Uus algus

Tänavu alustasin hooajaga tavatult hilja. Tundsin, et pean kõigest sellest pikemalt eemal olema. Seega pidasin käimisest 1,5 kuud pausi. Päris luuslanki ka ei löönud, tegelesin usinasti teiste aladega.

Nii nagu oli tavapäratult pikk üleminekuperiood, on täiesti uutmoodi ka selleaastane ettevalmistus. Loobun täielikult talvel väljas käimisest, kavva jäävad vaid jooksuotsad. Peale 22 aastat lumes sumpamist on mul sellest tõsiselt villand, pealegi hakkas pideva niiskuse ja külmetamise tagajärjel streikima tervis.

Kogu käimistöö kavatsen ära teha spordihalli 230-meetrisel ovaalil. Maht jääb tõenäoliselt varasemate aastatega võrreldes väiksemaks, kuid oluliselt peaksin võitma kvaliteedis. 

Mõned treeningud on juba tehtud ja tulemus kiirustes märgatav. Kui talvel õues kulub 20 km läbimiseks ca 2h 20 minutit, siis sees kujunes pingutuse pikkuseks täpselt 2 tundi! Ainuke miinus asja juures on rutiinsus- arvestatava kilometraaži tarvis on vaja ovaalil ikka "üsna" mitu ringi kruttida!

Õnneks on hallis palju sportlaseid, kes igavavõitu nühkimise lõbusamaks muudavad. Ükspäev õnnestus koos joosta meie esimaratoonari Ilja Nikolajeviga. Mõned päevad hiljem õpetasin käigusammu endisele suusakuulsusele Pavo Raudsepale, kes peale mõningast vaatamist jope otsustavalt tartaanile viskas ja minuga liitus. Tehnika omandas mees imekiirelt, vastu pidas aga kahjuks vaid 200 meetrit. Sprinterite asi :) Seejärel teatas Pavo, et kõrvalt vaadates naljakana tunduv liikumisviis ei ole proovides sugugi enam nii naljakas. Lihased läksid 200 meetriga "hapuks" ja endine suusaäss oli sunnitud treeningu katkestama. Sellele vaatamata minu kiitus julge pealehakkamise eest! :)

Mõtteid edasiminekuks on veelgi, tasapisi tegutsen ja loodan, et sees tiirutamine liigselt ajudele käima ei hakka.

Lisaks tegid vanemad sihtotstarbelise rahasüsti nädalase laagri tarvis. Põgenen Ijaga loetud päevadeks lume käest Barcelonasse. Ija saab samuti tööst puhata ja...mulle süüa teha! :))

Süda tilkus verd raha vastu võttes, aga vanemad olid selles osas üsna kategoorilised ja keeldusid igasugusest tingimisest. Kui nad vaid teaks kui palju see laager mulle tähendab, ei jõua neid iialgi ära tänada!

Puhata ja mängida!

Tere taas. Hooaeg on läbi ning kuna tulemas on vaheaasta, luban endale käimisest pikema puhkuse, mis vältab kaks kuud. Puhkuse all pean silmas seda, et käimistreeninguid sel perioodil ei toimu. Eesmärk on puhata vaimu, hoides samal ajal lihast toonuses. Seetõttu tegelengi hetkel kõikvõimalike spordialadega. Kavas on sportvõimlemine, ujumine, batuudihüpped, tennis, korvpall ning jõusaalitreeningud.

Väga emotsionaalseks kujunes eilne külaskäik Skyparki, kus 40 hüpleva ja kisava lapse keskel Ijaga kaasa kargasime. Lapsed näitasid oma trikke ja meie üritasime järele teha. Päris tõhus treening! Pärast 40-minutilist põrkamist olime läbimärjad!

Kolmapäeviti hakkan Lilleküla gümnaasiumis meestega korvpalli mängima. Katsun olla ettevaatlik ja lauda trügima ei lähe.

Ujumistreeningud on samuti olnud meeldivaks vahepalaks. Vennaga koos käies, uhame ikka kilomeetri ära, üksi olles piirdun 500-ga. 

Kuna koolis käib hetkel võimlemisveerand, on hea võimalus õpilastele ette näidates ka ise koormust saada. Kavas on hüpped üle kitse, poomiharjutus, rööbaspuud, kang, akrobaatika ja ronimine köiel. Kõik see tuleb üldise jõu seisukohalt vägagi kasuks.

Uue hooajaga alustan 1. detsembril.

Nõmme-Harku metsajooks

Möödunud laupäeval panin hooajale punkti 15 km pikkuse Nõmme-Harku metsajooksuga. Täpselt kuu aega pärast 50 km meistrivõistluseid toimunud jooks kulges vihmas. Õnneks oli soe ja jooksu ajal vihmasadu ei häirinud. Küll aga oli see muutnud raja pehmeks ning sopaseks. 

Kuna jooksimsega tegelen suhteliselt väikeses mahus ja ainult taastaval eesmärgil, tehes 6-10 km otsi, oli võistlustempos 15 km läbimine minu jaoks võrreldav hüppega tundmatusse. Puudus ülevaade raja profiilist ning jõukohasest tempost. Seetõttu alustasin ettevaatlikult. Vend Laurilt, kes oli stardis möödundaastast kolmandat kohta kaitsmas, sain teada, et esimesed neli kilomeetrit on mägine. Võtsingi esimesed 20 minutit ettevaatlikult, seejärel hakkasin vaikselt tempot tõstma. Mäed mulle erilist probleemi ei valmistanud, kuna olin 4-nädalase ettevalmistustsüki jooksul neid päris palju võtnud. Seda muidugi kergelt, 40-50 km nädalaid tehes. Eelkõige oli oluline 50 km-st ära taastuda!

Peale mägise osa lõppu, hakkasin vaikselt eesjooksvaid konkurente noppima. Seitsmendal kilomeetril enam kedagi nägemisulatuses polnud. Vahepeal sain kohtunikult teada, et olen kuues. Lisasin hoogu, mootor töötas hästi ja jooks kulges tõusvas tempos. Kolm kilomeetrit enne lõppu hakkas ka pisut raske, panin viimase käigu sisse, kerides ihuüksi pikka metsasihti. Lõpuks vilksatas neljandal kohal jooksnud vennas, viies koht kohe tema sabas. Lauri kadus silmist, vahe viienda kohaga jäi lõpuks 34 sekundit. Kuna minek oli hea, arvan, et julgema alguse korral oleks vastane olnud võidetav! Finišis tundsin, et kõike ei õnnestunud välja panna. Tõenäoliselt oleks mees-mehe konkurentsis pisut kiireminigi liikuda suutnud!

Kokkuvõttes jäin jooksuga väga rahule. Viies koht, ajaga 57.48 tuli igati meeleoluka ja nauditava võistluse tulemusena.Võtsin jõukatsumist eelkõige toreda vaheldusena käimisele ning ei pidanud pettuma.

Suured tõusud ja langused olid minu lihastele siiski niivõrd harjumatu katsumus, et järgmised kaks päeva sain vaevu liigutud. Väikesed lihaserebendid olid nii vasakus sääres kui paremas reies. See aga ei rikkunud mu head tuju ning jooksust saadud joovastust! Oli väga meeldiv võistlus ja ilus punkt hooajale!

Väikevend Lauri tegi samuti väga tubli etteaste, parandades isiklikku rekordit 20 sekundi võrra, olles ajaga 56.23 62 mehe konkurentsis neljas. Tõrvatilgana meepotis oli 2-sekundiline kaotus kolmandale kohale. Usun siiski, et isiklik rekord korvas Laurile medalist ilma jäämise.

Selleks aastaks on võistlemisega kõik. Nüüd luban endale pikema puhkuse, mil tegelen ujumise ja pallimänguga.

TULEMUSED 

Kaunist sügist!

Lauri Lelumees: 2013. aasta hooaja kokkuvõte

 

Lõppenud hooaega jäävad kaunistama kaks isiklikku rekordit. Üks põhialal käimises (5000m) ning teine jooksmises (maraton). Ka teisi tulemusi võib üldjoontes rahuldavateks pidada.

Veidi jääb kripeldama realiseerimine. Sobivates oludes ja hea õnne korral usun endal reservi olevat kõigil käimisdistantsidel resultaadide parandamiseks, seega leian veel motivatsiooni igapäevasteks ning vahel rutiinseteks treeninguteks.

Kirjeldan nüüd veidi lähemalt hooajaks ettevalmistust. Tõsisemate treeningutega sai tavapäraselt alustatud novembris. Talve esimestel kuudel oli rõhk aeglasematel nn mahutreeningutel.

Novembrist kuni veebruarini oli igakuine kilometraaz ca 400km. Ilmale vastu töötamisel ei näinud mõtet, seetõttu sai enamasti iga nädal 3-5x suusatamas käidud ning iga sõit ei olnud mitte niiisama leevikeste vaatlemine vaid tõsine 1-2 tunnine treening, kus korraga sai läbitud 15-30 km enamasti vabatehnikas. Suusatajaks ma ennast ei pea, kuid tempot hoidsin enamasti 3.10-3.45 km kohta ja südame löögisageduski püsis kõrgemal kui 150 lööki minutis. Erinevalt käimisest või jooksmisest saavad suusatamises suure koormuse ka käed ja õlavöö – seetõttu puudus vajadus täiendavateks jõusaali treeninguteks.

Üheks efektiivsemaks treeningvahendiks pean käimislindil sooritatud treeninguid. Iganädalaselt läbisin vähemalt kahel korral ca 10-12 km 4.40 kuni 6’ tempos, tehes ühtlasi kilomeetri jagu ka spetsiifilisi käimisharjutusi. Hooajale tagasi vaadates osutusid need väga tulemuslikuks. Tehnika püsis stabiilne ning diskvalifitseerimise ohtu praktiliselt polnudki. Vahelduseks sai käimislindil ka joostud, enamasti tempovahemikus 3.55-4.15. Seega suhteliselt intensiivselt.

Nädalavahetusel, tavaliselt laupäeviti, õnnestus Margusel mind välja meelitada „nautima“ 3-4 tunniseid käimistreeninguid. Emotsionaalselt on koos üle 25 km käia tunduvalt kergem, seda isegi krõbeda pakasega.

Mingisugust eriettevalmistust hooaja avavõistluseks seekord suurt ei teinudki. Tööd tegin eelkõige suvist hooaega ja 20 km võistlusi silmas pidades, liiga varajane intensiivsuse tõstmine võib kasu asemel kahju tuua.

Enne veebruarikuiseid Eesti meistrivõistlusi sai vaid korra spordihallis käidud ning 21. meistritiitel tuli seekord ajaga 21.42,52. Kilomeetreid läbisin ühtlaselt 4.20 tempos. Kindlasti oleks aeg võinud olla ca 10 sek parem kui enne 4 km poleks saanud kahte märkust praktiliselt üheaegselt. Seetõttu käisin konservatiivselt ja tehnikat hoides. Margust oli nõrgestanud haigus, vastasel juhul oleks tulemuste üldine tase olnud palju kõvem.

Märtsikuine laager Türgis õnnestus ideaalilähedaselt. Seetõttu ei olnud juba hooaja algusfaasis probleem treeningutel 7x2 km 4.30 tempos läbida. Ka 45 km pikk treening osutus väikese üllatusena täiesti jõukohaseks.

Märtsikuu maht oli kokku 637 km, hooaja kõrgeim.

13. aprillil olin klubide karikavõistlustel jõudnud sedavõrd heasse vormi, et suutsin Ahtme spordihalli 150m ringil sisetingimustes kärpida 5 sekundit oma rekordist, ning võtta esikoht tulemusega 20.43,6.

Mäletan, et tempo tunnetamine niivõrd ebahariliku pikkusega ringil oli keeruline ning järskudes kurvides tehnika tunnetamine raske. Ka emotsionaalselt on suur vahe läbitud ringide arvus.

27. aprillil sai võetud ette igakevadine võistlusreis Leetu. Birštonase võistlus on alati olnud suur loterii. Rada on seal kergete tõusude/langustega ning kohtunike kullipilk sunnib võistlejaid konservatiivsusele. Hooaja alguse kohta oli tulemus suhteliselt normaalne 1:34.34 (4.44 km), tasuks V koht.

Edasi läksid panused suuremaks. 19. mail olin stardijoonel Euroopa karikavõistlustel Slovakkias Dudinces. Kahjuks ei olnud seekord ilm armuline. Stardis lõõskas päike lagipähe ja ka sooja oli pea 30 kraadi!

Seetõttu võis ajalise eesmärgi 1:30 kohe peast visata. Soovisin alustada 4.45 tempos, kuid teistest maha jäädes vajus see pigem 4.50-4.59 juurde. Vedelikku tarbisin ja jahutasin maksimaalselt. Enne 10 km sain rütmi sisse ning siis asusin jõudsalt vahet vähendama. Lõpetasin nendes oludes maksimaalselt hea enesetundega! Tõenäoliselt ca minuti oleks veel aeglase alguse arvelt pigistanud aga arvestagem olusid!

Lõpetasin ilma ühegi märkuse või hoiatuseta ajaga 1:36.07 (4.48) olles 55. kokku 75 startinu hulgast. Olin vist üks väheseid, kes võistluse teisel poolel (47.17) oli kiirem kui esimesel (48.49).  

Bruno Junki mälestusvõistlused toimusid seekord 1. juunil. Kiiruslik vorm oli lubav, treeningutel läbisin kilomeetriseid lõike ca 4.10-4.15 tempos. Ilm oli jällegi väga soe – 28c ja pilvitu. Alguses oli ka 4.20 tempo kerge, hiljem 4.35 raske. Tehnika oli OK, kuid viimast käiku Läti noore profisportlase Edgars Gjacsi vastu siiski polnud. Ta läks ca 4 ringi enne lõppu eest ja võitis 44.51,9-ga. Mulle fikseeriti finišis 45.00,3 – sellega olin meeste arvestuses teine. Tehnika oli hea, kuid võib-olla oleks pidanud lõpus rohkem riskeerima. Seekord jäi šampuse joomine jälle lätlaste ülesandeks..

Hooaja ühe säravama esituse tegin 14. juunil Alytuses 20 km distantsil. Mulle sobib jahe ilm, seekord pakkus taevataat tibutavat vihma ja 18 soojakraadi. Esimesed 10 km läbisin 44.36-ga. Kahjuks otsustas minuga koos rühkinud leedukas võistluse kohe peale 10-t katkestada, see võttis ka minul tempot veidi alla. Kuni 10 km liikusin maksimaalse pingutuse piiril, sisuliselt udus, alateadvuses vasardamas soov mitte tempos järgi anda.  

Alguses 4.25 tempos kuni 8 km, kuid pärast 11 vajus tempo 4.40 juurde. Aeglaseim oli 16-18 ca 4.48-4.50 tempos. Resümeena tõdesin, et kiiruslik reserv peaks veel parem olema, st et 44’ peaks kergelt tulema. Siis saaks II ešeloni leedukatele tugevalt vastu seista. Lõppaeg 1:31.43 (4.35).  17. koht 30 võistleja hulgast, tehniliselt korrektne sooritus.

Eesti meistrivõistlused 28. juulil tervitasid võistlejaid jälle 25 kraadise leitsakuga. Midagi positiivset peale tiitlivõidu meenutada ei ole. Marguse diskvalifitseerimine ja teiste osalejate aeglasem liikumiskiirus vähendasid veidi ka enda motivatsiooni. Piinavalt pika ja kurnava võistluse lõpus peatus stopper ajal 1:38.35,99 (4.56). Ka arvestades ilmaolusid ei saa tulemusega rahul olla kuigi meistritiitel sai vormistatud.   

Edasi järgnes väike põige kõrvalalale. Teades, et head sportlikku vormi augustikuus käimisvõistluste puudumisel realiseerida ei õnnestu, võtsin osa 8. septembril toimunud Tallinna maratonist. Tasuks isiklik rekord ajaga 2:51.07 (4.03). Üldarvestuses 28. koht, EMV arvestuses 10. koht.

Maratonile järgnes 2-nädalase vahega kaks sutsakat 20km käimises.

21. sept panin jala joonele LIT-LAT-EST-SWE-NOR maavõistlusel Tukumsis. Aeg 1:34.21 (4.43), sellega olin kuues. Alustasin 4:40 tempos ning seejärel õnnestus suhteliselt stabiilselt hoida km aegu 4:40 ja 4:45 vahel. Kindlasti pani oma pitseri väga paljude kurvidega, tõusude ja langustega ning kohati munakivisillutisega 1 km ring.

10 km vaheaeg oli mõni sekund alla 47 minuti. Teine pool püsis praktiliselt sama, kuid koha poolest tõusin pidevalt jõudes lõpuks finišisse kuuendana. Finišis oli energiat ülegi! Seekord õnnestus edestada läti noort proffi Edgars Gjaci ning palju ei jäänud puudu ka Gennadi Kozlovskist Leedust.

28. sept võistlesin taaskord Paralepa parkmetsa osoonirohkel trassil Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel. Liikusin suhteliselt piiripealse tempoga. Suutsin suuremat ärakukkumist vältida, kuid veidi pidin algtempos järgi andma. Tegin hooaja tippmargi 1:31.38 (4.35). Hooaja lõpu ja vaid nädalase vahe kohta suhteliselt hea võistlus.

Vahel peab võistlema ka siis kui võistlus koju kätte tuuakse. Ilmselt hooaja viimase võistluse tegin maja taga metsas kui 6,3 km pikkuse pikkade traditsioonidega rabajooksu lõpetasin 7. kohaga ajaga 21.32.

Selline oli siis tagasivaade lõppenud hooajale.  

Lauri

Osalemine rahvusvahelistel võistlustel 2013

1. Euroopa KV  19.05. Dudince ( SVK )

Maarika Taukul – 46. koht N 20 km 1:56.22  ( 58 osalejat ).

Lauri Lelumees – 55. koht M 20 km 1:36.06 ( 75 osalejat )

Margus Luik – DQ M 50 km ( 49 osalejat )

2. EST-LAT-LTU-SWE ( Baltic, Nordic ) maavõistlus käimises 20.09.Tukums ( LAT ).

 Lauri Lelumees – 5. koht M 20 km 1:34.21

 Ruslan Sergats̆ov – 5. koht MJ 10 km 52.52

 Anastasija Skats̆ko – 6. koht NJ 5 km 29.21

 Igor Jakovlev – 6. koht  MJ 10 km 56.09

 Margarita Kozlova – 8. koht N 10 km 1: 01.57

 Anastasija Ponomarenko – 8. koht NJ 5 km 30.58

 Anna Kukankova – 10. koht N 10 km 1:06.08

 Ainar Veskus – 10. koht M 20 km 1:56.05

Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-44, SWE-39, LAT-34, EST-22

3. Presidendi KV-Balti maavõistlus 20.07. Valmiera ( LAT ).

III koht – Margarita Kozlova – N 5000 m 28.55,14

4. koht – Anastasija Ponomarjova – N 5000 m 29.26,93

5. koht – Ainar Veskus – M 10 000 m 48.22,99

7. koht - Artjom Djatšuk – M 10 000 m 52.52,01

4. A. Mikenas Memoria 27.04. Birštonases ( LTU ).

5. koht – Lauri Lelumees M 20 km 1:34.34

6. koht – Margus Luik M 20 km 1:35.52

7. koht –Artjom Djats̆uk M 20 km 1:48.37

7. koht – Maarika Taukul N 10 km 53.47

5. Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises 20.05. Murjani ( LAT )

I koht – Ruslan Sergatšov PB 3000 m  14.48,5 ( Eesti U-14 tipptulemus )

II koht – Kiril Borz̆itski MJ 10 000 m 1:04.54,1

III koht – Bogdan Davõdov MJ 10 000 m 1:05.32,3

4. koht – Ilja Volosatov PB 3000 m 16.52,7

4. koht – Anastasija Ponomarenko TB 3000 m 16.41,1

4. koht – Margarita Kozlova TA 5000 m 29.46,3

Võistkondlik paremusjärjestus: LTU-50, LAT-43, EST- 32

6. 17. Bruno Junk Memorial 26.05. Valgas

I koht – Ruslan Sergatšov PC 1000 m 4.41,3

I koht – Sergei Sannikov PD 1000 m 5.13,1

I koht – Anastasija Ponomarenko TB 3000 m 17.56,6

I koht – Margarita Kozlova TA 5000 m 30.28,3

I koht NJ - Anz̆ela Suhhanova NJ 5000 m 34.58,5

II koht – Lauri Lelumees M 10 000 m 45.00,3

II koht – Rein Sumberg MV 5000 m 28.18,2

III koht – Maarika Taukul N 5000 m 26.27,5

III koht – Rein Sumberg MV 5000 m 27.09,8

III koht –Ainar Veskus M 10 000 m 48.33,7

7. Käimisfestival „Alytus-2013 „ 14.06. LTU

I koht – Ruslan Sergats̆ov  PB 3000 m 15.24,11

Lauri Lelumees – 17. koht M 20 km 1:31.43

Margus Luik – 19. koht M 20 km 1:37.28

Ainar Veskus- 22. koht M 20 km 1:43.14

Artjom Djats̆uk – 24. koht M 20 km 1: 57.55

Koostanud: Toomas Rosenberg

Hooaja kokkuvõte

Tuleb tõdeda, et seljataha jäi elu raskeim hooaeg, mil praktiliselt pool aastat tuli tegeleda terviseprobleemidega. See räsis kõvasti keha ja vaimu, keskendumine ei olnud alati 100%, kohati tegin küll trenni, aga mõte uitas mujal. Kõik see väsitas ja jättis jälje tervele hooajale. Märtsi alguses alustatud ravi lõppes juuni keskpaigas, sealtmaalt läks enesetunne ja kehaline vorm vaikselt jälle ülesmäge. Augusti lõpust alates on nii vaimse kui füüsilise tervisega 95% ulatuses ok ja viimane lihv 50 km meistrivõistlusteks sai antud juba suhteliselt hea fiilingu pealt. Selgituseks nii palju, et märtsi alguses tuvastati organismis põletik, mille raviks tuli neelata hulgaliselt antibiootikume.

Talvine põhjaladumine kulges tõrgeteta, lumel sai tehtud korralik põhi: november 434,8 km, detsember 500,8 km ja jaanuar 504,7 km. Kavas olid pikad otsad ja 10 km tempotreeningud. Mahud oleks võinud olla veelgi suuremad, kuid see talv oli eriti lumerohke ja mahukamalt treenida ei olnud võimalik.

Veebruaris testisin vormi Eesti sisemeistrivõistlustel. Nädal varem olin tõbine- nohu ja peavalu olid üsna tugevad. Päev enne starti oli kõik ok. Stardipäeval olin aga kui puuga pähe saanud, vaevu suutsin lõpetada, tasuks hõbemedal. Aeg 22.44,76 ei olnud kindlasti see, milleks treeningute põhjal võimeline olin.

Märtsis treenisime Lelumehega kaks nädalat Türgi kuurortlinnas Alanyas. Õnnestus teha kogu karjääri raskeim ja kvaliteetseim laager. Võtmetreeningutena olid kavas 40 ja 45 km, tempotreeningud 17 + 18 km ja kaks korralikku lõigukat 7x2 + 8x2 (täisjõuga). Kaks nädalat ainult sõime, treenisime ja magasime!

Aprillikuusse oli plaanitud esimene välivõistlus klubide karikavõistluste näol. Külma ja vihmase ilma tõttu peeti jõukatsumine Ahtme spordihalli 150-meetrisel siseovaalil. Jalad olid veel laagrist pehmed ja minek väga puine. Lõpetasin teise kohaga, aeg 22.01,2 oli pettumus.

Kaks nädalat hiljem sõitsime Lõuna-Leedu käimiskantsi, väikesesse kuurortlinna nimega Birštonas, kus kavas iga-aastane Antanas Mikenase Memoriaal. Tabletikuur oli veel täies jõus, kuid sellele vaatamata läks päris ladusalt. Lõpetasin 6. kohaga, aeg 1:35.52 oli hooaja alguse kohta igati korralik ja rahulolu pakkuv tulemus. Tõenäoliselt oleks käinud alla 1:35gi, aga arvasin endal ühe ringi rohkem olevat ning jäin lõpuspurdiga hiljaks.

Järgmise suure sihina ootas ees hooaja kulminatsioon- Euroopa Karikavõistlused Slovakkias. Just sealses väikelinnas Dudinces tegin 12 aastat tagasi oma karikavõistluste debüüdi. Nostalgia ja äratundmisrõõm oli suur. Seadsin eesmärgiks Moskva MM-normi (4:15) püüdmise. Lahutas ju mind tiitlivõistluste normist vaid pisut üle kolme minuti. Samas olin vaimselt täiesti läbi põlenud. Keha oli tervise pärast muretsemisest energiast tühi, nii oli raske sooritusele keskenduda. Tegin tehnilises plaanis mõned vead ja peale 20ndat kilomeetrit tuli kolme hoiatuse tõttu rajalt lahkuda. Tagantjärele tuleb tunnistada, et ei olnud selleks võistluseks vaimselt valmis.

Peale karikat neelasin kolm nädalat antibiootikume, kerged treeningud jätkusid. Nädal peale kuuri lõppu võistlesin Alytuse tugevatasemelisel 20 km võistlusel. Esimesed 10 km kulgesid päris ladusalt, siis sai aga jõud otsa, lõpetasin 1: 37.28 ja 19. kohaga. Tundsin, et keha pole veel kosunud, kuid sellegipoolest oli hea olla tagasi. Ka tehnilise poole pealt läks seekord hästi- vaid üks kohtunik ei olnud minu stiiliga rahul, kõik teised „kontrollpunktid“ läbisin puhaste paberitega.

Seejärel sain üle nelja kuu taas tabletivabalt treenida ja minek oli hoopis teine. Valmistusin Eesti 20 km meistrivõistlusteks väga korralikult. Parimate nädalate mahud küündisid 150 km kanti. Paraku osutusid meistrivõistlused ise suureks pettumuseks. Nagu Euroopa Karikal, olin jällegi kipus tehnikaga. Otseselt ise vigu ei tunnetanud, kuid kohtunikud tegid minuga kiirelt sotid selgeks- 6,3 km ja rajalt maha! Pettumus oli suur, samas sain aru, et tehnikaga on tarvis kõvasti tegeleda- juba teine DQ ühel hooajal, sellist asja polnud varem juhtunud!

Üheksa nädalat jäi Eesti 50 km meistrivõistlusteni. Asusin taas usinasti treenima. Suur rõhk langes jõu- ja tehnikaharjutustele. Tegin palju mäkkekäimist ning sammhüppeid. Uute vahenditena olid kavas pikad lõigud stiilis 2x6+1 km ja 3x6 km võistlustempos. Lisaks veel 15-20 km tempotreeningud võistluskiirusel + pikad otsad stiilis 35-40 km rahulikult.

Võistlushommik Haapsalus tervitas sportlaseid vaid 7 soojakraadi ja külmade tuuleiilidega. Alustasin uljalt rekordgraafikus, kuid peagi hakkas  aeg minu kahjuks tiksuma. Kui poole maa peal kaotasin graafikule veel  kahe minutiga (25 km 2:10), siis peale 30ndat kilomeetrit oli selge, et heal juhul lõpetan 4:25ga. Pika pingutuse vältel hakkas endast märku andma ka külm ilm, muutes lihased puiseks. Keha kaotas energiat sooja hoidmisele ning konkurents muutus peamise hõbedapretendeni diskvalifitseerimise järel pea olematuks. Lõpuks edestasin hõbemedaliomanikku 1 tunni ja pronksimeest koguni 2 tunniga! Aeg 4:27.19 ei olnud tol päeval kindlasti võimete lagi. Tundsin, et külm ilm ja konkurentsi puudus jätsid üht-teist sisse.

Enesetunne oli kogu võistluse vältel aga imeline, parim mida kunagi kogenud! Suuri ärakukkumisi ei esinenud, ka tehniliselt läksin peale 20ndat kilomeetrit aina paremaks! Sain peakohtunik Jekaterina Jutkinalt lausa kiita! Ka võistlus ise oli väga meeleolukas koos muusika ja tippkommentaator Timo Tarvega. Lisaks rajakõrval seisnud sõbrad-treeningkaaslased ja loomulikult isa-ema, kes ühtegi Haapsalus peetavat jõukatsumist vahele ei jäta. Suured tänud peakorraldaja Endel Susile!

Eraldi tahan tänada Ijat, kes kogu selle raske hooaja vältel mind toetas ja tagant utsitas! Tore on trenni minna, teades, et keegi sind kodus ootab ja kaasa elab! Samuti tuleb tänada vend Laurit, kelle abita ma enam ammu spordiga ei tegeleks- see tugi on olnud hindamatu! Ja veelkord tänusõnad Adidasele, kes mind nii uhkelt riidesse panid!

Kokkuvõttes õnnestus aastale kuldne punkt panna ja nö kohustuslik tiitlivõit 50 km-s koju tuua. Viimane võistlus tõi pisut rõõmu suures osas ebaõnnestunud hooaega ning andis kindlust, et vähemasti 50 km-s võib edaspidigi veel korralikke aegu oodata! Samas sai selgeks, et isikliku rekordi parandamiseks oleks hädavajlik võistelda välismaal, kus konkurents tihedam. Kui ikka keegi korralikult kuklasse hingab on ajad ka hoopis teisest klassist!

Tänu toredale tiitlivõidule võib hooajale siiski „kolme“ ära panna. Mis kehvasti, see uuesti ehk uuel aastal uue hooga!

Kui minu püüdlusi kergejõustikuliidus hinnatakse (rahastatakse), teen järgmise 50 km stardi 209 päeva pärast Maailma Karikavõistlustel Hiinas.

Kuldset sügist soovides

Margus

Eesti võistluskäimise tulevikust

Minu subjektiivne arvamus on, et hetkel peame panustama neile, kes tipus ja tõsiselt harjutamas. Tulevikku ma väga roosilisena ei näe, kuna tausatjõud ala arendamiseks on puudulikud. 

Käimistreenerid on reeglina endised käijad (teiste alade tegijad ei tunne ega armasta ala), seetõttu peaksime juhendajaid otsima nende hulgast. Eelpoolmainitud on praegu Eestis olemas, aga alast eemaldunud. Lisaks puudub neil motivatsioon ja kergejõustikuliidul-spordiklubidel rahalised vahendid, et töötasu maksta. Seetõttu peame olema tänulikud, et mõni treener siiski ala arendamisega omal initsiatiivil tegeleb. Kiita tuleb Endel Susi, Toomas Rosenbergi, Ivan Jutkinit ja Jevgeni Terentjevi. Kahjuks on pädevaid treenereid vähem kui ühel käel sõrmi. Seda peegeldab ehedalt ka meie käijate hetketase.

Nagu mainisin, peaksime panustama tippudele. Minimaalsed eeldused, et sportlastelt mingeidki tulemusi oodata, on tagada neile 1-2 nädalane laager talvel ning 2-3 nädalane laager kevadel. Lisaks tuleks leida raha varustuse ostmiseks ja massöörile maksmiseks. Need summad ei ole utoopilised, vaja oleks vaid pisut vaeva näha ja prioriteedid paika panna. Hetkel väärivad toetust kuus sportlast, kõik ülejäänud on rahvasportlased ja peaksid oma taset tõstma.

Meesteklassis on veel tegevad Lauri Lelumees ja Margus Luik, kes kuuluvad ajaloo kuue parema käija hulka, olles selles pundis ainukesed amatöörsportlased. Kõik ülejäänud on omal ajal tšekkide toel ja sümboolsel ametikohal tiksudes tippsporti teinud. Seda kõrgemalt peaksime hindama meeste tahet ja visadust vaatamata kõigele töö kõrvalt treenida ja Eesti käimissporti elus hoida.

Lisaks vääriks toetamist veel noorukesed Ruslan Sergatsov, Anastassija Skatško ja Anastassia Ponomarenko, kelle võimed ja tehnika on paljulubavad. Erinevalt teistest, ei ole nende puhul veel hilja teha õigeid otsuseid.

Mingis osas tasub kindlasti toetada ka Ainar Veskust ja Virgo Adusood, kuid nemadki peavad oma taset oluliselt tõstma. Eriti suur potensiaal korralikku tulemust näidata on Ainar Veskusel.

Lõunalaagreid väärivad esialgu vaid Luik ja Lelumees, kõik teised peaksid kõigepealt üritama kodumaal regulaarselt treenida, alles siis on mõtet nende peale raha kulutama hakata.

Ülejäänud osa käijatest on kahjuks olematu tasemega lõbujõustiklased.

Seetõttu oleks minu hinnangul oluline suunata lõviosa võistluskäimisele eraldatavaid vahendeid just tippude toetuseks. Kogu võistlusgraafik tuleks üles ehitada nende soovidest-võimalustest lähtuvalt. Lisaks tuleks tippudele kinni maksta aastas vähemalt üks korralikul tasemel välisvõistlus, sest kodune konkurents on olematu. 

Toetagem neid, kes tõsiselt treenivad. Pole mõtet raisata raha terve karja lõbujõustiklaste peale, kes järgmine aasta juba orbiidilt kadunud.

Meistritiitel sai meediakajastust

Minu tiitlivõitu kajastati ka meedias:

• http://www.ekjl.ee/uudised/maanteekaimise-eesti-meistrid-on-luik-ja-kozlova-505

• http://online.le.ee/2013/09/30/paralepas-peeti-kaimise-eesti-ja-laanemaa-meistrivoistlused/

• http://sport.delfi.ee/news/kergejoustik/eesti/margus-luik-voitis-50-km-kaimises-eesti-meistritiitli.d?id=66808913

• http://sport.postimees.ee/2090828/margus-luik-voitis-eesti-meistrivoistlused-50-kaimises

• http://www.laanlane.ee/article/margus-luik-v%C3%B5itis-eesti-meistriv%C3%B5istlused-50-k%C3%A4imises

Paranes eestlaste kõrgeim koht Maailma Karikavõistlustel

Seoses venelase Igor Erokhini dopingukaristusega, paranes ühtlasi ka eestlaste käimisajaloo kõrgeim koht Maailma Karikavõistlustel. Hõbemedalimehe diskvalifitseerimise järel kuulub 2012. aastal Saranskis peetud karikavõistluste 50 km käimise distantsi 70. koht Margus Luigele. Eestlaste paremuselt teine resultaat pärineb 2004. aasta Maailma Karikavõistlustelt Naumburgist, kus Jekaterina Jutkina oli naiste 20 km käimises 72.

Kuldne sügis

Laupäeval toimusid Haapsalus Eesti maanteekäimise meistrivõistlused. Külma ilma kiuste oli stardis medalikomplekti jagu naiskäijaid ja neli maratonimeest.

Endel Susi poolt läbi viidud võistlus oli hästi korraldatud- mängis muusika, püsti oli pandud stardikoridor ja kommentaatoriks kutsutud oma ala tippmees Timo Tarve.

Võisteldi Paralepa parkmetsa 500-meetrisel sirgel. Sooja oli napid 10 kraadi, lisaks puhus üsnagi kõle sügistuul.

Esimesed 5 km tulid väga kergelt, ka 10ne peal pidin end vägisi tagasi hoidma. Peale seda hakkas rekordgraafikus püsimine üha rohkem resurssi nõudma. Poole maa peale jõudsin 2:10ga, mis tähendanuks lõppaega 4:20-4:25 kanti. Paraku tuimestas külm ilm jalad peale 30ndat kilomeetrit korralikult ära. Puiste jäsemetega pusides libises rekordgraafik tasapisi käeulatusest välja. Suur roll tempolangusel oli ka konkurentsi puudusel- kui edestad hõbemedalimeest tunni ajaga, siis paratamatult jääb üht-teist sisse.

Enesetunne oli aga kogu distantsi vältel väga hea- nii kerget ja tehniliselt hästi õnnestunud käimismaratoni pole ma karjääri jooksul kogenud. Ühtlane tihe samm ja hea rütm säilisid kogu distantsi vältel, väga suuri ja järske ärakukkumisi ei esinenud. Kui alustatud sai 5.00-5.07 tempos, siis distantsi keskmiseks kujunes 5.21/km kohta. Üheteistkümnes järjestikune meistritiitel tuli ajaga 4:27.19.

Teisel kohal käinud möödunudaastane hõbemedalimees Virgo Adusoo diskvalifitsseriti juba võistluse algfaasis. Tavaliselt hea tehnikaga käival spordimehel lõi välja vana vigastus, mis ei lubanud põlve korralikult sirutada ja nii tuli üsna kiiresti rajaserva astuda.

Peale Virgo diskvalifitseerimist jäime kilomeetreid mõõtma kolmekesi- mina ja kaks Sillamäe poissi. Teisel kohal käinud Ainar Veskus võistles tublisti ja lõpetas ajaga 5:26.45. Arvestades, et nädal tagasi oli Ainar võistelnud Lätis 20 km võistlustel ja kolm nädalat varem läbinud Tallinnas maratonidistantsi, oli minu silmis tegemist väikese üllatusega. Kartsin, et noormees ei suuda sellises seisus distantsi lõpetada, kuid noormees näitas sisu!

Väikese pettumuse valmistas kolmanda koha saanud Artjom Djatšuk, kellelt ootasin enamat. Samas võiks anda noormehe eriauhinna vapruse eest- lõpukilomeetritel tuli treeneritel Artjommi kõvasti masseerida ja motiveerida. Iga samm oli põrulikult raske. Vahepeal seistes, siis kükitades jätkas Djatšuk teekonda, kuni finišeeris lõpuks 6:26.05ga, tasuks Eesti meistrivõistluste pronksmedal.

Naiste 20 km-s võttis kindla võidu Margarita Kozlova (KJK Kalev-Sillamäe), ajaga 2:06.40.  Teine oli KJK Atleetika esindaja Anna Kukankova (2:12.04) ja kolmas kodurajal võistelnud Anneli Aru (Läänemaa KJK), ajaga 2:18.04.

Samas toimusid ka Läänemaa lahtised käimismeistrivõistlused, kus 20 km distantsil näitas korralikku minekut Lauri Lelumees (Bruno Junk KK), kulutades distantsi läbimiseks 1:31.38. Heal tasemel oli ka kohalik tulevikulootus Ruslan Sergatšov (JK Tempo), saades debüütvõistlusel kirja isiklikku rekordit tähistava 1:49.16 ning püstitades sellega Läänemaa tipptulemuse poiste C-, B- ja A-vanuseklassis.

Naiste 10 km distantsil tuli Läänemaa meistriks nooruke Anastasija Skatsko, resultaadiga 59.05. Saavutatu on ühtlasi Läänemaa C-klassi tipptulemus.

Oli igati tore ja meeleolukas võistlus, mida varjutas pisut külm ja tuuline ilm. Kõik ülejäänu oli aga super!

Minu tänusõnad lähevad kõigile vapratele, kes olid valimis laupäeva hommikul seitse tundi metsas külmetama, et medalinõudlejad omavahel

sotid selgeks saaksid.

Eriti suur tänu võistluste peakorraldajale Endel Susile!

Lõppu väike videoklipp isalt-emalt, kes kogu distantsi vältel mulle kaasa elasid:

Laupäeval selguvad maanteekäimise meistrid

Laupäeval, 28. septembril toimuvad Haapsalus Paralepas Eesti meistrivõistlused maantekäimises. Traditsiooniliselt on naistel kavas 20 ja meestel 50 km.

Osalejate read jäävad sellel aastal üsna napiks. Naiste 20 km-s  asub stardijoonele täpselt medalikomplekti jagu sportlasi, meeste distantsil peab üks võhmamees aurahast ilma jääma.

Naiste esikoha pärast asuvad omavahel konkureerima Anna Kukankova (KJK Atleetika) ja Margarita Kozlova (KJK Kalev-Sillamäe). Alahinnata ei tohiks ka kodurajal võistleva Anneli Aru (Läänemaa KJK) võimalusi. Kes kolmikust aga tegelikult võitjana väljub, näitab võistlus. Eelpoolkirjeldatutest võistles viimati Kozlova, kes osales möödunud nädalavahetusel Lätis Tukumsis toiminud Läti-Leedu-Eesti-Rootsi maavõistlusel, saavutades 10 km käimises 7. koha, ajaga 1:01.57. Tema kaks konkurenti said viimati võistluskoormust juulis toimunud 10 km meistrivõistlustel.

Meeste käimismaratonil asuvad tiitlikaitsja Margus Luige (Bruno Junk KK) kõrval medaleid jagama möödunudaastane hõbemedalimees Virgo Adusoo (EMÜ SK) ning KJK Kalev-Sillamäe noormehed Ainar Veskus ja Artjom Djatšuk.

Luik on suvised tervisemured seljatanud ja viimased kolm kuud korralikult treenida saanud. Adusoo ettevalmistus sai väikese tagasilöögi kehvade verenäitude tõttu, nüüdseks on olukord paranenud ja mees lootusrikkalt startijate nimekirjas.

Noored mehed (Veskus ja Djatšuk) on suureks küsimärgiks. Ainar jooksis 8. septembril maratoni ja võistles möödunud nädalavahetusel Tukumsis 20 km võistlustel. Eile oli noormehe seisund veel kehvapoolne, massööri hinnangul on lihas väga puine ja organismis esineb ilmselgeid ülepingutuse märke. Näis, kas allesjäänud päevadega on võimalik midagi päästa. 

Artjom osales samuti Tukumsi võistlustel, kulutades 20 km läbimiseks üle kahe tunni. Selline aeg erilist optimismi ei sisenda. Teadmata ebaõnnestumise põhjuseid, loodaks siiski noormehelt sitket võistlemist. Erinevalt Ainarist, on Artjomil õnnestunud ühel korral 50 km lõpetada. Seega tuleb põnev duell, kus kummalgi omad trumbid- Ainaril võimed ja Artjomil kogemus.

Lisaaladena on kavas naiste 10 ja meeste 20 km võistlus. Säravamate nimedena asuvad starti ala valitseja Lauri Lelumees ning noor tulevikulootus, sel distantsil debüüti tegev Ruslan Sergatšov. Mõlemad tegid tubli etteaste Tukumsis- Lelumees oli 20 km-s kuues, ajaga 1:34.21 (2 nädalat peale jooksumaratoni), Sergatšov parandas isiklikku 10 km distantsil, lõpetades 52.52ga.

Ees seisab põnev nädalavahetus, kus pannakse punkt pikale käimishooajale.

Lauri Lelumees: Eesti esinemisest Eesti-Läti-Leedu-Rootsi-Norra maavõistlustel maalilises Tukumsis

Juba teist korda on ka Eesti kaasatud sellesse kõrgetasemelisse võistlusesse, kust puudusid vaid mõned Leedu ja Norra tipud.

Muidu oldi esindatud pigem parimas rivistuses. Kõige rohkem võistlejaid oli meil välja panna meeste 20 km-s: Ainar Veskus, Artjom Djatsuk ja mina.

Kuna maratonist oli möödas nii minul kui Ainaril vaid 2 nädalat, siis ei osanud ajalist eesmärki enne võistlust püsitada. Siiski oli üldisem eesmärk olemas: aeg alla 1:35.

Alustasin 4:40 tempos ning seejärel õnnestus suhteliselt stabiilselt hoida km aegu 4:40 ja 4:45 vahel. Kindlasti pani oma pitseri väga paljude kurvidega, tõusude ja langustega ning kohati munakivisillutisega 1 km ring.

10 km vaheaeg oli mõni sekund alla 47 minuti. Teine pool püsis praktiliselt sama, kuid koha poolest tõusin pidevalt jõudes lõpuks finišisse kuuendana ajaga 1:34.21. Finišis oli energiat ülegi! Järjekordselt õnnestus distants läbida tehniliselt stiilipuhtalt.

Ka seekord õnnestus edestada läti noort proffi Edgars Gjaci ning palju ei jäänud puudu ka Gennadi Kozlovskist Leedust (aeg 1:32). Kaksikvõit läks rootsi – ajaga  1:24.55 pani võistluse kinni P. Karlström. Teine koht kuulus Ibanezile ajaga 1:26.56 ning kolmas

oli enda kohta tagasihoidliku ajaga läti olümpiamees Arnis Rumbenieks – 1:31.06-ga. Meie II ešeloni meestel seekord õiget minekut polnud. Ainar võitles kõhuhädadega ning oli finišis veidi alla 2 tunnise ajaga, Artjomil läks aeg üle 2 tunni.

See näitab, et meeste treeningud on olnud lünklikud.

Juunioride hulgast võib esile tuua Ruslan Sergatsovi, kes tegi uue isikliku rekordi ajaga 52.52 ning edestas endast oluliselt vanemaid käijaid.

Meie naiste ja naisjuunioride esitus jäi lahjaks, platseeruti viimastele kohtadele. Tippnaistest oli puudu võistluskäimisest jooksmisesse üle minev Anita Kazemaka Lätist, Virbalyte Leedust jne.

Võistluse võitis Agnese Pastare Lätist.

Üldarvestuses oli Eesti neljas, edestades Norrat. Tõele au andes oli Norra esindatud vaid ühe tugeva mehega 20 km-s (Haukanes), kuid eks neil on naiste käimine nõrgal tasemel.

Sügisene Tukums oli veidi vaikne, kuid see eest paitasid silma mõned puitarhitektuuri šedöövrid – autentsed nikerdistega puitmajakesed, mis ehitatud eelmise sajandi alguses.

Oli tore võistlus, võistkonnast puudu vaid Margus. Edu Sulle 50 km-ks! Ise piirdun järgmine nädal Paralepas 20 km-ga, üritades hooajale väärilist punkti panna.

Viis võtmetrenni viiekümneks

Juuli lõpus peetus Eesti 20 km meistrivõistluste järel seadsin sihiku sügisesteks 50 km meistrivõistlusteks, mis leiavad aset 28. septembril Haapsalus Paralepa parkmetsas. 

August ja pool septembrit on kulgenud 50 km rütmis. Tänasega saavad põhitreeningud tehtud ning ees seisab kaks nädalat kerget tiksumist.

Treeningmenüü on peamiselt koosnenud viiest võtmetreeningust, mille vahel taastavad otsad. Alljärgnevalt väike kokkuvõte igast valdkonnast.

Lühikesed lõigud olid mõeldud kiirusreservi kasvatamiseks. Tehnika ja lõpukiiruse tarvis tegin mõned korrad 5x100m, pikemad pingutused toimusid rütmis 6x1 (4.26-4.30/km) ja 4x2 (4.43/km).

Pikad lõigud sai tehtud 50 km võistlustempo (5.10/km) lähedases tsoonis. Kavas olid treeningud stiilis 2x6 (5.05/km), 2x6+2 (5.01-5.07/km) ja 3x6 (5.05-5.08). Lõikude eesmärgiks oli eelkõige võistluskiiruse tunnetamine ja tehnika kohendamine sellele vastavaks.

Tempotreeninguid sai kahe kuu jooksul läbi viidud kolm. Kõik väga nõudlikud ja ülimalt hästi õnnestunud. Läbitud sai 15 km (5.05/km), 20 km (5.05/km) ning lõpetuseks, kaks nädalat enne starti, 30 km (5.32/km). Viimatimainitud treeningul oli minek imeline, pidin end igaks juhuks tagasi hoidma! Lisaks sai tehtud mõned fartleki sarnased tõusutreeningud stiilis 15x200m mäkke, kogupikkusega 11-14 km.

Pikad otsad said tehtud juba talvel, kuid spetsiaalettevalmistust meistrivõistlusteks alustasin juunis. Suvekuudel läbitud seeria: 25-30-35-40-40-40 km. Tempo osas hoidsin tagasi, tehes kiiremaid liigutusi viimasel viiel kilomeetril. Tavapärasest aeglasem tempo oli tingitud fookuse muutusest- selle aasta ettevalmistusskeemis keskendusin kiirusliku vastupidavuse arendamisele lõikude ja tempotreeningute kaudu. Pikki ja aeglaseid otsi on karjääri jooksul piisavalt tehtud.

Jõu- ja tehnikatreeninguid tegin sõna otseses mõttes jõudumööda. Täpselt nii palju kui töö ja põhitreeningute kõrvalt energiat üle jäi. Samas on miinimumprogramm mõlema osas täidetud. Viimasel kahel nädalal loobun jõutreeningutest sootuks ja põhitähelepanu koondub tehnikale. See on nõrk koht, kuid võrreldes suviste meistrivõistlustega, mis lõppesid diskvalifitseerimisega, peaks olukord selles vallas parem olema.

Loodetavasti suudan võistlusteks kõik viis "kodarat" enam-vähem ühepikkuseks kujundada, et "ratas" võimalikult sujuvalt veerema saada.

Töö vilju on kõigil (kaasa arvatud minul endal) võimalik näha 28. septembril Haapsalus. Start 50 km meistrivõistlustele antakse Fra Mare Thalasso Spa vahetus läheduses kell 11.00. Võistlus on pealtvaatajatele hästi jälgitav, kuna 50 km läbitakse 500-meetrisel sirgel.

Kuldest sügist soovides

Margus

Lauri Lelumees SEB Tallinna Maratonil

Pärast juulikuist edukat esinemist 20 km käimise Eesti meistrivõistlustel haigutas käimise võistluskalendris päris suur auk – ca 2 kuud. Kui aprillist-juunini on võistlusi pea igal nädalavahetusel, siis miskipärast ei ole kodukamaral piisavalt võimekaid mehi, kes võtaksid enda kanda võistluse korraldamise sel perioodil, kus meie sportlaste võimekus aasta lõikes on kõige suurem – augustis ja septembri alguses. Sellele eelnevalt on saadud vähemalt 3 kuud lumevabalt harjutada ning palju võisteldes jõutud tippvormi. Käimises parim vorm sellel aastal oli mul ilmselt juuni lõpus/juuli alguses kui 2 km lõike sai trennis käidud stabiilselt ca 4.20 tempos. Eesti meistrivõistlused staadionil suvises leitsakus ja hõredas konkurentsis ei ole seni veel andnud põhjust tulemustega rahul olla.

Eelnevast tulenevalt sai tehtud impulsiivne otsus võistelda septembri alguses Tallina Maratonil ning läbida distants joostes. Sportlasele pakub rahuldust tehtud töö vormistamine tulemuseks, asjaolude sunnil tuleb kohaneda.

Enne käimise juurde jõudmist oli 10-21 km distantsil võistlemine minu jaoks igapäevane. Elu debüütmaratoni tegin 1995ndal aastal kui olin alles 17a, kuid tahe jooksmise kuninglikul distantsil võistelda suur. Maraton oli toona Eestis oluliselt vähepopulaarsem kui praegu ning Rakveres toimunud võistlusel võistlejaid võib-olla 30 ringis. Joosti 17 km ringil ning teeniduspunkte oli iga ringi kohta üks! Võrrelgem tänasega!

Alustasin toona ca 4’ tempos ning suutsin seda hoida 28km-ni, siis läks väga raskeks ning kilomeetrid 35-40 läbisin lihtsalt kõndides. Vähese kogemuse tõttu ei kujutanud toona ette, et juba paarisminutilisest käimisest võistluse sellises faasis piisab, et reielihased kangestuksid ning jooksmine muutuks põrgulikult valusaks. Vaatamata sellele polnud tulemus debüüdi kohta sugugi halb, 3:09.57. Ootused muidugi olid kõrgemad.

Käesoleval aastal plaanisin siis oma teist jooksumaratoni. Ettevalmistus jäi küll suhteliselt lühikeseks, seetõttu otsustasin teha vaid kõige olulisemad treeningud. Läbisin nädalavahetuseti vastavalt 34, 32, 30 ja 26 km ca 4.04-4.25 tempos, seega kiiremini kui tavaliselt soovitatakse, kuid tuleb arvestada, et lõike ma ei jooksnud üldse. Tugevamatest treeningutest säilitasin ka käimise tempotreeningu.  

Pühapäevasel Tallinna Maratonil võtsin sihikule 4’ tempo, mis oleks tähendanud ca 2:49 lõpuaega. Ilm oli stardis 13c ja finišis 20c. Suhteliselt tuulevaikne, kannatas vajadusel ka grupist eraldi tööd teha.

Kuigi algus oli veidi liiga kiire, suutsin 4’ tempot hoida kuni 35 km-ni.  Ametlikud vaheajad – 10km-39.36; 21km-1:23.44, 30km-1:58.54. Viimase 7 km langes tempo 2’ jagu.

Arvan, et paar minutit jäi veel varu, sest päris „veri ninast välja võistlusega“ polnud minu jaoks tegemist. Viimased kilomeetrid kellegagi otseselt võidu enam ei jooksnud. Pigem oli eesmärk mingitki tempot säilitada ja nö ära kannatada jalgadesse mitme tunni jooksul kogunenud väsimus.

Lõppajaks fikseeriti – 2:51.07 (4.03 keskmine tempo). Üldarvestuses 28. Koht, EMV arvestuses 10. koht. Võib rahul olla kui käija jooksjate hulgas meistrivõistluste arvestuses kümendaks pressib!

Tegemist oli väga hea korraldusega võistlusega ning ka ilm soosis sportlasi, ideaalis oleks võinud ju paar kraadi jahedam olla. Tahtsin viimased 100m läbida käies. 60m seda ka tegin, kuid kiirelt lähenev Leedu jooksja sundis mindki uuesti jooksmisele üle minema. Lõpusirgel kaotamine oleks au pihta käinud.

Kiirkäimise komponendid

Et ratas korralikult veereks, peavad kõik kodarad ühepikkused olema, vastasel korral hakkab see loperdama. Nii peavad ka võistluskäimises kõik komponendid võrdsel tasemel asetsema.

Kehalised võimed- nii vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus kui ka koordinatsioon peavad olema head. Vastupidavus tagab ühtlaselt tugeva tempo kogu distantsi vältel, jõud kindlustab võimsa ja tehniliselt stabiilse sammu, kiirus teeb mõõdukas tempos liikumise lihtsamaks ning kindlustab tugeva lõpuspurdi. Painduvus ja koordinatsioon tagavad ökonoomse liikumise.

Psüühilised võimed- tugev psüühika on hea resultaadi saavutamiseks ülimalt vajalik. Oskus end enne starti sobilikult häälestada on sama tähtis kui võistlus ise. Vale mindsetiga starti minnes oled juba ette kaotanud! Suurimad nõuded psüühikale esitabki stardieelne olukord, võistluste käigus ei ole pinged enam kaugeltki nii suured, kuigi ka seal tuleb säilitada külm pea ja kõrge eneseusk! 

Ka võistlusjärgne situatsioon on ülimalt oluline. Sõltumata lõppresultaadist, peab igat tulemit võtma kui õppetundi. Ebaõnnestunud võistlus on parim õppetund ja peab tekitama hasardi järgmine kord paremini teha!

Taktikaline võimekus võib küll olla osaks psüühikast, kuid väärib siiski eraldi välja toomist. Selle oskuse lihvimine võtab aega ja tuleb kogemustega. Oluline on õppida enda ja teiste vigadest ning suutlikus teha sõltuvalt võistlussituatsioonist kiireid otsuseid. Taktikaline mõtlemine eeldab oma võimete täpset tundmist ja olukorra muutumisel kiiret reageerimist.

Teadlikkus ala iseärasustest omab kriitilist rolli lõppresultaadi saavutamisel. Mida üksikasjalikum on sportlase teadlikus oma distsipliinist, seda paremat tulemust võib loota. Siia alla käib kõik- ketsipaelte sidumisest ala ajaloo tundimseni.

Juhul kui mõni komponentidest on oluliselt nõrgem kui teised, muutub hea resultaadi saavutamine ülimalt keeruliseks. Võistluskäija peab püüdlema täiuslikkuse poole kõigis valdkondades, tagades ratta võimalikult korrapärase veeremise!

Hoogu juurde!

Kommentaatorina Kadriorus

Ei ole halba heata- möödunud Eesti meistrivõistlustel lõppes minu teekond üsna võistluste algfaasis. Kohtunike arust esines tehnilisi puudujääke ja nii tuli peale kolme hoiatust rajalt lahkuda.

Pisut peale lõpetamist, seisis äkitselt mu kõrval kommentaator Timo Tarve, paludes abi käimisvõistluste kommenteerimisel.

Tuleb tõdeda, et mulle meeldis, tõeline nauding! Olen ka tulevikus kõikvõimalikele sellelaadsetele pakkumistele avatud!

Kui kuskil on vaja kommenteerida või kõnet pidada, andke aga teada! 

50 kilomeetri käimine- kergejõustikuprogrammi raskeim ala

Palju peavad kergejõustikualadest raskeimaks maratonijooksu, kuigi tegelikult pretendeerib sellele tiitlile hoopis 50 kilomeetri käimine. Maraton on kergejõustiku kuninglik ala number üks ja kahtlemata ülimalt raske, kuid siiski võrreldamatu programmi pikima distsipliini- meeste käimismaratoniga. Tegemist on ühtlasi ainukese kergejõustikualaga, mida pole naiste programmi lisatud.

Minu soov ei ole siinkohal jooksusõpru ärritada või maratoni mustata- loomulikult ei ole käimine populaarsuselt ega tähtsuselt võrdväärne jooksuga. Artikli eesmärk on kahte ala omavahel võrrelda, selgitamaks välja, kas vastab tõele levinud arvamus maratonist kui kergejõustikuprogrammi raskeimast distsipliinist.

Möödunud aasta Londoni olümpiamängude käimismaratoni finišis langes mehi nagu loogu- mitmed talutati minema ratastoolis. Ka äsja lõppenud Moskva MM-il vajasid osad atleedid lõpukoridorist lahkumiseks ratastooli abi. Palju oli sellises seisus maratonijooksjaid? Julgen väita, et mõned üksikud. Miks? Naiivne oleks siinkohal arvata, et jooksjad olid paremas füüsilises vormis.

Harvad ei ole juhud, mil käijad oma võimeid konkreetses võistlussituatsioonis üle hindavad ja distantsi lõpuosas matkasammul liikudes peatuvad, oksendavad, võideldes sooviga teepervele istuda. Tuletan meelde, et jutt käib tippsportlastest! Võib vabalt juhtuda, et atleet, kelle isiklik rekord jääb 3:45 kanti, kaotab tippmargile üle 40 minuti ja lõpetab distantsi 4:35ga.

Levinud on seisukoht, et käijaks hakkavad need, kes joosta ei jaksa. Päris nii see siiski pole. Illustreerimaks tippkäija füüsilist võimekust, tooksin välja 50 kilomeetri käimise maailmarekordnumbrid 3:34:14. See teeb umbes 4:17 kilomeetri kohta. Seega kulunuks rekordimehel käies 42 kilomeetri läbimiseks kolm tundi!

Kahe ala raskusastme võrdlemiseks lähtuksin kolmest parameetrist: füüsiline, psühholoogiline ja tehniline.

Füüsiliste parameetrite poolest on alad võrreldavad- jooks on intensiivsem kui käimine, kuid distants pea 8 km lühem. Maratoni läbimiseks kulutavad tipud pisut üle kahe tunni, 50 kilomeetri läbimise aeg jääb parimatel kolme poole ja nelja tunni vahele. Seega viibib tippkäija oma jooksjast kolleegiga võrreldes rajal keskeltläbi poolteist tundi kauem. Pikem distants ja selle läbimiseks kuluv aeg kompenseerib jooksu suhteliselt suurema intensiivsuse. Seega võib öelda, et füüsilise pingutuse osas on alad enam-vähem võrreldavad.

Psühholoogiliste parameetrite osas ületab käimine aga jooksu mäekõrguselt. Kui maratonijooksjad läbivad distantsi reeglina vaatamisväärsustest tulvil kauni suurlinna tänavatel, siis käijad peavad ala reeglitest tulenevalt tiirutama kohtunike valvsa pilgu all 1-2,5 kilomeetri pikkusel sirgel. Saades kolmelt kohtunikult hoiatuse, tuleb rajalt lahkuda. Need kaks aspekti asetavad võistluskäija psüühiliselt oluliselt raskemasse seisu- lõpetamine ei sõltu ainult sinust, oma sõna on öelda ka igat sammu kullipilgul jälgivatel kohtunikel. Viiekümne kilomeetri distantsil piisab diskvalifitseerimiseks vaid ühest tehniliselt kehvasti käidud kilomeetrist! Seda magusam on aga õnnetunne kui kadalipust pääsenuna finišijoon ületatud saab! Lõigu kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi võistlusega kaasnev psüühiline pinge on mõlemal alal suur, lisandub käimises sellele veel hirm diskvalifitseerimise ees.

Kolmas oluline parameeter on tehnika. Hea tehnika on mõlemal spordialal ülimalt oluline, kuid erinevalt jooksust on käimisdistantsi lõpetamine kehva tehnikaga väga keeruline- enamjaolt ei lase kohtunikud sel juhtuda. Samal ajal võib jooksja kasvõi roomates finišeerida. Meenutame, et möödundaastasel SEB Tallinna Maratonil läbis üks mees distantsi koguni tagurpidi joostes! Kuna võistluskäimine ei ole oma struktuurilt kaugeltki nii loomulik liikumisviis kui jooksmine, nõuab korrektse tehnika hoidmine palju energiat. Just seetõttu on ajalised vahed ka tippude seas teinekord väga suured! Seda tõendab veenvalt ka fakt, et möödunud Moskva maailmameistrivõistluste A-norm erines B-normatiivist kogunisti neljateist minuti võrra!

Kokkuvõtteks võib öelda, et mõlemad distantsid on füüsiliselt äärmiselt kurnavad, kuid käimises tuleb ülima väsimuse foonil hoida veel ka korrektset tehnikat! Sellele faktile tuginedes julgengi väita, et 50 kilomeetri käimisest raskemat ala kergejõustikuprogrammis pole! Seega austagem maratonimehi, kuid ärgem unustagem ka käijaid!

Eesti võistluskäijate hooajalõpp

Peale juuli lõpus toimunud Eesti staadionikäimise meistrivõistluseid, laiutab kohalikus võistluskalendris 1,5 kuu pikkune auk. Kahju, et keegi peale Toomas Rosenbergi ja Endel Susi pole võimelised (või piisavalt motiveeritud?) ühtegi jõukatsumist korraldama! Kuna kellegil meie tippudest pole rahalisi võimalusi välismaal võistlemiseks, tuleb kannatlikult oodata 14. septembrit, mil osa paremikust stardib Tukumsis (LAT) LAT-LTU-EST-FIN-SWE-NOR-DEN maavõistlusel, kus meestel kavas 20 ja naistel 10 km. 

Kindlasti on stardis meie esinumber Lauri Lelumees, kes aga tippvormi selleks ajaks enam tõenäoliselt ei ajasta. Juulikuine supervorm jäi võistluste puudumise tõttu realiseerimata, seetõttu keskendub Lauri hoopis maratonijooksule, üritades 8. septembril SEB Tallinna Maratonil isiklikku rekordit. Käimise seisukohast on sellest tuline kahju, aga mis sa teed kui sobilikke võistlusi pole raha puudusel kuskilt võtta! 

Ka Ainar Veskus ja Artjom Djatšuk tegelevad hetkel jooksmisega, osaledes Narvas toimunud Eesti poolmaratoni meistrivõistlustel. Vähemalt ühte neist sooviks näha Tukumsis Eestit esindamas . Kas aga ja kumba neist, on hetkel küsimärgi all, sest mõlemad valmistuvad kaks nädalat hiljem peetavateks Eesti 50 km meistrivõistlusteks. Hetkel ei ole veel teada, kas mehed riskivad 2 nädalat enne kurnavat 50 km distantsi end 20 km-s proovile panna. Sama käib ka Virgo Adusoo kohta, kes soovib kindlasti oma 50 km marki parandada, tema otsus koondisega liitumise osas on samuti veel teadmata.

Mina keskendun kindlalt 50 km meistrivõistlustele ja 2 nädalat enne starti riske 20 km-s võistlustulle asuda ei võta. Oleks võistlus kasvõi nädal varem toimunud, asuksin kutse korral hea meelega starti- tegemist on siiski väga huvitava ja meie tasemele hästi sobiva jõukatsumisega. Järgmisel aastal tuleks kalendrit koostades jälgida, et need kaks võistlust teineteisele liiga lähedale ei satuks!

Naiste tase on Maarika Taukuli eemalejäämise tõttu väga nõrk. Erilist vahet, kes maavõistlusel Eesti eest stardijoonele asub ei ole- viimasest kohast pole mingi valemiga pääsu!

Loodetavasti hoiavad aga Lauri Lelumees ja Ainar Veskus Eesti lippu kõrgel! Teoreetiline võimalus Taani alistamiseks on olemas, teiste koondiste edestamine tundub hetkel utoopiline.

Jõudu-jaksu kõigile lõpuponnistusteks!

Adidas avas esinduskaupluse

Täna avati Rocca al Mare Kaubanduseksuses Adidase esinduskauplus. Kutse saanuna, käisime vennaga kaupa kohapeal kaemas.

Ürituse avas tuld sülgava püstolipauguga Adidase turundusjuht Evelin Pae. Pakuti suupisteid ja jooki, kohal olid kuulsad sportlased ning treenerid. Publiku seas viibisid Andres Oper, Marko Kristal, Roman Fosti, õed Luiged koos treener Harry Lembergiga, Egle-Eller Nabi, Riina Suhhotskaja, Urmo Raiend jpt.

Avapidu kulmineerus trendika moeshowga, mille kujundajaks Karolin Kuusik.

Oli igati tore ja meeleolukas lõunane happening! Jõudu ja müügiedu Adidasele!

Euroopa ja Maailma Karikavõistlused

Margus Luik:

2001 EK Dudince (SVK)- 20 km, 63. koht

2002 MK Torino (ITA)- DQ

2003 EK Cheboksary (RUS)- 20 km, 52. koht

2004 MK Naumburg (GER)- DNS (toidumürgitus)

2005 EK Miskolc (HUN)- 20 km, 47. koht

2006 MK La Coruna (ESP)- 20 km, 87. koht

2007 EK Leamington Spa (UK)- DQ

2008-MK Cheboksary (RUS)- vigastatud

2009-EK Metz (FRA)- vigastatud

2010-MK Chihuahua (MEX)- ei osalenud raha puudusel

2011- EK Olhao (POR)- 50 km, 29. koht (Eesti käimisajaloo kõrgeim koht)

2012- MK Saransk (RUS)- 50 km, 71. koht (Eesti käimisajaloo kõrgeim koht)

2013- EK Dudince (SVK)- DQ

Eesti mesitrivõistlused

Täna toimusid Kadrioru staadionil Eesti kergejõustiku meistrivõistlused. Teise päeva avaalana olid kavas käimisdistantsid.

Kuuma ilma trotsides, rivistusid kõigepealt stardijoonele naised 10 000 meetri käijad. Tõele au andes, olid pooled neljast startinust veel tüdrukuohtu.

Liidriohjad haaras kohe algusest Margarita Kozlova Sillamäe Kalevist, liikudes paarisrakendina klubikaaslase Anastassija Ponomarenkoga. Veidi maad tagapool järgnesid samuti koostööd tegevad Anna Kukankova KJK Atleetikast ja Anneli Aru Läänemaa KJK-st. Kuigi distantsi keskel oli kohtades ja omavahelises paremusjärjestuses väikeseid muutuseid, lõpetati sarnases järjestuses alustatuga.

Oma esimese täiskasvanute meistritiitli võitnud Margarita Kozlova võiduaeg oli 1:02.43,16, hõbeda saanud Ponomarenko kattis 10 000 meetrit 1:02.48,69ga. Pronksile tulnud Kukankova läbis võistlusmaa 1:03.11,24ga. Veteransportlane Anneli Aru lõpetas neljandana ajaga 1:03.56,69. 

Võib öelda, et oli suhteliselt tasavägine heitlus, mille tase tiitlikaitsja Maarika Taukuli eemalejäämise tõttu ei olnud just kõige kõrgem, aga tüdrukud on veel noored ja usina treenimise korral on tugevad tulemused tulevikus kindlasti võimalikud!

Meeste  20 000 meetris haaras koheselt liidriohjad Lauri Lelumees (Bruno Junk Käimisklubi), jäädes juhtpositsioonile distantsi lõpuni, korvates möödunudaastase diskvalifitseerimise meistritiitliga. Lauri sõnul olid tingimused rasked. See väljendus ka lõppresultaadis-meister läbis 50 staadioniringi 1:38.35,99ga. Lelumehe sõnul jäi sisse ka pisukene varu-mitme ringiga juhtides ning rekordgraafikust maas olles, ei suutnud mees kõike välja panna. Nagu sel hooajal tavaks, tegi Lauri tehnilise poole pealt taas ilusa etteaste, piirdudes vaid ühe märkusega. Ühtlasi oli Lelumees kogu võistluspäeva vanim Eesti meister!

Ise liikusin Lelumehest 50-60 meetri kaugusel, vedades kaasas Ainar Veskust. Paraku lõppes võistlus minu jaoks üsna kiirelt. Sain käia vaid 30 minutit kui tuli kolme hoiatuse tõttu rajalt lahkuda. Ei tea, kas tegemist oli kokkusattumusega või oli mu tehnika just sel momendil kõige kehvem, kuid korjasin kaks hoiatust ühe ringiga, just samal hetkel, mil reporter Timo Tarve mikrofoni kaudu teada andis, et medali võitmise korral saab minust meistrivõistluste  ajaloo edukaim käija. Tahaks siiski uskuda, et tegu oli minu kehvapoolse tehnika, mitte kohtunike vandenõuga, mida paljud publiku seast tõenäoliseks pidasid. Vandenõuteooriaid võib välja mõelda igasuguseid, lõppkokkuvõttes tuleb ikkagi vaadata peeglisse ja tõdeda, et kuigi kogu jõust üritades, ei suutnud ma seekord kohtunike silmis määrustepäraselt liikuda.

Minu tuules käinud Ainar Veskus Sillamäe Kalevist sai aga tänu sellele Virgo  Adusoo (EMÜ SK) ees soliidse edumaa. Vaatamata asjaolule, et Virgo liikus lõpuosas tunduvalt kiiremini, suutis Veskus siiski vahet hoida, lõpetades teise koha ja 1:47.03,81ga.

Möödundaastasele hõbemedalimehele Adusoole tagas pronksmedali 1:47,21,74. Kuna Ainar oli lõpukilomeetritel täiesti tühi, pääses ta Virgo käest tõenäoliselt üle noatera!

Neljandana lõpetas teine Sillamäe-Kalevi esindaja Artjom Djatšuk, saades kirja isiklikku rekordit tähistava aja 1:49.08,42.

Õnne-austust võitjatele! Suur tänu toetajatele- Ija, ema, isa, Lauri, Reelika ja Tarmo, kes kõik spetsiaalselt minu pärast Tallinna sõitsid. Väga kurb, et valmistasin Teile pettumuse, järgmine kord teen paremini!

Minu jaoks oli tulemus pettumus, aga pikemas perspektiivis tegi see veelgi näljasemaks. Iga ebaõnnestumine on hea õppetund, muutes üha tugevamaks. Allpool on video, mida soovitan kõigil sõna-sõnalt lõpuni kuulata!

Meistrivõistluste eel...

Pühapäeval selgitatakse Kadrioru staadionil välja Eesti käimismeistrid 10 000 ja 20 000 meetri distantsil. Osavõtt meistrivõistlustest jääb seekord napiks- stardiprotokollis on neli naist ja viis meest!

Kuna tiitlikaitsja Maarika Taukulit esikohta kaitsmas pole, konkureerivad 10 000 meetri distantsil kuldmedalile Margarita Kozlova, Anastasia Ponomarenko ja Anna Kukankova. Anneli Aru on küll ülikogenud sportlane, aga noorte neidude kiirus tundub olevat juba nii hea, et medali võitmine kipub raskeks minema. Suurimad võimalused esmakordselt meistriks tulla näivad olevat Kozloval, kuid ka Ponomarenko šansid ei ole olematud.

Meeste 20 000 meetri distantsil on konkurents pisut tihedam. Peafavoriidina stardib ülikogenud 35-aastane Lauri Lelumees, kes sel aastal tõusnud väga heasse vormi ning saavutanud tehnilise kindluse. Viimasel etteastel enne meistrikaid, läbis Lauri Alytuses 20 km 1:31,43ga, mis on mehe parim tulemus väljaspool kodukamarat. Koos lõigutrenni tehes, oli Lelumehe minek võimas!

Ise olen viimased kuus nädalat saanud samuti korralikult harjutada ja loodan näidata head aega. Tiitlikaitsjana üritan kindlasti kasvõi natukenegi Lauri võidukäiku raskendada.

Juuli alguses tegin 50 km meistrivõistlusi silmas pidades kaks pikka otsa (35 ja 40 km), kiirust lihvisin koos Lelumehega, paugutadest nädalast-nädalasse 5x2, 6x2 ja 7x2 km.

Möödundaastase hõbemedaliomanikuna asetab jala stardijoonele Virgo Adusoo, kes kindlasti soovib ka sellelt jõukatsumiselt autasuga lahkuda. Selleks on tal vaja alistada edukat come-back-i tegev Ainar Veskus.

Ainar on viimasel ajal uuesti harjutama hakanud, treenides töö kõrvalt neljal päeval nädalas. Loodetavasti on noormees tõusnud vormi, mis lubaks üritada isiklikku rekordit! Nädal tagasi Valmieras toimunud Balti matšil käis Ainar 10 000 meetrit 48 minuti sisse.

Artjom Djatšuk sai juunis töö tõttu vähe treenida, aga juulikuus lubas usinam olla. Saame näha, kas lubadusest on kinni peetud! Nende ridade kirjutamise ajal, rassib Artjom vanemate suvilas läbisegi tööd ja trenni tehes.

Kohti ei hakka siinkohal targu prognoosima, sest käimises võib liider vahetuda ka lõpusirgel...

Naised alustavad kell 13.45, mehed jätkavad 15.00.

Kohtumiseni Kadriorus!

Minu treeningpõhimõtted

Oma 22-aastase käimiskarjääri jooksul olen päevast-päeva järginud allolevaid põhimõtteid. Noorena veidi vähem, vanuse suurenedes üha rohkem. Loodetavasti annab siit üht-teist üle võtta ka Sinul!

Kõik põhimõtted on kohandatud amatöörsportlase staatusega, arvestades asjaolu, et väga suure osa päevasest energiakogusest kulub spordi kõrval töökohustuste täitmiseks.

• Prioriteedid paika: 1. Tervis ja isiklik heaolu 2. Perekond 3. Sport 4. Töö 5. Vaba aeg

•  Põhitreening on päeva tähtsaim osa, mille alguseni tuleb energiat kulutada minimaalselt ehk toimida säästurežiimil nii tööl kui eraelus.

• Võtmetreeningud tuleb päevaplaanis tõsta kõrgemale töö- ja perekondlikest kohustustest.

• Enne võistluseid ja võtmetreeninguid tuleb loobuda meelelahutustest, mis võivad pingutuse kvaliteeti vähendada- perekondlikud väljasõidud, sünnipäevad, saunaõhtud sõpradega, peod jne

• Mõtteis olgu sport esikohal! Tööl olles vasardagu peas juhtmõte- nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik!

• Vähene vaba aeg, mis jääb üle perekonnast, spordist ja tööst, tuleks pühendada puhkusele!

• Ülimalt oluline on leida oma edu valem, õige vahekord töö, perekonna, spordi ja puhkuse vahel!

• Kriitilise tähtususega on uni ja taastavad protseduurid- minimaalselt 8 tundi und + 1 kord nädalas massaaži. Nädalavahetustel tuleks magada pikemalt, äratuskella kasutamata (ärkad siis kui ärkad).

• Vähemalt kaks nädalat enne võistluseid väldi pidutsemist ja alkoholi!

• Sportlane ollakse 24/7- kõik tegevused tuleb sooritada seda silmas pidades!

• Päeva täpne ja õige planeerimine on ülimalt oluline- plaaniväliseid tegevusi tuleks võimaluse korral vältida!

• Kõik eesmärgid peavad olema väga selgelt mõtestatud ja põhjendatud- iga treeningu alguses peab olema selge, millist eesmärki tänane pingutus täidab.

• Pikaajalised eesmärgid peavad olema piisavalt ambitsioonikad, enda jaoks väga selgelt lahti mõtestatud ja kogu aeg silme ees!

• Kõik negatiivsed mõtted tuleb koheselt pöörata positiivseiks! See eeldab väga häid vaimseid võimeid, mis on edu saavutamiseks pea sama olulised kui füüsiline võimekus.

• Kõigis võtmevaldkondades peaks valitsema kord ja tasakaal.

• Tegevus peab pakkuma rõõmu!

Eesti vanuseklasside (B;A;J;N) käimise MV

Reedel 26. juunil peeti Võru staadionil Eesti vanuseklasside meistrivõistlused. Start anti tavatult hilja, kell 20.00, mis aga osutus õigeks otsuseks, kuna päeval päikese käes küündis temperatuur 30 soojapügalani.Õhtuks olid tingimused aga juba igati head.

Parimaid tulemusi näitasid B-klassi noored sportlased. Tütarlaste B-klassi 3000 m käimise esikoha pärast käis äge võitlus, terve tee koos käinud Anastassija Ponomarenko ja Anastasija Skatško pakkusid võistluse haaravaima lõpuduelli- enamuse ajast vedanud pisike Skatško JK Tempost kaotas endast pea jagu pikemale ja kaks aastat vanemale Anastassija Ponomarenkole Kalev Sillamäe KJK-st vaid 9 sajandikuga! Ajad vastavalt 17.12,19 ja 17.12,28.

Kogu võistlusõhtu parimat tulemust näitas B-klassi noormees Ruslan Seratšov JK Tempost, läbides 5000 m distantsi 25.33,30ga ning edestas kaks aastat vanemat teise koha omanikku Ilja Volosatovit pea kolme ja poole minutiga!

Kokku osales nelja vanuseklassi peale 17 noorsportlast 5 klubist. Oma esindustega olid väljas JK Tempo, Läänemaa KJK, KJK Kalev-Sillamäe, NPSK Narvic ja SK Leksi 44.

Tulemused