Tõepoolest, saun ta oli- 10 päeva jooksul sai 4 tugevast treeningust 3 täiel määral tehtud, viimane pingutus tuli kannavalu tõttu jooksuga asendada.Tugevad treeningud olid planeeritud tempokäikudena, suurenevas järjekorras: 15-20-30 ja 35 km. Nagu öeldud, sai viimase 35 km asemel tehtud 30 km jooksu, valulik kand ei lubanud käimisliigutust sooritada.
Kuna varem olin trennis jooksu kasutanud vaid taastava treeninguna, oli 30 km jooks organismile päris suur ärritaja, andes ennast valutavate jalgade näol veel paar päeva tugevalt tunda. Siiski, tehtud ta sai ja kahetseda ei ole midagi. Ilmad toetasid samuti meie püüdlusi, temperatuurivah
emik jäi 10-22 kraadi vahele. Enamus treeningutest sooritasime päikesepaistes.Niipalju treeningutest, alljärgnevalt pisut kohalikust elu-olust.
Elama olime ennast sättinud Istanbuli rannapromenaadi lähedusse, mis nagu hiljem selgus, oli lõbumajade rajoon. Seega kujunes meie õhtuseks meelelahutuseks akna pealt kohalike Ida-Euroopa lõbutüdrukute jälgimine. Põnev oli vaadata, kes kui palju mehi õnge otsa sai. Õhtuti väljas jalutades, olid kupeldajad kohe ligi ja igati valmis oma tüdrukuid meile sõbrahinnaga jagama. Kohati jäi mulje, et see soov oli lausa meeleheitlik.
Kultuurilises plaanis oli Istananbul muidugi imeline-kahe trenni vahel, enne lõunauinakut, üritasime alati mõne vaatamisväärsusega tutvust teha ja neist seal juba puudust ei tulnud. Magamine oli muidugi alguses pisut problemaatiline. Kuna kohalikud armastasid meeletult autosignaale, kostus neid läbi hotelliakna vahetpidamata. Laagri edenedes sai treeningväsimus meist võitu ja signaalide ärritav mõju vähenes tunduvalt.
Türkalsed ise siplevad mingi suhtelmisvaeguse käes-küll tahtsid nad meid katsuda, küll niisama lobiseda, ühesõnaga rahu ei saanud neist hetkekski. Olime tõelised kiirkäimise maaletoojad Türgi vabariigis. Kohalikud jälgisid suu lahti ja silmad pärani, joostes kaasa ja kilgates nagu pärdikud.
Kokkuvõtlikult tuleb laagriga igati rahule jääda-suures osas saime plaanitu täide viia. Hetksesisuga võib piltlikult öelda, et Lauri on valmis stardijoonele asuma, minu
l on veel vaja pisut eeltööd teha, ehk teisisõnu viibin stardieelses soojendusfaasis.Tagasitulek lume ja jää keskele oli muidugi kergelt sokeeriv, aga tugeva tahte ja vaimujõuga saame sellest väljakutsest jagu. Kaugel see kevadki enam on-kalendri järgi juba alanudki!
Kaunist kevadet soovides,
alati Teie,
Margus
1 comment:
Hästi! Tõmbasin täna 30, päris killer.
Post a Comment