Kiirkäimise kuldne kolmik!

Järgmise aasta mais Venemaal Saranskis toimuvateks maailma karikavõistlusteks käimises on Eestil välja panna kuldne kolmik:

Naiste 20 km- Eesti meister Maarika Taukul!

Meeste 20 km-Eesti meister Lauri Lelumees!

Meeste 50 km-Eesti meister Margus Luik!

Hoiame lippu kõrgel!

Mõttevarmu...

Järjekordne hooaeg on möödunud, aga soovitud tulemust 50 km distantsil pole sündinud. Viimane arenguhüpe sel distantsil toimus 2007. aastal, mil õnnestus isiklikku rekordit parandada koguni 7 minutiga! Arvestades asjaolu, et rekord sündis rebenenud meniskivalu trotsides on tagantjärgi vaadates tegemist väikese imega.


Viimastel aastatel pole aeg paranenud. Tõsi, mitmel korral on alt vedanud ilm. Võistelda on tulnud nii 8-kraadises jaheduses kui 30 soojapügalaga leitsakus. Viimati tuli trotsida lausa tormi mõõtu välja andnud tuulepuhanguid. Samas on olnud ka soodsaid tingimusi, erinevatel põhjustel pole soovitud resultaati aga tulnud.


Lisaks ilmastikuoludele olen teinud vigu tempo valikus, alustades mõnel korral liiga bravuurikalt.


Üht-teist on jäänud ka ebasobiva konkurentsi taha. Nimelt olen pea kõigil jõukatsumistel pidanud liikuma uhkes üksinduses-kord on vastased liiga tugevad, kord jälle nõrgad. Minu masti meestega on kohtutud liiga harva! Hea näide on tuua isikliku rekordi püstitamise aastast, kus õnnestus pool maad lõunanaabri Grigorjevsi tempos liikuda. Selline konkurents aitab püsida õiges tempos ja säilitada motivatsiooni kogu distantsi lõpuni! Üksi käies annad juba alateadlikult mingi protsendipunkti võrra tempos järele.


Mingil määral on tulemustele jälje jätnud ka halvad võistlusrajad. Küll on trass määrustevastaselt liiga järskude pööretega, küll liiga tõusuderohke. Tihtilugu on tulnud võistelda lubatud 2,5 km ringi asemel näiteks 1 km rajal. See tähendab automaatselt poole rohkem pöördeid ja tempomuutuseid. Halva raja taha ei saa muidugi täielikult pugeda, kuna enamus kordadel olen isiklikust rekordist siiski päris kaugele jäänud- ebakavaliteetne rada on tulemust mõjutanud võibolla 4-5 minuti jagu...


Kõige suurem põhjus peitub siiski minus eneses-tõenäoliselt on ettevalmistuses tehtud vigu. Olen asja peale mõelnud ja jõudnud alljärgnevate järeldusteni:


1. Selleks, et rekordi püstitamine ei oleks loteriivõit, tuleb oluliselt tõsta mahtu. Oma töökoormust arvesse võttes, pean absoluutseks maksimumiks läbida aastas praeguse 5000-5300 km asemel 6000 km.


2. Pikad, 40 km otsad peavad saama rutiiniks. Keha tuleb viia seisundisse, kus 40-45 km on tavaline iganädalane koormus. Palju mängib siinkohal rolli meie karm talv-möödunud hooajal polnud füüsiliselt võimalik üle 30 km lumes sumbata! Seega sõltub talvise mahutreeningu kvaliteet oluliselt ilmast!


3. Oluline on veelgi suurendada pikkade tempotreeningute arvu-40/45 km treeningud võistluskiiruse lähedases tempos on võtmetähtsusega vormile viimase lihvi andmisel.


4. Absoluutkiiruse osas on piisav reserv olemas ja lõigutreeninguid tuleks jätkata samas mahus. Minu 20 km rekord eeldaks pisut paremat 50 km marki, seega on probleem pigem kiiruslikus vastupidavuses kui puhtas kiiruses.


5. Oluliselt rohkem tuleb tähtsustada jõu- ning tehnikaharjutusi!


6. Tõenäoliselt tuleks vähendada ettevalmistusperioodi treeningute arvu, tehes kahe lühikese harjutuskorra asemel ühe pika ja korraliku! Siin tuleb läbi vaadata töögraafik ja treeningkoormused tööplaanidega kooskõlla viia.


7. Töö kõrvalt harjutava sportlase edu valemiks on kolme põhilise aspekti: suhted-töö-sport oskuslik sobitamine ühtseks tervikuks. Kui õnnestub leida sobiv valem, ei tohiks ka edu ennast kaua oodata lasta...


Uute ideedega tulevikku vaadates...


alati Teie,

Margus

Võit viiekümnes!

Võitlus vastutuulega- nii võiks kahe sõnaga kokku võtta täna Valgas Pedeli jõe ääres toimunud Eesti maantekäimise meistrivõistlused. Tegemist ei olnud lihtsalt vastutuulega vaid kohati lausa maru mõõtu välja andnud puhangutega. Tuul oli nii kõva, et rebis maast lahti suure riietumistelgi!

Juba kohale jõudes oli selge, et sellise maruga isiklikku ei püüa, sellegipoolest ei tahtnud enne starti alla anda ja alustasin rekordtempos. Üsna pea sai aga selgeks, et looduse vastu ei saa-peale 15. kilomeetrit tuli leppida tõsiasjaga, et tänane kujuneb võitluseks iseendaga, eesmärgiga lõpetada ja kaitsta meistritiitlit.

Vahed olid suured ja lõviosa distantsist tuli rühkida üksinda. Suutsin kogu aja hoida enam-vähem normaalset liikumissagedust, tempo hoidmisest ei tulnud muidugi midagi välja-liikumiskiirus langes tugevate tuulte rüpes vaikselt aga kindlalt. Protokolli märgiti 4:45.17.

Tegemist oli tõepoolest ühe raskeima 50 km võistlusega minu elus! Väga keeruline oli end vastutuules liigutada, samas sain väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks! Kahju ainult, et see aasta jäi hea vorm loodusjõudude tõttu realiseerimata.

Teise koha võitis mõneti üllatuslikult supersoorituse teinud Virgo Adusoo, läbides esmakordselt elus 50 km, aega kulus selleks 5:09.05. Kolmas koht oli veelgi üllatuslikum-pronksi võttis vanameister Ants Palmar! Lauri Lelumees ja Rein Sumberg pidid erinevatel põhjustel distantsi pooleli jätma.

Naiste 20 km distantsil võttis teenitud võidu meie kindel esinumber Maarika Taukul ajaga 2:03.11. Maarika ihkas aega alla kahe tunni, kuid nagu kõigile sai saatuslikuks tugev tuul. Tõenäoliselt olnuks aeg alla kahe tunni igati jõukohane ja järgmisel aastal toimuvatel maailma karikavõistlustel on see aeg kindlasti vaid vormistamise küsimus! Kahvatumat karva medalid jagasid omavahel Kaidi Kori ja Anneli Aru. Tublid tüdrukud, et sellise ilmaga lõpuni vastu pidasid!

Miinimumeesmärk sai täidetud ja meistrikuld kaitstud. Nüüd pean paar nädalat teenitud puhkust ja seejärel alustan ettevalmistust uueks aastaks.

Tuulest viidud...

alati Teie

Margus

Viiekümneks valmis!

Tänasest jääb Valgas aset leidvate 50 km käimise meistrivõistlusteni 10 päeva. Kerges vihmasajus sai sooritatud viimane tempotreening- 4x3 km.


Etteasteks valmistudes on pikkade otsadena läbitud 6x25 km, 9x30km, 4x35 km, 3x40 km, 1x45km ja 2x50 km.


Absoluutkiiruse poolest olen pisut kehvem kui möödunud aastal, kuid piisav kiiruslik reserv 50 km tarvis peaks olemas olema.


Jõudumööda on suurendatud jõuharjutuste osakaalu, sama võib öelda ka tehnikadrillide kohta. Nüüd mil põhitöö tehtud ja aeg värskust koguma hakata, suureneb oluliselt tehnikaharjutuste osakaal.


Nagu ülalpool mainitud, algab tänasest kergemate treeningute periood. Katsun ilusti välja puhata, toonust hoida ning vaimuvärskust koguda.


Päev varem sõidan Valka kohale. Toomas Rosenberg organiseeris mulle öömaja uhkes ja õdusas "Metsise" hotellis. Sealt jääb võistlusrajani vaid 300 meetrit!


Vormile viimast lihvi andes...


alati Teie

Margus

Jõudumööda jõudu...

Aasta-aastalt olen jõuharjutuste osakaalu treeningutes suurendanud. Samas tuleb tõdeda, et maailma tippudega võrreldes on arenguruumi veel korralikult!



Pean jõuharjutusi eriti tähtsaks 50 km distantsil kus nelja tunni vältel tuleb säilitada korrektne tehnika ja korralik sammusagedus.




Paaril viimasel aastal olen talvisel ettevalmistusperioodil rohkem mässanud jõusaalis, tehes 15-minutilisi ringtreeninguid. Programmis on kõhu, selja ja õlavöötme harjutused, raskuseks 15 kg ketas. Treening koosneb kolmest ringist, igaühes 4-5 harjutust. Vormi timmimine on kiire ja intensiivne, puhkepausid harjutuste vahel puuduvad. Jõutreeningute arv nädalas 2-3.




Suvisel võistlushooajal muutuvad harjutused erialasteks, lisaraskusi ei kasuta. Treeningul läbin vaid ühe ringi, tehes igat harjutust 100 korda. Jõutreeningutele pühendan võistlusperioodil 2 päeva nädalas.




Kaks nädalat enne tähtsaid võistluseid loobun lõtvuse saavutamiseks jõuharjutustest täielikult.


Töö kõrvalt treenides on kilomeetrite kogumise taustal jõuharjutustele väga raske aega leida, hea planeerimise korral on see siiski võimalik.



Optimaalsete jõunäitajate saavutamiseks tuleks praegused 15-minutilised setid 45-minutilisteks timmida. Kindlasti tuleks suurendada jalgade toonust tõstvate jõuharjutuste hulka. Talvised treeningud lumes on ühtlasi ka jõutreeningute eest, siiski tuleks juurde panna sammhüppeid ja poolkükke kangiga, seda eriti kevadel!



Aasta-aastalt üritan jõule pühendatud minuteid suurendada ja mõne hooaja pärast ei jää jõu taha enam midagi!


Jõudu-jaksu soovides,


alati Teie,


Margus