14. juunil Leedus Alytuses peetud käimisvõistlustel tegi kaasa ka meie meeste paremik.Seekordne võistlus oli väga kõrgetasemeline ja osavõturohke. Oma parimate koondistega olid esindatud poolakad, valgevenelased, lätlased ja leedukad. Kokku oli meestekalssi võistlejaid kaheksast riigist.
Stardipäev algas 25-26 soojakraadiga. Õnneks on Alytuse võistlus õhtuse formaadiga. Kella 18.30ks oli temperatuur langenud 17-kraadini, lämbe päike asendus tuule ja pilvedega, lisaks saime distantsi keskel jahutuseks kerget taevadušši. Seega olid tingimused võistlemiseks igati head. Alytuse rada on minu hinnangul Baltikumi parim- 1 km sile sirge koos laugete pööretega. Raja äärde oli kogunenud palju kaasaelajaid, atmosfäär andis välja suurvõistluste mõõdu.
Meie koondise parimat aega näitas Lauri Lelumees, olles 30 võistleja konkurentsis 17. Lauri läbis raja ilma ühegi hoiatuseta, käies enda kohta korraliku aja 1:31.43. Ettepoole jäid vaid profisportlased. Ühtlasi on tegemist parima ajaga, mida Lelumees 20 km-s väljaspool kodukamarat näidanud. Lauri on hooaja alguses leidnud väga hea hoo ning tehnilise kindluse! Jääme ootama võimsaid aegu!
Mina olin seekord iseenda hale vari, kulutades 20 km läbimiseks 1:37.28 (19. koht). Nõrk tulemus ei olnud üllatuseks- vahetult peale 20-päevast antibiootikumikuuri ja sellest tingitud vähest treenitust ning nõrkusetunnet, oleks olnud naiivne enamat loota. Pool maad liikusin suhteliselt korralikult (10 km aeg 46.09), seejärel hakkas tempo langema. Viimased viis kilomeetrit läbisin peaaegu astudes, 28 minutiga- organism oli täiesti tühjaks tõmmatud!
Võistlema läksin eesmärgiga saada kätte tugev koormus ja taasleida tehniline kindlus, oli ju mind Euroopa Karikal juba võistluse algfaasis diskvalifitseeritud. Nüüd, rangete Leedu kohtunike silme all, õnnestus teha tehniliselt karjääri üks parimaid võistlusi. Hoiatusmärki vibutas vaid üks kohtunik, teised hoidsid käed taskus. Isegi märkuseid ei näidatud! Ainuüksi seetõttu tasus 9 tundi kuumas bussi loksuda, tehniline kindlus sai uuesti leitud!
Meie kolmas number, Ainar Veskus, alustas uljalt minuga koos, jäädes siiski peale neljandat kilomeetrit tagaplaanile. Õnneks ei teinud noormees endale kiire algusega liiga ja lõpetas 22.koha ning 1:43.14ga. Arvestades, et tegemist oli üle pika aja esimese 20 km võistlusega ja kaotus isiklikule rekordile jäi alla nelja minuti, võib comeback-i kordaläinuks lugeda. Ainar, kes veetis mõned aastad Belgias, on nüüdseks kodumaal tagasi ja leidnud uusti tee käimisradadele. Periooditi on noormees harjutanud lausa kaks korda päevas, loodetavasti alistub isiklik rekord juba lähiajal!
Neljas mees, Artjom Djatšuk on viimasel ajal töökoormuse tõttu vähe harjutanud. Tulemus 1:57.55 ja 24. koht ei pakkunud kindlasti rahulolu. Juulis pidi töökoormus väiksem olema ja noormees lubas taas treeningutele pühenduda. Usun, et Eesti meistrivõistluste ajal näeme juba hoopis teistsugust Artjommi!
Hommikul staadionil kavas olnud noorte 3000 meetri käimise võitis aga ülekaalukalt meie tulevikulootus Ruslan Sergatsjov. Tegemist on väga talendika nooremehega, kellelt ootame tulevikus suuri tegusid!
Tänada tuleb ka koondise juhti Toomas Rosenbergi, kes organiseeris transprdi, ajas kohapeal asju ning abistas joogipunktis- üks mees, seitse ametit!
Meie käijate järgmised stardid jäävad juulikuusse. Parimad võistlevad nädal enne Eesti meistrivõistluseid Balti matšil Valmieras, kus kavas 10 000 m. Kogu paremik saab kokku nädal hiljem Kadrioru staadionil.
Tulemused
