Kuldne sügis

Laupäeval toimusid Haapsalus Eesti maanteekäimise meistrivõistlused. Külma ilma kiuste oli stardis medalikomplekti jagu naiskäijaid ja neli maratonimeest.

Endel Susi poolt läbi viidud võistlus oli hästi korraldatud- mängis muusika, püsti oli pandud stardikoridor ja kommentaatoriks kutsutud oma ala tippmees Timo Tarve.

Võisteldi Paralepa parkmetsa 500-meetrisel sirgel. Sooja oli napid 10 kraadi, lisaks puhus üsnagi kõle sügistuul.

Esimesed 5 km tulid väga kergelt, ka 10ne peal pidin end vägisi tagasi hoidma. Peale seda hakkas rekordgraafikus püsimine üha rohkem resurssi nõudma. Poole maa peale jõudsin 2:10ga, mis tähendanuks lõppaega 4:20-4:25 kanti. Paraku tuimestas külm ilm jalad peale 30ndat kilomeetrit korralikult ära. Puiste jäsemetega pusides libises rekordgraafik tasapisi käeulatusest välja. Suur roll tempolangusel oli ka konkurentsi puudusel- kui edestad hõbemedalimeest tunni ajaga, siis paratamatult jääb üht-teist sisse.

Enesetunne oli aga kogu distantsi vältel väga hea- nii kerget ja tehniliselt hästi õnnestunud käimismaratoni pole ma karjääri jooksul kogenud. Ühtlane tihe samm ja hea rütm säilisid kogu distantsi vältel, väga suuri ja järske ärakukkumisi ei esinenud. Kui alustatud sai 5.00-5.07 tempos, siis distantsi keskmiseks kujunes 5.21/km kohta. Üheteistkümnes järjestikune meistritiitel tuli ajaga 4:27.19.

Teisel kohal käinud möödunudaastane hõbemedalimees Virgo Adusoo diskvalifitsseriti juba võistluse algfaasis. Tavaliselt hea tehnikaga käival spordimehel lõi välja vana vigastus, mis ei lubanud põlve korralikult sirutada ja nii tuli üsna kiiresti rajaserva astuda.

Peale Virgo diskvalifitseerimist jäime kilomeetreid mõõtma kolmekesi- mina ja kaks Sillamäe poissi. Teisel kohal käinud Ainar Veskus võistles tublisti ja lõpetas ajaga 5:26.45. Arvestades, et nädal tagasi oli Ainar võistelnud Lätis 20 km võistlustel ja kolm nädalat varem läbinud Tallinnas maratonidistantsi, oli minu silmis tegemist väikese üllatusega. Kartsin, et noormees ei suuda sellises seisus distantsi lõpetada, kuid noormees näitas sisu!

Väikese pettumuse valmistas kolmanda koha saanud Artjom Djatšuk, kellelt ootasin enamat. Samas võiks anda noormehe eriauhinna vapruse eest- lõpukilomeetritel tuli treeneritel Artjommi kõvasti masseerida ja motiveerida. Iga samm oli põrulikult raske. Vahepeal seistes, siis kükitades jätkas Djatšuk teekonda, kuni finišeeris lõpuks 6:26.05ga, tasuks Eesti meistrivõistluste pronksmedal.

Naiste 20 km-s võttis kindla võidu Margarita Kozlova (KJK Kalev-Sillamäe), ajaga 2:06.40.  Teine oli KJK Atleetika esindaja Anna Kukankova (2:12.04) ja kolmas kodurajal võistelnud Anneli Aru (Läänemaa KJK), ajaga 2:18.04.

Samas toimusid ka Läänemaa lahtised käimismeistrivõistlused, kus 20 km distantsil näitas korralikku minekut Lauri Lelumees (Bruno Junk KK), kulutades distantsi läbimiseks 1:31.38. Heal tasemel oli ka kohalik tulevikulootus Ruslan Sergatšov (JK Tempo), saades debüütvõistlusel kirja isiklikku rekordit tähistava 1:49.16 ning püstitades sellega Läänemaa tipptulemuse poiste C-, B- ja A-vanuseklassis.

Naiste 10 km distantsil tuli Läänemaa meistriks nooruke Anastasija Skatsko, resultaadiga 59.05. Saavutatu on ühtlasi Läänemaa C-klassi tipptulemus.

Oli igati tore ja meeleolukas võistlus, mida varjutas pisut külm ja tuuline ilm. Kõik ülejäänu oli aga super!

Minu tänusõnad lähevad kõigile vapratele, kes olid valimis laupäeva hommikul seitse tundi metsas külmetama, et medalinõudlejad omavahel

sotid selgeks saaksid.

Eriti suur tänu võistluste peakorraldajale Endel Susile!

Lõppu väike videoklipp isalt-emalt, kes kogu distantsi vältel mulle kaasa elasid:

Laupäeval selguvad maanteekäimise meistrid

Laupäeval, 28. septembril toimuvad Haapsalus Paralepas Eesti meistrivõistlused maantekäimises. Traditsiooniliselt on naistel kavas 20 ja meestel 50 km.

Osalejate read jäävad sellel aastal üsna napiks. Naiste 20 km-s  asub stardijoonele täpselt medalikomplekti jagu sportlasi, meeste distantsil peab üks võhmamees aurahast ilma jääma.

Naiste esikoha pärast asuvad omavahel konkureerima Anna Kukankova (KJK Atleetika) ja Margarita Kozlova (KJK Kalev-Sillamäe). Alahinnata ei tohiks ka kodurajal võistleva Anneli Aru (Läänemaa KJK) võimalusi. Kes kolmikust aga tegelikult võitjana väljub, näitab võistlus. Eelpoolkirjeldatutest võistles viimati Kozlova, kes osales möödunud nädalavahetusel Lätis Tukumsis toiminud Läti-Leedu-Eesti-Rootsi maavõistlusel, saavutades 10 km käimises 7. koha, ajaga 1:01.57. Tema kaks konkurenti said viimati võistluskoormust juulis toimunud 10 km meistrivõistlustel.

Meeste käimismaratonil asuvad tiitlikaitsja Margus Luige (Bruno Junk KK) kõrval medaleid jagama möödunudaastane hõbemedalimees Virgo Adusoo (EMÜ SK) ning KJK Kalev-Sillamäe noormehed Ainar Veskus ja Artjom Djatšuk.

Luik on suvised tervisemured seljatanud ja viimased kolm kuud korralikult treenida saanud. Adusoo ettevalmistus sai väikese tagasilöögi kehvade verenäitude tõttu, nüüdseks on olukord paranenud ja mees lootusrikkalt startijate nimekirjas.

Noored mehed (Veskus ja Djatšuk) on suureks küsimärgiks. Ainar jooksis 8. septembril maratoni ja võistles möödunud nädalavahetusel Tukumsis 20 km võistlustel. Eile oli noormehe seisund veel kehvapoolne, massööri hinnangul on lihas väga puine ja organismis esineb ilmselgeid ülepingutuse märke. Näis, kas allesjäänud päevadega on võimalik midagi päästa. 

Artjom osales samuti Tukumsi võistlustel, kulutades 20 km läbimiseks üle kahe tunni. Selline aeg erilist optimismi ei sisenda. Teadmata ebaõnnestumise põhjuseid, loodaks siiski noormehelt sitket võistlemist. Erinevalt Ainarist, on Artjomil õnnestunud ühel korral 50 km lõpetada. Seega tuleb põnev duell, kus kummalgi omad trumbid- Ainaril võimed ja Artjomil kogemus.

Lisaaladena on kavas naiste 10 ja meeste 20 km võistlus. Säravamate nimedena asuvad starti ala valitseja Lauri Lelumees ning noor tulevikulootus, sel distantsil debüüti tegev Ruslan Sergatšov. Mõlemad tegid tubli etteaste Tukumsis- Lelumees oli 20 km-s kuues, ajaga 1:34.21 (2 nädalat peale jooksumaratoni), Sergatšov parandas isiklikku 10 km distantsil, lõpetades 52.52ga.

Ees seisab põnev nädalavahetus, kus pannakse punkt pikale käimishooajale.

Lauri Lelumees: Eesti esinemisest Eesti-Läti-Leedu-Rootsi-Norra maavõistlustel maalilises Tukumsis

Juba teist korda on ka Eesti kaasatud sellesse kõrgetasemelisse võistlusesse, kust puudusid vaid mõned Leedu ja Norra tipud.

Muidu oldi esindatud pigem parimas rivistuses. Kõige rohkem võistlejaid oli meil välja panna meeste 20 km-s: Ainar Veskus, Artjom Djatsuk ja mina.

Kuna maratonist oli möödas nii minul kui Ainaril vaid 2 nädalat, siis ei osanud ajalist eesmärki enne võistlust püsitada. Siiski oli üldisem eesmärk olemas: aeg alla 1:35.

Alustasin 4:40 tempos ning seejärel õnnestus suhteliselt stabiilselt hoida km aegu 4:40 ja 4:45 vahel. Kindlasti pani oma pitseri väga paljude kurvidega, tõusude ja langustega ning kohati munakivisillutisega 1 km ring.

10 km vaheaeg oli mõni sekund alla 47 minuti. Teine pool püsis praktiliselt sama, kuid koha poolest tõusin pidevalt jõudes lõpuks finišisse kuuendana ajaga 1:34.21. Finišis oli energiat ülegi! Järjekordselt õnnestus distants läbida tehniliselt stiilipuhtalt.

Ka seekord õnnestus edestada läti noort proffi Edgars Gjaci ning palju ei jäänud puudu ka Gennadi Kozlovskist Leedust (aeg 1:32). Kaksikvõit läks rootsi – ajaga  1:24.55 pani võistluse kinni P. Karlström. Teine koht kuulus Ibanezile ajaga 1:26.56 ning kolmas

oli enda kohta tagasihoidliku ajaga läti olümpiamees Arnis Rumbenieks – 1:31.06-ga. Meie II ešeloni meestel seekord õiget minekut polnud. Ainar võitles kõhuhädadega ning oli finišis veidi alla 2 tunnise ajaga, Artjomil läks aeg üle 2 tunni.

See näitab, et meeste treeningud on olnud lünklikud.

Juunioride hulgast võib esile tuua Ruslan Sergatsovi, kes tegi uue isikliku rekordi ajaga 52.52 ning edestas endast oluliselt vanemaid käijaid.

Meie naiste ja naisjuunioride esitus jäi lahjaks, platseeruti viimastele kohtadele. Tippnaistest oli puudu võistluskäimisest jooksmisesse üle minev Anita Kazemaka Lätist, Virbalyte Leedust jne.

Võistluse võitis Agnese Pastare Lätist.

Üldarvestuses oli Eesti neljas, edestades Norrat. Tõele au andes oli Norra esindatud vaid ühe tugeva mehega 20 km-s (Haukanes), kuid eks neil on naiste käimine nõrgal tasemel.

Sügisene Tukums oli veidi vaikne, kuid see eest paitasid silma mõned puitarhitektuuri šedöövrid – autentsed nikerdistega puitmajakesed, mis ehitatud eelmise sajandi alguses.

Oli tore võistlus, võistkonnast puudu vaid Margus. Edu Sulle 50 km-ks! Ise piirdun järgmine nädal Paralepas 20 km-ga, üritades hooajale väärilist punkti panna.

Viis võtmetrenni viiekümneks

Juuli lõpus peetus Eesti 20 km meistrivõistluste järel seadsin sihiku sügisesteks 50 km meistrivõistlusteks, mis leiavad aset 28. septembril Haapsalus Paralepa parkmetsas. 

August ja pool septembrit on kulgenud 50 km rütmis. Tänasega saavad põhitreeningud tehtud ning ees seisab kaks nädalat kerget tiksumist.

Treeningmenüü on peamiselt koosnenud viiest võtmetreeningust, mille vahel taastavad otsad. Alljärgnevalt väike kokkuvõte igast valdkonnast.

Lühikesed lõigud olid mõeldud kiirusreservi kasvatamiseks. Tehnika ja lõpukiiruse tarvis tegin mõned korrad 5x100m, pikemad pingutused toimusid rütmis 6x1 (4.26-4.30/km) ja 4x2 (4.43/km).

Pikad lõigud sai tehtud 50 km võistlustempo (5.10/km) lähedases tsoonis. Kavas olid treeningud stiilis 2x6 (5.05/km), 2x6+2 (5.01-5.07/km) ja 3x6 (5.05-5.08). Lõikude eesmärgiks oli eelkõige võistluskiiruse tunnetamine ja tehnika kohendamine sellele vastavaks.

Tempotreeninguid sai kahe kuu jooksul läbi viidud kolm. Kõik väga nõudlikud ja ülimalt hästi õnnestunud. Läbitud sai 15 km (5.05/km), 20 km (5.05/km) ning lõpetuseks, kaks nädalat enne starti, 30 km (5.32/km). Viimatimainitud treeningul oli minek imeline, pidin end igaks juhuks tagasi hoidma! Lisaks sai tehtud mõned fartleki sarnased tõusutreeningud stiilis 15x200m mäkke, kogupikkusega 11-14 km.

Pikad otsad said tehtud juba talvel, kuid spetsiaalettevalmistust meistrivõistlusteks alustasin juunis. Suvekuudel läbitud seeria: 25-30-35-40-40-40 km. Tempo osas hoidsin tagasi, tehes kiiremaid liigutusi viimasel viiel kilomeetril. Tavapärasest aeglasem tempo oli tingitud fookuse muutusest- selle aasta ettevalmistusskeemis keskendusin kiirusliku vastupidavuse arendamisele lõikude ja tempotreeningute kaudu. Pikki ja aeglaseid otsi on karjääri jooksul piisavalt tehtud.

Jõu- ja tehnikatreeninguid tegin sõna otseses mõttes jõudumööda. Täpselt nii palju kui töö ja põhitreeningute kõrvalt energiat üle jäi. Samas on miinimumprogramm mõlema osas täidetud. Viimasel kahel nädalal loobun jõutreeningutest sootuks ja põhitähelepanu koondub tehnikale. See on nõrk koht, kuid võrreldes suviste meistrivõistlustega, mis lõppesid diskvalifitseerimisega, peaks olukord selles vallas parem olema.

Loodetavasti suudan võistlusteks kõik viis "kodarat" enam-vähem ühepikkuseks kujundada, et "ratas" võimalikult sujuvalt veerema saada.

Töö vilju on kõigil (kaasa arvatud minul endal) võimalik näha 28. septembril Haapsalus. Start 50 km meistrivõistlustele antakse Fra Mare Thalasso Spa vahetus läheduses kell 11.00. Võistlus on pealtvaatajatele hästi jälgitav, kuna 50 km läbitakse 500-meetrisel sirgel.

Kuldest sügist soovides

Margus

Lauri Lelumees SEB Tallinna Maratonil

Pärast juulikuist edukat esinemist 20 km käimise Eesti meistrivõistlustel haigutas käimise võistluskalendris päris suur auk – ca 2 kuud. Kui aprillist-juunini on võistlusi pea igal nädalavahetusel, siis miskipärast ei ole kodukamaral piisavalt võimekaid mehi, kes võtaksid enda kanda võistluse korraldamise sel perioodil, kus meie sportlaste võimekus aasta lõikes on kõige suurem – augustis ja septembri alguses. Sellele eelnevalt on saadud vähemalt 3 kuud lumevabalt harjutada ning palju võisteldes jõutud tippvormi. Käimises parim vorm sellel aastal oli mul ilmselt juuni lõpus/juuli alguses kui 2 km lõike sai trennis käidud stabiilselt ca 4.20 tempos. Eesti meistrivõistlused staadionil suvises leitsakus ja hõredas konkurentsis ei ole seni veel andnud põhjust tulemustega rahul olla.

Eelnevast tulenevalt sai tehtud impulsiivne otsus võistelda septembri alguses Tallina Maratonil ning läbida distants joostes. Sportlasele pakub rahuldust tehtud töö vormistamine tulemuseks, asjaolude sunnil tuleb kohaneda.

Enne käimise juurde jõudmist oli 10-21 km distantsil võistlemine minu jaoks igapäevane. Elu debüütmaratoni tegin 1995ndal aastal kui olin alles 17a, kuid tahe jooksmise kuninglikul distantsil võistelda suur. Maraton oli toona Eestis oluliselt vähepopulaarsem kui praegu ning Rakveres toimunud võistlusel võistlejaid võib-olla 30 ringis. Joosti 17 km ringil ning teeniduspunkte oli iga ringi kohta üks! Võrrelgem tänasega!

Alustasin toona ca 4’ tempos ning suutsin seda hoida 28km-ni, siis läks väga raskeks ning kilomeetrid 35-40 läbisin lihtsalt kõndides. Vähese kogemuse tõttu ei kujutanud toona ette, et juba paarisminutilisest käimisest võistluse sellises faasis piisab, et reielihased kangestuksid ning jooksmine muutuks põrgulikult valusaks. Vaatamata sellele polnud tulemus debüüdi kohta sugugi halb, 3:09.57. Ootused muidugi olid kõrgemad.

Käesoleval aastal plaanisin siis oma teist jooksumaratoni. Ettevalmistus jäi küll suhteliselt lühikeseks, seetõttu otsustasin teha vaid kõige olulisemad treeningud. Läbisin nädalavahetuseti vastavalt 34, 32, 30 ja 26 km ca 4.04-4.25 tempos, seega kiiremini kui tavaliselt soovitatakse, kuid tuleb arvestada, et lõike ma ei jooksnud üldse. Tugevamatest treeningutest säilitasin ka käimise tempotreeningu.  

Pühapäevasel Tallinna Maratonil võtsin sihikule 4’ tempo, mis oleks tähendanud ca 2:49 lõpuaega. Ilm oli stardis 13c ja finišis 20c. Suhteliselt tuulevaikne, kannatas vajadusel ka grupist eraldi tööd teha.

Kuigi algus oli veidi liiga kiire, suutsin 4’ tempot hoida kuni 35 km-ni.  Ametlikud vaheajad – 10km-39.36; 21km-1:23.44, 30km-1:58.54. Viimase 7 km langes tempo 2’ jagu.

Arvan, et paar minutit jäi veel varu, sest päris „veri ninast välja võistlusega“ polnud minu jaoks tegemist. Viimased kilomeetrid kellegagi otseselt võidu enam ei jooksnud. Pigem oli eesmärk mingitki tempot säilitada ja nö ära kannatada jalgadesse mitme tunni jooksul kogunenud väsimus.

Lõppajaks fikseeriti – 2:51.07 (4.03 keskmine tempo). Üldarvestuses 28. Koht, EMV arvestuses 10. koht. Võib rahul olla kui käija jooksjate hulgas meistrivõistluste arvestuses kümendaks pressib!

Tegemist oli väga hea korraldusega võistlusega ning ka ilm soosis sportlasi, ideaalis oleks võinud ju paar kraadi jahedam olla. Tahtsin viimased 100m läbida käies. 60m seda ka tegin, kuid kiirelt lähenev Leedu jooksja sundis mindki uuesti jooksmisele üle minema. Lõpusirgel kaotamine oleks au pihta käinud.

Kiirkäimise komponendid

Et ratas korralikult veereks, peavad kõik kodarad ühepikkused olema, vastasel korral hakkab see loperdama. Nii peavad ka võistluskäimises kõik komponendid võrdsel tasemel asetsema.

Kehalised võimed- nii vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus kui ka koordinatsioon peavad olema head. Vastupidavus tagab ühtlaselt tugeva tempo kogu distantsi vältel, jõud kindlustab võimsa ja tehniliselt stabiilse sammu, kiirus teeb mõõdukas tempos liikumise lihtsamaks ning kindlustab tugeva lõpuspurdi. Painduvus ja koordinatsioon tagavad ökonoomse liikumise.

Psüühilised võimed- tugev psüühika on hea resultaadi saavutamiseks ülimalt vajalik. Oskus end enne starti sobilikult häälestada on sama tähtis kui võistlus ise. Vale mindsetiga starti minnes oled juba ette kaotanud! Suurimad nõuded psüühikale esitabki stardieelne olukord, võistluste käigus ei ole pinged enam kaugeltki nii suured, kuigi ka seal tuleb säilitada külm pea ja kõrge eneseusk! 

Ka võistlusjärgne situatsioon on ülimalt oluline. Sõltumata lõppresultaadist, peab igat tulemit võtma kui õppetundi. Ebaõnnestunud võistlus on parim õppetund ja peab tekitama hasardi järgmine kord paremini teha!

Taktikaline võimekus võib küll olla osaks psüühikast, kuid väärib siiski eraldi välja toomist. Selle oskuse lihvimine võtab aega ja tuleb kogemustega. Oluline on õppida enda ja teiste vigadest ning suutlikus teha sõltuvalt võistlussituatsioonist kiireid otsuseid. Taktikaline mõtlemine eeldab oma võimete täpset tundmist ja olukorra muutumisel kiiret reageerimist.

Teadlikkus ala iseärasustest omab kriitilist rolli lõppresultaadi saavutamisel. Mida üksikasjalikum on sportlase teadlikus oma distsipliinist, seda paremat tulemust võib loota. Siia alla käib kõik- ketsipaelte sidumisest ala ajaloo tundimseni.

Juhul kui mõni komponentidest on oluliselt nõrgem kui teised, muutub hea resultaadi saavutamine ülimalt keeruliseks. Võistluskäija peab püüdlema täiuslikkuse poole kõigis valdkondades, tagades ratta võimalikult korrapärase veeremise!

Hoogu juurde!