Värske isana Harku järve jooksul

Täna tegin esimese stardi uues rollis - 17. mail sai minust isa! Tunne on ülimalt õnnelik ja uhke! Sportliku poole pealt olen rahul, et parimad spordimeheaastad sai veedetud ainult endale elades. Hetkel ei suuda küll ette kujutada, kuidas on lapse kõrvalt võimalik tõsiselt sporti teha! Tippsportlastel peab olema väga suur ego, et jätta vastsündinu maha ja minna laagrisse. Eks edu ühes valdkonnas tuleb alati teise arvelt. Tõenäoliselt ei oleks mina seda suutnud, aga nagu öeldud, parimad spordimeheaastad sain elada vaid spordile, nüüd on aeg pühenduda järeltulija kasvatamisele.

Vaatamata vähesele uneajale, mis lapse kõrvalt tegutsedes paratamatu, ei ole võistlemiskihk mind jätnud. Seoses elu suursündmusega on treeningud küll tahaplaanile jäänud - viimase kahe nädala jooksul sai läbitud vaid pisut üle 40 kilomeetri. Ega väikemehe kasvatamine ning kolmel töökohal töötamine (ka nädalavahetuseti) ole sportlikus plaanis arengut tagav tegevus, aga nagu juba eelmistes postitustes mainisin, 36aastaselt spordis suuri sihte üldjuhul enam ei seata. Olen valdavas osas kõik võimetekohase saavutanud! 

Asja juurde tulles, täna siis 45. jooks ümber Harku järve. Otsustasin osaleda, kuna treenin sealkandis sagedasti. Meie korter jääb stardikoridorist täpselt 1 km kaugusele. Seega tõmbasin dressi selga ja jooksin soojenduseks võistluspaika. Saime väikevennaga kokku, tegime mõned kiirendused ja starti. Rada kulges valdavas enamuses asfaltil. Alustasin 105. positsioonilt ning asusin tasapisi vastaseid neelama. Tunne oli kogu 6,8 kilomeetrise distantsi vältel üldjoontes hea ning vaatamata sellele, et pole kunagi erialaseid jooksutreeninguid teinud, õnnestus enamikest osalejatest kiirem olla. Kokkuvõttes 31. koht 859 osaleja konkurentsis, ajaga 24.33,6.

Stardi eesmärk oli organism tühjaks tõmmata ja see sai täidetud. Plaan näeb nädalas ette kaks kõva treeningut. Esmaspäeval läbisin tempokalt käies 5 km 24.58ga, soovides teada oma hetkeseisu. Täna siis kiire jooksuots juurde. Loodetavasti saan nüüd uuesti hoo üles! Järgmine käimisvõistlus on alles 17. juulil, mil Kadriorg tervitab Eesti meistrivõistlustel osalevaid sportlaseid. Kavas on 10 000 meetrit. Seniks teen jõudumööda trenni ja ehk mahutan veel mõne rahvajooksu plaanidesse.

TULEMUSED 

Lauri Lelumees: Eesti võitis käimise maavõistluse Rootsi ja Leedu ees

Nädalavahetusel peeti Rootsi väikelinnas Tibros juba traditsiooniliseks saanud Rootsi ja Balti riikide maavõistlus.

Kahjuks ei osalenud seekord Läti. Samas oli võistluste tase igati kõrge, Rootsi mehed olid väljas kahe tugeva olümpiasportlasega.

Eesti trumbiks oli ühtlane esinemine nii täiskasvanute kui noorte arvestuses ning punkte võtsime igalt alalt. Olime väljas 8 sportlasega, igal alal läksid 2 riigi esindajat arvesse.

Rootslaste kohtunikebrigaadi täiendas teenekas käimiskohtunik Mart Järviste ning treenerina oli toetamas Aleksandr Hvorõhh.

Meeste 10 km käimises olid individuaalselt 2 paremat oodatult rootslased, samas kui Lauri Lelumees ja Virgo Adusoo näitasid korralikku kiirust ja püstitasid hooaja tippmargid.

Juunioride 5 km distantsil ei olnud vastast kiirelt arenevalt tulevikulootusele Ruslan Sergatšjovile, tema tegi uue isikliku rekordi, samuti nagu ka Pavljuk.

Naistest liikus kõige võimsamalt distantsi alguses riskeerivalt ja piiripealse tehnikaga liikunud rootslanna Monica Svensson. Edasi oli juba Eesti pidu. Enamus distantsist paarisrakendina liikunud Anna Tipukinast ja Anna Kukankovast jäi omavahelises heitluses lõpuks peale esimene. Mõlemad parandasid tublisti oma isiklikke rekordeid.

Heameel on tõdeda, et ka naisjuunioride hulgas on Eestil tugevat järelkasvu. Vastavalt kolmanda ja neljanda koha punktid võtsid leedukate järel Lada Rosljakova ja Ekaterina Mirotvortseva.

Kokkuvõttes sai Eesti 35 punkti, Rootsi 25 punkti ja Leedu 19 punkti. Võistluste korraldus oli ladus, rootslased said organisatoorse poolega hästi hakkama.

Sellisel tasemel võistlused on kindlasti noortele Eesti kergejõustiklastele tugevaks stiimuliks. Ainult kodukamaral võisteldes ja treenides maailma tippu ei jõuta.

Võistluste uhke võidukarikas leiab omale koha Eesti Kergejõustikuliidus.

Lauri Lelumehe kommentaar:

Enda võistlustulemusega jään rahule, minek oli juba hoopis parem kui 2 nädalat tagasi Maailma Karikavõistlustel. Tempotunnetus oli hea ning km läbisin vahemikus 4.28-4.37. 5 km vaheaeg oli 22.53.

Võistlemise tegi raskemaks mõõdukas tuul, mis tempot mõnevõrra hakkis. Vastutuuleots nõudis kõvasti lisaenergiat. Aeg oleks võinud ilmselt veelgi parem olla, kui oleks olnud otsest konkurenti kellega koos vaheldumisi tempot teha.

Seekord pidin 90% distantsist üksi käima, esimesel kilomeetril püsis tuules veel Ruslan, kelle tehnika oli alguses liialt riskeeriv ning kohe esimese ringiga kogus ta kaks hoiatust.

Minu viimased võtmetreeningud sujusid hästi ning olen järjepidevalt ka tehnikaharjutusi teinud, seetõttu kohtunikelt liigselt tähelepanu ei pälvinud. Temperatuur võistluste ajal oli ca 15-16 kraadi, mis oli väga sobiv.

TULEMUSED 

Lauri Lelumehe ülevaade käimise võistkondlikest maailma karikavõistlustest

Eesti koondis osales seekordsetel karikavõistlustel Roomas 2 liikmelisena. Noortest 16 aastane tulevikulootus Ruslan Sergatsjov ning meestest mina, kel vanust turjal 38 aastat. Võistkonna esindajaks oli Toomas Rosenberg.

Kahjuks ei ole meil hetkel naiste ega neidude arvestuses sedavõrd võimekat käijat, kes suudaks läbida 20 km alla 1:50 või 10 km alla 52 minuti. See võiks olla miinimumtase, mida näidates ei peaks suurkonkurentsis piinlikkust tundma.  

Ruslanil oli kindlasti suurvõistluste atmosfääri ja kogemuste hankimise eesmärgil tulevikku vaatavalt kasulik ennast sellises konkurentsis ja mitu aastat vanematega proovile panna. Eesmärgiks oli poisil ei rohkem ega vähem kui isiklik rekord.

Mina lootsin olla kiirem kui eelmisel aastal, treeningute põhjal võis seda eeldada.

Suurvõistluste hierarhias on tegemist kohe pärast olümpiamänge ja maailmameistrivõistlusi olulisuselt kolmanda võistlusega. Võistlejate tase on sama, mis OMil ja MMil. Lähetatakse vaid parimad ning võib vaid ette kujutada kui suur on konkurents pääsemaks Hiina, Jaapani, Korea, Mehhiko, Hispaania, Peruu või mõne muu suure ja tugeva käimisriigi koondisesse. Kokku oli võistlustel üle 400 võistleja, lisaks taustajõud.

Ukraina nt oli kohal 37-liikmelise delegatsiooniga. Võistlejad, arstid, füsioterapeudid ning treeneriteks tituleeritud omaaegsed suurnimed, kes valdavalt tiitlivõistlustelt kamaluga medaleid võitnud. Arvestades, et riigi idaosas käib sõda, oli see hämmastav.

Enamike riikidega võrreldes on meie võimalused amatöörlikud.

 Rooma lendasime neljapäeval pärast tööpäeva lõppu kahe lennuga, jõudes üsna kurnatuna hotelli öösel kell 12, Eesti aja järgi kell 1 järgmisel päeval.

Hotellikompleks Sheraton oli korralik, paiknedes lennujaamast ca 20 km kaugusel, kesklinn ja võistluspaik kuulsa Rooma Keisririigi aegse Colosseumi läheduses jäid omakorda ca 15 km kaugusele. Korraldajad olid transpordiküsimuse lahendanud paljude transfeerbussidega. Korraldusega said itaallased küllaltki hästi hakkama, söögimenüü hotellis oleks võinud olla küll mõnevõrra vaheldusrikkam. Põhirõhk oli pastal väikeste variatsioonidega.

 Reedene päev kulus asjaajamisele, võistluseelsele soojendusele ja lennureisist puhkamisele.  

Soojendusel suutsin GPSiga mõõdetult läbida 1 km 90% pingutusega 4.33-ga. Enesetunne oli keskmine, mingil määral oli lennureis veel jalgades.

Laupäeva hommikul startisid Toomas ja Ruslan võistlustele. U-20 noormeeste start oli hommikul kell 10.30. Mina jäin hotelli energiat säästma, pigem oleksin ka eelistanud hommikust stardiaega.

Võistluste ajaks oli õhutemperatuu roninud ca 22c peale, väljas siras päike.

Ruslani võistlus õnnestus võrdlemisi hästi. 1km pikkusel Colosseumi lähedases pargis väljamõõdetud rajal suutis ta distantsi läbida 1 hoiatusega, tasuks isiklik rekord 48.00 ning 50. koht.

Distantsi võitis hiinlane Jun Zhang ajaga 40.23. See on väga kõva tulemus ka meeste klassis. Naiste sama distantsi võitis samuti hiinlanna 45.25-ga.

Minu start oli 16.30. Buss hotellist hakkas liikuma juba kell 14. Võistlukohta sõit ning stardieelsed protseduurid on üsnagi venivad.

Võimas tunne oli stardipaugu ootuses seista kõrvuti 124 sportlase hulgas, kes nii tuntud kui eksootilistest riikidest ootasid kannatamatult luba mitme aasta jooksul tehtud töö realiseerimiseks.

Võistlejaid oli 2 korda rohkem kui Euroopa karikavõistlustel.

Ise lootsin omas tempos, ehk ca 4.45 kilomeetri peale, liikuma hakata. Esimese kilomeetri vaheaeg tuli 4.47, kuid seejärel ettenähtud graafikust enam kinni hoida ei suutnud, tempo vajus 5’ juurde ja hiljem veelgi aeglasemaks.

Ühelt poolt ca 23 kraadine lämbus, teisalt võis põhjuseks olla ka esmaspäevane tempotreening (tagantjärgi tark olles oleks võinud selle teha pühapäeval), igatahes puudus jalgadest teravus ja ka organismi energianivoo oli madal.

Olen seda mitmel aastal kogenud, et suvesoojas edukaks võistlemiseks on vaja paar võtmetrenni läbi viia samades tingimustes. Paraku saabus Eestisse soojus see aasta liiga hilja.

10 km vaheag oli üle 50 minuti ning edasi oli paras kannatamine. Kahjuks ei olnud võimalik ettevalmistusse planeerida eelnevalt 20 km võistlust. Seda pingutust treeningutega ei ole võimalik päriselt imiteerida.

Võistluste rada kulges pargis 2 km trassil. Kohati andsid kõrvetava päikese eest varju kaitsvad puud. Pealtvaatajaid oli küllaltki palju ning häälekalt elati kaasa kõigile. „Forssa!“ mis eesti keeles kõlab „edasi!“, kuulsin rahva seast hõigutavat.

Kannatajaid oli veelgi. Kui tipud liikusid omas rütmis ja tasemel, siis võistlejaterivi tagapool olid ameeriklased ja belglane. Lõpukilomeetritel õnnestus ühest ameeriklasest mööduda, mis natuke parandas haavatasaanud eneseuhkust.  

Kõik finišeerijad suunati finišeerides staadionile ning viimased meetrid läbiti aplodeerivate rahvamassi ees. Stopper sulgus ajal 1:44.12. Kahjuks on see viimaste aastate kehvim tagajärg. Sain 101. koha, peamiselt katkestajate ja diskvalifitseeritute arvelt.

Koore riisusid ka sellel distantsil hiinlased.

Meeste esikolmik:

1	Zhen WANG		CHN	1:19:22
2	Zelin CAI		CHN	1:19:34
3	Álvaro MARTÍN		ESP	1:19:36

Naiste võistlus toimus kohe järgnevalt. Ka siin jagati säravamad autasud hiinlaste vahel. Võidu võttis nõtke ja särava tehnikaga hiinlanna suurepärase ajaga. Kahe medalisti vahele pressis ennast mehhiklanna.

Naiste esikolmik:

1	Hong LIU	CHN	1:25:59
2	Maria Guadalupe GONZÁLEZ	MEX	1:26:17
3	Shenjie QIEYANG	CHN	1:26:49

Pühapäeval tekkis väike ajaline auk lühikeseks kultuuriprogrammiks. Kõige ahvatlevam näis külastada Vatikani. Seda me ka tegime. Muljet avaldas Püha Peetruse Basiilika, mis on Vatikanis Püha Peetruse väljakul asuv kirik.  
Suuruselt võiks kõik Tallinna kirikud hõlpsalt sinna sisse mahutada J Arhitektuurselt ja skulptuuride poolest on tegemist kahtlemata meistriteosega, mis vääris turvakontrollis ja sabas seismise aega sajaprotsendiliselt.

Seejärel elasime kaasa 50 km võistlusele, kus esimest korda said üldarvestuses osa võtta ka naised. Nii karmi väljakutse võttis vastu siiski vaid üks naine.

Võitmatuks osutus mitmekordne dopingupatune Alex Schwazer. Sellistele meestele ma ei plaksuta.

Hiinlaste võistlus ebaõnnestus totaalselt. Mitmed läbisid lõpus kilomeetreid pea 7 minuti tempos, väga-väga vaevaliselt..

Eks vale algtempo ja lämbe ilm nõudis oma, ka katkestajaid oli palju.

Meeste esikolmik:

1	Alex SCHWAZER	ITA	3:39:00
2	Jared TALLENT	AUS	3:42:36
3	Igor GLAVAN	UKR	3:44:02

Edasi vaatan optimistlikult tulevikkuv, võimalus vigade paranduseks avaneb 21. mail Rootsis Tibros toimuval maavõistlusel, kus ees ootab 20 km distants.

Kuld käimise karikavõistlustelt!

Eile saabus kauaoodatud päev, mil anti avapauk Eesti käimishooajale. Stardipüstol sähvatas käimise karikavõistluste raames esmakordselt Sillamäel. Kaunis mereäärses pargis oli maha mõõdetud korraliku kvaliteediga 500meetrine sirge. Hommikul Tallinnast startides näitas kraadiklaas 17 soojakraadi, kergelt tuulisel Sillamäe rannikul oli ilm paar kraadi jahedam.

Vaatamata sellele, et olime klubikaaslase Virgo Adusooga ainukesed eesti keelt kõnelevad sportlased, oli üritus meeleolukas ja hästi korraldatud! Muusika, Eesti parim kohtunikebrigaad, usinalt plaksutavad pealtvaatajad - kõik see kokku andis tõeliselt suurepärase ürituse mõõdu!  Vene inimesed on võrreldes eestlastega avatumad ja aupaklikumad ning kohtlesid käijaid suure respektiga!

10 km starti tulnud atleetide seas mulle tõsist vastast ei leidunud. Kohe alguses läksin võistlust juhtima, vahe kaasvõistlejatega kasvas iga kilomeetriga. Esimese poole nautisin mõõduvõttu, üritades käija tehniliselt puhtalt. Distantsi teisel poolel panin pisut tempot juurde, kindlustades võidukarika ilma ühegi hoiatuseta 47.49ga. Võita rajarekordi, tugeva aplausi ja kommentaator Peeter Randaru kiitvate sõnade taustal oli äraütlemata hea! Aeg paraku erilist rahuldust ei pakkunud. Treeningute põhjal oleksin oodanud tulemust alla 47 minuti. Tõsise konkurentsi puudus ja esimese poole liialt tagasihoidlik algus ei võimaldanud ajalist eesmärki täita. Samas oli tegemist alles hooaja avastardiga, küll järgmiseks korraks juba kiirust juurde tuleb! Pealegi, tõele au andes - ega aeg, nüüd kui vaid oma lõbuks käimist harrastan, enam erilist rolli mängigi. Pigem soovin oma viimasel hooajal võistlemist ja sellega kaasnevat melu lihtsalt nautida!

Teise koha kindlustas Bruno Junk käimisklubile 51.08ga Virgo Adusoo. Medalikolmiku lõpetas narvalane Igor Jakovlev, ajaga 51.45. 

Bruno Junk käimisklubi sai küll meeste 10 km distantsil kaksikvõidu, paraku puudusid meil noorteklassi esindajad. Nii jäime kuue klubi konkurentsis kokkuvõttes viiendaks. Käimise karikavõitjaks klubide arvestuses tuli KJK Kalev-Sillamäe.

Enne kojusõitu tegin väikese tiiru inimtühjas kuid päikeseliselt kaunis Sillamäe kesklinnas, nautides linnatreppidelt avanevat merevaadet ja üht kaunist kohalikku naisterahavast, kes end ilusa ilma auks kollastesse bikiinidesse riietatuna päikesevanne võttis. Tagasiteel õnnestus kõige krooniks näha veel teed ületavat rebasepoissi!

Meeleloluka päeva lõpetasin abikaasaga Õismäe tehistiigi ääres loojuva päikese saatel vahukoorega maasikaid nautides.  Tõe huvides tuleb mainida, et lisaks maasikatele läks kurgust alla ka üks 0,33l Saku Kuld.

TULEMUSED