Wednesday, December 31, 2014

Mini-Me 3D


Mõned nädalad tagasi teatati, et olen saanud loosivõidu, auhinnaks võimalus endast tasuta 3D kuju printida. See tehnoloogia on veel üsna uus, seega tuleb 15 cm kuju eest välja käia 150 eurot.  

Wolfprint3D-s asub Põhjamaade ning Baltikumi ainuke printer. Lähima sellelaadse masina leiab Londonist. Seega oli mul suur au enda minikoopia tasuta kätte saada. Kohapeal tehti 50 fotoaparaadiga ühisklõps ning pooleteise nädala pärast võis kujukesele järele minna. 

Põnev ja huvitav oli ennast kõrvalt vaadata! Ma ei teadnudki, et mu nina külgvaates niivõrd pikk ja terav on! Igatahes väga tore kingitus, mida aastate pärast
võib-olla väikese õllekõhuga tagantjärele imetleda!

Sunday, November 2, 2014

Jooks lahkunud kanaarilinnu mälestuseks

Reedel, kaks päeva enne hingedepäeva, lendas taevastele jahimaadele mu ämma kanaarilind Vassili. Kurvaks teeb teadmine, et see juhtus vaid kaks päeva pärast peremehe puhkusereisile minekut. Mind oli jäetud tema valvuriks. Vaatasin, et linnukesel on halb. Tavapärase oksal siristamise asemel istus vaene Vasja puuri põhjas ja hingeldas. Lootsin, et ehk läheb linnukesel paremaks. Vahepeal ta isegi lendas pisut, käis joomas. Järgmise päeva õhtul, töölt naastes, polnud olukord paranenud. Linnuke lahkus minu silme all. Vähemasti polnud ta mineku hetkel üksi...

Nüüd valdab mind rahutus - äkki oleksin saanud teda päästa? Oleks pidanud puuri haarama ja veterinaari juurde kihutama? Vasja oli 8-aastane, küllaltki eakas, aga äkki oleks arstid suutnud teda aidata? Paraku olin hiljaks jäänud...

Laupäevase Nõmme-Harku metsajooksu tegin mõttes Vassili mälestuseks. Ühtlasi tahtsin testida, milline on hetkeseis möödunud aastaga võrreldes. Peale 20. septembril toimunud 50 km meistrivõistluseid, olen nädalas 30-40 km sörkinud ja jõudu teinud. Paar korda jooksin lõunapausidel Lelumehega 14 km. 

Nõmme-Harku metsajooks ei ole lihtsate killast - 15 km tõuse ja languseid. Kohe jooksu alguses pannakse võimed kolme mõrvarliku tõusunukiga proovile. Neist üle saanuna, ootavad ees lõputud ning psühholoogiliselt rasked sirged. Võib öelda, et tegemist on jooksuga, mis nõuab kogu vaimse ning füüsilise arsenali mängu panekut. Masohistlik nauding kui nii võib väljenduda.

Lõpetasin möödunud aastaga võrreldes 25 sekundit tagapool. Aeg 58.13 andis 66 jooksumehe seas 11. koha. Arvestades vähest treeningpraktikat, võib üldjoontes rahule jääda.

Väikevend Lauri tegi aga elu jooksu, saades 55.17ga teise koha! Isiklik rekord paranes rohkem kui minutiga. Lauri tegi sotid selgeks viimasel kilomeetril, mil tõusunukki võttes gaasi põhja lükkas ja Eesti jooksuparemikku kuuluva Jaanus Kallaste seljataha jättis! Suur osa Lauri hõbemedalist kuulus ka raja ääres valjuhäälselt kaasa elanud Lauri Lelumehele. Kogenud jooksumees ja käimismeister oli see, kes väikevennal tõusul rünnata soovitas. Lelumehel jätkus ergutussõnu mullegi. Mõnikümmend meetrit kõrval jooksnuna, tajus ta mu väsimust. Nähes, et ma polnud suuteline rääkima, patsutas sõber lihtsalt tunnustavalt õlale, ärgitades viimaseid tõuse täie jõuga võtma. Seda ma ka jõudumööda tegin, võitlesin lõpuni. Pisut kripeldama jääb, et ühe konkurendi pidin lõpukilomeetril siiski mööda laskma - jalad olid pehmed ja hing paelaga kaelas. 

Muremõtete ja ängi vastu aitab kõige paremini füüsiline pingutus. Tundsin vajadust end pildituks rabeleda. Suures osas ka õnnestus. Sinu mälestuseks Vasja - et su hing leiaks rahu ja veelgi parema paiga!

Thursday, October 9, 2014

Lauri Lelumees - hooaja kokkuvõte


Eelmise aasta novembrist kuni käesoleva aasta novembrini sai käies ja joostes kokku läbitud pea 4 tuhat kilomeetrit. Jah, tavainimese jaoks on seda mõõtmatult palju, kuid enda tugevamate aastatega võrreldes veerandi võrra vähem.

Kuna spordin töö ning ka kõikide muude eluliselt kaasnevate kohustuste kõrvalt, siis eriti just sellel hooajal kajastus see väiksemas treeningute mahus. Talvekuudel oli üle 100 kilomeetrise mahuga nädalaid vähe ning kehvem baasvastupidavus toob kaasa tavaliselt tulemuste ebastabiilsuse. Samuti on vormitipp laugem ja kestab vähem, sest aeroobne baas on ebapiisav. Treenituse mõju avaldub selgemalt ja vahetumalt just pikematel distantsidel – 20 km läbimine rahuldava resultaadiga eeldab mitmeid kurnavaid tempo ja lõigutreeninguid, kus ühest treeningust saadav koormus moodustab 70 - 90% võistluskoormusest. Selleks, et nii karme treeninguid taluda peab eelnevalt olema tehtud pikaajaliselt kestvaid ja suhteliselt madala intensiivsusega treeninguid.

Ka see aasta sai „maiuspaladena“ läbitud ühel treeningul 7x2 km võistluskiirusega ning 5x3 km võistluskiirusega, kuid võrreldes eelnevate aastatega ei suutnud saavutada keskmiseks kilomeetri läbimise kiiruseks 4.25-4.30, vaid pigem 4.35-4.40.

Kogenud sportlasena ei loonud endale seega ebareaalseid illusioone isiklike rekordite saavutamise võimalikkusest. Eks treeningud toovad vormi väga selgelt esile ning teatavate võtmetreeningute põhjal oskan juba küllalt täpselt ennustada potentsiaalset võistlusresultaati. Seda omakorda mõjutavad paljud faktorid – enesetunne, ilm, kohtunikud, rada jne, kuid tegelikkust ei saa eirata. Halb vorm rahuldavat tulemust ei anna.  

Eestis oli konkurents distantsidel 5-20 km hõre, kuid selle vaatamata on kohustus anda kõigil võistlustel maksimum. Ma ei ole poole tera mees. Võistlusprotokollide sirvimine ei näita alati närvi-, tahte- ja energiakulu. Ühelegi Eesti käijale ma ka sellel aastal vahetus konkurentsis ei kaotanud, seda asjaolu võib pidada oluliseks. Õnnestus võita kaks täiendavat meistritiitlit (5000m sisehallis ning 20 000m), samuti tulla Klubide Karikavõistluse võitjaks. Võistlesin kahel välisvõistlusel olles Alytuses 17. ja Valmieras 4.  

Järgmise hooaja eesmärgid on ambitsioonikad. Rahuldust pakuks vaid mõni isiklik rekord. 20 km ootaksin igal juhul aega alla 1:30, seda ka välisvõistlustel.

Eks areng eeldabki senisest suuremaid pingutusi ja ohvrite toomist, vigade analüüsi ja nende vältimist. Kogemused treeningute planeerimisel ja oma keha kuulamisel suurenevad iga aastaga, loodetavalt võimaldab see kompenseerida vanusega paratamatult kaasnevat taastumise aeglustumist. Järgmisel hooajal on loodetavalt võimalik osa võtta Euroopa Karikavõistlustest, mis taseme poolest on Eesti käijate praegune maksimum. See stiimul lisab kindlasti motivatsiooni ja treeningutele hoogu.

Käimisvõistlused- 2014   
     

AEG/
VÕISTLUS
TULEMUS
23. veebruar
Eesti talvised MV Tartu SH          
21.49,48 (4.22)
I koht
23. meistritiitel
12. aprill
Nõmme Maanteejooks 5km
17.17 (3.27) 12. koht

3. mai Klubide karika-võistlused Narvas 10 000 m
44.46,3 (4.29)
1. koht 13 startinu hulgast
17. mai L
Bruno Junki võistlused Valgas
10 000m
+ Rootsi-Läti-Leedu-Eesti käimise maavõistlus
45.31,8 (4.33) 6. koht 12 hulgas (eestlastest parim)
13. juuni R
Alytus
20 km
1:38.45 (4.57)
21. koht
12. juuli Läänemaa Lahtised MV 20 km
1:34.55 (4.45) 46.57/47.58
I koht
19. juuli
Balti matš 10 000m
46.22,47 (4.38)
IV koht
3. august
Eesti MV 20 000m Kadriorus
1:38.47,52 (4.56)
I koht
20. sept
Läänemaa lahtised MV
20 km

1:36.10 (4.49)

Friday, September 26, 2014

2014. a hooaja analüüs


Hooaja alguses tegin ülaloleva pildi, pannes selle oma arvuti ja telefoni desktopile. Sihtima peab maksimumi, seega otsustasin püüda nelja kulda. Täitsin eesmärgi poolenisti, tegelikult isegi rohkem, kuna kõige väärtuslikumad kullad õnnestus koju tuua. Tähtsaim neist oli kuldsõrmus, mis nüüdsest kaunistab mu paremat kätt ja meenutab, et olen abielus imelise inimesega kel nimeks Ija. Teine väärtuslik kuld tuli medali näol oma põhidistantsil 50 km-s mis tõstis mind ühtlasi Eesti meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks. 

Kui tiitlite osas läks kõik suurepäraselt, siis ajalised resultaadid jätsid soovida. Maadlesin terve hooaja terviseprobleemidega ning täiesti tervena ei õnnestunudki võistelda. Seetõttu kannatas tugevalt ka treeningmaht. Oktoobri lõpus lukku mineva makrotsükli kogumaht tuleb eelnevate aastatega 1000-1300 km võrra väiksem.Talvel jäi korralik põhi ladumata, tulekahju aitas kustutada vanemate kingitus Barcelona laagri näol. Jõulude ajal sai kevadehõngulises Kataloonia pealinnas nädalaga kogutud 142,6 km. Kevadel avanes tänu headele toetajatele ning osalisele omafinantseeringule võimalus treenida koos Lelumehega kaks nädalat Maltal. Seegi oli väga vajalik abi õhukese vundamendi tugevdamiseks. Positiivset indu andis juurde Adidase toetus varustuse näol.

Võistluseid kogunes hooaja jooksul kaheksa. Aasta algas veebruaris Eesti sisemeistrivõistlustega Tartus.  5000 meetri aeg 22.50,72 ei andnud kullavõimaluseks lootust, rahulduda tuli Lelumehe järel hõbedaga. 

Välishooaja avasin seekord kõrvalalal. Kuna aprillis Eestis ühtegi käimisvõistlust polnud, tuli organismi käimatõmbamiseks osa võtta jooksuvõistlusest. Nõmme mägise maanteejooksu 5 km (17.22) andsid igati positiivse emotsiooni ja korraliku koormuse. Esimene start käimises sai tehtud mai alguses klubide karikavõistlustel külmas ja tuulises Narvas. Pikkade liibuvatega võisteldes käisin tagantjärele vaadates hooaja parimad 10 000 m. Teine koht tuli ajaga 45.58,5. Kaks nädalat hiljem Bruno Junki mälestusvõistlustel Valgas olin iseenda hale vari, läbides 10 000 m 47.02,3-ga, olles rahvusvahelises konkurentsis seitsmes. 

Seejärel oli kord võtta vastu kõige väärtuslikum autasu - 7. juunil vahetasime Ijaga kuldsõrmuseid. Järgnes üheksa päeva paradiisi Türgi kuuma päiksese all. Mesinädalatel hoidsin toonust, kogudes 86,5 km. Kahjuks vigastasin nädala lõpus veepalli mängides roideid, mis pani treeningutele kolmeks nädalaks pitseri peale. 

Valu taandus imeväel päev enne Läänemaa lahtiseid meistrivõistluseid. 12. juuli hommikul oli hea minek, kaotasin Lelumehele 20 km-s vaid sekundiga. Aeg 1:34.56 paraku erilist rahulolu ei pakkunud kuid oli seisundit arvestades maksimum. Järgmisel nädalavahetusel esindasime Lauriga Eesti koondist Valmieras toimunud Balti matšil, paraku ilma erilise särata. Kaotasime mõlemad isiklikele kõvasti. Paar lõunanaabrit õnnestus siiski seljataha jätta. Tagasihoidlikud 10 000 m päädisid 47.13,14-ne ja viienda kohaga. Kaks nädalat hiljem oli taaskord võimalus kullajahti pidada. Paraku võimaluseks see ka jäi. Lelumehele kindlalt kaotades ja teisi samakindlalt võites ületasin lõpujoone teisena. Aeg valmistas järjekordselt suure pettumuse - 1:42.57,51 (20 000 m) pani häbenema ja kiirelt staadionilt lahkuma.

Augustikuu õnnestus küllaltki korralikult (527,9 km), kuid seegi ettevalmistus sai tehtud antibiootikumide pealt. 20. septembril aset leidnud hooaja põhivõistlusel võtsin 50 km-s kohustusliku kulla ajaga 4:28.53. Isiklikule rekordile tiksus kaotust küll üle kümne minuti, aga jällegi, arvestades põrgut millest läbi olin tulnud, tundus saavutus väikese eneseületamisena.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et oli kahetine aasta- õnnestus võita mõned tähtsad kuldsed autasud ning tõusta kõigi aegade edukaimaks käijaks. Füüsiline vorm seevastu oli tervisest tulenevate puudujääkide tõttu treeningmahus kesisevõitu. Viimased kaks aastat on olnud kui õudusunenägu. Hea meel, et hooajale möödunud nädalal joon alla tõmmatud sai!

Monday, September 22, 2014

Tõus meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks!

Möödunud laupäeval toimusid Haapsalus Eesti maanteekäimise meistrivõistlused. Imeilus suveilm 18-soojakraadi ning päikesepaistega tegi võistlemise igati nauditavaks. Kahju ainult, et konkurente nappis. Tegime 50 ringi 500-meetrisel sirgel. Esimesed kümme kilomeetrit kulgesid talutavalt, 20-ne peal aga hakkas väsimus endast märku andma. Nii varases faasis ei ole see tavaliselt hea märk. Sellegipoolest õnnestus korralikku rütmi hoida.Väikese üllatusena edestasin 25 km peal rekordgraafikut kahe minutiga (2:08), 30 km märki jõudes olin samuti veel rekordgraafikus, läbides vahefiniši 2:35-ga. See andis emotsionaalselt kõva laengu, mistõttu suutsin veel mõned kilomeetrid heas rütmis püsida. Käimismaratoni otsustavaks kohaks kujuneb tihtilugu 35. kilomeeter, kus kõvad mehed lõpuspurdiga alustavad ning nõrgemad kustuma hakkavad. Kuulusin seekord nõrgemate kilda- kuigi sammusagedus palju ei langenud, toimus siiski oluline tempomuutus. Eriti valusaks läks liikumine 45. kilomeetril. Just seal minetasin võimaluse püüda karjääri paremuselt teist tulemust (4:25). Tervisehädadest tulenenud väike treenitus andis lõpukilomeetritel endast jõuliselt märku! 

Vaatamata raskustele täitsin põhieesmärgi, tõustes Eesti meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks! Rekordiline 24. meistritiitel tuli ajaga 4:28.53. Kokku on mul nüüd auhinnakapis 46 meistrivõistluste medalit. Sellega möödusin pikka aega medalitabelit juhtinud Mart Järvistest. Au tuleb anda ka teisena lõpetanud vanameister Rein Sumbergile (5:56.07)!

Naiste 20 km võit läks Sillamäele. Võitis Angela Mandel uue Eesti B klassi tipptulemusega 1:59.23, millega ületas Ragle Raudsepale kuulunud margi 12,5 minutiga! Naiste esikolmikusse jõudnud püstitasid kõik isiklikud rekordid.

Läänemaa maanteekäimise meistrivõistlustel noortele käisid nii Ruslan Sergatšov kui ka Anastasia Skatško 10 km. Nende lõppajaks kujunes vastavalt 50.12 ja 57.57. Noorte 5 km distantsil võidutses Sergei Sannikov. Kõik ülalmainitud esindasid jooksuklubi Tempo. Tüdrukute 3 km võitis Eneken Vendel Läänemaa Kergejõustikuklubist.

Väljaspool arvestust peetud meeste 20 km distantsi võitis meie lühemate maade liider Lauri Lelumees Bruno Junk Käimisklubist. Konkurentsipuudus, pikale veninud hooaeg ning palju vaimuenergiat röövinud olmeprobleemid jätsid tulemusele oma jälje. Alavõit tuli 1:36.10-ga. Kui esimese 10 km vaheaeg andis veel lootust hooaja tippmargiks (47.08), siis võistluse teisel poolel langes kilomeetri keskmine tempo 4.40-lt 4.55 juurde. Lauri ise pidas kaks nädalat enne võistlust võimalikuks ka aega 1:33-1:34. Kuna viimased tõsised tempotreeningud läksid üle kivide-kändude, siis tuli ootusi kahjuks langetada. Siiski oleks patt olnud meie võistluskalendri hõredust arvestades võistlemisvõimalusest loobuda. Paralepa rada on Lelumehe sõnul küll osoonirikas ja võrdlemisi tuulevarjus, kuid asfaldi kvaliteet kehvapoolne. Raja keskel olev kõrgendik ning mitmed ebatasasused sunnivad parema trajektoori otsinguil lisameetreid läbima. Muidu hea asukohaga trass vajaks tema sõnul juba hädasti renoveerimist.

Thursday, September 11, 2014

Asine august!

Augustikuu pakkus pisukese üllatuse kui töökohustustest vabana sai läbitud 527 km. Hooaeg on kulgenud väga vaevaliselt, seda olulisem oli vahetult enne 50 km meistrivõistluseid pisutki mahtu koguda. Õnnestus teha päris korralik pikkade otsade seeria stiilis 30-35-40-46 km, lisaks veel kolm pool-pikka 20 km treeningut. Kiirusliku poole pealt sai läbitud üks 20 km võistlus keskmise tempoga 5.08 km kohta, pluss veel tempokad 10 ja 12 km. Puhast lõiku sai tehtud stiilis 6+3 km, 4x3 km, 3+3+2 km. Viimase lihvina sai septembri alguses läbitud tempokas 30 km, kerge lõik mahuga 3x2 km ning 2x20 km rahulikus tempos. Kõikidel kiirustreeningutel üritasin leida tempotunnetust, läbides kilomeetreid võistlustempo lähedaselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tulekahju on kustutatud ning 20. septembril Haapsalus Paralepa metsas toimuvatele Eesti maanteekäimise meistrivõistlustele võib minna pisut kergema südamega!

Saturday, August 30, 2014

Omapärane päev!

Täna oli ilus ja omapärane laupäev. Üle pika aja taevas säranud päike tegi trenni mineku lihtsaks, ees ootav rutiine 45 km ei tundunud samuti üleloomuliku pingutusena. 

Kuna mõelda oli palju, sattusin omas mullis olles erilisse kulgemise seisundisse. Kaunid ja tuttavad Haapsalu kodurajad libisesid märkamatult ning suurema vaevata jalge all. Kõik ümberringi oli kuldkollane ja udus. Väljusin transist alles vahetult koduukse ees kui pilk registreeris tuttava koha. Märkamatult olin selja taha jätnud 46 km ning veetnud imeilusa suveilma seltsis 5 tundi ja 35 minutit. Huvitav kuidas aeg kulgemise faasi sattudes lendab- viis tundi võib tunduda vaid hetkena...

P.S.- Nüüd, mõned tunnid hiljem, annab keha siiski märku, et midagi oleks nagu tehtud :)

Tuesday, August 5, 2014

Võtsin mis võtta andis ehk hõbe Eesti meistrivõistlustelt


3. augustil toimusid Tallinna Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Kuuma ilma kartuses tõsteti käimisalad võistluspäeva hommikusse. Ülejäänud distsipliinidega alustati alles õhtul. Tühjade tribüünide ees ootas 50 ringi 26-kraadises kuumuses. Kohal viibisid siiski ka mõned pealtvaatajad. Erilised tänusõnad lähevad siinkohal minu vanematele, kes valmistasid toreda üllatuse, saabudes varahommikuse bussiga. Nende jaoks algas pühapäev kella 5.30se äratusega- minu lugupidamine! Vanemate kohalolu lisas vastutust ja indu. Kuna möödunud korral oli mind diskvalifitseeritud, oleks seekordne mahavõtmine tähendanud suurt pettumust nii minule kui kohale sõitnud pöidlahoidjatele. Ei tahtnud mõeldagi, et isa-ema sõidavad kaks aastat järjest Haapsalust Tallinna, vaatamaks kuidas nende poeg on sunnitud võistluse pooleli jätma.

Alustasin ettevaatlikult, plaan oli käia kindla peale. Teadsin, et kulda sellise vormiga ei püüa, samuti oli välistatud rekordi võimalus. Vaja oli vaid tehniliselt korrektselt käia ning hõbemedal välja teenida. Vedasin poolteist ringi, siis hindas Lelumees tempo liiga aeglaseks ja tegi järsu kiirenduse. Enne kui jõudsin järgnemisele mõelda näitas kohtunik Mart Järviste hoiatust, andes mõista, et ärgu ma isegi üritagu. Ega ma üritanudki, teadsin oma võimeid väga hästi. Lelumees on praegu lühikestel distantsidel kindel liider, tema võit oli vaid vormistamise küsimus.

Liikusin tehniliselt nii korralikult kui suutsin. Kohe kui tegin mõned kiiremad liigutused, vibutati kollast kaarti. Tundsin nagu oleksin raamidesse surutud. Kuld kuulus kindlalt Lelumehele, aga kaotus kujunes lubamatult suureks ja seda eelkõige just tehnika arvelt. Lõpuringil üritasin veelkord tublisti kiirendada kuid sain kohe hoiatuse. Lõppaeg oli  ülimalt tagasihoidlik, aga karme kohtunikke, kuuma ilma ja vähest treenitust arvesse võttes loomulik. Siinkohal on oluline märkida, et kehv vorm ei ole tingitud mitte laiskusest vaid erinevatest terviseprobleemidest, mida möödunud ja ka sellel hooajal taluma olen pidanud. Treeningutesse olen kogu karjääri vältel suhtunud alati täie tõsidusega. Sportlastee lõpusirgel võin seega kerge südamega tõdeda, et olen andnud endast kõik mis selles kontekstis võimalik.

Kokkuvõttes siis kuld kindlalt Lauri Lelumehele, ajaga 1:38.47,52, hõbe 1:42.57,51ga mulle ning pronks Sillamäe-kalevlasele Ainar Veskusele 1:51.04,91. Viies ja kuues olid noored tulevikumehed Ruslan Sergatšov (JK Tempo) ja Kirill Titov (KJK Kalev-Sillamäe), aegadega 1:56.03,21 ja 2:02.16,49. Meeste distantsilt seega kaksikvõit Bruno Junk Käimisklubile. Klubi kontole peaks sügisel laekuma Lelumehe meistritiitli eest 500 euro suurune preemia, lisaks tunnustati treener rolli täitnud Toomas Rosenbergi 300 eurose toetusega. Igati väärt initsiatiiv!

Naiste konkurentsis oli Angela  Mandeli (KJK Kalev-Sillamäe) 10 000 m võiduaeg 55.58,13 uueks Eesti B klasssi tipptulemuseks, mis on endisele haapsallasele Ragle Raudsepale kuulunud tippmargist parem 3 minutit ja 12 sekundit. Teisena lõpetas KJK Atleetika neiu Anna Tipukina (57.11,69), kolmas oli jällegi Sillamäe esindaja Anastassija Ponomarenko (58.55,71). Sarnaselt meestega lõpetas naiste distantsil viis käijat, möödunudaastane medaliomanik Margarita Kozlova diskvalifitseeriti.



Wednesday, July 30, 2014

Kes keda Kadriorus?

Pühapäeval kell 9.30 antakse Kadrioru staadionil start meeste 20 000 ja naiste 10 000 meetri käimise Eesti meistrivõistlustele.

Meeste seas on kullapretendente vaid üks. Lauri Lelumees on hetkel teistest peajagu üle. Kuigi mehe vorm pole kaugeltki nii hea kui möödunud aastal on ta ometi suurfavoriit. Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel kaotasin Laurile 20 km-s küll vaid ühe sekundiga (aeg 1:34.56), sellest ei maksa aga teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Minu keskmine tase lühematel distantsidel on hetkel Lelumehest oluliselt nõrgem.

Endale suuri pingeid peale ei pane. Sellel hooajal olen saanud erinevate tagasilöökide tõttu vähe treenida. See ei tähenda, et oleksin treeningutest sootuks loobunud. Olen regulaarselt harjutanud, kuid mahud ja intensiivsused on olnud tagasihoidlikud. Loodan vormi jõuda sügiseks ning teha oma põhialal 50 km-s korralik tulemus. Kus võistelda ning kust leida raha on esialgu lahtine.

Kolmas suurfavoriit medalile on Sillamäe mees Ainar Veskus. Noormees on sellel aastal vähe võistelnud. Viimane start oli mai keskpaigas toimunud Bruno Junki memoriaalil, kus 10. koha 10 000 meetris andis aeg 50.20,4. Veskuse hetkevormi kohta andmed puuduvad. Kindlasti on ta konditsioonis mis lubab võidelda medali eest.

Stardijoonele rivistuvad ka kaks noort debütanti. Ruslan Sergatšov on võistluste must hobune, kes võib hea õnnestumise korral püüda pronksmedalit. Noor käija on viimastel aastatel hoogsalt arenenud ning selles eas on rekordiparandused reeglina suured. Rakveres toimunud Eesti noorsooklassi meistrivõistlustel ületas Sergatšov kümme aastat vana B-klassi noorterekordi, saades 5000 meetri distantsil ajaks 23.38,6.

Kirill Titov on viisikust kindlasti kõige vähemkogenum. Medal oleks antud hetkel veel liiga suur unistust. Poisile on võistlus kogemuste hankimise kohaks.

Naiste konkurentsis on Sillamäe tüdrukud hetkel konkurentidest veenvalt üle. Tiitlikaitsja Angela Mandel võitis kaks nädalat tagasi täiskavanute Balti maavõistlusel kõigest 14-aastasena kolmanda koha. Tema 5000 meetri B-klassi tipptulemus (25.40,08) jääb Eesti kõigi aegade edetabelis alla vaid Jekaterina Jutkinale. 

Hõbemedal peaks vähemasti paberil kuuluma Mandeli klubikaaslasele Anastassija Ponomarenkole. Ka tema parandas Balti matšil tublisti isiklikku tippmarki ja on kindlasti väga heas vormis. Ülejäänud viis tüdrukut võitlevad pronksmedali eest. Suurimad võimalused selleks on Eesti käimise isa Endel Susi arvates Kohtla-Järve neiul Anna Tipukinal. Eraldi äramärkimist väärib 39-aastane Anneli Aru, kes pikalt alale truuks jäänuna on endiselt valmis noortele tüdrukutele konkurentsi pakkuma.

Kohtumiseni Kadriorus!

Monday, July 21, 2014

Eesti käijate esinemisest Euroopa ja Maailma Karikavõistlustel


Eesti käimiskoondis on karikavõistluste karusellis tiirelnud nüüdseks 13 aastat. Esimene kord osaleti käimisentusiasti ja alarühma vanema Endel Susi initsiatiivil 2001. aastal Slovakkia väikelinnas Dudinces. 

Seni on parimateks tulemusteks naiste seas Jekaterina Jutkina Eesti rekordiga saavutatud 72. koht naiste 20 km käimises. Seni kehtivateks rekordnumbriteks märgiti 2004. aasta Maailma Karikavõistlustel Naumburgis 1:43.54.

Meeste seas on parimaid tulemusi näidanud Margus Luik. 2011. aasta Euroopa Karikavõistlustel Olhaos läbis ta 50 km 4:34.11ga, olles sellega 29. Aasta hiljem toimunud Maailma Karikavõistlustel Saranskis saavutas Luik 50 km distantsil 70. koha, ajaga 4:38.37. Luige saavutatud kohad on Eesti käimisajaloo kõrgeimad.

Alljärgnevalt lühike kokkuvõte meie koondislaste saavutustest läbi aegade:

Dudince EK 2001
Margus Luik oli koondise parimana 75 mehe konkurentsis 63., 20 km läbimiseks kulus 1:44.28. Naistest esines kõige paremini Maia Liitmaa, saades 20 km distantsil (55 osalejat) 53. koha, ajaga 2:01.41. Kerly Lillemets oli 55., ajaga 2:04.43. Tütarlaste 10 km (42 osalejat) distantsil sai Kaity-Marin Tiitmaa 39. ja Annika Sillat 40. koha. Ajad vastavalt 59.11 ja 1:01.41.

Torino MK 2002
Paraku juhatas Margus Luige ebaõnnestunud etteaste sisse Eesti käimiskoondise täieliku fiasko nenedel karikavõistlustel. Naiste 20 kilomeetris diskvalifitseeriti Kerly Lillemets, sama saatus tabas Lauri Lelumeest 50 km distantsil. Kaity-Marin Tiitmaa tuli rajalt ära omal initsiatiivil. Ainukesena õnnestus tulemus kirja saada Maia Liitmaal, kes oli 79 lõpetanud naise seas (võistlust alustas 95 käijat) 78. ehk eelviimane, saades ajaks 1:56.06. 

Chebokasry  EK 2003
Margus Luik lõpetas 52. kohaga 57 sportlase seas, kulutades 20 km läbimiseks 1:38.51. Kerly Lillemets diskvalifitseeriti.

Naumburg MK 2004
Jekaterina Jutkina püstitas naiste 20 km distantsil uue Eesti rekordi (1:43.54), olles selle tulemusega 104 startinud naise seas 72. Hästi käis ka noormeeste konkurentsis Sergei Kutsonko, olles 48.45ga 64 starinud noormehe seas 47. Tütarlastest oli edukaim Svetlana Gribkova, kes läbis 10 km distantsi 56.33ga, olles 41. Maarja Rand (1:02.17) ja Kadri Pulst (1:03.34) lõpetasid üksteise järel 49. ja 50. kohaga.  Margus Luik  toidumürgituse tõttu starti ei tulnud.

Miskolc EK 2005
Margus Luik oli 62 startinu seas 47. Aeg 1:41.56 tähistas meie koondise ajaloo seni kõrgeimat positsiooni karikavõistlustel. Noormeeste 10 km distantsil olid Risko Nogelainen (50.24) ja Anton Vileito (55.16) 39 juuniori seas vastavalt 36. ja 39. Tütarlaste kohad 40 startinu seas olid vastavalt 35. (Ragle Raudsepp) ja 37. (Darja Komersantova). Aega kulus Raglel 1:01.56, Darja lõpetas 1:04.34ga.

La Coruna MK 2006
Meeste 20 km stardis oli 115 meest, lõpuni õnnestus tulla 95 atleedil. Margus Luik oli koondise parimana 1:38.30ga 87. Lauri Lelumees lõpetas 1:39.42 ja 89. kohaga. Nii tagasiohoidlik kui Luige etteaste ka ei olnud, oli see ometi Eesti meeskäija kõrgeim koht Maailma Karikavõistluste ajaloos. Noormeeste 10 km distantsil lõpetasid Risko Nogelainen ja Artjom Djatšuk 60 startija konkurentsis vastavalt 49. (48.48) ja 54. (55.22 PB) kohaga. Naisi meil kahjuks välja käia polnud, küll aga terve võistkonna jagu neidusid. Parimana lõpetas Ragle Raudsepp 10 km distantsi isiklikku rekordit tähistava 58.24ga, olles 48 startinu seas 42. Svetlana Gribkova lõpetas koha võrra tagapool 59.53ga, narvalannale järgnes Evelin Tomingas 1:09.44ga.

Leamington EK 2007
Meie esinumbrid Margus Luik ja Lauri Lelumees diskvalifitseeriti. Eesti meeskäijate au päästis Virgo Adusoo, kes lõpetas 62 startija seas 52. kohal, läbides 20 km ajaga 1:41.31. Ülejäänud koondise liikmed tegid oma ära. Noormeeste 10 km distantsil oli Ainar Veskus 40 startija seas 34. (aeg 47.07). Risko Nogelainen lõpetas koht tagapool 47.46ga. Riskole oli kaotus suureks pettumuseks, sest senimaani oli ta Ainarist alati pisut parem olnud. Risko ja Ainari võistkondlik 12 koht noormeeste seas on seni jäänud meie koondise parimaks.Tütarlaste 10 km käimises lõpetasid Ragle Raudsepp ja Meeli Pällin 40 neiu konkurentsis vastavalt 36. ja 37. kohaga. Ajad 55.25 ja 58.06.

Cheboksary MK 2008
Lauri Lelumees tegi meeste 20 km distantsil koondise parimana hea etteaste, läbides trassi 1:33.53ga, olles 112 startinu seas 85. Noormeeste 10 km-s oli Risko Nogelainen 63 startija seas 57., ajaga 50.28. Tütarlaste samal distantsil saavutasid Ragle Raudsepp ja Meeli Pällin 56 tütarlapse konkurentsis vastavalt 51. ja 53. koha, aegadega 56.04 ja 56.23.

Metz EK 2009
35-kraadises põrgukuumuses esindasid Eestit kaks meest. Ainar Veskus lõpetas noormeeste 10 km distantsi 43 startija seas 32. kohaga, kulutades võistlusmaa läbimisele täpselt 48 minutit. Meeste 20 km distantsil ei suutnud Lauri Lelumees suurest kuumusest ja tehnikavigadest tingituna distantsi lõpetada, olles sunnitud rajalt lahkuma (DQ).

Chihuahua MK 2010
Raha puudusel osa ei võetud

Olhao EK 2011
Koondise parim oli Margus Luige 48 startinud mehe seas saavutatud 29. koht 50 km käimises, ajaga 4:34.11. Tegemist oli ja on siiani eestlaste kõrgeima kohaga. Meeste 20 km-s startinud nooruke Akim Ovsjannikov jättis võistluse kõhuvalule viidates pooleli juba üsna algfaasis. Lauri Lelumees sai 1:42.57ga 50 startija seas 36nda koha, mis on mehe kõrgeim asetus seni osaletud karikavõistlustel

Saransk MK 2012
Koondise edukaimaks osutus Margus Luik, olles 50 km käimises 71. (110 osavõtjat), ajaga 4:38.37.Ühtlasi oli ning on see Eesti käimisajaloo kõrgeim positsioon maailma karikavõistlustel. Lauri Lelumees oli 20 km distantsil 123 atleedi konkurentsis 99., ajaga 1:39.17. Naiste 20 km käimises ei mahtunud Maarika Taukul enne viimast ringi ajalimiiti, ning aega kirja ei saanud. Küll aga fikseeriti koht mis oli 105 naise konkurentsis 87.

Dudince EK 2013
Meeste 20 km distantsil oli Lauri Lelumees parimana 75 startija seas lõpuks 55. Aeg 1:36.06 oleks võinud olla parem kuid kuum ilm ja ettevaatlik algus ei lubanud vaatamata võimsale teisele poolele paremat aega püüda. Naiste 20 km käimises lõpetas kõhuvaluga võidelnud Maarika Taukul 46. kohaga, saades ajaks 1:56.22. Ühtekokku startis 58 naisatleeti. Meeste 50 km käimises oli Margus Luik sunnitud diskvalifitseerimise tõttu rajalt lahkuma.

Taicang MK 2014 
Raha puudusel ei osaletud. 









Balti maavõistlus

Saanud koondisekutse Balti matšile ei mõelnud ma pikalt. Esiteks on tänavune võistluskalender ülimalt hõre ning rahvusvahelisi võistluseid polnud sellel hooajal veel ühtegi vöövahel. Lisaks ahvatles võimalus võistelda ning suhelda ka teiste alade tegijatega. Harva on käijad oodatud koondisse. Vaatamata kehvale vormile tuli seda võimalust igal juhul kasutada!

Päev varem sõitsin bussiga Pärnu. Peale väikest suplust võtsime Lelumehe autoga suuna Valmiera poole.
Kohale jõudnud, ei suutnud me alguses uskuda, et tegu on õige staadioniga. Areeni esine oli paksult autosid täis pargitud, nagu oleks maavõistluse asemel rokk-kontsert toimunud. Kõnest alarühma vanemale Toomas Rosenbergile saime kinnitust, et seisame õige staadioni ees. Kuna avamisele oodati Läti presidenti, siis oli korralduslik tase ja publiku huvi meeletu. Pilgeni täis tribüünid, tv-ülekanded ja staadionil paiknev hiiglaslik ekraan lõid tõelise suurvõistluse atmosfääri.

Saanud koondise juhilt Marko Aleksejevilt juhtnöörid kätte, suundusime sööma ja öömajale. Majutus oli lõunanaabritele kohaselt ülimalt askeetlik. Öö veetsime mingi kutsekooli ühiselamus, mis meenutas TTÜ kuulsaid õpilaskodusid enne remonti. Magades külge pöörates andsid vedrud üksteise järel kõva kriginaga alla, kohati tundus, et mõni lausa purunes. Kõigest sellest polnud aga midagi, oleme aastate jooksul selliste tingimustega hästi kohanenud ning tegelikult mulle isegi meeldivad need nostalgilised nõuka-aegsed urkad.

Võistluspäeva hommik oli kuum ja päikseline. Õnneks anti start juba 9.45 hommikul, see päästis meid suurematest piinadest. Sellegipoolest ulatus termomeetri näit juba varahommikul tublisti üle 22 soojapügala.

Juhendi järgi tohtis iga riik maakohtumise arvestuses välja panna kaks võistlejat. Lätlastel osales väljaspool arvestust veel kaks varumeest, leedulasi oli kohal vaid üks. Seega seisis stardijoonel seitse patriootilist atleeti.

Profileiba söövad lõunanaabrite esinumbrid panid koheselt omas tempos minema. Meie Lelumehega võtsime sisse nendest järgnevad positsioonid. Peagi sai selgeks, et tänase vormi juures korralikku minekut ei ole. Pidime Lauriga veel kaks lätlast mööda laskma. Lelumehel läks vahepeal olemine niivõrd raskeks, et kaotas juba mullegi pea 40 meetriga. Lõpupoole meie esinumber siiski kosus ja mingil hetkel, saanud nagu teise hingamise, tormas tuhinal minust mööda. Kuna olin vahepeal juba kaks hoiatust teeninud, lasin Lelumehel rahus minna. Üritasin käia kindla peale. Mõne aja pärast märkasin, et ees käiv lätlane Ivzans hakkab iga ringiga selg ees lähemale tulema. Mõõdukalt riskides, püüdsin konkurendi kinni. Paiknesin nüüd viiendal positsiooni, kindla vahega Läti varumeeste ees. Vahepeal sain veel ühe märkuse. Kartsin, et see on minu lõpp, õnneks polnud tegu siiski hoiatusega. Lõpetasin kahe hoiatuse ning viienda kohaga. Kodune konkurent Lelumees finišeeris neljandana 200 meetrit eespool. Lähim lätlane 60 meetrit tagapool. Katsime 10 000 meetrit vastavalt 46.22.47 ning 47.13.14ga. Võidu võttis lätlasest olümplane Arnis Rumbenieks 43.25.99ga.

Kokkuvõttes tegime hetkevormi arvestades kohtade poolest oma ära ning koondis sai punktid kätte. Esikolmik oli seekord liiga tugev. Tippvormis olles olnuks kolmas koht kindlasti püütav, paraku ei lubanud möödunud nädalane 20 km võistlus ning kesine kehaline seisund medalihetlusse sekkuda.

Kui mehed esinesid tagasihoidlikult, siis naiste 5000 meetri käimises tegid meie omad supertöö. Vaid 14-aastane Angela Mandel saavutas igati hinnatava kolmanda koha, seda Eesti kõigi aegade teise tulemuse ning A-klassi rekordit tähistava 25.40.08ga. Meie teine esindaja, 15-aastane Anastassija Ponomarenko oli isikliku rekordi 28.30.88ga viies. Naiste võit läks samuti Lätimaale. Olümpia kogemusega Agnese Pastare võiduajaks märgiti 23.51.67.


Sunday, July 13, 2014

Läänemaa lahtised meistrivõistlused

Täna korraldas Läänemaa Kergejõustikuklubi juba traditsiooniks saanud nelja ala lahtised võistlused.

Et vältida kuuma ilma, otsustati kiirkäimise võistlusega alustada hommikul kell 8.30. Tegelikkus osutus sootuks teistsuguseks. Puhus vinge idatuul ja sooja oli napilt 14 kraadi. Harjumatuks tegi selline temperatuuri langus võrreldes eelnevate päevadega. Kui meie vabariigi parimate käijate Lauri Lelumehe ja Margus Luige tulemustele võis selline ilmamuutus mõju avaldada, siis noortele mitte. Lauri ja Marguse 20 km ajad olid vastavalt 1:34.55 ja 1:34.56.

Mihhail Jutkini hoolealused jooksuklubist Tempo püstitasid kokku 4 maakonna C-klassi noorterekordit.
Sergei Sannikov käis 5 km ajaga 27.24. Anastasia Skatško parandas oma möödunud aastal püstitatud 10 km rekordit 8 sekundit, saades ajaks 58.57. Tema käimise vaheajad nii 3-s kui 5-s km on samuti C-klassi rekordid. Need ajad olid 17.25 ja 29.18.

Allikas: Lääne Elu/Endel Susi
Foto: Reimo Nebokat

Võistlust analüüsides tuleb tõdeda, et hetkeseisu silmas pidades esinesin üle ootuste hästi. Selleaastane ettevalmistus on kulgenud üle kivide ja kändude, põhjuseks erinevad elulised tagasilöögid, mis pole võimaldanud piisavalt treeningutele pühenduda. Lõigutreeningute põhjal prognoosisin aega 1:36/1:38 kanti. Peakonkurent Lauri Lelumeest  ei pidanud ma seekord isegi konkurendiks- lõigutreeningutel möödus ta minust kui postist. Kiirustreeningutel tundsin, et olen täiesti tühjaks pigistatud, jalgades puudus igasugune jõud ja kiirus. Seda üllatavam oli tõdemus, et suutsin võistlustel Laurile tõsist konkurentsi pakkuda. Minek oli hea ning ilma suuremate ärakukkumisteta. Vaheldumisi 500 meetri kaupa vedades, kaotasin Lelumehele lõpuks vaid sekundiga. Mootor töötas tõesti üllatavalt hästi, paraku polnud treenitus piisav väga hea resultaadi püüdmiseks, nii tuli kaotust isiklikule rekordile pea kuus minutit. Sellegipoolset tundsin, et olin end seekord ületanud ja kindlasti ka üllatanud! Piiripealsete tingimuste puhuks on organismis alati reservid olemas!

Austust tuleb avaldada ka veterankäijale Rein Sumbergile, kes lõpetas poodiumi 2:32.40ga. Tubli ja vapper mees!

Loomulikult lähevad suured tänusõnad peakorraldaja Endel Susile, vennale, isale-emale ning kõigile abilistele kes oma vabast ajast olid nõus laupäeva varahommikul metsas külmetama.

Nagu ikka, juhtus raja ääres ka koomilisi seiku. Seekord siis peakorraldaja Endel Susi käe läbi. Ei tea kas külmavõitu ilmast või mingil muul teadmata põhjusel tõrkus Endli stardipüstol. Läksime stardihõike taustal. Mõni minut hiljem katsetas Endel püssi uuesti. Hiilinud kahe naiskohtuniku seljataha, vajutas treener päästikut. Käis kõva pauk mis prouad hirmust kiljatama panid. Olime selleks hetkeks juba rajal, kuid treenerit tundes julgen väita, et selline reaktsioon tõi talle kindlasti laia naeratuse näole.

Tuesday, July 1, 2014

Ruslan Sergatšov purustas kümme aastat vana noorte 5000 m käimise rekordi!



Rakveres toimunud Eesti noorte meistrivõistlustel ületas Ruslan Sergatšov 10 aastat vana Eesti B klassi noorterekordit 5000 m käimises, saades ajaks 23.38,60. Endine rekord kuulus Läänemaa Kergejõustikukluibi esindajale Risko Nogelaisele 24.12,8 ja oli püstitatud 2004. a Tartus. 

Anastasija Skatško 3000 m aeg 16.10,29 ületab Kristi Kannele kuulunud B klassi maakonnarekordit 26 sekundiga. Läänemaa KJK võistleja Kanne rekord oli püstitatud 1997. a Haapsalus.

Mõlemad värsked rekordiomanikud treenivad JK Tempo treeneri Mihhail Jutkini juhendamisel.

Allikas: Endel Susi
Foto: Marko Mumm






Wednesday, June 18, 2014

Mesi(ja treening)nädalad Türgis

7. juunist olen ametlikult naisemees. Meie abielu Ijaga registreeriti imeilusas Maardu mõisas imetoredate inimeste keskel.

Päev pärast pulmi lendasime mesinädalatele Türki. Peatusime luksushotellis Amara Dolce Vita. Kõik oli kui filmis- lennukis teatati mikrofoni, et meiega reisib noor abielupaar, hüüti kibe ning tehti tugev aplaus. Lisaks pakuti šampust, puuvilju ja korralik lõunasöök! Kohale jõudes ootas VIP-transfeer hotelli- ainult meile mõeldud auto koos külma vee ja lilledega. Hotellituba oli samuti kenasti kaunistatud- roosiõied, šokolaad, šampus, nimetähtedega padi jne, superluks! Lisaks kuulus paketti veel tasuta fotosessioon ning elitaarse kalarestorani külastus koos spetsiaalselt meile kaunistatud lauaga.

Kümme päeva paradiisis kus päike säras, sooja 30 kraadi ja kõik eluks vajalik tasuta, hellitas lõpuks päris ära!  

Vaatamata ümbristevale luksusele, kibelesin juba esimesel päeval trenni. Sain naiselt noomituse, aga kui selgitasin, et ei suuda muidu lõdvestuda kui hommikune pingutus tegemata, sain loa treenida. Vahel tegin õhtuti väikese jooksuotsa lisakski.

Kuna kuuma jagus ja päike kõrvetas armutult, oli korralike treeningute sooritamine raske. Pealegi olin mesinädalatel! Sellegipoolest kogunes nädalaga 86 kilomeetrit. Palju pääastis konditsioneeritud jõusaal koos tasemel varustusega- tegin sealsel lindil kolm korralikku käigutreeningut ning pumpasin jõudumööda rauda.

Tegeletud sai ka muude aladega. Nii võitsime Bocce-s Ijaga võistkondliku kuldmedali. Veepallis nii hästi ei läinud. Mängisin koos kogukate saksa noormeestega, kes välimuselt meenutasid Läänemere hülgeid. Hoidsin targu tagasi ja teravamatesse olukordadesse ei sekkunud. Siiski õnnestus end vigastada- väravas olles, hakkasin palli võrgust välja noppima. Toetudes kerega aluslatile, muljusin roideid nii õnnetult, et tõenäoliselt rebestasin seal paiknevaid süvalihaseid. Analoogne vigastus on mul juba kolmandat korda. Varasemast tean, et valu kaob 2-3 nädala jooksul. Igatahes väga ebameeldiv õnnetus. Kui veel järgmisel päeval sörkisin läbi valu viis kilomeetrit, siis edaspidi otsustasin treeningutest loobuda. Liikumine teeb valu ja magamine on häiritud. Tasapisi tunnen siiski paranemise märke. Loodetavasti on sellel korral tervenemine kiirem!

Sakslased andsid sealses kompleksis üleüldse tooni. Nii sattusime kõrvaltuppa pensionäridest abielupaariga, kes kuidagi oma kireleeki taltsutada ei suutnud. Kas meelega või kogemata, unustas vanapaar pidevalt enne armumänge rõdu-ukse lahti. Nii kostis õhtuti üle hoovi oigeid ja hüüdeid stiilis oo-ya..das ist gut! Nagu tõetruus saksa pornofimis!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et olid imelised mesinädalad. Nautisime teineteise seltsi ning õnnestus teha ka päris korralikke treeninguid. Suur tänu Ijale, reisibüroole Delfiin ning TEZ Tour-ile, kes need kaunid päevad võimalikuks muutsid!

Tagasilennul oli veel kaks naljakat seika. Esiteks sattus lennukit juhtima tore vene piloot, kes kõiki naerma ajas, teatades mikrofoni: „Tere poisid ja tüdrukud, siin kapten. Palun kinnitage turvavööd, minu nimi on Igor Surematu.“ Teise naerupahvaku meelitas piloot välja Tallinna jõudes, teatades, et kohalik temperatuur (juuni keskpaigas!) on 10 kraadi. Lisamärkusena olgu öeldud, et naasime just +30 soojakraadi juurest.

Pilvine ja külm kodumaa tekitas alguses küll pisut meelehärmi kuid kokkuvõttes on tore kodus tagasi olla. Igal juhul eelistaks treenida pigem 10 kui 30 soojakraadi käes!

Loodetavasti paranen kiirelt, sest peatselt seisavad ees mitu olulist starti!

Lauri Lelumees: ülevaade 13. juunil toimunud rahvusvahelisest käimisvõistlusest Alytuses



40. korda toimunud mainekal käimisvõistlusel Leedus Alytuses võtsid üksteiselt mõõtu paljud tiitlivõistlustel kõrgeid kohti saavutanud sportlased eesotsas Londoni olümpiahõbeda Erik Barrondoga Guatemalast.

Riikidest olid esindatud Kolumbia, Guatemala, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti, Saksamaa, Venemaa, Soome ja Poola.  Eestit esindasin ainsana mina. Kahjuks ei saanud Margus juba ammu kavandatud pulmareisi tõttu võistlustest osa võtta. Stardiprotokollist võis leida ka Ainar Veskuse nime, kes vahetult enne sõitu loobus osalemast viidates hambavalule. See ei takistanud teda siiski paar päeva hiljem Narvas poolmaratoni meistrivõistlustest osa võtmast.

Hetkel ei ole tervis võistlemist lubavas konditsioonis ka Virgo Adusool. Loodan siiski, et lähitulevikus mured lahenevad ja järgmistel võistlustel on mehed platsis.

Nagu tavapäraselt tuli võistlustel osalemiseks kulutada terve neljapäev sõiduks. Tänada tuleb Toomast, kes ainsa taustajõuna võttis vaevaks minu ning kogu Läti koondise kohale sõidutada.

Õhtuks oli 9 tundi autos istumist lihastele oma jälje jätnud  ja kogu keha oli kangevõitu. Kahjuks ei ole meil taustajõuna võtta füsioterapeuti.  Õhtusel soojendusel tundsin ennast loiu ja apaatsena ning tegin selle tavapärasest lühema.

Eelnevatel nädalatel sai tehtud nii üks tugev lõigutreening kui mitu tugevat tempotreeningut – 15 ja 13 km võistlustempos. Nädal enne võistlust tugevaid trenne enam ei teinud. Kuigi ettevalmistus oleks pidanud olema piisav, oli pikk ja kurnav sõit jätnud vormile oma jälje. Õnneks ei olnud võistluspäeval kuum vaid sooja käimiseks hoopis sobilikumad 16 soojakraadi.  Aeg ajalt ujutasid linna üle üpris tugevad vihmahood.

Naiste start anti õhtul 18.30 ja meeste oma viis minutit hiljem. Selline ebaharilik võistluste algus on Alytuses juba aastaid. Meeste võistluste stardis oli kokku 27 sportlast. Stardipaugu kõlades lükati kohe täiskäik sisse ning ka paljud nendest, kelle tahtmine ületas füüsilisi võimeid üritasid juhtgrupi sabas püsida. Minu taktika oli lihtne – üritada alustada ca 4.30 tempos, mitte kiiremini. Liigseid riskeid võtmata ei hakanud kellegi teise tempos liikuma, seetõttu pidin ise liikumiskiirust jälgima ja tunnetama.

Esimese 2 kilomeetri vaheaeg oli 9.04, enam-vähem. Üllatusin, kui suhteliselt lühikese vahe järel vibutas 2 kohtunikku minu poole sauaga, viidates jooksule. See sundis ettevaatlikkusele ja tempos veidi järgi andma.

Hiljem selgus, et tegu oli võistlusprotokolli mitte kirja minevate „märkustega“. Ilmselt oli nende kohtunike soov tervet võistlejaterivi veidi maha rahustada, sest eriti juhtgrupis käis kõva andmine ning nii mitmegi sportlase tehnika ei kannatud kriitikat.  

Kokku diskvalifitseeriti kaks poolakat – Tomala ja Jelonek.

Mulle näitas stopper halastamatult, et tempo langeb pidevalt – 4.45-4.50-5.00 ja aeglasemad kilomeetrid juba üle 5’ tempos. Tegemist ei olnud alla andmisega. Minek oligi sedavõrd tuim, et tavapärane treeningtempogi tundus vastuvõetamatu.

Päästev finišijoon siiski lähenes vääramatult. Olin parjasti 17 km läbimas, kui minust tuiskas mööda Erik Barrondo ning paarikümne meetri järel ka valgevenelased Dmitri Dziubin ja Ivan Trotski. Sellises järjestuses ka lõpetati. Barrondo sai ajaks 1:23.10.

Kui tipud olid finišis, avanesid ka taevaluugid ning tugev sadu kattis tänavad. Lombid küll veidi häirisid, kuid lõpuni polnud enam palju. Minule kanti protokolli 21. koht ajaga 1:38.45. Olin tervelt 7 minutit aeglasem kui eelmisel aastal. Aastad ja päevad pole vennad. Siiski võis vähest rõõmu tunda distantsi hoiatusteta läbimisest. Leidis kinnitust see, et hooaja esimene 20 km on alati küllaltki prognoosimatu. Harva kui tuleb kohe korralik tulemus.

Naiste võistluse tase oli võitja tulemuse poolest suurepärane. Tihedas konkurentsis läks esikoht korraldajatele, rõõmustamiseks oli põhjust Neringa Aidietytel, kes käis Leedu rekordi ajaga 1:29.01. Teise koha võttis Guatemalast Mirna Ortiz ajaga 1:29.45 ja kolmanda koha Brigita Virbalyte ajaga 1:31.00.   

Võistluste bankett oli tavapärasest lahjem ja piirdus peamiselt einestamisega.

Protokolli saab vaadata siit:

Monday, May 19, 2014

Kolmikvõistluse kokkuvõtteks



Möödunud reede õhtul kihutasin lasteaia tsirkuse peolt taksoga jaama, et jõuda viimasele Valga bussile. Piirilinnas toimusid korraga kolmed käimisvõistlused- Balti matš noortele, EST-LAT-LTU-SWE maavõistlus ja 19. Bruno Junki mälestusvõistlused. Tänu hästi linna tundnud taksojuhile, kes mind osavalt läbi kõrvaltänavate ummikutest mööda sõidutas, jõudsin jaama kümme minutit enne väljasõitu.

Reis Valka kestis neli tundi, Viljandis sai viis minutit konte sirutatud. Vaatamata bussis valitsenud kuumusele, mööduse reis kiirelt. Postimehe ja ajakirjade seltsis aeg lausa lendas. Aknast avanevad imekaunid Eestimaa vaated panid järjekordeselt tõdema, et elame ikka erakordselt ilusal maalapil!

Kohale jõudsin 21.45. Koos Rein Sumbergiga juba päeval reisi alustanud Lauri Lelumees seisis autoga peatuses, pakkudes koheselt karbitäie delikatesse. Sõber oli äsja saabunud võistkondade esindajate koosolekult ning oli head ja paremat ka minu tarbeks kõrvale pannud. Sõitsime oma öömaja, Valga kutsehariduskeskuse parklasse ning lasime singil ning ribidel hea maitsta. Polnud küll spordimehe söök, aga palju ei patustanud. Ülejäänud paar tundi enne uinumist sisustasime veel trükisooja Bruno Junki elulugu lugedes.

Hommikul käisime koolimajas pudru ja banaani söömas ning avasime piduliku rongkäiguga võistluspäeva. Korralduslik pool oli kõrgel tasemel, isegi linnapea pidas kõnet. Ainsa tõrvatilgana meepotis oli pea olematu publik. Järgmisel aastal tuleks reklaamile rohkem rõhku panna- tegemist ikkagi väga hästi korraldatud ja kõrgetasemelise mõõduvõtuga. Mõned plakatid linna peale ja pealtvaatajate probleem peaks olema lahendatud.

Kuna meeste start oli alles 14.00, veetsime hommiku lugedes ja lähiümbruses jalutades. Tõotas tulla selle aasta kõige soojem päev. Keset võilillevälju jalutades, küttis päike juba hommikutundidelgi üsna teravalt.

Meie stardi ajaks võis päikese käes küll 23 soojapügalat ära olla. Meeste 10 000 meetri distantsile rivistus 11 käijat Rootsist, Lätist, Leedust ja Eestist. Konkurents oli väga tugev, kõigil koondistel peale Eesti oli esinumbritena välja panna elukutselised olümpiasportlased.

Nagu arvata võis, liikusid profid koheselt omas tempos minema. Lelumees käis minust paarkümmend meetrit eespool koos Leedu teise numbriga. Juba enne starti oli selge, et täna erilist minekut pole. Olin täiesti tühi ning ühtegi lisakäiku võtta polnud. Kulgesin tuimalt ja emotsioonitult. Mõnda aega liikusin koos rootslase Hanssoniga, kuid varsti käis isegi 4.30 tempo üle jõu ning olin sunnitud „svenssoni“ minema laskma. Jäin üksi, vahe Lelumehega oli kasvanud poole ringi pikkuseks. Igal ringil end veega turgutades võitlesin kuidagi lõpuni, saades ülimalt tagasihoidliku 47.02,3ga seitsmenda koha. Tundsin piinlikkust, samas teadsin, et see oli minu tänase päeva maksimum. Viimased poolteist aastat on tervis vahelduva eduga jupsinud, seetõttu pole saanud kogu aeg täiskoormusega treenida. Olen küll iga päev harjutanud, kuid enamsti vaid üks kord päevas ning kolmandiku võrra väiksemate mahtudega. Loodetavasti saan seisundi kesksuveks paremaks ning jõuan heasse vormi- seni näidatud tulemused pole mingit rahulolu pakkunud. Pigem olen häbitundega võideldes võimalikult kiiresti rajalt riietusruumi põgenenud.

Ka Lelumehel polnud põhjust eriliseks rahuloluks. Harjumatult kuum ilm ja pisut kiirevõitu algus tegid oma töö. Peale kolmandat kilomeetrit Lauri tempo rauges ja lootus kõrgest kohast tuli selleks korraks maha matta. Samas ei teinud Lelumees taktikaliselt erilisi vigu- kui tahad kõrgest mängust osa saada, pead alustama tippude tuules. Võrreldes minuga tegi Lauri muidugi parema võistluse, suurendades vahe lõpuks pea 350 meetrini. Pingutus andis minu ees kuuenda koha, ajaga 45.31,8. Kiitust väärib fakt, et järjekordselt suutis ta distantsi läbida ilma ühegi hoiatuseta. Tundub, et tehnikaprobleemid on lõplikult selja taha jäänud.

Meeste võistluse võitis Rootsi esinumber, maailma paremikku kuuluv Ato Ibanez, kõrgeklassilise 41.23,4ga. Teisena lõpetanud lätlane Arnis Rumbenieks kaotas juba ringiga, saades ajaks 43.06,3. Kolmas oli leedukas Arturas Mastinica, ajaga 43.23,3. Nende esinumber ja võistluse algfaasis liidrirolli täitnud Tadas Šuškeviacius diskvalifitseeriti. Leedulane pritsis tulda ja tõrva ning lubas enam mitte kunagi Eestisse võistlema tulla! Meie kolmas number Ainar Veskus lõpetas võistlejaterivi 50.20,4ga 10. kohal. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et meeste koondis esines alla võimete. Lõppkohad 4.-5. real olid igati jõukohased, kahjuks ei suudetud neid erinevatel põhjustel püüda.

Meeste ebaõnnestumise korvasid osaliselt noored. Kuigi meie järelkasvu keskmine tase oli masendavalt nõrk, leidus siiski ka väga häid etteasteid. Nii võitis nooruke Angela Mandel tütarlaste B-klassi 3000 meetri käimises esikoha, edestades kindlalt lätlaseid-leedukaid. Vahe teise kohaga oli üle 30 sekundi! Mandeli võiduajaks märgiti 14.27,4.

Ka poiste B-klassis tehti mehetegusid. Hetkel baltikumis kindlat liidristaatust nautiv haapsallane Ruslan Sergatsov võitis Balti maavõistluse 3000 meetri distantsil 13.41,6ga. Esikolmikusse mahtus veel teinegi eestlane- Sergei Sannikov oli 14.58,1ga kolmas. Veel jõudis poodiumile poiste A-klassi 10 000 meetri käimises kolmandana lõpetanud Ilja Volosatov, saades lõppajaks 56.43,3. A-klassiga Eesti eduluga ka lõppes. Alates juunioride klassist ei olnud meie sportlastel enam autasustamisele asja. Kõige napimalt jäi poodiumikohast ilma veteranide klassis võistelnud Rein Sumberg, kaotades 3000 meetri distantsil koefitsendiga pronksi vaid 0,6 sekundiga.

Naiste 5000 meetri distantsil saavutas esikoha uue Leedu rekordiga Birgita Virbalite ajaga 21.17,8. Meie naiste tase jäi nõrgaks.

Balti noorte ja juunioride maavõistluse võitis ülekaalukalt Leedu 65 punktiga. Üle pika aja õnnestus ka Eesti käijatel edestada Lätit 13 punktiga. Meie käijad kogusid 39 ja Läti 26 punkti. Teine maavõistlus peeti maha Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti täiskasvanute ning juunioride koondiste vahel. Ka siin saavutas võistkondliku esikoha Leedu 58 punktiga, järgnesid väikeste vahedega Läti 32, Rootsi 31 ja Eesti 28 punktiga.

Peale võistluseid toimus Bruno Junki elulooraamatu- „Bruno Junk- komeet käimistaevas“ esitlus. Meeleolukal sündmusel kõnelesid raamatu autor Jaak Valdre ning Junki lapsed ja sugulased. Pakuti šampust, suupisteid ja torti. Lisaks tehti teatavaks, et suurem ning ametlikum raamatu presentasioon leiab aset 27. septembril Tallinnas.

Vaatamata kehvale resultaadile, oli igati meeleolukas ning meeldejääv nädalavahetus. Suur tänu peakorraldaja Toomas Rosenbergile, kes nägi suurt vaeva ürituse korraldamisega. Eriline austus ka selle eest, et just Toomas oli see, kes meie suurmeistri eluloo kirja panemise peamiseks algatajaks oli. Nüüd on see ajaloo lünk kenasti täidetud!

Tagasiteel viisime kodukanti Mustlasse ära ka legendaarse käija Benno Viirandi. Kaheksakümnendates eluaastates vapper vanahärra on eelkõige kuulsust kogunud ümber Viljandi järve jooksudel. Benno näitas meile oma treeningrada, mille kohalikud ongi Benno rajaks ristinud. Selle tõestuseks on asfaltisse surutud kauni laserlõikega kivi, kus koos pildiga peal kiri-Benno rada! Vähestele püstitatakse ausambaid enne surma, Benno on üks neist väljavalituist!

Kuna ilm oli suviselt soe ning päiksesepaisteline, realiseeris Lelumees juba märtsikuisest Malta laagrist kripeldama hakanud suplussoovi, viskudes Holstre lähedal esimesse ettejuhtuvasse järve ja seda veel kahel korral! Loodetavasti konkurent ei külmetanud, sest järgmisel nädalal on meil plaanis karm lõigutreening. Mis kehvasti, see uuesti- hooaeg on alles alguses ning aega võimetekohase tulemuse näitamiseks veel on!

Thursday, May 15, 2014

Nädalavahetusel toimub kolm suurt käimisvõistlust

Sel laupäeval, 17. mail toimub Valgas kolm suurt käimisvõistlust - 19. Bruno Junki mälestusvõistlused, Balti noorte käimise maavõistlus ja Rootsi-Läti-Leedu-Eesti käimise maavõistlus.

Balti noorte käimise maavõistluses võisteldakse kolmes vanuseklassis - B, A ja juunioride - nii neidude kui ka noormeeste arvestuses. Rootsi-Läti-Leedu-Eesti maavõistlusel võisteldakse juunioride ja täiskasvanute vanuseklassis. Bruno Junki mälestusvõistlustel selgitatakse võitjad B-, A-, juunioride, täiskasvanute ja veteranide klassis.

Stardis on kogu Eesti käimisparemik eesotsas Margus Luige ja Lauri Lelumehega.

Stardinimekirjadega saab tutvuda SIIN

Võistlused algavad Valga keskstaadionil kl 10:00.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu ametlik joogipartner on Vichy Vivasport.
Kergejõustikuliidu meediapartneriteks on Eesti Päevaleht, uudisteportaal Delfi, Eesti Rahvusringhääling ja raadio KUKU.

Allikas: EKJL