23.00 internet-tv-raamat

23.00 öörahu

Uus algus!

1. novembril sai isukalt uue hooajaga algust tehtud. Esimesel treeningpäeval kogunes kilomeetrid 20ne ringis, tänane saak tõotab tulla sama suur.

November kui mahu kogumise kuu on eelkõige mõeldad aeroobses faasis liikumiseks ja seda ma ka teha kavatsen-astuda nii palju kui aeg ja tervis võimaldavad! Miinimumsihiks olen võtnud 600 km.

Hetkel segab täisjõuga treenimast nohu. Lähipäevil loodan sellest jagu saada, seejärel jääb üle vaid ennast tagant sundida! Eneseutsitamine on pidev protsess, sest kes see ikka peale pikka tööpäeva reipalt pimedasse ning niiskesse väliskeskkonda tormata tahaks! Aja jooksul olen omandanud mõned psühholoogilised võtted ebamugavustunde ja laiskuse ennetamiseks, kuid aeg-ajalt tuleb ennast ikkagi korralikult sundida!

Hetkel aga on treeningtahe kõrgustes ja ei suuda tööpäeva lõppu ära oodata-tahaks juba tänavatele!

Tahtejõust pakatamas,

alati Teie,

Margus

Jooks ümber Maardu järve

Möödunud laupäeval sai lõbu pärast proovitud Maardu järve rahvajooksu. Kuigi nädala tagune 50 km võistlus veel jalgades, töötas mootor hästi, ka ilm oli suurepärane, võimaldades joosta lühikeses dressis.

Distantsi esimesel poolel hoidsin targu tagaplaanile, säilitades 5-liikmelise juhtgrupiga 10-15 meetrise vahe. Peale esimest kolmandikku viis rada metsa ja seal hakkasid mehed eest ära kukkuma. Minu mootor töötas aga tõrgeteta ja eesolevate kinnipüüdmine valmistas suurt naudingut, andes hoogu veelgi juurde.

Lõpuks jäigi minu ette vaid Stamina spordiklubi mees Ilja Nikolajev ja vana jooksuhunt Urmas Põldre. Neljandana saabus finisisse Lauri Lelumees.

Auhinnaks sain lisaks medalile sooja teki, mis rändas kingikarbis ühele külmetavale kaunitarile.

Puhkeperioodi põhieesmärgiks on käimisest eemale hoida ja nautida teisi alasid. Laupäev täitis seda eesmärki täielikult!

Alljärgnevalt tulemused jooksuportaali kaudu:


Ligi 8 kilomeetri pikkuse 40. ümber Maardu järve rahvajooksu võitis Ilja Nikolajev ajaga 26.23. Teise koha sai Urmas Põldre 26.48-ga ja kolmanda koha Margus Luik 27.27-ga. Naistest võitis distantsi üldarvestuses 5. koha saanud Evelin Kärner ajaga 29.05. Teisena lõpetas Krsitina Dolmatova 30.48-ga (üldjärjestuses 10. koht). Talle järgnes Natalja Judajeva 32.47-ga (üldjärjestuses 21. koht). Kokku lõpetas võistluse 96 jooksjat.


info: www.jooksuportaal.blogspot.com

.

Pisut puhkust...

Nüüd on paras aeg paar nädalat puhkust pidada. Treeningvahenditena leiavad sel perioodil kasutust pallimängud, ujumine ja jõusaal. Kavas on osaleda ka paaril rahvajooksul. Käimisliigutust üritan kahe puhkenädala jooksul vältida.

Spordiväliselt võimaldab see endale lubada mõned Hesburgeri lõunad ning loodetavasti mõned tulised tantsuõhtud :))

Jõudeaega nautides,

alati Teie,

Margus

Hooaja analüüs.

Kõigepealt tuleb ära märkida, et selle hooaja rikkus ära erakordselt lumine talv ning haruldaselt kuum suvi.

Talvel jäi suure lume tõttu tegemata mitmed olulised mahutreeningud. Kui ülipikad otsad sai veel kuidagi tehtud, siis nädala sees tavapäraste 20 kilomeetriste otsade läbimiseks enam rammu ei jätkunud! Lumeoludest tingitud väsimus lihtsalt ei võimaldanud seda. Viis põhjaladumise kuud olid küll kõik üle 500 km, üks isegi 610 km, aga just pikkade treeningute osakaal neis jäi ebapiisvavaks.

Kevadine laager jäi raha puudusel vaid 10-päevaseks, mida oli samuti vähe-14 päeva oleks olnud absoluutne miinimum! Järgmine kevadlaager tuleb kavandada seda silmas pidades!

Kiirustreeninguid ja võistluseid oli hooaja vältel piisavalt ning see võimaldas kiirusliku poole pealt teha korraliku arenguhüppe. Selle tõestuseks parandasin kõvasti isiklikke rekordeid 5 ja 20 km distantsil.

Ometi oleksid tulemused võinud olla veelgi võimasamad kui kogu suve poleks ära rikkunud kuumalaine. Palavus ja rohke võistlemine raskendasid olulisel määral taastumist ja killustasid 50 km ettevalmistust. Seoses sellega, tekkis keset suve 5-nädalane lünk ülipikkades treeningutes, mis saigi lõpuks 50 km-t silmas pidades saatuslikuks.

Uueks hooajaks valmistudes, tuleb lumega võideldes oluliselt suurendada pikkade, aga ka ülipikkade treeningute arvu. Samade vahendite kasutamist jätkata sihipäraselt kogu suve. Selle eesmärgi saavutamiseks vähendada võistluste arvu ning võistelda veelgi julgemalt suurte mahutreeningute foonilt.

Väga olulist rolli uuele tasemele jõudmiseks näen tehnika-ja jõuharjutuste suuremahulisel kautamisel! Neid vahendeid tuleb treeningtsüklis oluliselt rohkem rakendama hakata!

Näljaselt uut hooaega oodates,

alati Teie,

Margus

Hooaja kokkuvõte...

5000 m

Seda distantsi sai talvel proovitud kahel korral-Bruno Junki lahtistel MV ja Eesti MV. Ajad vastavalt 21.49,1 ja 22.08,63. Esimene neist oli mu siserekordile (21.23,51) suhteliselt lähedane. Arvestades asjaolu, et siserekordiks sai spetsiaalselt valmistatud, see aasta võistlesin aga mahutreeningute kõrvalt, lõigutrenne tegemata, võib talvise kiirusega enam-vähem rahule jääda.

5 km

Viie kilomeetri võistlus varakevadel Haapsalu staadionil on saanud meeldivaks traditsiooniks. See on viimastel aastatel kujunenud välishooaja avavõistluseks. Värskelt laagrist tulles on kevadeti suur jõud ja tahtmine sees pakitsemas. Seekord sai võisteldud õhtul peale päevatööd-sõitsime autoga Tallinnast Haapsallu, kohe starti, isiklik rekord ja tagasi. Tippmark paranes 23 sekundi võrra, tulemuseks 20.58,1. Selle tulemusega võib rahule jääda, kuna antud oludes õnnestus end 100% realiseerida!

10 000 m

Sellel võistlusmaal sai end proovile pandud vaid ühel korral ja seda ka vaid kaks nädalat peale 50 km võistlusi. Seega võistlesin päris tugeva väsimusega. Ometi oli võistlus taktikaliselt nauditav ja lõppaeg 44.55 asjaolusid arvesse võttes rahuldav.

10 km

Kümmet maanteel sai proovitud kahel korral Tabiveres. Kuna rada oli tõusude-languste ning järskude pööretega, jäi täielik potsensiaal realiseerimata. Klubide karikavõistlustel võidu toonud 44.20 oli hooaja algust arvestades päris ok, südasuvel sealsamas läbitud distants läks aga kuumuse (29 c!!!) ja tehnikaviperuste (2 hoiatust) nahka, lõppajaks märgiti 45.53.

20 000 m

Ka 20 000m sai läbitud kahel korral-Läti ja Eesti meistrivõistlustel. Mõlemal korral sain kohe alguses kirja 2 hoiatust. Erinevalt Eestist, õnnestus mul lõunanaabrite pool lõpetada, tasuks Läti MV hõbemedal ajaga 1:35.13,4.

20 km

Maanteel läks sel aastal väga hästi! Haapsalus toimunud Läänemaa lahtistel MV õnnestus 2007. aastast pärinev tippmark purustada 59 sekundiga!!! Uus rekordtulemus on 1:29.37, mis annab kõigi aegade edetabelis 8. koha. Tol päeval oleksin olnud suuteline distantsi läbima ka 1:28-ga, kuid 26 soojakraadi tegid oma töö. Kuna minu põhidistantsiks on 50 km, jäin lühema olümpiadistantsi ajaga rahule, kuigi tundsin, et 13-14 soojakraadi korral olnuksin võimeline käima 1:28ga. Olin sel hetkel väga teravas vormis!

50 km

Oma põhidistantsil sai viimaste aastate tava järgides võisteldud kahel korral-kevadel ja sügisel. Kevadistel Läti meistrivõistlustel õnnestus võita pronksmedal. Kahjuks jäi tulemus tagasihoidlikuks-4:37.32 oli suur pettumus. Üheks ebaõnnestumise põhjuseks oli äkiline kuumalaine, mis kõigil võistlejatel jalad alt lõi-üle öö tõusis meie jaheda kevade päevatemperatuur 13 kraadilt 23ni! Nagu kiuste näitas kraadiklaas järgmisel päeval taas 13 kraadi!

Eesti meistrivõistlustel seevastu üllatas ilmataat jahedaks muutunud sügispäevade vahel ühe imeilusa suvepäevaga, tõstes temperatuurimaksimumi 17 kraadini! Ilmastikuolud olid seega ideaalsed, paraku oli seevastu rada tõusuderohke ja järsukurviline. Pealegi käisin viimased 20 km uhkes üksinduses, mis samuti tulemusele just positiivselt ei mõjunud.

Peamine põhjus, miks 50 km sel hooajal ei õnnestunud seisneb aga ettevalmistuses. Erakordselt lumerohke talv ei lubanud piisaval mahul pikki otsi teha. Üldmahu poolest oli rekord aasta, aga mahutreeningute kvaliteet jättis soovida.

Samuti sai suvel liialt palju võisteldud kõrvaldistantsidel, mis hakkisid kõvasti 50 km ettevalmistust! Nii tekkis rohke võistlemise tagajärjel olukord, kus viie nädala jooksul ei õnnestunud mul sooritada ühtegi üle 20 km otsa! See 5-nädalane periood saigi tulemust silmas pidades saatuslikuks.

Järgmisel aastal tuleb lund trotsides rohkem pikki otsi läbida, ning jätkata sama tegevust regulaarselt läbi suve, vähendades tunduvalt võistluste arvu.

Uute rekordite ootuses,

alati Teie,

Margus

Kuldne sügis ehk Eesti MV 50 km käimises

Möödunud laupäeval sai käimishooajale kuldne punkt pandud kui Eesti meistrivõistlustel õnnestus võtta rekordiline kaheksas järjestikune võit 50 km käimises.




Ilm oli sellele hooajale ebatüüpililselt tulemusi soosiv, kinkides ühe imelise suvepäeva värskelt alanud sügisesse.





Võtsin nõuks minna pisikesele riskile ning alustada tempos 5 minutit kilomeeter. Olgu siinkohal öeldud, et rekordi püstitamisel läbisin kilomeetreid keskeltläbi 5.10ga. Esimesed 21-22 kilomeetrid tundusid väga kerged, tuli ennast vägisi tagasi hoida ja tundus, et täna seedin 5 minuti tempot suurepäraselt. Siiski hindasin oma võimeid üle, 25ndal kilomeetril liikusin veel rekordgraafikus, kuid siis jooksid jalad tühjaks ja hakkasin tasapisi hääbuma.





Suurt haamrit ma ei saanudki, lihtsalt tekkis ca nelja kilomeetriline nõrk hetk ja sellest piisas, et rekordimõtted peast pühkida.





Peale 30ndat kilomeetrit otsustas peakonkurent Lelumees distantsi pooleli jätta, seega oli võit vormistamise küsimus. Aega püüda polnud enam võimalik, aga tiitel oli vaja kindlustada. Liikusin küll suhteliselt tagasihoidliku tempoga, aga rütm ja tihe samm säilis kenasti lõpuni.





Lisaks konkurentsi puudumisele, raskendas olukorda varjatud tõusude ja järskude kurvidega rada, mis lõpupoole jalgades eriti selgelt tunda andis!





Peamiseks ebaõnnestumise põhjuseks tuleb siiski pidada karmi lumerohket talve ning lämbet ja tulikuuma suve, mis sundisid nii mõnestki pikast kvaliteet-treeningust loobuma.





Lõppkokkuvõttes tagas meistritiitli tulemus 4:27.14 (isiklik rekord-4:18.36). Positiivse külje pealt tuleb tõdeda, et tulemus on selle hooaja tippmark nii Eesti kui ka Läti vabariigis.





Liiga palju sai ka võisteldud, mis mõjus küll hästi kiirusele, aidates mul oma 20 km margist 59 sekundit kärpida, samas killustas aga 50 km ettevalmistust.





Järgmisel aastal tuleb kindlasti vähem võistelda ja rohkem mahukilomeetreid koguda! Mõtted ja plaanid on peas juba olemas.





Järgmise kahe nädala jooksul on plaan aktiivselt puhata, kaasates treeningvahenditesse pallimängud, ujumise ja mõne rahvajooksu.





Oktoobri teisest poolest algab ettevalmistus uueks hooajaks!

http://sport.postimees.ee/?id=319646

http://www.ekjl.ee/uudised?id=5863







Puhkust pidades,





alati Teie,





Margus

Eestlaselt maailmarekord!!!

Kalju Niidusaar püstitas täna Gleinis toimunud Saksamaa meistrivõitlustel 50 km käimises M65 vanusegrupis maailmarekordi.
Niidusaare aeg oli 5:18.36.

http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/eestlane-pustitas-kaimises-maailmarekordi.d?id=33245475

Super Kalju! Sinu tõsine suhtumine ja meeletu töövõime on lõpuks end ära tasunud-maailmarekord on tõsiasi!

Ja kui keegi nüüd arvab, et see veteranide rekord pole midagi erilist, siis olgu öeldud, et Kalju on selle nimel treeninud keskmiselt 600-800km kuus!!!

Minu austus!

Viimane nähvakas!

Eesti meistrivõistlusteni Haapsalus on jäänud täpselt nädal. Kõik kvaliteet-treeningud on eeskujulikult sooritatud. Viimane blokk koosnes 45 km (4:44.01) pikast otsast ja 15 km tempotrennist (1:11.54, 4.45/km).

Hetkel olen veel tühjendustrennist suhteliselt kuivaks pigistatud, aga peagi läheb paremaks-iga päevaga organism kosub ja järgmiseks laupäevaks saabub loodetavasti superkompensatsioon, mis mind oma lainel uute rekorditeni kannab!

Naiste 20 ja meeste 50 km start antakse 25. septembril Haapsalus, Paralepa parkmetsas kell 11.00.

Võimast viitekümmet oodates,

alati Teie,

Margus

KKK- ehk korduma kippuvad küsimused.

Alljärgnevalt annaksin vastuse mõningatele korduma kippuvatele küsimustele, milledele mul päevast päeva vastata tuleb. Olen seda ka varem teinud, aga kordamine ei tee kunagi paha!

1. Mis reeglid on kiirkäimises?

KIIRKÄIMINE PÕHINEB KAHEL REEGLIL:

1. MAAS OLEV TUGIJALG PEAB OLEMA PÕLVEST SIRGE

2. EI TOHI ESINEDA SILMAGA HOOMATAVAT LENNUFAASI (KAKS JALGA KORRAGA ÕHUS)

NEID KAHTE KRITEERIUMIT VÕTAVADKI KOHTUNIKUD SPORTLASE TEHNIKA HINDAMISEL ALUSEKS.

2. Kuidas on võimalik kindlaks teha, kas sportlane jookseb või käib?

STIILI HINDAMISEKS ON VALITUD ALA SPETSIIFIKAGA KURSIS OLEVAD, VASTAVAT LITSENTSI OMAVAD KOHTUNIKUD, KES SUUDAVAD SPORTLASE LIIKUMISSTIILI ADEKVAATSELT HINNATA KA SUURTEL KIIRUSTEL. KORRALIKU HINNANGU ANDMISEKS ON VAJA SEISTA SPORTLASE KÕRVAL-TELEKAST VAADATES ON HINNANGU ANDMINE VÄGA RASKE!

3. Distants on nii pikk (20 ja 50 km), kuidas kohtunikud suudavad kindlustada, et keegi rajal ei jookse?

KÄIMISRAJA PIKKUS TOHIB OLLA MAKSIMAALSELT 2,5 KM JA KOHTUNIKKE PEAB SELLEL LÜHIKESEL RINGIL OLEMA VÄHEMALT KUUS.

4. Mille alusel sportlane diskvalifitseeritakse?

KUI SPORTLANE EKSIB KASVÕI ÜHE ÜLALTOODUD REEGLI VASTU, ON KOHTUNIKUL ÕIGUS VÕISTLEJA DISKVALIFITSEERIDA. KUI SEDA TEEB KOLM ERINEVAT6 KOHTUNIKKU, TULEB SPORTLASEL RAJALT LAHKUDA.

5. Kas kohtunikke saab usaldada?

SUURVÕISTLUSTELE LUBATAKSE KOHTUNIKUKS VAID VÄGA RASKE TESTI LÄBINUID. REEGLINA TIIRLEVAD TIPPKARUSELLIS KINDEL KONTINGENT RAHVUSKATEGOORIA KOHTUNIKKE, MIS TAGAB OBJEKTIIVSE HINDAMISE IGAL SUURVÕISTLUSEL. KOGU AEG TULEB OLLA TASEMEL, KUNA SOOV VALITUTE SEKKA PÄÄSEDA ON SUUR! IGA VÕISTLUSE LÕPPEDES TOIMUB VIDEOANALÜÜS, KUS IGA KOHTUNIK PEAB VIDEOPILDILE TOETUDES OMA OTSUSEID PÕHJENDAMA!

6. Kas kiirkäimine on kergejõustiku ala?

KIIRKÄIMINE ON ÜKS VANEMAID KERGEJÕUSTIKU ALASID, OLLES OLÜMPIAMÄNGUDE KAVAS JUBA 1908. A LONDONI MÄNGUDEST ALATES

7. Kas mõni Eesti käija on maailmas edu saavutanud?

EESTLANE BRUNO JUNK ON KAHEKORDNE OLÜMPIAPRONKS (1952. JA 1956. A) JA MITME MAAILMAREKORDI PÜSTITAJA.

7. Miks käia kui joostes saab kiiremini?

MIKS JOOSTA TÕKKEID KUI ILMA SAAB KIIREMINI?

Viiekümneks valmistudes...

Sügis läheneb ja ilmad muutuvad jahedamaks. Treeninguid silmas pidades on see suur kergendus-tõeline piin oli 30-kraadises kuumuses tõsiseid tööülesandeid läbi viia! Nüüd trenni tehes ikka tunned, et hingates saab organism hapnikku peale-suvel oli tunne, et soe hingeõhk käis niisama sisse-välja!

25. septembril, ajal mil teiste alade kergejõustiklased juba puhkusel viibivad, saabub minu hooaja kulminatsioon ja tõehetk-Eesti meistrivõistlused 50 km käimises.

Olen läbi ajaloo ainus, kellel õnnestunud võit võtta 7 aastat järjest, seda küll väikeses, aga väga kõvas konkurentsis! Selleks, et Lauri Lelumeest võita, tuleb treenida väga kõvasti ja regulaarselt! Meie omavaheline vastasseis on Eesti käimisajaloo üks kõrgetasemelisemaid!

Hooajal on olnud tavatult palju võistlusi, mis on kiiruse osas viinud mind elu parimasse seisu, samas on kannatanud 50-neks nii vajalik aeroobne maht.

Siiski on põhjust rõõmu tunda viimase aja kvaliteettreeningutest. Olen läbinud 35 (5.34/km) ja 40 km väga korralikus tempos ja rütmis! Lisaks on selja taga kaks väga kvaliteetset, võistluskiirust ületavat, tempotreeningut pikkusega 12 (4.54/km) ja 14 km (4.49/km). Kõigil neljal korral on minek olnud imeline ja aeg lennanud linnutiivul!

Edasises plaanis seisab veel kaks pikka tempotreeningut (40 ja 45 km) ning kaks lühemat sutsakat (16 ja 18 km).

Homsest tuleb jälle täiskohaga õpetaja-ametit pidama hakata ja treeningud nihkuvad paratamatult õhtusele ajale. Loodetavasti pingutuste kvaliteet sellest väga ei alane, kuna tõsiseid nädalaid on jäänud veel vaid üks. Kaks nädalat enne starti on plaanis koormuseid oluliselt alandada ning jätkata vaid mõõdukalt toniseerivate sutsudega.

Hetkeseis näitab, et vorm hakkab parimate päevade lähedale jõudma, ning kui võistlusel kõik pisiasjad kokku sobituvad, on lootust kõvale rekordiparandusele!

Usinalt kilomeetreid kogudes,

alati Teie,

Margus

Rekordiparandus Paralepast!

14. augustil toimusid Paralepa parkmetsas Läänemaa lahtised meistrivõistlused käimises.

Ilm oli sellele suvele omaselt troopiline (26c varjus), õnneks varjutas päikest kerge uduloor, mis olemist pisutki leevendas.

Nagu eelmistes sissekannetes kirjutasin, oli võistluse eesmärgiks käia 20 km alla 1:30ne. See tulemus on jalgades juba 2006ndast aastast alates, aga realiseerida pole kuidagi õnnestunud! Nüüd sain sellega kuumas kliimas hakkama (1:29.37), mis tõestab, et kiiruslik vorm on põhidistantsi (50 km ) silmas pidades piisav. Rekord paranes 59 sekundi võrra! See ei ole 20 km käijatele küll mingi ime tulemus, aga minule kui maratonimehele piisab sellisest kiirusest esialgu küll! Nüüd tuleb seda vaid hoida ja põhifookus aeroobsetele mahutreeningutele suunata. Eesti meistrivõistlusteni on jäänud 6 nädalat!

Möödunud võistlus kulges minu ja Lauri kaksikjuhtimisel. Kuu aega tagasi Eesti meistrivõistlused võitnud Akim Ovsjannikov seekord meile veel vastu ei saanud. Vedasime Lauriga kordamööda, üritades tempot üleval hoida. Sellele vaatamata, olime 16ndal kilomeetril 1:29-graafikust 16 sekundit taga. Viimasel neljal kilomeetril surusime gaasi põhja, keskmiseks kujunes 4.20 kilomeetri kohta ja nii õnnestus 16 sekundiline kaotus 23 sekundiliseks võiduks vormistada.

Kohtade arvestuses jäi asi lõpumeetritele, kus Lelumees 30 meetrit enne lõppu minu selja tagant kiirendades 1 sekundilise võidu võttis. Kolmas oli Akim Ovsjannikov (1:40.27).

Naiste 10 km distantsil said kaksikvõidu Türi tüdrukud. Võitis Kaidi Kori Triin Tiitsu ees. Kolmanda koha võttis läänlanna Anneli Aru.

Veteranidest võttis isikliku rekordiga võidu Kalju Niidusaar, aeg 1:52.07.

Väikest videolõiku ja ametlikku pressiteadet võistlustest võite vaadata alljärgnevatelt linkidelt:

http://www.ekjl.ee/uudised?id=5711

Võidujooks Viru-Nigulas

8. augustil osalesin endise kolleegi Krista palvel Viru-Nigula rahvajooksul. Mind reklaamiti välja kui võistluse patrooni ja seega avanes hea võimalus pisut kiirkäimisele promo teha-lõpujoone ületasin kiirkäiku tehes!

Kuna viimane jooksuvõistlus jäi keskkooli aegadesse, oli see minu jaoks igati põnev väljakutse. Lisaks 30 kraadisele kuumusele ja tõusude ning langustega rajale, tuli rinda pista Eesti tippu kuuluvate vanade jooksuhuntide, eesotsas Vjatseslav Košeleviga.

Joosta oli mõnus ja kannatasin üpriski hästi! Kohe alguses läks eest 5-liikmeline juhtgrupp, kuhu kuulus ka minu vend. Vaatasin, et juhtgrupi tempo on liiga kiire ja loobusin nende jälitamisest. Liikusin mõnusas tempos, tagaajajatest ohutus kauguses, kuuendana. Silmas pidades järgmisel nädalavahetusel toimuvaid 20 km võistluseid, ei hakanud viimast välja panema, vaid tiksusin mõnusa tempoga lõpuni. Jõudsingi kuuendana finišisse, väikevend lõpetas 28 sekundit eespool.

8 kilomeetrise maastikujooksu läbisin 28.48ga. Võidu võttis 11ndat korda järjest vanameister Košelev.

Mõõduvõtt oli heaks tühjendustreeninguks eelseisval nädalavahetusel toimuvateks Läänemaa lahtisteks meistrivõistlusteks 20 km käimises. Hetkel on jalad jooksust kanged, kuid laupäeva hommikuks peaks kõik uuesti kontrolli all olema!

Võistlusteks valmistudes,

alati Teie,

Margus

Tagasi treeningutel...

Eestikatest on möödunud kaks ja pool nädalat ning olen uuesti hoo üles saanud. Viimaste nädalate mahud on olnud 121,6 ja 134,9 km. Hetkel on mahu kogumine ülmalt vajalik, kuna rohke võistlemisega on aeroobse töö osakaal väga väikeseks jäänud. Sellest tulenevalt, peaks kiiruslik pool päris hea olema, üldine vastupidavus aga vajab sügisest 50 km silmas pidades järele aitamist.

Adekvaatse ülevaate hetkekiirusest saab 14. augustil Paralepa parkmetsas toimuvatel Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel.

Olen seadnud eesmärgiks käia 20 km alla 1:30ne. Selline kiirus annaks piisava aeroobse mahu foonil lootust läbida sügisestel Eesti meistrivõistlustel 50 km ajaga 4:10-4:14...

Kiirkäija põlv

Kuna Eesti meistrivõistlustel saadud kolm hoiatust ei anna kuidagi rahu, tahaksin siinkohal rääkida pisut uutest kriteeriumidest kiirkäija põlvesirutuse hindamisel.

Vargsi loodan, et ehk meie 60ndate aastate kohtunike koolkond käib ka salamisi internetis uusi suundi uurimas, samas tunnistan, et see võimalus on siiski nullilähedane.

On olemas kahte sorti põlve-üks on ülepaindega, meenutades sirgu lükatuna vibu, teine on kerge kühmuga (rohkem välja eenduv põlvekeder).

Erinevalt levinud väärarusaamadest, ei ole põlve kuju võimalik venitusharjutustega muuta! Olukorda saab pisut parandada, kuid põlve kuju jääb endiselt samaks, läbipainde saavutamine ei ole kühmuga põlvetüübi puhul füsioloogiliselt võimalik!

Kinnitusena, et põlvekuju on kaasa sündinud, võib tuua näiteks minu ema, kes pole elus päevagi käimise ega venitusharjutustega tegelenud, ent läbipaine põlvest on kadestamistväärt! See on kaasa sündinud!

Sellise läbipaindega põlve hindamisel ei teki kohtunikel raskusi, küll aga esineb rohkesti probleeme kühmuga põlve osas-raske on suurtel kiirustel hinnata, kas põlv on täielikult sirutunud või mitte...

Kuidas seda siiski teha?

Uue teooria kohaselt, soovitatakse täie kindluse saamiseks vaadata lisaks põlve sirutusele ka PÕLVEÕNDLA sirutust- kui põlveõndlas nurka ei esine on põlv sirutunud, paistku ta eestpoolt kui kõver tahes! Mõelge ja tunnetage hetkeks, see on puhas füsioloogia-sirutunud põlveõndla korral ei saa ka põlv kõveraks jääda!

Kuna ise sain sellest hindamiskriteeriumist teadlikuks eelmisel aastal internetis surfates, siis olen enam kui kindel, et meie pensionieas käimiskohtunikud pole sellest siiamaani kuulnud!

Miks annan nii karmi hinnangu? Aga seetõttu, et meistrivõistlustel eksisid nad sellesama reegli vastu. Nimelt olen mina üks nendest sportlastest, kelle põlv läbipaindesse ei lähe. Seega tuleks minu puhul appi võtta ka põlveõndla vaatlus, mida meie kohtunikud ei tee, kuna pole sellest midagi kuulnud! Süüdistan neid siinkohal seetõttu, kuna tean kindlalt, et mulle tehti mahavõtmisega ülekohut-sirutasin põlve teadlikult stardist lõpuni-mu põlv lihtsalt ei lähe sirgemaks!

Kahju, et käimises videokordusi ei lubata! Tõendust selle kohta, et minu põlvesirutusel pole viga midagi, võite leida kõrvalasuvalt pildilt-kusjuures mul on pilte iga nurga pealt ja ühelgi neist ei ole kõverat põlve!

Kurb, aga selline see käimissport on-kord oled puhas poiss, kord jälle patune.

Alati Teie,

Margus

Ebaõnnestunud eestikad...

17. juuli, Eesti meistrivõistlused 20 km käimises...

Ausalt öeldes olen hetkel täiesti nõutu-käi ükskõik kui aeglaselt, rõhuta ükskõik kui tugevasti põlvesirutust-meie kohtunikele ei maksa see midagi!

Aavakivil, Järvistel ja Vainol on minu suhtes välja kujunenud eelarvamus ja mingeid võimalusi märkuste näol oma tehnikat korrigeerida ei anta-50st ringist 4 läbitud ja kohtunikud Aavakivi ning Järviste kirjutavad mulle diskvalifitseerimiskaardi! Väga sportlasevaenulik tegevus ütleksin mina-milleks on olemas märkused? Miks ei võiks mulle enne punase kaardi välja kirjutamist mõne märkuse teha? Saaksin oma tehnikat korrigeerida! Ei, vanad on resoluutsed, ega anna mingit võimalust. Väga kurb!

Võtan tempot veelgi alla, pooleldi juba astun, pressin põlve sirgeks nii et lihased kanged. Vahe esikohal käiva Akim Ovsjannikoviga on seetõttu kärisenud juba 350 meetrile, kolmandal kohal käivast Lauri Lelumehest olen ise omakorda 300 meetrit eespool, tundub, et kohad on jagatud.

Lõpuni jääb minna alla 2 kilomeetri kui ei tea kust ilmub tabloole kolmas, minu jaoks saatuslik hoiatus!

Suures hämmingus lahkun rajalt, teades siiski, et olen teinud kõik endast sõltuva, vältimaks mahavõtmist! Lõhnab väga ärategemise järgi, aga minu asi ei ole siinkohal vandenõuteooriaid sepitseda. Tuleb austada "kohtunike" otsust.

Kurvaks teeb tõsiasi, et paar kuud varem, Läti meistrivõistlustel, lasti mul ilusti lõpetada, tasuks hõbemedal. Õigupoolest pole mind Lätis kordagi maha võetud!

Lõppkokkuvõttes saab oma esimese meistritiitli Akim Ovsjannikov (2 hoiatust!!). Aeg on tiitlivõiduks nõrk (1:38.16,64), poisi enda kohta aga väga hea! Siinkohal tuleb arvesse võtta veel staadionil valitsenud kuuma ilma, kraadiklaas näitas 27 soojakraadi!

Hiljutisest kurguhädast ning sellest tulenevalt 2 nädalat treeningpausi pidanud Lelumees teeb kaasvõistlejatest võimsaima teise poole ning võtab hõbemedali ajaga 1:40.42,02.

Võitjaga sama õnnelik on peale kaheaastast rasket vigastuspausi comebacki tegev ning kolmandana lõpetav Virgo Adusoo (1:51.37,13).

Naiste 10 km distantsil tunneb sama suurt rõõmu põlvevigastust trotsiv Meeli Pällin, võttes võidu igipõlise rivaali Kaidi Kori ees.

Minul tuleb aga tõsiselt peeglisse vaadata ning mõelda, kuidas oma tehnikat parandada. Ülesanne on raske, sest treenerit, kes kõrvalt jälgiks ning juhtnööre jagaks pole mul juba mitu aastat...

Kerge masendusega võitlev,

alati Teie,

Margus

Täistabamus Tabiverest!

10. juulil toimusid Tabiveres Bruno Junki käimisklubi lahtised meistrivõistlused 10 km käimises. Nagu viimastele nädalatele omane, valitses rajal põrgukuumus (28 c).

Kuna kuum ilm pole mulle kunagi sobinud, alustasin väga ettevaatlikult. Juba esimesel kilomeetril tundsin, kuidas jalad tühjaks jooksevad. Olukorda ei teinud kergemaks ka väga tehniline, mitmete tõusude ja langustega rada.

Kuna Lelumees oli seoses köhaga kaks nädalat treeningpausi pidanud, tundsin ennast üsna eneskindlalt ning võtsin tempodikteerimise enda peale. Peale esimest kolmandikku sai Lauri jaks otsa, ka tehnika vedas see kord alt ja nii tuli kolme hoiatusega rajalt lahkuda.

Edasi jätkasime esikohaheitlust noorukese Akim Ovsjannikoviga. Poiss avaldas tugevat vastupanu, alles seitsmendal kilomeetril suutsin otsustava kiirendusega noormehe seljataha jätta.

Füüsiline vorm oli tol päeval esikohanõudlejatest parim, kuid tehnilises plaanis esines veel puudujääke-uue tehnikaga kohanemine nõuab paratamatult aega! Lõpuks õnnestus siiski kahe hoiatusega lõpetada ja võit koju tuua! 10 kilomeetrit läbisin ajaga 45.53. Teiseks tulnud Akim Ovsjannikov lõpetas 28 sekundit tagapool, saades ajaks 46.21.

Järgmisel nädalavahetusel algavateks Eesti meistrivõistlusteks oli see hea kondiproov, mis tõestas, et füüsiliselt olen hetkel teistest üle, tehniliselt aga oleme kõik haavatavad!

Meie start Kadrioru staadionil on 17. juulil kell 14.00. Sooja lubatakse 25-30 kraadi, seega tuleb valmistuda järjekordseks kuumarabanduseks. Nüüd aga juba poole pikemal, 20 km distantsil.

Kuumusega kembeldes,

alati Teie,

Margus

Tehnikatreening

Tere!

Jaanipäeval staadionil treenides, tuli Ivan Jutkin ligi ning tegi mulle mõne hetkega paberil selgeks selle, mida keegi teine 20 aasta jooksul polnud suutnud.

Ivan kujutas paberil mu praegust tehnikat ja näitas, kuidas seda tunduvalt efektiivsemaks muuta. Lihtsustatult öeldes seisnes põhiviga kehaasendis, mis oli liialt taha kaldu. See omakorda tingis jalgade ette-üles loopimise ja keha raskuskeskme vale asukoha, mis omakorda muutis tugijala põlvesirutuse pea võimatuks.

Nüüd olen nädala jagu uue tehnikaga kohanenud ja ajad on hoopis teisest klassist: 1- kilomeetriseid lõike läbisin tavapärase 4.25-4.30 asemel 4.12ga. Rahulikus tempos 10 km läbimiseks kulus tavapärase 70 minuti asemel 59!!!

Tunnen, et enam ei tööta tehnika kehale vastu- nüüd peavad jalad topeltintensiivsusega liikuma, et kerele järele jõuda!

Samas on tehnilist arenguruumi veel piisavalt, ühena esimestest tuleb parandada puusatööd, et tõukefaas pikemaks kujuneks.

Alljärgnevalt videolt võite jälgida mu tänast tehnikatreeningut:

Avameelselt Alytusest...

Jah, mis seal salata-põrusin täielikult! Mingeid vabandusi siinjuures ei ole-kolm hoiatust ja maha võtmine 30 meetrit enne 10 km märki räägib enese eest.

Alati tuleb aga teha analüüs ja läbi mõelda, mis ebaõnnestumise tingis.

Pikk sõit (10 tundi), troopiline kliima (29 kraadi koos väga kõrge õhuniiskusega), eelnenud võistlustest kuhjunud väsimus (4 nädala tagune 50 km ja 2 nädala tagune 10 km), pikk ooteaeg (võistluste algus õhtul 18.30) ja kõigest sellest tingitud üleüldine väsimus pöörasid mu niigi piiripealse liikumistehnika täielikult pea peale.

Juba kolmandal kilomeetril oli hing paelaga kaelas, hingata polnud midagi ja jalad ei allunud kontrollile-loopisin neid abitult enese ette ning maha pannes vajusin põlvest nõksti läbi.

Olukorda analüüsides jõudsin järeldusele, et opereeritud parema jala painduvus ei ole küllaldane, seda kinnitas ka minu massöör. Käies tunnen, nagu oleks parem jalg lühem ja kuidagi ei õnnestu seda täielikult välja sirutada.

Tänasest võtsin plaani mõningad tehnikat korrigeerida aitavad vahendid. Korra nädalas üritan teha mäkketõuse, mis peaksid tugevdama jalalihaseid, suurendama sammupikkust ja aitama kaasa põlvesirutusele. Mäest laskumisel saab parandada puusade liikumisamplituuti.

Lisaks pikendan tehnikaharjutustele kuluvat aega ning kavatsen jalgpalli MM-i vaadates sangpommi abil reie tagakülje lihaseid pikendada, seda eriti operatsiooni tagajärjel lühemaks jäänud parema jala lihaste osas. Põlv on vaja sirgu saada!!!

Ebaõnnestumisest uut motivatsiooni saanuna,

alati Teie,

Margus

Eesti käijad osalesid esimestel Euroopa Liidu meistrivõistlustel käimises

11. juunil Leedus Alytuses toimunud Käimisfestivalil-Alytus`2010, mille raames peetud esimestel Euroopa Liidu meistrivõistlustel käimises saavutas Akim Ovsjannikov ( KJK Atleetika ) meesjuunioride 10 kilomeetri distantsil neljanda koha ajaga 47.19 ja Lauri Lelumees( Bruno Junk Käimisklubi ) meeste 20 kilomeetris kaheteistkümnenda koha ajaga 1:38.56. Margus Luik diskvalifitseriti kohtunike poolt tehtud kolme hoiatusega.
Käimisfestivalil võitis Kirill Borzitski ( Kalev Sillamäe ) poiste U-16 vanuseklassi 5 km-s teise koha ajaga 26.45. Võistluste ajal oli õhutemperatuur + 29 kraadi, mille tõttu jäid tulemused tublisti nõrgemateks ja oli ka palju katkestajaid. Näiteks meeste 20 kilomeetris oli startijaid 28, kellest 9 katkestasid.

Allikas: http://www.ekjl.ee/uudised?id=5428

Käijad osalevad I Euroopa Liidu meistrivõistlustel käimises

7. juuni 2010, EKJL

Eesti käijad Margus Luik ja Lauri Lelumees ( Bruno Junk Käimisklubi ), Akim Ovsjannikov ( KJK Atleetika ) ja Kirill Borzitski ( Kalev Sillamäe ) stardivad 11.06.2010.a. Alytuses ( Leedu ) 36-ndatel Rahvusvahelisel Kimisfestivalil-Alutus`2010, mille raames toimuvad ka I Euroopa Liidu meistrivõistlused käimises. Võistlus kuulub ka IAAF Race Walking Challenge ja EA Permit Meeting sarja.

Bruno Junki memoriaal

29. mail koguneti Valka, mälestamaks meie kahekordset olümpiapronksi Bruno Junki. Toomas Rosenberg on sellest igaastasest mõõduvõtust teinud tõeliselt toreda ja rahvusvaheliselt hinnatud käimispeo.

Just melu ja kõrge korraldusliku taseme tõttu otsustasin sellel aastal kindlasti osaleda, seda vaatamata väsimusele, mis veel kahe nädala tagusest 50 km võistlusest jalgades pesitses.

Juba soojendusel tundsin, et jalg just ülemäära terav ei ole. Sellegi poolest läksin kindlalt ja rõõmsameelselt starti.

Paugu kõlades tormas ette lätlaste esinumber Rumbenieks. Loovutamata kordagi liidripositsiooni, tuiskas ta üle lõpujoone, läbides 10 000 meetrit ajaga 42.37. Arvestades 2 nädala tagust ülirasket 50 km võistlust, oli tegemist väga hea ajaga! Noormehe vorm on tõusuteel, kahe nädala pärast ründab Arnis Alytuses Euroopa meistrivõistluste normatiivi.

Teiseks jäi mõneti üllatuslikult võistluste favoriidiks peetud valgevenelane Simanovich (44.19,1). Kolmanda koha jättis Eestisse Lauri Lelumees (44.42,6). Mina lõpetasin Lelumehest 50 meetrit tagapool, ajaga 44.55. Minust omakorda 50 meetri kaugusele jäi noor tulevikulootus Akim Ovsjannikov, püstitades isikliku rekordi ajaga 45.06,4. Juunioride arvestuses võttis noormees kindla esikoha!

Tuleb tunnistada, et seekord oli päris raske Lelumehe ja Ovsjannikovi tempos püsida. Vahepeal suurenes vahe juba 30 meetrini. Lõpus läksid jalad ja enesetunne pisut paremaks, lisasin veidi tempot ja möödusin Ovsjannikovist. Lõpuga lähenesin jõudsalt ka Lelumehele, kuid päris kätte siiski ei saanud-enne tuli finisijoon vastu!

Naistest said kolmikvõidu meie lõunanaabrid lätlased. Võitja Agnese Pastare läbis 5000 meetrit 22.33,2. Teise koha saanud Anita Kazemakal kulus raja läbimiseks 22.52 minutit. Kolmas oli Anita Cuhnova ajaga 24.56,6.

Ilusa etteaste tütarlaste juunioride klassis tegi Kaidi Kori, saades ajaks isiklikku rekordit tähistava 29.32,0.

Alati Teie,

Margus

Tasapisi taastudes...

Poolteist nädalat on 50st möödas, aga tunne on endiselt pisut vatine. Täielikuks taastumiseks kulub 3 nädalat.

Samas tuleb nädala lõpus olla valmis järjekordseks pingutuseks-Valgas toimuvad Bruno Junki mälestusvõistlused. Kuna tegemist on Eesti uhkeima võistlusega, kus tugevad vastased välismaalt, korralik auhinnafond ja hea atmosfäär, plaanin üritusest kindlasti osa võtta!

Pealegi on 10 km selline mõnus "sprindidistants," mis hea vormi korral möödub kui silmapilk. Mine tea, ehk õnnestub tugeva emotsiooni ja konkurentsi toel ka isiklikku püüda!

Kolm päeva on veel aega atra seada ja jalgu teritada. Loodetavasti on nädala lõpus minek pisut teravam kui hetkel, mil jalad kuidagi kuuletuda ei taha. Aga midagi pole teha, seni kuni noor olen, tuleb piitsa anda ja loota, et nad mind ka peale sportlaskarjääri edasi teenivad. Loodan, et mõistate mind mu kallid "kargud". Luban, et kui mind tubli tulemuseni veate, premeerin teid korraliku massaaziga!





Värskust oodates,


alati Teie,


Margus

Läti MV, 50 km-pronks!!!

14. mail Jurmalas väikesesse rannaäärsesse puithotelli jõudes, ootas kolme meest ees kaks voodit. Mõte peale väsitavat reisi ning enne 50-t kilomeetrit ühega neist voodit jagada ei tundudnud sugugi ahvatlev. Peale mõningast ooteaega, hakkas noorel administraatorineiul meist kahju ning õhtu lõpuks saime igaüks omale eraldi voodi. Fakt, et magamisase oli 20 cm lühem kui mina, ei suutnud ületada rõõmu üksi uinumise ees!

Kuid ebameeldivaim seisis veel ees. Just täna valitses Lätis põrgukuumus ja see muutis magamise kitsukeses hotellitoas pea võimatuks. Lühike voodi, poolde selga ulatuv padi ning hapnikupuudus kindlustasid mulle unetu öö.

Peale 860 km pikkust autosõitu, kella ühe paiku öösel, leidis eesti autonumbri järgi meie hotelli üles ka minu poolakast konkurent. Läbi une kuulsime noormeest uurimas, et ega eestlased juhuslikult siiin hotellis ööbi! Hea nina neil poolakatel!

Nagu hommikul selgus, oli lämbe ja kuum öö vaid kergeks eelmänguks eesootavale katsumusele rajal.

Kell 11.00 kõlas Läti meistrivõistlustele kogunenud 50 km spetsialistidele stardipauk. Varjus näitas 23 soojakraadi ning hingata polnud midagi!

Esimesed 20 km möödusid kuumusele vaatamata suhteliselt talutavalt, peale seda hakkas aga enesetunne järjest tuimemaks muutuma. Joogipunktis märjaks kastetud särk oli 2 km pärast samasse kohta jõudes juba kuivanud! Väsimuse ja kerge pettumusega võideldes üritasin mõtet eesseisvast 30 kilomeetrist endale võimalikult meelepäraseks muuta. Võin kohe öelda, et kerge see ei olnud, aga kogemuse põhjal teadsin, et mõne aja pärast peaks uuesti kergemaks minema.

Peagi sai selgeks, et sellistes tingimustes ei õnnestu meil kellelgi isiklikku rekordit püüda-jäi üle vaid medalite eest heidelda.

Poolaka Rosiewichi ning lätlase Rumbenieksi juhtimisel kulgenud võistlus võttis minu jaoks soodsa pöörde kui lõunanaaber Grigorjevs kuumusele ning liiga kiirele tempole alla vandudes 28.kilomeetril rajalt kõrvale astus. Kaks kilomeetrit varem oli katkestamise kasuks otsustanud ka Lauri Lelumees, seda eelkõige kahe nädala pärast ees ootavale Bruno Junki mälestusvõistlusele mõeldes.

Leides ennast pronksipositsioonilt, tiksusin tuimalt finisi poole. Lõpupoole läks olukord huvitavamaks kui kuumahaamer tabas teisel kohal käinud Arnis Rumbenieksi. Vahepeal 3 kiomeetri suuruseks kärisenud vahe hakkas jõudsasti minu kasuks kahanema, lõpuks jäi meid lahutama 7 minutit. Liikusin temaga võtteldes selgelt kiirenevas tempos, jäädes oma lõpuspurdiga lihtsalt hiljaks. Läti esinumber oli täna täiesti võidetav!

Korralikust vormist andis aimu enestunne, mis kordagi talumatuks ei muutunud, võimaldades terve distantsi ühtlase ning tiheda sammuga läbida. Paraku kustutas kõrge õhuniiskus ja tõusude ning järskude kurvidega rada lootuse korralikule lõppajale.

Vahepeal kosutas meid küll hoovihm, kuid selle mõju oli lühiajaline ning erilist pääseteed endast ei kujutanud. Lõpujoone ületatuna, pääsesin napilt tõelisest vihmakardinast, mis viimastele ringidele suundunud veterankäija Kalju Niidussaare pealaest jalatallani hetkega läbi leotas.

Kokkuvõttes kaotas võistluse võitnud poolakas Rosiewich isiklikule rekordile 10 minutit, saades ajaks 4:10.50, Rumbenieks hävis 35 minutiga (4:30.34) ning mina kaotasin oma parimale 19 minutit, saades lõppajaks 4:37.32.

Raske kuid pronksmedali näol rõõmu toonud võistlus oli tähelepanuväärne ka veel seetõttu, et hoiatusi ma seekord ei korjanud. Kuumas kliimas olid luud-liigesed lahti ning painudvus hea-midagigi positiivset selle kuuma ilma juures! Ning mis kõige tähtsam-enamus suurvõistlusi peeatakse samasugustes saunaoludes, seega oli tegemist hea ettevalmistusega tuleval aastal eesootavateks Euroopa karikavõistlusteks.

Järgmine start on 29ndal mail Valgas toimuvatel Bruno Junki mälestusvõistlustel, kus võtame ette 10 km.

VAATA KA:

http://www.ekjl.ee/uudised?id=5209

Veaevalisest viiekümnest taastudes,

alati Teie,

Margus

Noored käijad tõid Bristonasest kaks hõbemedalit

1. mail osalesid Eesti noored käijad Leedus Birstonases toimunud Leedu olümpia hõbemedali võitja Antanas Mikenase XXIV mälestusvõistlustel käimises. Meesjuunioride 10 kilomeetri distantil saavutas Akim Ovsjannikov (KJK Atleetika) isikliku rekordiga 45.26 teise koha. Sama koha võitis ka U-16 vanuseklassi 5 km distantsil Kirill Borzitski (Kalev Sillamäe) isikliku rekordiga 24.48.

http://www.ekjl.ee/uudised?id=5150

Mõttevarmu Murjanist...

Laupäeval Läti meistrivõistlustelt võidetud 20 km hõbe tegi muidugi rõõmu, samas muutis 8. kilomeetril saadud 2. hoiatus olukorra ärevaks.

Tänu korralikule füüsilisele vormile, alustasin suhteliselt bravuurikalt. See oli viga ning veel kinnistamata ja kevadiselt rabe tehnika maksis valusasti kätte. 12 km enne lõppu oli mul kolmest diskvalifitseerivast hoiatusest kaks olemas. Sama saatus tabas Lelumeest, kes kilomeeter hiljem oli sunnitud rajalt lahkuma.

Kuna põhieesmärk oli distants lõpeta, jätkasin väga ettevaatlikult ning kiirustamata. Tegemist oli täiesti uue kogemusega-kunagi varem pole mul õnnestunud 2 hoiatusega lõpuni käia ja nii ma siis hirmuga ootasin seda kolmandat. Kokku 30 ringi hirmu ja tempo mahasurumist, mõtteis ainus soov-iga hinna eest lõpetada!

Ja lõpuni ma jõudsin! Vaatamata tagasihoidlikule ajale (20 km-1:35.13,4), esinesid lõunanaabrid veelgi kahvatumalt-minu ette jäi vaid esinumber Rumbenieks.

Vaimujõud pandi seekord tugevasti proovile ning võib uhkusega tõdeda, et seekord jäin ellu. Ees seisab aga tõsine töö tehnika kallal-põlvesirutuse parandamiseks tuleb usinasti mäge võtma hakata!

Järgmine pidupäev on 15. mail Jurmalas, mil võtame ette 50 kilomeetrit.

Viiekümneks valmistudes,

alati Teie,

Margus

Isiklik rekord!!!

Kaks päeva peale klubide karikavõistlusi, astusime üles Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel.

Kohe peale rasket tööpäeva autosse, Tallinnast Haapsallu ja otse starti. Sõidu ajal kippus silm vägisi kinni vajuma, stardipaugu kõlades oli aga väsimus hetkega kadunud.

Võrreldes nädalavahetusel Tabiveres valitsenud 13 soojakraadiga, näitas mudapealinna kraadiklaas 6 soojakraadi. Haapsalule omaselt, tervitas meid staadioni tagasirgel päris arvestatav vastutuul, mis raskendas liikumist ja tõmbas jalad kergelt kangeks. Kuna aga vorm on hetkel üsna hea, surusin toore jõuga lõpuni. Tööpäevast tingitud väsimus ja vastutuul ununesid peagi.

Võistlus ise oli väga kõrgetasemeline. Võidu võttis prognoositult Lauri Lelumees, kelle püstitatud isiklik rekord (20.26,9) on Eesti läbi aegade teine tulemus! Mina ületasin lõpujoone Laurist 110 meetrit tagapool, parandades isiklikku tippmarki 23 sekundiga, saades lõppajaks 20.58,1 (kõigi aegade 6. tulemus)!

Tuleb tõdeda, et rekord maitses ikka ülimalt magusasti! Viimane isiklik pärines 2007. aasta juulist, mil 20nes kilomeetris meistrikulla noppisin. Sealt sai alguse vigastuste jada, millest 90 % ulatuses olen nüüdseks toibunud.

Seega oli igati ilus päev meie jaoks ning tähtis päev Eesti kiirkäimise ajaloos-Lauri Lelumehest sai kiireim Eesti soost mees 5000 m käimises. Eesti rekordist jäi lahutama veel 22 sekundit-Matvejev värise!

Suured tänud korraldaja Endel Susile ja isale, kes tähtsa ürituse pildile jäädvustas!

http://www.ekjl.ee/uudised?id=5086

Meie käimistuur, kus kahe nädala jooksul kolm võistlust, saab laupäeval jätku Läti meistrivõistlustel Murjanis, kus ees ootab 20 000 meetrit staadionil.

Murjanile mõeldes,

alati Teie,

Margus

Karikavõit!

Möödunud laupäeval Tabiveres toimunud Eesti klubide karikavõistlused lõppesid minu jaoks edukalt-kaitsesin möödunud aastal 10. km-s võidetud tiitlit ja kindlustasin koos Kalju Niidussaarega Bruno Junki käimisklubile meeste arvestuses esikoha.

Võistluspäeval tervitas meid meeldivalt soe kevadilm, kraadiklaas näitas 12 soojakraadi.

Läksin starti, eesmärgiga saada kirja korralik pingutus kestvusega 44 minutit või vähem. Vaatamata raskele rajaprofiilile see ka õnnestus (10 km-44.20). Tehniliselt olin veel pisut rabe ja kange, nagu esimeselt stardilt oodata võiski. Selle tõenduseks sain ühe hoiatuse. Samas liikusin tunduvalt paremini kui veebruarikuistel sisemeistrivõistlustel.

Teise koha võttis noor tulevikulootus Akim Ovsjannikov, edestades kindlalt kolmandaks tulnud Ainar Veskust.

Lauri Lelumehel oma supervormi seekord realiseerida ei õnnestunud-suur tahe ja suurepärane füüsiline vorm ei sulandunud tehnikaga ühtseks tervikuks ning leppida tuli diskvalifitseerimisega.

Naiste 5 km käimises tuli karikavõitjaks Kaidi Kori.

Karikavõistlustelt saadud positiivse laengu foonil, üritan juba teisipäeval Haapsalu staadionil 5000. meetris isiklikku rekordit! Sama plaaniga läheb starti ka Lauri Lelumees. Heitlus iseenda ja rekorditega algab 18.00.

Võistluslainel liikudes,

alati Teie,

Margus

Aeg...

Sellest tuleb nüüd pisut kurb lugu...

Hiljuti matsin sõbra ja see pani mind aja mõiste üle pikemalt juurdlema.

Aega on igaühele antud erinevalt. Elu võlu seisnebki teadmatuses- me ei tea, palju seda just meile on eraldatud. See teebki eksistentsi nii paeluvaks ja põnevaks! Kõike teades, kaoks elust võlu.

Juba enne seda kurba sündmust, jõudsin selgusele, et iga päeva tuleks elada kui viimast või vähemalt üritada. Olen viimastel aastatel inimestega suheldes seda kogu aeg meeles pidanud, mõelnud, et mis siis kui teda homme enam pole.

Tänu sellele, ei kahetse ma ka sõbra puhul midagi- oskasin teda hinnata ja tean, et niipalju kui ta minult vajas, ta ka sai. See on hea tunne!

Selline suhtumine on aidanud mul üle saada vihapursetest, solvumistest ja pettumustest. Tuleb andestada ja edasi elada! Lihtne öelda, raske teostada, aga ma püüdlen selle poole!

Ei ole mõtet väga sügavalt inimestes pettuda või neid vihata, igaühel on oma elu ja ei ole mõtet seda negatiivsete emotsioonidega väga pikalt mürgitada. Tuleb olukord enda jaoks lahti mõtestada, järeldused teha ja kogemuse võrra rikkamana edasi astuda. Ei ole mõistlik kedagi vägisi kinni hoida, ega oma pilli järgi tantsima panna-seda tehes, teed sa haiget eelkõige endale, kuigi alguses võibolla nii ei tundu.

Nagu elus üldiselt, kehtib sama ka spordis. Raisatud aega ei saa iial tagasi ja hiljem kahtsetakse seda kibedalt. Hetkest tuleks võtta maksimum, tegutseda hingestatult ja pühendunult, kuid meeles pidades, et miski pole enesestmõistetav ja miski pole jääv.

Kui hakata kedagi või midagi liialt jumaldama, uskudes, et õnn ilma selleta pole võimalik, tõestab elu meile vastupidist. Ta võtab sult kellegi kalli või röövib sult unistused, näitamaks, et juhtugu mis juhtub, elu läheb edasi. Sa leiad uue kallima, hobi, kodu või mille iganes-keegi ega miski pole asendamatu, sest inimene on suuteline unustama, andestama ja taas püsti tõusma...

Nii et nautigem hetke täiel rinnal pühendudes ja tundkem toredatest asjadest rõõmu, olgem tänulikud, kuid olge alati valmis kõike seda kaotama-ainult nii suudab inimene saada täielikult vabaks ja püüelda täiusliku õnneseisundi poole. Kõike kaotada on igal juhul valus ja täielikult valmis ei saa selleks kunagi olla, kuid alateadvus peab olema kõigeks ette valmistatud, vähemalt elementaarsel tasemel.

Sellised on minu mõtted praegusel ajahetkel, kindlasti nad vanusega muutuvad ja täiustavad, kindlasti on mõnele nad täiesti vastuvõetamatud, eks igaüks peab leidma oma elufilosoofia.

Carpe diem!

Alati Teie,

Margus

Mugavustsoonist välja

Nii lihtne on kergema vastupanu teed minna, ebameeldiv ülesanne edasi lükata ja mõnusalt diivanil kanaleid tappa. Tahaks võileiba, aga ei viitsi kööki minna. Lohtuan end sellega, et saab ka ilma. Polegi vaja nii palju õgida!

Peaks trenni minema, aga põlv veitsa valutab ja vihma ka sajab, parem teen homme pikemalt...Pealegi, mis see üks trenn ikka muudab!

Tuleb tuttav ette? Mugavustsoonist väljumine on alati pisut ebameeldivusi tekitav ning nõuab tahtejõudu ja põhjust. Just seetõttu on vaja selgepiirilist eesmärki, mille nimel ennast tagant sundida. Vastasel juhul muutume lodevaks õllekaanijaks, kelle ainuke meelelahutus on nädalavahetusel sõpradega pidu panemine. Keda selline elu rahuldab, lasku käia! Kes aga elult enamat ootab, peab kõvasti vaeva nägema!

On teada tuntud tõde, et edukad inimesed erinevad hallist massist selle poolest, et täidavad pidevalt ja naudinguga ebameeldivaid ülesandeid. Tee tippu on alati konarlik ja tõsiseid väljakutseid pakkuv! Mugavustsoonist väljumine on selle teekonna korrapärane rutiin! Pidev eneseületamine saab toimuda vaid konkreetset eesmärki silmas pidadades-niisama inimene ennast "vägistama" ei kipu. Peab olema tugev stiimul, tahe midagi korda saata, kirg millegi või kellegi suhtes.

Samas oleme kõik inimesed ja nõrkushetki tuleb ette igaühel. Edukaim on see, kelle taastumisfaas on kõige lühem ning kvaliteetsem.

Edukus kui selline on muidugi suhteline mõiste. Kõige tähtsam on inimese enesehinnang ja rahulolu, sest teiste inimeste arvamus on alati subjektiivne. Igaüks on oma saatuse sepp, nagu juba vanarahvas teadis öelda!

Mõni tahab olla hea ema, teine armastab autosid, mõnele meeldib sport-tuleb vaid oma kutsumus leida ja elu muutub koheselt tähendusrikkaks ning põnevaks! Ei pea olema maailmameister, täpselt sama suurt rahulolu võib tunda oma küla tublim spordimees!

Ja kui vahel ei viitsi, siis mõtle oma eesmärgile, mõtle sellele, et öösel on aega välja puhata ja päev on tegutsemiseks. Milleks teha vähem kui on võimalik rohkem! Seda rahulikuma südamega võid õhtul uinuda ja nautida õiglaselt teenitud puhkust!

Jõudu oma õnne sepistamisel!

Alati Teie,

Margus

Türgi saun

Tõepoolest, saun ta oli- 10 päeva jooksul sai 4 tugevast treeningust 3 täiel määral tehtud, viimane pingutus tuli kannavalu tõttu jooksuga asendada.

Tugevad treeningud olid planeeritud tempokäikudena, suurenevas järjekorras: 15-20-30 ja 35 km. Nagu öeldud, sai viimase 35 km asemel tehtud 30 km jooksu, valulik kand ei lubanud käimisliigutust sooritada.

Kuna varem olin trennis jooksu kasutanud vaid taastava treeninguna, oli 30 km jooks organismile päris suur ärritaja, andes ennast valutavate jalgade näol veel paar päeva tugevalt tunda. Siiski, tehtud ta sai ja kahetseda ei ole midagi. Ilmad toetasid samuti meie püüdlusi, temperatuurivahemik jäi 10-22 kraadi vahele. Enamus treeningutest sooritasime päikesepaistes.

Niipalju treeningutest, alljärgnevalt pisut kohalikust elu-olust.

Elama olime ennast sättinud Istanbuli rannapromenaadi lähedusse, mis nagu hiljem selgus, oli lõbumajade rajoon. Seega kujunes meie õhtuseks meelelahutuseks akna pealt kohalike Ida-Euroopa lõbutüdrukute jälgimine. Põnev oli vaadata, kes kui palju mehi õnge otsa sai. Õhtuti väljas jalutades, olid kupeldajad kohe ligi ja igati valmis oma tüdrukuid meile sõbrahinnaga jagama. Kohati jäi mulje, et see soov oli lausa meeleheitlik.

Kultuurilises plaanis oli Istananbul muidugi imeline-kahe trenni vahel, enne lõunauinakut, üritasime alati mõne vaatamisväärsusega tutvust teha ja neist seal juba puudust ei tulnud. Magamine oli muidugi alguses pisut problemaatiline. Kuna kohalikud armastasid meeletult autosignaale, kostus neid läbi hotelliakna vahetpidamata. Laagri edenedes sai treeningväsimus meist võitu ja signaalide ärritav mõju vähenes tunduvalt.

Türkalsed ise siplevad mingi suhtelmisvaeguse käes-küll tahtsid nad meid katsuda, küll niisama lobiseda, ühesõnaga rahu ei saanud neist hetkekski. Olime tõelised kiirkäimise maaletoojad Türgi vabariigis. Kohalikud jälgisid suu lahti ja silmad pärani, joostes kaasa ja kilgates nagu pärdikud.

Kokkuvõtlikult tuleb laagriga igati rahule jääda-suures osas saime plaanitu täide viia. Hetksesisuga võib piltlikult öelda, et Lauri on valmis stardijoonele asuma, minul on veel vaja pisut eeltööd teha, ehk teisisõnu viibin stardieelses soojendusfaasis.

Tagasitulek lume ja jää keskele oli muidugi kergelt sokeeriv, aga tugeva tahte ja vaimujõuga saame sellest väljakutsest jagu. Kaugel see kevadki enam on-kalendri järgi juba alanudki!

Kaunist kevadet soovides,

alati Teie,

Margus

Istanbuli asfalti maitsma

Kuna lumel ei näi lõppu tulevat, otsustasime Lelumehega Türgis väikese 10 päevase löökmikrotsükli korraldada. Põhjus selleks on üsna proosaline-lumel ei ole lihtsalt võimalik pikki tempotreeninguid teha. Just sellest tunneme aga eelkõige puudust!

Seega pakime teisipäeval asjad ning stardime Istanbuli suunas, lootuses näha musta asfalti. Broneerisime väikese hotelli äärelinnas, mitte kaugel pargist ja rannapromenaadist, kus loodetavasti saab rahulikult treenida. Plaani sai pandud ka kaks pikemat otsa (35-40 km), millele järgneb loomulikult kuulsa Türgi sauna külastus!

Kokkuvõttes on meie põhisoov mitte näha lund, ülejäänu osas oleme suhteliselt leplikud!

Väljalennu ootuses,

alati Teie,

Margus

Eeskujud innustavad!

Nagu igal noorel inimesel, oli ka minul lapsepõlves eeskuju, kelle järgi samme seada. Ainult et minu eeskuju ei olnud olümpiavõitja ega kuulus näitleja seinapealselt postrilt. Nägin teda iga päev trennis. Tema oli see, kes mulle 11-aastaselt esmakordselt Paralepa mändide all kiirkäimist õpetas. Tema nimi on Hegert Mölder, Eesti meister kiirkäimises.

Mäletan, kuidas kõik tüdrukud ta järgi jooksid! Oma muheda oleku ja võimsate lihastega pani ta naisterahvad sulama! Ja kui kiirelt ta käis! Mäletan, et tahtsin saada just temasuguseks!

Kuna käimine polnud tol ajal, ega ka nüüd eriti populaarne spordiala, siis vajasin väikese poisina just sellist positiivset eeskuju! Vajasin kinnitust, et ka kiirkäija võib olla populaarne ja teiste poolt tunnustatud ja just seda Hegert oli-ta meeldis kõigile ja kõik austasid teda! Ilma tema eeskujuta poleks ma tõenäoliselt käimise juurde jäänud!

Nii et tänusõnad Sulle Hegert, kes sa praeguseks oled saanud tubliks pereisaks ja IT-spetsialistiks! Aitasid mul leida tee midamööda elus astuda!

Minu austus!

Alati Teie,

Margus

Veebruar

Kuna kuu oli lühike, siis pikka juttu ei tule. Veebruari peaülesandeks oli mahutada ning omavahel sobitada Eesti sisemeistrivõistlused ja mahu kogumine. Võib öelda, et sain ülesandega hakkama (505 km). Kuigi võistlustulemus mahu tõttu kannatas, polnud see esmaseks prioriteediks.

Lühikese mesotsükli tõttu oli sellesse juba algselt sisse broneeritud ca 60 kilomeetrine miinus, seega tuli kõiki päevi eriti hoolikalt kasutada. Kuu lõpus kokkuvõtet tehes, tõdesin, et olin pisut liiale läinud ning treeninud 34 päeva järjest! Keha oli juba üsna pehme ning väsinud ja eile lubasingi endale puhkust ning käisin massaazis. Loodetavasti päevast piisas, sest uus kuu ja uued ülesanded ootavad!

Lumes ja lörtsis "suusatades",

alati Teie,

Margus

Ood käimisele...

Sellest saab nüüd 20 aastat, mil esmakordselt Sinuga tutvust tegin. Mäletan, olin 11 ja Hegert tutvustas Sind mulle Paralepa metsas. Tundusid alguses pisut veider ja naljakas, aga aeg möödus ja Sa said osakeseks minust. See ei olnud armastus esimesest silmapilgust, kõik kujunes välja aastate jooksul. Pikapeale Sa lihtsalt võlusid mu-märkamatult ja salakavalalt, paitades alguses mu ego, jättes kibedad hetked targu tagaplaanile. Nüüdseks olen lõksus, oled mind läbinisti ja täielikult vallutanud! Armumisest on saanud armastus ja tean, et see kestab igavesti!

Tänu Sinule olen täna see, kes ma olen. Määratlen end Sinu läbi-olen kiirkäija, ning minu missioon siin ilmas on Sind teenida.

Koos oleme läbi käinud pika ja konarliku tee. Nagu igal teel on ka meie omal olnud tohutuid tõuse ja sügavaid kuristikke.

Sinu läbi olen leidnud oma parimad sõbrad, olen kogenud suurt rahuldust, tundnud võidu magusat maitset. Tänu Sinule on mind tervitatud eralennukist, orkestriga punasel vaibal. Olen saanud oma võimeid näidata 60 000lise publiku ees, käinud külg-külje kõrval selle maailma vägevatega, andnud sadu autogramme ja põgenenud taksoga fännidehordi eest. Olen saanud võimaluse tutvustada Sinu headust läbi mitmete ajalehtede-ajakirjade ning televisioonis. Olen Sinu läbi olnud eeskujuks mõnele noorele-Sulle võib jäädagi kiidulaulu laulma!

Samas olen kogenud ka sügavat kurbust, kaotusevalu ja üksindust, olukordi mis on pannud proovile nii vaimses kui füüsilises plaanis. Olen võistelnud külmas vihmas, ergutajateks vaid treener ja perekond, olen kogenud üleolevaid muigeid ja tagaselja jutte. Kord olen Su äärepealt kaotanud, kuid enamjaolt jääb meelde siiski positiivne.

Olen Sinuga õnnelik, kuid pean alati meeles, et miski pole jääv-iga hetk võib saatus Su mult röövida. Mu jalad väsivad ja meid ei ole enam...aga minu südamesse jääd Sa alatiseks, sealt ei saa Sind keegi võtta!

Romantikalainetel õõtsudes,

alati Teie,

Margus