Möödunud reede õhtul kihutasin
lasteaia tsirkuse peolt taksoga jaama, et jõuda viimasele Valga bussile.
Piirilinnas toimusid korraga kolmed käimisvõistlused- Balti matš noortele,
EST-LAT-LTU-SWE maavõistlus ja 19. Bruno Junki mälestusvõistlused. Tänu hästi
linna tundnud taksojuhile, kes mind osavalt läbi kõrvaltänavate ummikutest
mööda sõidutas, jõudsin jaama kümme minutit enne väljasõitu.
Reis Valka kestis neli tundi,
Viljandis sai viis minutit konte sirutatud. Vaatamata bussis valitsenud
kuumusele, mööduse reis kiirelt. Postimehe ja ajakirjade seltsis aeg lausa
lendas. Aknast avanevad imekaunid Eestimaa vaated panid järjekordeselt tõdema,
et elame ikka erakordselt ilusal maalapil!
Kohale jõudsin 21.45. Koos Rein
Sumbergiga juba päeval reisi alustanud Lauri Lelumees seisis autoga peatuses,
pakkudes koheselt karbitäie delikatesse. Sõber oli äsja saabunud võistkondade
esindajate koosolekult ning oli head ja paremat ka minu tarbeks kõrvale pannud.
Sõitsime oma öömaja, Valga kutsehariduskeskuse parklasse ning lasime singil
ning ribidel hea maitsta. Polnud küll spordimehe söök, aga palju ei patustanud.
Ülejäänud paar tundi enne uinumist sisustasime veel trükisooja Bruno Junki
elulugu lugedes.
Hommikul käisime koolimajas pudru
ja banaani söömas ning avasime piduliku rongkäiguga võistluspäeva. Korralduslik
pool oli kõrgel tasemel, isegi linnapea pidas kõnet. Ainsa tõrvatilgana
meepotis oli pea olematu publik. Järgmisel aastal tuleks reklaamile rohkem
rõhku panna- tegemist ikkagi väga hästi korraldatud ja kõrgetasemelise
mõõduvõtuga. Mõned plakatid linna peale ja pealtvaatajate probleem peaks olema
lahendatud.
Kuna meeste start oli alles
14.00, veetsime hommiku lugedes ja lähiümbruses jalutades. Tõotas tulla selle
aasta kõige soojem päev. Keset võilillevälju jalutades, küttis päike juba
hommikutundidelgi üsna teravalt.
Meie stardi ajaks võis päikese
käes küll 23 soojapügalat ära olla. Meeste 10 000 meetri distantsile
rivistus 11 käijat Rootsist, Lätist, Leedust ja Eestist. Konkurents oli väga
tugev, kõigil koondistel peale Eesti oli esinumbritena välja panna
elukutselised olümpiasportlased.
Nagu arvata võis, liikusid profid
koheselt omas tempos minema. Lelumees käis minust paarkümmend meetrit eespool
koos Leedu teise numbriga. Juba enne starti oli selge, et täna erilist minekut
pole. Olin täiesti tühi ning ühtegi lisakäiku võtta polnud. Kulgesin tuimalt ja
emotsioonitult. Mõnda aega liikusin koos rootslase Hanssoniga, kuid varsti käis
isegi 4.30 tempo üle jõu ning olin sunnitud „svenssoni“ minema laskma. Jäin
üksi, vahe Lelumehega oli kasvanud poole ringi pikkuseks. Igal ringil end veega
turgutades võitlesin kuidagi lõpuni, saades ülimalt tagasihoidliku 47.02,3ga
seitsmenda koha. Tundsin piinlikkust, samas teadsin, et see oli minu tänase
päeva maksimum. Viimased poolteist aastat on tervis vahelduva eduga jupsinud,
seetõttu pole saanud kogu aeg täiskoormusega treenida. Olen küll iga päev
harjutanud, kuid enamsti vaid üks kord päevas ning kolmandiku võrra väiksemate
mahtudega. Loodetavasti saan seisundi kesksuveks paremaks ning jõuan heasse
vormi- seni näidatud tulemused pole mingit rahulolu pakkunud. Pigem olen
häbitundega võideldes võimalikult kiiresti rajalt riietusruumi põgenenud.
Ka Lelumehel polnud põhjust
eriliseks rahuloluks. Harjumatult kuum ilm ja pisut kiirevõitu algus tegid oma
töö. Peale kolmandat kilomeetrit Lauri tempo rauges ja lootus kõrgest kohast
tuli selleks korraks maha matta. Samas ei teinud Lelumees taktikaliselt erilisi
vigu- kui tahad kõrgest mängust osa saada, pead alustama tippude tuules. Võrreldes
minuga tegi Lauri muidugi parema võistluse, suurendades vahe lõpuks pea 350
meetrini. Pingutus andis minu ees kuuenda koha, ajaga 45.31,8. Kiitust väärib
fakt, et järjekordselt suutis ta distantsi läbida ilma ühegi hoiatuseta.
Tundub, et tehnikaprobleemid on lõplikult selja taha jäänud.
Meeste võistluse võitis Rootsi
esinumber, maailma paremikku kuuluv Ato Ibanez, kõrgeklassilise 41.23,4ga.
Teisena lõpetanud lätlane Arnis Rumbenieks kaotas juba ringiga, saades ajaks
43.06,3. Kolmas oli leedukas Arturas Mastinica, ajaga 43.23,3. Nende esinumber
ja võistluse algfaasis liidrirolli täitnud Tadas Šuškeviacius
diskvalifitseeriti. Leedulane pritsis tulda ja tõrva ning lubas enam mitte
kunagi Eestisse võistlema tulla! Meie kolmas number Ainar Veskus lõpetas võistlejaterivi
50.20,4ga 10. kohal. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et meeste koondis esines alla
võimete. Lõppkohad 4.-5. real olid igati jõukohased, kahjuks ei suudetud neid
erinevatel põhjustel püüda.
Meeste ebaõnnestumise korvasid
osaliselt noored. Kuigi meie järelkasvu keskmine tase oli masendavalt nõrk,
leidus siiski ka väga häid etteasteid. Nii võitis nooruke Angela Mandel
tütarlaste B-klassi 3000 meetri käimises esikoha, edestades kindlalt
lätlaseid-leedukaid. Vahe teise kohaga oli üle 30 sekundi! Mandeli võiduajaks
märgiti 14.27,4.
Ka poiste B-klassis tehti
mehetegusid. Hetkel baltikumis kindlat liidristaatust nautiv haapsallane Ruslan
Sergatsov võitis Balti maavõistluse 3000 meetri distantsil 13.41,6ga.
Esikolmikusse mahtus veel teinegi eestlane- Sergei Sannikov oli 14.58,1ga
kolmas. Veel jõudis poodiumile poiste A-klassi 10 000 meetri käimises
kolmandana lõpetanud Ilja Volosatov, saades lõppajaks 56.43,3. A-klassiga Eesti
eduluga ka lõppes. Alates juunioride klassist ei olnud meie sportlastel enam autasustamisele
asja. Kõige napimalt jäi poodiumikohast ilma veteranide klassis võistelnud Rein
Sumberg, kaotades 3000 meetri distantsil koefitsendiga pronksi vaid 0,6
sekundiga.
Naiste 5000 meetri distantsil saavutas esikoha
uue Leedu rekordiga Birgita Virbalite ajaga 21.17,8. Meie naiste tase jäi
nõrgaks.
Balti noorte ja juunioride maavõistluse võitis
ülekaalukalt Leedu 65 punktiga. Üle pika aja õnnestus ka Eesti käijatel
edestada Lätit 13 punktiga. Meie käijad kogusid 39 ja Läti 26 punkti. Teine
maavõistlus peeti maha Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti täiskasvanute ning
juunioride koondiste vahel. Ka siin saavutas võistkondliku esikoha Leedu 58
punktiga, järgnesid väikeste vahedega Läti 32, Rootsi 31 ja Eesti 28 punktiga.
Peale võistluseid toimus Bruno
Junki elulooraamatu- „Bruno Junk- komeet käimistaevas“ esitlus. Meeleolukal
sündmusel kõnelesid raamatu autor Jaak Valdre ning Junki lapsed ja sugulased.
Pakuti šampust, suupisteid ja torti. Lisaks tehti teatavaks, et suurem ning
ametlikum raamatu presentasioon leiab aset 27. septembril Tallinnas.
Vaatamata kehvale resultaadile,
oli igati meeleolukas ning meeldejääv nädalavahetus. Suur tänu peakorraldaja
Toomas Rosenbergile, kes nägi suurt vaeva ürituse korraldamisega. Eriline
austus ka selle eest, et just Toomas oli see, kes meie suurmeistri eluloo kirja
panemise peamiseks algatajaks oli. Nüüd on see ajaloo lünk kenasti täidetud!
Tagasiteel viisime kodukanti
Mustlasse ära ka legendaarse käija Benno Viirandi. Kaheksakümnendates
eluaastates vapper vanahärra on eelkõige kuulsust kogunud ümber Viljandi järve
jooksudel. Benno näitas meile oma treeningrada, mille kohalikud ongi Benno
rajaks ristinud. Selle tõestuseks on asfaltisse surutud kauni laserlõikega kivi,
kus koos pildiga peal kiri-Benno rada! Vähestele püstitatakse ausambaid enne
surma, Benno on üks neist väljavalituist!
Kuna ilm oli suviselt soe ning
päiksesepaisteline, realiseeris Lelumees juba märtsikuisest Malta laagrist
kripeldama hakanud suplussoovi, viskudes Holstre lähedal esimesse
ettejuhtuvasse järve ja seda veel kahel korral! Loodetavasti konkurent ei
külmetanud, sest järgmisel nädalal on meil plaanis karm lõigutreening. Mis
kehvasti, see uuesti- hooaeg on alles alguses ning aega võimetekohase tulemuse
näitamiseks veel on!