Hooaja kaks põhilist vundamendiladumiskuud on nüüdseks selja taga ja nendega koos ka üks järjekordne aasta minu karjääris.
Vaatamata sellele, et saan iga aastaga vanemaks, muutub minu füüsis aasta-aastalt aina paremaks. Loodetavasti olen kuue aasta pärast oma võimete tipul ja suudan kogu tehtud töö ka võistlustel realiseerida. Seniks tuleb päev-päeva järel higi valada ja ennast piitsutada, mis ei ole sugugi nii suur piin kui teile tunduda võib kallid sõbrad. See on selline mõnus masohistlik sõltuvus.
Nüüd siis lähemalt möödunud kuudel tehtust. Novembri võtsin esialgu mõõduka optimismiga, kogudes 500 treeningkilomeetrit. Ilmataat toetas minu ettevõtmist ja lund kaela ei saatnud. Head olud valitsesid ka detsembri alguspäevil, kuu lõpus oli aga tõsiseid raskuseid kvaliteetsete treeningute sooritamisega-pahkluudeni lumes sumpamine meenutas pigem mõnd polaarekspeditsiooni.
Detsembris läks üldse olukord kergelt käest ära, sattusime Lelumehega hoogu ja pea iga vaba hetk võis meid tänavatel treenimas kohata.
Minu tüüpiline päev detsembrikuus nägi välja järgmine:
7.00 äratus
8.00- 10.40 kool
10.45-12.30 trenn
12.40-13.30 kool
14.00-15.00 uni
15.45-17.45 lasteaed
18.30-20.45 trenn
21.00-23.00 vaba aeg
23.00 magama
Kohati jäi mulje, et eraelu ei eksisteerigi ja kui aus olla, siis pole mul seda juba mõnda aega olnudki, loodetavasti on uuel aastal põhjust pisut ka muule elule keskendumiseks!
Kuna saan üle kolme aasta jälle valudeta treenida, siis olen otsustanud võtta igat päeva kui viimast. Õhtuti pean suutma tõdeda, et kasutasin aega maksimumilähedaselt! Minu töö viljakusest annab märku tõik, et olen kaalu pea 1,5 kg võrra langetanud, hetkel näitab mõõdik 65,5 kg.
Nii lendasid pikad ja pimedad talveööd linnutiivuil ja märkamatult ongi kätte jõudnud aasta viimased päevad.
Detsembris kogusin rekordilised 610 treeningkilomeetrit. Näit oleks võinud ka suurem olla kui kerge külmetushaigus poleks organismi laastama asunud. Paar päeva jooksis vett nii ninast kui silmist, kolm päeva pole korralikult välja magada saanud. Ka pulss on tõusnud ja iga hommik algab trennipohmakaga, mis on üllatavalt sarnane alkoholi omaga! Viimati puhkasin 30 päeva tagasi, hetkel on viimane aeg pidurit tõmmata. Organismi piire kombates, olen endale pisut liiga teinud, seetõttu otsustasin aastavahetusel kaks päeva puhata.
Suur töö on tehtud ja paari päeva pärast uus tsükkel algamas.
Iial ei peatu ei-ei...
Alati Teie,
Margus
