Monday, May 28, 2012

Bruno Junk'i mälestusvõistlustel käimises jäeti koju kaks esikohta

26. mail Valga staadionil toimunud XVII Bruno Junk`i mälestusvõistlustel olid Eesti käijatest edukamad  nooremate vanuseklasside võistlejad.
Tütarlaste D vanuseklassi 1000 m distantsil saavutas esikoha Jooksuklubi Tempo võistleja Anastasija Skatško ajaga 5.05,0. Esikoha saavutas veel ka sama klubi võistleja Ruslan Sergatšov poiste C vanuseklassi 1000 m distantsil ajaga 4.42,3.
Peaala meeste 10 000 meetri käimise võitis esmakordselt Leedu käija Genadij Kozlovski Pobradese Käimisklubist ajaga 42.16,5. Teise koha saavutas Lauri Lelumees Bruno Junki Käimisklubist ajaga 44.25,6. Naiste 5000 meetri käimises oli parim lätlanna Agnese Pastare Ogrest ajaga 22.26,2. Maarika Taukul Bruno Junki Käimisklubist saavutas kolmanda koha isikliku rekordiga 26.02,9.

 Postitatud 28. mai 2012, Eesti Kergejõustikuliit

Margus Luik:

Vaatamata kaks nädalat tagasi Maailma karikal läbitud 50 km-le, otsustasin siiski võistlustel startida. Bruno Junki mälestusvõistluste näol on tegemist kõige paremini korraldatava käimisvõistlusega Eestis, kus parimatele isegi väikesed rahalised auhinnad. Toomas Rosenberg oli ära teinud suure töö, mul ei olnud südant minemata jätta.

Läksin lihtsalt protsessi nautima ja heade sõpradega kohtuma. Naiivne oleks olnud kaks nädalat peale 50 km võistlust hellitada lootust kõrgest kohast või heast ajast. Teisipäevases kerges lõigutrennis (6x1 km) olin esimestel kilomeetritel ikka täiesti vati sees, läbides lõike napilt alla 5 minuti. Viimastel lõikudel läksid jalad lahti ja punnitasin paar tükki alla 4.30ne.

Päev enne võistlust soojendusel, lõi paremasse säärde terav valu. See vigastus on piinanud mind märtsi keskpaigast saadik, lüües välja kohe kui sama probleemi käes kannatanud vasak säär ravi tagajärjel korda sai. Olin sunnitud soojenduse pooleli jätma. Kogemuse põhjal teadsin, et võistluse ajaks matab adrenaliinipuhang valu endasse. Nii ka juhtus-võistluse vältel ma valu ei tundnud! Hiljem banketil põlve kombates, oli valuaisting siiski tuntav. 

Sain 6. juuniks Kaidu Meiterni juurde aja. Loodetavasti suudab ta mulle 25 euro eest täpse diagnoosi panna!

Nüüd pisut võistlusest ka. Kohe alguses tormas eest leedukas Kozlovskij, väikese vahega tema järel liikus Läti tulevikulootus Gjacs. Leedukas jäi kõigile püüdmatuks ja võitis kindlalt, kulutades 10 000 meerti distantsile 42 minutit ja 16,5 sekundit. Tegemist oli 2012. a Leedu meistrivõistluste hõbedaga 20 km distantsil.

Teises kohas ei olnud samuti kahtlust-noor lätlane Gjacs läbis vahemaa 43.42,8-ga, pääsedes siiski napilt 2 hoiatusega! Siinkohal tuleb esile tuua, et lätlane kuulus veel juunioride klassi!

Kolmanda koha (meeste arvestuses teine) võitles kogemustele tuginedes välja Lauri Lelumees (44.25,6). Enamus distantsist noore leeduka Mastianicaga maid jaganud Lauri kasutas ära poisi valearvestuse, rünnates noormeest kõige raskemal hetkel. Nimelt haakis leedukas neile ringiga sisse tegevale liidrile mõneks ajaks sappa, see manööver röövis aga noormehelt liigselt jõudu. Vahepeal maha jäänud Lelumees nõelus vahe kinni ja spurtis Mastianicalt eest. Sellega oli poisi jõud raugenud ja Lauri päästis Eesti au, tõustes üldarvestuses kolmandana poodiumile.

Peale Lelumehe käest tappa saanud leedukat tulin viiendana mina (45.35,7). Selliste jalgadega oli neljandat kohta väga raske püüda. Leedukast jäi puudu ca 120 meetrit, vahe Lelumehega jäi kusagile 250 meetri kanti. Enestundel polnud iseeneset vigagi!

Enne starti prognoosisin aega 46 minuti algusse, pisut õnnestus isegi kiirem olla. Väsimuse foonilt võisteldes polnud enamaks jõudu. 

Rõõmu pakub tehniline stabiilsus. Piirdusin vaid ühe hoiatusega. Eelmisel aastal võeti mind samal võistlusel maha. Kõige tähtsam- tundsin end selles osas küllaltki kindlalt!

Naistest esines südilt meie esinumber Maarika Taukul, olles 5000 meetri distantsil üldarvestuses viies. Aeg 26.02,9 tähistab Maarika uut isiklikku rekordit. Tegemist on Eesti läbi aegade kolmanda tulemusega!

 6. juunil lähen ortopeedi juurde ja kui doktor lubab, esindan Eestit Valmieras toimuval Balti matšil, kus meestele kavas 10 000m.


Monday, May 21, 2012

Maailma Karikavõistlused- melu ja muud

Selles postituses tahaksin teiega jagada oma võistlusväliseid muljeid. Saransk on teadupärast maailma käimise tulipunkt, kus elavad-treenivad pea kõik Venemaa parimad käijad. 

Külastasime maailma ainukest käijate olümpiaettevalmistuskeskust. Koridoris jalutasid ringi olümpiavõitjad ja maailmarekordimehed. Tubades rippus raamitult punktuaalne päevakord, mis sai alguse kella seitsmese treeninguga ja lõppes 23.00 öörahuga. Sinna vahele jäi veel kaks trenni, lihashooldus, söömine, puhkus ja kõik muu asjakohane. Restoranis oli toitumisspetsialisti abiga igale mehele koostatud oma menüü. Jõusaalis olid vahendid kohandatud spetsiaalselt käijate vajadusi silmas pidades! Lisaks veel massaažituba ja meditsiiniosakond!

Mõnesaja meetri kaugusel baasist asus metsa sees peegelsile 2 km ring, kus leidis aset lõviosa treeningutest. Lõigutreeninguteks oli ehitatud spetsiaalne, 333-meetrine staadion (et saaks täpselt km-aegu võtta!).

Üle kogu Venemaa paiknevad agendid, kes imelapsed kokku korjavad ja siinsesse keskusesse kokku koguvad. Valitute sekka pääsemise eelduseks on loomulikult medal-minimaalselt noorteklassi maailmameistrivõistlustelt.

Huvitava faktina võib veel mainida, et Venemaa võistluskäimise aastaeelarve ületab Eesti Olümpiakomitee oma!

Kohalike seas on võistluskäimine väga populaarne! Käijad on siin linnas kangelased-nende suured postrid kaunistavad linna. Endalgi tuli anda mitmeid autogramme ning poseerida fotoaparaatide ees.

Avatseremoonia ületas võimsuselt meie tantsupidu. Suur staadion oli puupüsti rahvast täis, paljud jäid pettunult väravate taha.

Kesklinna südames kulgenud võistlusrada oli tuhandete inimeste poolt ümber piiratud, kaasa elati kõigile! Ka siis kui omad juba ammu lõpetanud, püsisid kohalikd truult raja serval ja elasid viimastele kogu südamest kaasa!

See oli nagu viiepäevane käimismuinasjutt!

Foto: Dave McGovern


Maailma Karikavõistlused- 50 km analüüs

13. mai varahommik algas kerge soojendusega. Valu paremas sääres oli tajutav, samas teadsin, et võistlustuhinas see taandub. Valmistusin rahulikult stardiks ja vaatasin kadedusega tippmehi, kelle ümber arstid,treenerid ja füsioterapeudid vahetpidamata sagisid. Igal riigil oli oma massaažilaud ja abivägi. 

Eesti lipuvärvides lauda ma ei leidnud, seega poetasin oma asjad tagasihoidlikult ühe arvutilaua alla. Kõik see oli aga teisejärguline, pea tegeles juba kalkulatsioonidega. 

Oodata oli väga kuuma ilma. Stardi 18 kraadi juurest lubati kiiret tõusu 30 soojapügalani. Teadsin, et sellise ilmaga tuleb palju katkestajaid. Võtsin nõuks iga hinna eest lõpuni käia. Tempo osas ei plaaninud samuti allahindlust-alustada tuli igal juhul rekordi graafikus!

8.30 kõlas stardipauk ja 110 pikamaa meest lasti publiku meeletute ovatsioonide saatel rajale. Publik oli suurepärane-kaasa elati kõigile ja seda täiest kõrist! Minu nimi pakkus neile tõenäoliselt palju nalja, sest perekonnanimi kõlas nagu vene keeles sibul. Nii röögitigi mulle kogu aeg davai luk, davai!!!

Juba 10. kilomeetril tundsin, et läheb raskeks. Hetkeks tekkis kõhklus, kas üldse lõpuni jõuabki! Tuhandete inimeste ergutushüüded tegid aga sellistele kõhklustele kiire lõpu. 

Kohe alguses sai selgeks, et rekordihõngu selles võistluses ei ole. Võtsin nõuks liigseid riske mitte võtta, liikudes piiripealses seisus ühtlase rütmiga edasi. Kusagil 20 kilomeetri juures teenisin ka ühe hoiatuse, mis nagu hiljem selgus, jäi ainukeseks. Olin võtnud nõuks hoiatustablood ignoreerida ja käia algusest lõpuni tehniliselt nii hästi kui võimalik. Selles vallas õnnestus kõik väga hästi. Tundub, et olen saavutamas tehnilist stabiilsust!

Nagu prognoosisin, hakkas 30nda kilomeetri paiku mehi selg ees vastu tulema. Paljud astusid kõrvale, mitmed võitlesid krampidega ning oksendasid. Kokku jättis ränkraske katsumuse pooleli 33 tippsportlast! Arsti telk oli hädalisi paksult täis.

Ise liikusin mõõdukas tempos, millest kiiremini lihtsalt ei suutnud. Kuum ilm oli väga raske taluda, kuid kõige enam tappis lauge ja pikk tõus, mis muutis jalad täiesti vatiseks. Mõningaid riske võttes, oleks tulemus võinud olla 3-5 minutit parem. Koha ja rekordi osas poleks see aga midagi muutnud.

Vahetult minu ette jäid 10-15 olümpianormi täitnud tippatleeti, kes kõik kaotasid isiklikule rekordile 20-30 minutiga! Ees lõpetajatest oli vaid neljal mehel  minust nõrgem isiklik. Seega võib öelda, et koha poolest sai võetud hetkeseisu arvestades maksimum. Aeg 4:38.37 (isiklik 4:18.36) loomulikult rahulolu ei pakkunud. Samas vigastust, rasket rada ja kuuma ilma arvestades ei ole selline resultaat ka imekspandav.

Miinimumeesmärk- debüütvõistlusel tulemus kirja saada, sai täidetud. Pisikese boonusena oli tegemist eestlaste läbi aegade kõrgeima kohaga Maailma Karikavõistluste arvestuses. 

Mõningane kohtade tõus on tulevikus võimalik, üldiselt aga tuleb tõdeda, et kehalise kasvatuse õpetajana elukutselistega heideldes lootust kõrgele lõppkohale ei ole. 

Eks tänapäeva saavutussport kipub kahes suunas hargnema-on tippsportlased ja töö kõrvalt pusivad kõva tahtejõuga amatöörid, kes tegelikult peaksid võistlema hoopis teises "kaalukategoorias".

Debüüt tehtud, tulemus kirjas-nüüd jääb üle ainult rekordiparandust oodata! Vähema nimel ei ole mõtet edasi treenida!




Maailma Karikavõistlused

Pühapäeval, 13. mail toimusid Mordva vabariigi pealinnas Saranskis maailma karikavõistlused (MK) kiirkäimises. Läänlane Margus Luik saavutas seni parima eestlaste koha MK-l, olles 50 km käimises 71. (110 osavõtjat), ajaga 4:38.37. Seni oli parimaks kohaks olnud Jekaterina Jutkina 2004.aastal saavutatud 72. koht 20 km käimises.

Kuuma oli 30 kraadi, rada poole distantsi ulatuses mäkketõusuga. Sellised tingimused ei sobinud paljudele. 110st startijast 33 katkestas valitud kiire algtempo tõttu, 3 võeti maha ebapuhta käimise pärast ja 3 ajaliimidi ületamise tõttu. Seekordse võistluse omapära oli, et oli püstitatud aeg, mis oli vaja minimaalselt saavutada viimasele ringile minnes (2 km enne lõppu) või tuli rajalt ära tulla. Neid oli nii naiste kui ka meeste hulgas 3 eksootilise maa esindajat, sealjuures ka Eesti naiskäija Marika Taukul. Maarikal lõpuaega ei fikseeritud, aga koht jäeti alles. Nii oli meie naiste esinumber 106 võistleja seas 87.

Meeste 20 km distantsil valitsesid samuti rasked olud. Eesti esinumber Lauri Lelumees lõpetas võistluse 99. kohaga (124 osavõtjat), saades ajaks 1:39.17.

Kokku osales seekordsel MK-l rekordarv riike, tervelt 64.

Allikas: www.le.ee




Tuesday, May 1, 2012

Kuldne trio karikavõistluste eel

Kaks nädalat on jäänud Venemaal Saranskis toimuvate Maailma Karikavõistluste alguseni. Eesti koondis on esindatud kõigil täiskasvanute distantsidel. Meil on välja panna kuldne trio- igal distantsil esindab Eestit vabariigi meister. Võistkonna esindajana sõidab kaasa Toomas Rosenberg.

Maarika Taukul võtab osa naiste 20 km distantsist. Märtsikuus läbitud edukas laager Tenerifel läks asja ette. 21. aprillil Birstonases 12 minutit isiklikku rekordit parandanud (läbi aegade 3. tulemus Eestis) Maarika on hetkel heas hoos! Loodetavasti õnnestub naiste esinumbril heas konkurentsis aega veelgi parandada!

Meeste 20 km esinumber Lauri Lelumees on samuti hoogu üles saamas. Klubide karikavõistlustel kehva tehnika tõttu diskvalifitseeritud Lelumees tegi järgmisel nädalavahetusel Birstonases vigade paranduse ja pääses ühe hoiatusega. Füüsiline vorm on Lauril lõigutrennide põhjal korralik, loodetavasti saavutab mees ka tehnilise kindluse ja näitab karikal väärikat tulemust!

Eesti 50 km meistrina võtan enda peale pikima distantsi. Peale veebruarikuist jalavigastust on treeningud läinud ülesmäge, mõningaid tagasilööke on esinenud kuid võtmetrennid olen ilusti tehtud saanud. Kahe viimase nädala sisse jäid 45 (5.55/km) ja 40 (5.53/km) km distantsid, lisaks sai tehtud kaks tõsist lõigutrenni:  5x2 ja 6x2 km. Suurt tähelepanu olen pööranud tehnikaharjutustele, selle tõestuseks võitsin Eesti klubide karikavõistlused puhaste paberitega. Nüüd jääb üle veel korralikult välja puhata ja jätkata tehnika- ning kergemate käigutreeningutega.

Delegatsiooni juht Toomas Rosenberg on endine käija ja praegune alarühma vanem. Kindlasti tulevad Toomase kogemused meile suureks abiks! Hea kui on kaasas keegi kes võistlusvälise bürokraatiaga tegelemise enda õlule võtab!