Friday, December 23, 2011

Pisut statistikat

Nagu eelmises postituses mainisin, sattusin täiesti juhuslikult oma blogi statsitika rubriiki. Sealt leitud andmed hämmastasid mind tõsiselt! Siiani pidasin blogi lugejateks paari võistluskäijat ja mõnda fänni facebookist. Võib öleda, et tegin sissekandeid oma lõbuks, eesmärgiga arendada sõnaosavust ja kirjutamisoskust.


Külastatavusest selgub, et minu tegemised lähevad korda palju suuremale auditooriumile kui eales osata arvasin! Alates 2009. aastast on lehekülge vaadatud 11 500 korral. Möödunud kuul külastati saiti 1341 korral! Kõige enam olen klikke saanud neti.ee-st, sealkaudu on mind leitud 672 korral.


Eestisisesid vaatamisi on olnud 9368, järgnevad Venemaa(277), Saksamaa (275) ja USA (265). Kokku on saidile sattunud 10 riigi kodanikud!


Tõenäoliselt pole lõviosa neist minu blogi regulaarsed lugejad, küll aga on reklaami mõttes tegemist igati rõõmu pakkuvate andmetega!


alati Teie,

Margus

Ühe õnn on teise õnnetus!

Ülalmainitud vanasõna vettpidavuses veendusin mõni päev tagasi oma lehekülje statistikat vaadates. Kui tavaliselt külastab kodulehte alla 100 inimese päevas, siis nimekaim Margus Luige pedofiiliaskandaali ilmsiks tuleku päeval satuti sellele 486 korral! Minule oli see hea reklaam, teisele inimesele aga suur tragöödia!

Jõudumööda jõudu tehes, tasapisi tehnikat timmides...

Lisaks käimistreeningutele on üheks arengu võtmeks ka tehnika- ja jõuharjutustele pühendatud aeg. Järele tuleks aidata keha süvalihaseid ning väikeseid lihasrühmi mis põhikoormust ei kanna, kuid omavad tugifunktsiooni. Oluliselt peab kasvama ka tehnikaharjutuste osakaal, mis omakorda peaks parandama liigutuste ökonoomsust. Hea ökonoomsus kajastub omakorda tulemuses. 50 km distantsil võib ainuüksi paranenud ökonoomsuse tõttu aega 2-3 minutit kärpida.

Mõlemad, nii erialane jõud kui tehnika vajavad minu puhul järeleaitamist. Eriti suurt potensiaali näen tehnika arendamises. Tehnika parandamisel on ka psühholoogiline efekt. Ökonoomne ja automaatselt toimiv liikumistehnika vähendab oluliselt võistluste ajal ja eel tekkivaid pingeid, suunates vabanenud vaimuenergia liigutustesse. Tehniline kindlus julgustab seadma kõrgemaid sihte, mis omakorda võimaldab võistlust ja selle kulgu rohkem nautida.

Ka jõuharjutustel on enesekindlusele ja enesehinnangule imeline mõju! Võite kodus järele proovida-pange käima lemmiklugu ja tehke peegli ees 20 kätekõverdust. Seejärel tõuske püsti, ajage selg sirgu ja vaadake ennast! Efekt on imeline!

Üheks probleemiks jõu- ja tehnikaharjutusete juures on ajanappus. Töö kõrvalt harjutades on raskusi isegi hädavajaliku kilometraazi kogumisega, saati siis veel aega muuks tegevuseks!

Siiski on hea planeerimise korral kõik võimalik! Näitena aja efektiivsest kasutamisest võin tuua vahetunnis kooli wc-s sooritatud 200 kordusega pöiatõuke seeriad. Pikem vahetund kestab 15 minutit, hea tahtmise korral saan lisaks pöiale ka kõhu- ja seljalihased ette võtta! Kuna ilma soojenduseta jõuahrjutusi ei tehta, üritan vahetunnilne eelnevas võimlemistunni soojendusosas kõik harjutused õpilastega kaasa teha! Loomulikult ei ole sellistes tingimustes sooritatud jõuharjutused just kõrgeima kvaliteediga, kuid aeg-ajalt ajanappuses vaeveldes on see parem kui mitte midagi.

Ka tehnikaharjutusi on võimalik tööl olles sooritada. Selleks olen kasutanud kooli koridori. Enne kella tekib tavaliselt hetk mil osad lapsed pesevad, osad aga üritavad kooli peale luusima minna. Selle tarbeks oleme sunnitud neid 3-4 minutit koridoris valvama. Just sellel ajal saab pisut käigusammu timmitud. Seda tuleb teha muidugi valvsust ja tähelepanu minetamata. Tähelepanu on vajalik osalt selleks, et märgata riietusruumist minema hiilivaid õpilasi, teisalt jälle ka selleks, et õpilased ei märkaks sind. Tõenäoliselt oleks hoogsalt puusi hööritav pedagoog äärmiselt koomiline vaatepilt! Siiski on üks inimene, kes seda kindlalt näeb. Kooli turvamehele on kaamerate abil nähtav iga nurgatagune. Ma isegi ei taha teada, mida ta minust arvab, aga loodetavasti mõistab ta mu veidrusi! :)

Jõudumööda jõudu tehes, tasapisi tehnikat timmides...

alati Teie

Margus

Friday, December 9, 2011

Kui otsetee puudub, tuleb minna ringiga!

11-aastaselt unistasin olümpiavõidust. Hiljem sai selgeks, et selleks pole mulle võimeid antud. Plaanides tuli teha korrektiive. Nüüd on eesmärgiks Eesti rekord ja olümpiamängudel osalemine.


Olen olnud aeglase arenguga. Asjad jõuavad minuni 4-5 aastat tavapärasest hiljem. Ka käimises püstitasin esimese ja ainsa noorterekordi 23-aastaselt, olles alaga tegelenud juba 12 aastat. Minu bioloogiline vanus on kalendaarsest vähemalt viis aastat maas.


Ülikooli lõpus nägin ära, et elukutseliseks hakkamiseks pole piisavalt ressurssi. Mõtlesin, et proovin õpitu järele ja läksin kooli õpetajaks. Ameti valisin sporti silmas pidades. Pedagoogitöö tundus spordimehele kõige enam sobivat-päevad lõppevad varakult ja suvi on vaba. Juhtus, et amet hakkas meeldima ja kukkus hästi välja! Võib öelda, et sai tehtud õige valik!


Profiks hakkamiseks puudusid nii tulemus kui ka rahalised võimalused. Olümpianormi täitmata polnud rahade leidmine mõeldav. Tundes mõnd firmajuhti oleks ehk toetuse leidnud, võhivõõrana kellegi uksele koputada ja raha nõuda oli aga pea võimatu missioon. Olukorda raskendas ka ala valik-kiirkäimine on üldsusele tundmatu ja esmapilgul pisut veidrana tunduv distsipliin.


Mõtlesin pangalaenule, aga sel hetkel olin normist veel väga kaugel. Laenu võtmine oleks tähendanud liiga suurt riski. Pealegi oleks seda tulnud kohe tagasi maksma hakata! Suurtulemuse sünniks on vajalik hästi toimiv tervik: raha, suhted, treeningtingimused- kõik peavad olema tasakaalus. Juhul kui kuskilt pigistab, paneb see pitseri kogu protsessile. Laenu võttes ja kõik ühele kaardile pannes oleksin sattunud liigse pinge alla. Tulemus oleks sõltumata rahast saavutamata jäänud.


Kuna annet kiireks läbimurdeks polnud, tuli otsetee asemel minna ringiga. Võtsin vastu otsuse treenida töö kõrvalt, andes endast iga päev 100%.


Esimene suur hüpe tuli 27-aastaselt kui katkisele ja valutavale meniskile vaatamata parandasin Jurmalas 50 km isiklikku rekordit pea 8 minutiga! Uueks tipptulemuseks sai 4:18.36. Seejärel läks aga kaks aastat vigastuste nahka. 2010. aasta kujunes come-backi hooajaks. 20nes km-s sai purustatud 2007. aastast püsinud tippmark. Oma põhidistantsil aga rekordiparandust ei sündinud. Tõenäoliselt jätsin kogu energia 20 km distantsile.


Kohe lõppev aasta ei toonud samuti rekordiparandust. Tõele au andes puudusid selleks ka võimalused. Kevadel Portugali põrgukuumuses läbitud esimene 50 km väljaspool Eestit-Lätit oli rohkem kogemuste omandamiseks. Koha mõttes läks Euroopa Karikavõistlustel väga edukalt-48 startija hulgas saavutasin Eesti koondise läbi aegade kõrgeima koha olles 29. Amatöörsportlasena elukutseliste seas võisteldes võis tulemusega igati rahule jääda! Eesti parim koht oli senini olnud 47. Sügisestel Eesti meistrivõistlustel ei lubanud rekordit püüda aga kohati lausa tormi mõõtmeid võtnud vastutuul.


Ringiga minek võtab alati kauem aega. Töö kõrvalt harjutamine just seda tähendabki. Arvestades minu aeglast arengut ja suurt tahtejõudu, plaanin 36-aastaselt jõuda tippvormi. Selleks ajaks olen nii vaimselt kui füüsiliselt valmis osalema 2016. aasta olümpiamängudel Rio de Janeiros.

Hetkel olen 31 ja lõppeesmärgi saavutamiseks on jäänud viis aastat. Aeg lendab kiiresti! Oluline on teavustada, et iga päev on kulla hinnaga!


Soovin karjääri lõpetada tõdemusega, et endast sai alati antud maksimum! See on isegi olulisem kui konkreetselt mõõdetavad tulemused!


Enesekindlalt kilomeetreid kogudes...


alati Teie


Margus




Wednesday, December 7, 2011

November

Novembrikuu õnnistas seekord lumevaba maaga. Erinevalt enamikust, ei oota mina lund. Iga lumevaba päev on kulla hinnaga. Nimelt on lume sees korraliku käigusammu imiteerimine praktiliselt võimatu!


Nelja lumevaba nädala sees õnnestus teha mõned väga korralikud treeningud. Kuu keskel osalesin 16 km pikkusel jooksuvõuistlusel mis oli heaks ärritajaks tuimadele mahutreeningutele. Lisaks sai läbitud kaks pikka otsa. Järjestikustel nädlalvahetustel järgnesid üksteisele suhteliselt tempokad 35 (6.11/km) ja 40 km (tempo 6.40/km).


Kuna töökohustused röövisid palju energiat, võib 517 km kuumahuga üldjoontes rahule jääda. Tegemist siiski hooaja esimese mesotsükliga.


Järgmisel kuul on keha juba koormustega harjunud ja ees ootab 2-nädalane tõsiste mahutreeningute seltsis kulgev jõuluvaheaeg. Tuleb töövaba päevi ära kasutada ja kaks korda päevas korralikult harjutamas käia.


Kõike paremat!


alati Teie


Margus