Operatsioonist on möödas kolm nädalat, täna tegin esimese käigutreeningu. Õigemini oli tegemist kerge tervisekõnniga, saamaks kinnitust, kas jalg koormust talub.Veidi hell ta veel on, aga vaikselt astuda juba kannatab, seega plaanin järgneva kahe nädala jooksul pisut jalutada. Samas jätkan jõuharjutustega.
Plaanis on märtsikuuseks Portugali laagriks jalad alla saada, selleks ajaks on opist kaks kuud möödas ja paberite järgi võiks siis täistuuridel liikuma hakata, milliseks tegelik olukord kujuneb, näitab aeg.
Tänu vigastusele olen õppinud aega väärtustama, spordimehe iga on lühike, päevast tuleb võtta maksimum, et tagasi vaadates võiksid rahulikult tõdeda - tegid kõik, mis sinu võimuses.
Minult on küsitud, kas isu veel otsas ei ole, operatsioon jne, jääd veel vanast peast sandiks! Aga ega sa oma kutsumusele vastu seista suuda! Nii suur on see kirg, nii tugev on see armastus! See on kogu mu elu, jätkan seni, kuni jalad kannavad!
Tuleb tõdeda, et teele veerenud takistused on treeningindu ja võiduiha vaid paisutanud, ootan läbematult rajale naasmist!
Esialgsete plaanide kohaselt teen avastardi 18. aprillil Jõgeval toimuvatel klubide karikavõistlustel.
Alati Teie,
Margus
No comments:
Post a Comment