Pühapäevase seisuga on siin ilmas elatud 35 aastat, millest 24 olen pühendanud võistluskäimisele. Ühtlasi sai astutud spordiveteranide klassi. 35 on number, millest alates spordimehest saab vanameister. Mõneti koomiline, kuid sportlase iga on üürike!
Vanematekodus Haapsalus võeti mind tähtpäeva puhul soojalt vastu. Oli väga meeliülendav pärastlõuna kõige lähedasemate seltsis. Suur tänu Ija, ema, isa, mamma, Lauri, Reelika ja Svetlana!
Täna sai veel lisaõnne töö juurest, kus kolleegide kallistused ja kiidulaul kõvasti energiat andsid. Kirsiks tordil oli aga mu oma 12. klassi "laste" sünnipäevalaul. Kui 42 noort inimest sulle siiralt silma vaadates lauldes õnne soovib, võtab ikka südame alt soojaks küll. Õnneks oli mul kolleegide õnnitlustest kogunenud tõeline šokolaadimägi ning igaüks sai suu enne tundi minekut magusaks.
Lisaks tahan tänada veel kõiki sõpru ja häid inimesi, kes mind meeles pidasid!
Juhhei ja sporti!
No comments:
Post a Comment