Peagi algaval hooajal on minu jaoks kaks põhivõistlust, mõlemal pikkust 50 km. Juba paar viimast hooaega olen põhirõhu pannud pikale distantsile ja üritanud spetsialiseeruda. See ei tähenda, et ma lühematele võistlusmaadele üldse tähelepanu ei pööraks, aga põhirõhk on käimise maratondistantsil. See on mulle rohkem "kontimööda" nagu öeldakse.Seega kujunevad põhivõistlusteks 15. mail Mehhikos Chihuahuas toimuvad Maailma Karikavõistlused ja sügisel, 25. septembril Haapsalu Paralepa metsas aset leidvad Eesti meistrivõistlused. Loomulikult püüan sinilindu ka Eesti 20 km meistrivõistlustel, seda aga kerge vahepalana tugevate treeningute foonilt.
Maailma karikal pole ma varem 50 km käinud, seega saab see olema täiesti uus kogemus. Võistlusele lisavad vürtsi ajavahe ja toimumispaik, mis asub 1440 meetri kõrgusel merepinnast. Üritan rasked tingimused enda kasuks tööle panna ja võtta oma seniste tiitlivõistluste kõrgeim koht.
Eesti meistrivõistlustel üritan 50-nes km-s võita rekordilist kaheksandat aastat järjest, kusjuures mind rahuldab vaid isiklik rekord! Juba kaks aastat ja 4 võistlust pole ma seda magusat tunnet kogenud. Hing ihkab ennast uuesti tõestada.
Kirsiks tordi peal oleks võit 20-ne kilomeetri meistrivõistlustel, mis leiavad aset suve keskel Kadriorus. See saab olema muidugi raske, sest Lauri Lelumees on sel korral kõvem kui eales varem, tean seda juba praegu. Samas ei ole keegi võitmatu ja vähemalt kõva lahingu annan ma talle kindlasti!
Lootusrikkalt uuele hooajale vastu kõndides,
alati Teie,
Margus
