Rääkimine hõbe, vaikimine kuld!

Möödunud nädalavahetusel toimunud Eesti sisemeistrivõistluseid sobib ülaltoodud Eesti vanasõna päris hästi ilmestama: mina olin lisaks võistlemisele esmakordselt kommentaatori rollis, teenides rääkimise kõrvale ka hõbeda 5000 meetri käimisdistantsilt. Konkurent Lelumees aga istus vaikides kodus, vaatas Delfist ülekannet ning tuli, nägi ja võitis. Samas poleks isegi rääkimata jätmine mind kullale aidanud, kaotus kerge külmetushaigusega võidelnud ja 13. sisemeistritiitli võitnud Lelumehele oli viimaste aastate napim, aga siiski kindel. Mis puutub aga kommentaatori rolli, siis see meeldis mulle väga! Siinkohal suured tänud ettepaneku teinud Timo Tarvele ning nõu ja jõuga abiks olnud Eesti kergejõustikukohtunike grand old manile Peeter Randarule! Nendelt on palju õppida - millise kiiruse ja vilumusega mehed suures ja kiiresti muutuvas infotulvas reageerisid on klass omaette, minu austus! 

Stardipaugu kõlades läksime Lelumehega koheselt oma teed. Püsisin Lauril esimesed kolm ringi taga, seejärel tekkis sisse 100-meetrine vahe, mida favoriit suutis hoida lõpuni. Viimastel ringidel kiikas Lelumees aeg-ajalt üle õla, veendumaks, et ma ikka ohutus kauguses oleksin. Enesetunne oli võrreldes paari viimase hooajaga väga hea, treenitus aga mitte parimate aastate tasemel. Vaatamata sellele, täitsin eesmärgi ja Lelumehe käest ringi sisse ei saanud. Lõpuks jäi vahe 18 sekundit, mis viimaste aastate kontekstis on päris napp kaotus! Lauri Lelumehele tagas tiitlivõidu aeg 22.18,62. Sees ja väljas kokku on ta nüüd võitnud rekordilised 25 meistrikulda! 

Enne starti prognoosisin aega 22.20ne kanti. Alust sellleks andis kümme päeva varem trennis suhteliselt kerge vaevaga käidud 3000 meetri aeg 13.31. Paraku läbisin võistluste esimesed kolm ringi Lelumehe taga liialt kiirelt, mistõttu lõpuosas tuli pisut lõivu maksta. Resultaat 22.36,75 erilist rahulolu ei pakkunud, küll aga sai täidetud eesmärk möödunud aastast aega parandada ning ka kaotus Lelumehele ei olnud üleliia suur.

Võitlus kolmandale kohale jäi Ainar Veskuse ootamatu puudumise tõttu pea olematuks. Veel päev varem oli Sillamäe mees stardiprotokolli kantud, võistluspäeva hommikuks oli aga nimi paberilt kadunud. Seega sai pronksi ja ühtlasi oma esimese täiskasvanute medali meie tulevikulootus Ruslan Sergatšjov, ajaga 24.26,48. 

Finišis kadestasime Lelumehega neljandana lõpetanud narvalase Igor Jakovlevi (aeg 26.01,36) kehaehitust. 19-aastase noormehe atleetlik torso sobiks pigem anatoomia õpikusse või kangisaali kui käijate seltskonda. Kadedus paisus veelgi, saades teada, et noolelik keha on noormehel kaasa sündinud, jõusaali looduslaps ei külasta! Kokku oli stardis viis meest. 

Naiste 3000 meetri käimise stardijoonele rivistus aga koguni 12 käijat! Kuni viimaste ringideni konkureerisid tiitlivõidule KJK Atleetika esindaja Anna Tipukina ja temast neli aastat noorem Sillamäe Kalevi tulevikulootus, 15-aastane Angela Mandel. Lõpuringidel pani Mandel hooaja edetabelijuhina oma paremuse maksma, korrates kolmesekundilise paremusega mullust saavutust. Eesti meistri ajaks märgiti 15.45.04. Teisena lõpetanud Tipukina sai kirja 15.48,61. Pronksi võitnud ja finišis suurest pingutusest oksendanud 14-aastane JK Tempo esindaja Anastasija Skatško sai lõpuprotokolli kirja 16.43,40. Tõeline võitleja, nii sünnaivad meistrid!

Huvitava faktina jääb möödunud Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistluseid ilmestama tõsiasi, et nii kõige noorem kui ka võistluste vanim võitja tulid käimisdistantsidelt. Naiste kuldmedali võitnud Angela Mandel on 15-aastane, ülikogenud meeste meister Lelumees aga 36!

Foto: Marko Mumm

TULEMUSED

Eestikate eelvaade...

22. veebruaril toimuvad Lasnamäe Kergejõustikuhallis Eesti sisemeistrivõistlused, kus hommikupoolses programmis ka käimisdistantsid.

Kell 11.00 antakse lähe naiste 3000 meetri käimisele. Stardijoonele rivistub seekord 12 sportlast, kellest naiste klassi kuulub tegelikult vaid ülikogenud Anneli Aru, ülejäänud osa moodustab järelkasv. Meistrimedali eest hakkavad rajal mõõtu võtma tiitlikaitsja Angela Mandel ja Anna Tipukina. Jaanuari lõpus toimunud vanuseklasside meistrivõistlustel oli vanem, Tipukina, tiitlikaitsjast mõne sekundi kiirem. Hooaja parimat tulemust hoiab aga siiski Mandel (14.45,5). Tipukina hooaja tippmark on aga vaid kaks sekundit nõrgem, seega on oodata põnevat duelli! Margarita Kozlova ja Anastasija Skatško peaksid paberite järgi võitlema kahvatumat karva medalite eest. Ülejäänud kaheksa käijat on taseme poolest pisut nõrgemad ja medaliheitlusse sekkuda ei tohiks.

Start meeste 5000 meetri distantsile antakse kohe pärast naisi, kell 11.40. Siin on suurfavoriidiks tiitlikaitsja, kogenud 36-aastane Lauri Lelumees, kes hoiab sel distantsil kõigi aegade edetabelis 20.43,6ga teist kohta. Tiitlikaitsja kommenteeris oma selle hooaja eesmärke ja hetkeseisundit järgmiselt: "Üldjoontes on ettevalmistus kulgenud plaanipäraselt. Eelkõige on eesmärgiks olla aprillis-mais väga heas vormis ja esineda edukalt Euroopa karikavõistlustel 20 km distantsil. Üldist mahtu on kahandanud ebasobivad ilmaolud, mis lubavad korralikult treenida vaid sisehallis või lindil. Suusatanud olen pooled korrad nö vägisi, kehvade lumeolude kiuste." Sellele vaatamata ütleb luureinfo, et Lelumees on heas vormis. Möödunud esmaspäeval läbis 5000 meetri spets Rahandusministeeriumi jõusaali lindil 10 km 44 minutiga, mis lubab prognoosida aega 21 minuti algusesse.

Kuidas iseloomustada enda seisu? Möödunud aastase hõbemedaliomanikuna ei tahaks ka seekord vähemaga leppida. Kindel plaan on käia paremini kui eelmisel korral (22.50,72), mil kimbutasid terviseprobleemid ja roidevigastus. Mahud on küll kõigest sellest tulenevalt kolmandiku võrra väiksemad kui parimatel aastatel, aga treeningute kvaliteet see-eest tõusnud. Vaatamata sellele, et hooaja põhieesmärgiks on püüda isiklikku rekordit 10. oktoobril Saksamaa meistrivõistlustel 50 km käimises, olen kiirustreeningutega vaikselt algust teinud ja päris kangete jalgadega starti ei tule. Isikliku siserekordi (21.23,51) vorm siiski veel jalgades ei ole.

Kolmas medalipretendent on Sillamäe mees Ainar Veskus. Nagu ikka on tegemist nn "musta hobusega", kelle tegemistest ja hetkevormist vähe teada. Fakt on vaid see, et mees on andekas ja kui vähegi liigutab, võib medali võitmiseks vaja minev vorm saabuda üpris kiiresti. 

Neljas medalinõudleja on meie tulevikumees Ruslan Sergatšov. Jaanuari lõpus toimunud vanuseklasside meistrivõistlustel püstitas noormees 3000 meetri käimises uue B-klassi rekordi, ajaga 14.00,56. Medalivõimalus on noormehel siis kui mõnel ülal mainitud konkurendil satub olema väga kehv päev või esineb tehnikaprobleeme.

Ülejäänud nelik omab medalivõiduks vaid teoreetilist šanssi. Täiesti lootusetus seisus nad muidugi pole, kuna spordis, eriti käimises, võib kõike juhtuda!

 

Järelkasv võistles Tartus meistritiitlite nimel

Möödunud nädalavahetusel peeti Tartus Eesti noorte sisemeistrivõistluseid. Nädala alguses olin saanud kõne Peeter Randarult, sooviga mind kohtuniku rollis näha. Käimise arengule kaasa aitamine on minu jaoks au küsimus. Mõte mõneks tunniks Tartut väisata tundus hea vaheldusena. 

Taaralinna jõudes tegin kiire tiiru vanalinnas. Kahjuks jäin juba teistkordselt Tartu Jaani kiriku ukse taha. Olen alati tahtnud näha sealseid kuulsaid terrakotafiguure, millest vanimad pärinevad 14. sajandist. Samas olen kindel, et kolmandal korral näkkab, on see ju kohtuseaduseks!

Spordimuuseumi ees kohtasin jooksumees Kristo Reinsalut, kes seoses oma raamatu väljaandmisega sealkandis asju ajas. Äsja laagrist naasnud tumepruun jooksuhunt tegi huvitava tähelepaneku. Nimelt on tartlaste käimistempo oluliselt aeglasem pealinnlaste omast. Tuli tõdeda, et elu kulgeb lõunapool pisut teises rütmis!

Raekoda, ülikool, roheline tee ja creme-brulee kohvikus "Suudlevad Tudengid" ning oligi aeg sammud halli suunas seada.

Käimisdistantsid olid planeeritud meistrivõistluste viimasteks aladeks. Kõigepealt anti lähe tütarlaste B-klassi 3000 meetri käimisele, kus meie tulevikulootus Angela Mandel kindla esikoha noppis. KJK Kalev-Sillamäe neiu kattis vahemaa stardist finišini 16.09,3ga. Hõbemedali võttis teine tulevikulootus, Jooksuklubi Tempo esindaja Anastasija Skatško, ajaga 16.46,9. 

Päeva parima tulemuse eest hoolitses samuti Jooksuklubi Tempo esindaja Ruslan Sergatšjov. Hetke lootustandvaim noorkäija püstitas 3000 meetri distantsil 14.00.56ga Eesti B-klassi rekordi!

Tütarlaste A-klassis noppis 3000 meetris kirkaima medali KJK Kalev-Sillamäe käija Lika Mitrofanova. Aeg 18.50,91 oli küll nõrgem kui B-klassis võidutsenud Angela Mandelil, aga võitjate üle kohut ei mõisteta! Poiste 5000 meetri distantsi võitis väga head tehnikat näidanud sillamäelane Kirill Titov, ajaga 27.02,06.

Naisjuunioride klassis näitas Anna Tipukina päeva kiireimat aega, võites 3000 meetri distantsil meistritiitli 16.05,61ga. Ühtlasi ka päeva parimat tehnikat demonstreerinud KJK Atleetika neiu on üks Euroopa Karikavõistlustel osaleva Eesti käimiskoondise kandidaate. Meesjuunioride võit läks NPSK Narvic spordiklubi esindajale Igor Jakovlevile. Atleetlikul noormehel kulus 5000 meetri distantsi läbimiseks 26.35.48 minutit.

Nagu Eesti spordis tavaks, on noorsooklass väga kehvas seisus. See on vanus, mil lapsepõlv saab läbi ning seistakse teelahkmel. Peale keskkooli lõppu löövad enamus rahaliste vahendite puudusel käega. Ometi sellest vanusest tõeline sporditegemine ju alles algab! Täiskasvanuna karjäärile tagasi vaadates ei oma noorteklassis saavutatu erilist tähendust. Spordimehe sisu avaldub ikka täismeeste konkurentsis! Nii juhtuski, et naiste seas selles vanusegrupis võistlejaid polnud. Noormeestel tuli starti kaks käijat. Vanusegrupi võitja Valentin Jegorov  KJK Kalev-Sillamäest kaotas küll aste nooremale võitjale pea viie minutiga, väärib aga siiski kiitust, et noorsooklassi käimisvõistlus võimalikuks sai. Meistritiitli tagas seekord aeg 31.47.72.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti käimissport elab edasi. Esile on kerkinud neli-viis lootustandvat noort, kes on tehniliselt juba praegu väga head. Nüüd oleks vaja hea tehnika tõsiste treeningute abil tulemuseks vormida!

Foto: Marko Mumm. Pildil Ruslan Sergatšjov ja  Angela Mandel

TULEMUSED 

Autasustati Läänemaa parimaid sportlaseid

Eile autasustati Pürksis 2014. aasta Läänemaa parimaid sportlaseid. Oli suur au kuuluda viie nominendi hulka. Viimati kuulusin valikusse 12 aastat tagasi, mil pälvisin Läänemaa parima meessportlase tiitli.

Sellel aastal riisusid koore vehklejad. Parimaks meessportlaseks sai oodatult MM-i kaheksas mees Sten Priinits. 

Oli ilus ja meeleolukas spordiõhtu maakonna spordihingede seltsis! Igasugune tunnustus on alati tore ja meeliülendav!

Foto: Arvo Tarmula

Jõudsin spordiveterani ikka!

Pühapäevase seisuga on siin ilmas elatud 35 aastat, millest 24 olen pühendanud võistluskäimisele. Ühtlasi sai astutud spordiveteranide klassi. 35 on number, millest alates spordimehest saab vanameister. Mõneti koomiline, kuid sportlase iga on üürike!

Vanematekodus Haapsalus võeti mind tähtpäeva puhul soojalt vastu. Oli väga meeliülendav pärastlõuna kõige lähedasemate seltsis. Suur tänu Ija, ema, isa, mamma, Lauri, Reelika ja Svetlana!

Täna sai veel lisaõnne töö juurest, kus kolleegide kallistused ja kiidulaul kõvasti energiat andsid. Kirsiks tordil oli aga mu oma 12. klassi "laste" sünnipäevalaul. Kui 42 noort inimest sulle siiralt silma vaadates lauldes õnne soovib, võtab ikka südame alt soojaks küll. Õnneks oli mul kolleegide õnnitlustest kogunenud tõeline šokolaadimägi ning igaüks sai suu enne tundi minekut magusaks.

Lisaks tahan tänada veel kõiki sõpru ja häid inimesi, kes mind meeles pidasid!

Juhhei ja sporti!

Mini-Me 3D

Mõned nädalad tagasi teatati, et olen saanud loosivõidu, auhinnaks võimalus endast tasuta 3D kuju printida. See tehnoloogia on veel üsna uus, seega tuleb 15 cm kuju eest välja käia 150 eurot.  

Wolfprint3D-s asub Põhjamaade ning Baltikumi ainuke printer. Lähima sellelaadse masina leiab Londonist. Seega oli mul suur au enda minikoopia tasuta kätte saada. Kohapeal tehti 50 fotoaparaadiga ühisklõps ning pooleteise nädala pärast võis kujukesele järele minna. 

Põnev ja huvitav oli ennast kõrvalt vaadata! Ma ei teadnudki, et mu nina külgvaates niivõrd pikk ja terav on! Igatahes väga tore kingitus, mida aastate pärast

võib-olla väikese õllekõhuga tagantjärele imetleda!

Jooks lahkunud kanaarilinnu mälestuseks

Reedel, kaks päeva enne hingedepäeva, lendas taevastele jahimaadele mu ämma kanaarilind Vassili. Kurvaks teeb teadmine, et see juhtus vaid kaks päeva pärast peremehe puhkusereisile minekut. Mind oli jäetud tema valvuriks. Vaatasin, et linnukesel on halb. Tavapärase oksal siristamise asemel istus vaene Vasja puuri põhjas ja hingeldas. Lootsin, et ehk läheb linnukesel paremaks. Vahepeal ta isegi lendas pisut, käis joomas. Järgmise päeva õhtul, töölt naastes, polnud olukord paranenud. Linnuke lahkus minu silme all. Vähemasti polnud ta mineku hetkel üksi...

Nüüd valdab mind rahutus - äkki oleksin saanud teda päästa? Oleks pidanud puuri haarama ja veterinaari juurde kihutama? Vasja oli 8-aastane, küllaltki eakas, aga äkki oleks arstid suutnud teda aidata? Paraku olin hiljaks jäänud...

Laupäevase Nõmme-Harku metsajooksu tegin mõttes Vassili mälestuseks. Ühtlasi tahtsin testida, milline on hetkeseis möödunud aastaga võrreldes. Peale 20. septembril toimunud 50 km meistrivõistluseid, olen nädalas 30-40 km sörkinud ja jõudu teinud. Paar korda jooksin lõunapausidel Lelumehega 14 km. 

Nõmme-Harku metsajooks ei ole lihtsate killast - 15 km tõuse ja languseid. Kohe jooksu alguses pannakse võimed kolme mõrvarliku tõusunukiga proovile. Neist üle saanuna, ootavad ees lõputud ning psühholoogiliselt rasked sirged. Võib öelda, et tegemist on jooksuga, mis nõuab kogu vaimse ning füüsilise arsenali mängu panekut. Masohistlik nauding kui nii võib väljenduda.

Lõpetasin möödunud aastaga võrreldes 25 sekundit tagapool. Aeg 58.13 andis 66 jooksumehe seas 11. koha. Arvestades vähest treeningpraktikat, võib üldjoontes rahule jääda.

Väikevend Lauri tegi aga elu jooksu, saades 55.17ga teise koha! Isiklik rekord paranes rohkem kui minutiga. Lauri tegi sotid selgeks viimasel kilomeetril, mil tõusunukki võttes gaasi põhja lükkas ja Eesti jooksuparemikku kuuluva Jaanus Kallaste seljataha jättis! Suur osa Lauri hõbemedalist kuulus ka raja ääres valjuhäälselt kaasa elanud Lauri Lelumehele. Kogenud jooksumees ja käimismeister oli see, kes väikevennal tõusul rünnata soovitas. Lelumehel jätkus ergutussõnu mullegi. Mõnikümmend meetrit kõrval jooksnuna, tajus ta mu väsimust. Nähes, et ma polnud suuteline rääkima, patsutas sõber lihtsalt tunnustavalt õlale, ärgitades viimaseid tõuse täie jõuga võtma. Seda ma ka jõudumööda tegin, võitlesin lõpuni. Pisut kripeldama jääb, et ühe konkurendi pidin lõpukilomeetril siiski mööda laskma - jalad olid pehmed ja hing paelaga kaelas. 

Muremõtete ja ängi vastu aitab kõige paremini füüsiline pingutus. Tundsin vajadust end pildituks rabeleda. Suures osas ka õnnestus. Sinu mälestuseks Vasja - et su hing leiaks rahu ja veelgi parema paiga!

Lauri Lelumees - hooaja kokkuvõte

Eelmise aasta novembrist kuni käesoleva aasta novembrini sai käies ja joostes kokku läbitud pea 4 tuhat kilomeetrit. Jah, tavainimese jaoks on seda mõõtmatult palju, kuid enda tugevamate aastatega võrreldes veerandi võrra vähem.

Kuna spordin töö ning ka kõikide muude eluliselt kaasnevate kohustuste kõrvalt, siis eriti just sellel hooajal kajastus see väiksemas treeningute mahus. Talvekuudel oli üle 100 kilomeetrise mahuga nädalaid vähe ning kehvem baasvastupidavus toob kaasa tavaliselt tulemuste ebastabiilsuse. Samuti on vormitipp laugem ja kestab vähem, sest aeroobne baas on ebapiisav. Treenituse mõju avaldub selgemalt ja vahetumalt just pikematel distantsidel – 20 km läbimine rahuldava resultaadiga eeldab mitmeid kurnavaid tempo ja lõigutreeninguid, kus ühest treeningust saadav koormus moodustab 70 - 90% võistluskoormusest. Selleks, et nii karme treeninguid taluda peab eelnevalt olema tehtud pikaajaliselt kestvaid ja suhteliselt madala intensiivsusega treeninguid.

Ka see aasta sai „maiuspaladena“ läbitud ühel treeningul 7x2 km võistluskiirusega ning 5x3 km võistluskiirusega, kuid võrreldes eelnevate aastatega ei suutnud saavutada keskmiseks kilomeetri läbimise kiiruseks 4.25-4.30, vaid pigem 4.35-4.40.

Kogenud sportlasena ei loonud endale seega ebareaalseid illusioone isiklike rekordite saavutamise võimalikkusest. Eks treeningud toovad vormi väga selgelt esile ning teatavate võtmetreeningute põhjal oskan juba küllalt täpselt ennustada potentsiaalset võistlusresultaati. Seda omakorda mõjutavad paljud faktorid – enesetunne, ilm, kohtunikud, rada jne, kuid tegelikkust ei saa eirata. Halb vorm rahuldavat tulemust ei anna.  

Eestis oli konkurents distantsidel 5-20 km hõre, kuid selle vaatamata on kohustus anda kõigil võistlustel maksimum. Ma ei ole poole tera mees. Võistlusprotokollide sirvimine ei näita alati närvi-, tahte- ja energiakulu. Ühelegi Eesti käijale ma ka sellel aastal vahetus konkurentsis ei kaotanud, seda asjaolu võib pidada oluliseks. Õnnestus võita kaks täiendavat meistritiitlit (5000m sisehallis ning 20 000m), samuti tulla Klubide Karikavõistluse võitjaks. Võistlesin kahel välisvõistlusel olles Alytuses 17. ja Valmieras 4.  

Järgmise hooaja eesmärgid on ambitsioonikad. Rahuldust pakuks vaid mõni isiklik rekord. 20 km ootaksin igal juhul aega alla 1:30, seda ka välisvõistlustel.

Eks areng eeldabki senisest suuremaid pingutusi ja ohvrite toomist, vigade analüüsi ja nende vältimist. Kogemused treeningute planeerimisel ja oma keha kuulamisel suurenevad iga aastaga, loodetavalt võimaldab see kompenseerida vanusega paratamatult kaasnevat taastumise aeglustumist. Järgmisel hooajal on loodetavalt võimalik osa võtta Euroopa Karikavõistlustest, mis taseme poolest on Eesti käijate praegune maksimum. See stiimul lisab kindlasti motivatsiooni ja treeningutele hoogu.

Käimisvõistlused- 2014   

     

AEG/ VÕISTLUS	TULEMUS
23. veebruar Eesti talvised MV Tartu SH	21.49,48 (4.22) I koht 23. meistritiitel
12. aprill Nõmme Maanteejooks 5km	17.17 (3.27) 12. koht
3. mai Klubide karika-võistlused Narvas 10 000 m	44.46,3 (4.29) 1. koht 13 startinu hulgast
17. mai L Bruno Junki võistlused Valgas 10 000m + Rootsi-Läti-Leedu-Eesti käimise maavõistlus	45.31,8 (4.33) 6. koht 12 hulgas (eestlastest parim)
13. juuni R Alytus 20 km	1:38.45 (4.57) 21. koht
12. juuli Läänemaa Lahtised MV 20 km	1:34.55 (4.45) 46.57/47.58 I koht
19. juuli Balti matš 10 000m	46.22,47 (4.38) IV koht
3. august Eesti MV 20 000m Kadriorus	1:38.47,52 (4.56) I koht
20. sept Läänemaa lahtised MV 20 km	1:36.10 (4.49)

2014. a hooaja analüüs

Hooaja alguses tegin ülaloleva pildi, pannes selle oma arvuti ja telefoni desktopile. Sihtima peab maksimumi, seega otsustasin püüda nelja kulda. Täitsin eesmärgi poolenisti, tegelikult isegi rohkem, kuna kõige väärtuslikumad kullad õnnestus koju tuua. Tähtsaim neist oli kuldsõrmus, mis nüüdsest kaunistab mu paremat kätt ja meenutab, et olen abielus imelise inimesega kel nimeks Ija. Teine väärtuslik kuld tuli medali näol oma põhidistantsil 50 km-s mis tõstis mind ühtlasi Eesti meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks. 

Kui tiitlite osas läks kõik suurepäraselt, siis ajalised resultaadid jätsid soovida. Maadlesin terve hooaja terviseprobleemidega ning täiesti tervena ei õnnestunudki võistelda. Seetõttu kannatas tugevalt ka treeningmaht. Oktoobri lõpus lukku mineva makrotsükli kogumaht tuleb eelnevate aastatega 1000-1300 km võrra väiksem.Talvel jäi korralik põhi ladumata, tulekahju aitas kustutada vanemate kingitus Barcelona laagri näol. Jõulude ajal sai kevadehõngulises Kataloonia pealinnas nädalaga kogutud 142,6 km. Kevadel avanes tänu headele toetajatele ning osalisele omafinantseeringule võimalus treenida koos Lelumehega kaks nädalat Maltal. Seegi oli väga vajalik abi õhukese vundamendi tugevdamiseks. Positiivset indu andis juurde Adidase toetus varustuse näol.

Võistluseid kogunes hooaja jooksul kaheksa. Aasta algas veebruaris Eesti sisemeistrivõistlustega Tartus.  5000 meetri aeg 22.50,72 ei andnud kullavõimaluseks lootust, rahulduda tuli Lelumehe järel hõbedaga. 

Välishooaja avasin seekord kõrvalalal. Kuna aprillis Eestis ühtegi käimisvõistlust polnud, tuli organismi käimatõmbamiseks osa võtta jooksuvõistlusest. Nõmme mägise maanteejooksu 5 km (17.22) andsid igati positiivse emotsiooni ja korraliku koormuse. Esimene start käimises sai tehtud mai alguses klubide karikavõistlustel külmas ja tuulises Narvas. Pikkade liibuvatega võisteldes käisin tagantjärele vaadates hooaja parimad 10 000 m. Teine koht tuli ajaga 45.58,5. Kaks nädalat hiljem Bruno Junki mälestusvõistlustel Valgas olin iseenda hale vari, läbides 10 000 m 47.02,3-ga, olles rahvusvahelises konkurentsis seitsmes. 

Seejärel oli kord võtta vastu kõige väärtuslikum autasu - 7. juunil vahetasime Ijaga kuldsõrmuseid. Järgnes üheksa päeva paradiisi Türgi kuuma päiksese all. Mesinädalatel hoidsin toonust, kogudes 86,5 km. Kahjuks vigastasin nädala lõpus veepalli mängides roideid, mis pani treeningutele kolmeks nädalaks pitseri peale. 

Valu taandus imeväel päev enne Läänemaa lahtiseid meistrivõistluseid. 12. juuli hommikul oli hea minek, kaotasin Lelumehele 20 km-s vaid sekundiga. Aeg 1:34.56 paraku erilist rahulolu ei pakkunud kuid oli seisundit arvestades maksimum. Järgmisel nädalavahetusel esindasime Lauriga Eesti koondist Valmieras toimunud Balti matšil, paraku ilma erilise särata. Kaotasime mõlemad isiklikele kõvasti. Paar lõunanaabrit õnnestus siiski seljataha jätta. Tagasihoidlikud 10 000 m päädisid 47.13,14-ne ja viienda kohaga. Kaks nädalat hiljem oli taaskord võimalus kullajahti pidada. Paraku võimaluseks see ka jäi. Lelumehele kindlalt kaotades ja teisi samakindlalt võites ületasin lõpujoone teisena. Aeg valmistas järjekordselt suure pettumuse - 1:42.57,51 (20 000 m) pani häbenema ja kiirelt staadionilt lahkuma.

Augustikuu õnnestus küllaltki korralikult (527,9 km), kuid seegi ettevalmistus sai tehtud antibiootikumide pealt. 20. septembril aset leidnud hooaja põhivõistlusel võtsin 50 km-s kohustusliku kulla ajaga 4:28.53. Isiklikule rekordile tiksus kaotust küll üle kümne minuti, aga jällegi, arvestades põrgut millest läbi olin tulnud, tundus saavutus väikese eneseületamisena.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et oli kahetine aasta- õnnestus võita mõned tähtsad kuldsed autasud ning tõusta kõigi aegade edukaimaks käijaks. Füüsiline vorm seevastu oli tervisest tulenevate puudujääkide tõttu treeningmahus kesisevõitu. Viimased kaks aastat on olnud kui õudusunenägu. Hea meel, et hooajale möödunud nädalal joon alla tõmmatud sai!

Tõus meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks!

Möödunud laupäeval toimusid Haapsalus Eesti maanteekäimise meistrivõistlused. Imeilus suveilm 18-soojakraadi ning päikesepaistega tegi võistlemise igati nauditavaks. Kahju ainult, et konkurente nappis. Tegime 50 ringi 500-meetrisel sirgel. Esimesed kümme kilomeetrit kulgesid talutavalt, 20-ne peal aga hakkas väsimus endast märku andma. Nii varases faasis ei ole see tavaliselt hea märk. Sellegipoolest õnnestus korralikku rütmi hoida.Väikese üllatusena edestasin 25 km peal rekordgraafikut kahe minutiga (2:08), 30 km märki jõudes olin samuti veel rekordgraafikus, läbides vahefiniši 2:35-ga. See andis emotsionaalselt kõva laengu, mistõttu suutsin veel mõned kilomeetrid heas rütmis püsida. Käimismaratoni otsustavaks kohaks kujuneb tihtilugu 35. kilomeeter, kus kõvad mehed lõpuspurdiga alustavad ning nõrgemad kustuma hakkavad. Kuulusin seekord nõrgemate kilda- kuigi sammusagedus palju ei langenud, toimus siiski oluline tempomuutus. Eriti valusaks läks liikumine 45. kilomeetril. Just seal minetasin võimaluse püüda karjääri paremuselt teist tulemust (4:25). Tervisehädadest tulenenud väike treenitus andis lõpukilomeetritel endast jõuliselt märku! 

Vaatamata raskustele täitsin põhieesmärgi, tõustes Eesti meistrivõistluste ajaloo edukaimaks käijaks! Rekordiline 24. meistritiitel tuli ajaga 4:28.53. Kokku on mul nüüd auhinnakapis 46 meistrivõistluste medalit. Sellega möödusin pikka aega medalitabelit juhtinud Mart Järvistest. Au tuleb anda ka teisena lõpetanud vanameister Rein Sumbergile (5:56.07)!

Naiste 20 km võit läks Sillamäele. Võitis Angela Mandel uue Eesti B klassi tipptulemusega 1:59.23, millega ületas Ragle Raudsepale kuulunud margi 12,5 minutiga! Naiste esikolmikusse jõudnud püstitasid kõik isiklikud rekordid.

Läänemaa maanteekäimise meistrivõistlustel noortele käisid nii Ruslan Sergatšov kui ka Anastasia Skatško 10 km. Nende lõppajaks kujunes vastavalt 50.12 ja 57.57. Noorte 5 km distantsil võidutses Sergei Sannikov. Kõik ülalmainitud esindasid jooksuklubi Tempo. Tüdrukute 3 km võitis Eneken Vendel Läänemaa Kergejõustikuklubist.

Väljaspool arvestust peetud meeste 20 km distantsi võitis meie lühemate maade liider Lauri Lelumees Bruno Junk Käimisklubist. Konkurentsipuudus, pikale veninud hooaeg ning palju vaimuenergiat röövinud olmeprobleemid jätsid tulemusele oma jälje. Alavõit tuli 1:36.10-ga. Kui esimese 10 km vaheaeg andis veel lootust hooaja tippmargiks (47.08), siis võistluse teisel poolel langes kilomeetri keskmine tempo 4.40-lt 4.55 juurde. Lauri ise pidas kaks nädalat enne võistlust võimalikuks ka aega 1:33-1:34. Kuna viimased tõsised tempotreeningud läksid üle kivide-kändude, siis tuli ootusi kahjuks langetada. Siiski oleks patt olnud meie võistluskalendri hõredust arvestades võistlemisvõimalusest loobuda. Paralepa rada on Lelumehe sõnul küll osoonirikas ja võrdlemisi tuulevarjus, kuid asfaldi kvaliteet kehvapoolne. Raja keskel olev kõrgendik ning mitmed ebatasasused sunnivad parema trajektoori otsinguil lisameetreid läbima. Muidu hea asukohaga trass vajaks tema sõnul juba hädasti renoveerimist.

Asine august!

Augustikuu pakkus pisukese üllatuse kui töökohustustest vabana sai läbitud 527 km. Hooaeg on kulgenud väga vaevaliselt, seda olulisem oli vahetult enne 50 km meistrivõistluseid pisutki mahtu koguda. Õnnestus teha päris korralik pikkade otsade seeria stiilis 30-35-40-46 km, lisaks veel kolm pool-pikka 20 km treeningut. Kiirusliku poole pealt sai läbitud üks 20 km võistlus keskmise tempoga 5.08 km kohta, pluss veel tempokad 10 ja 12 km. Puhast lõiku sai tehtud stiilis 6+3 km, 4x3 km, 3+3+2 km. Viimase lihvina sai septembri alguses läbitud tempokas 30 km, kerge lõik mahuga 3x2 km ning 2x20 km rahulikus tempos. Kõikidel kiirustreeningutel üritasin leida tempotunnetust, läbides kilomeetreid võistlustempo lähedaselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et tulekahju on kustutatud ning 20. septembril Haapsalus Paralepa metsas toimuvatele Eesti maanteekäimise meistrivõistlustele võib minna pisut kergema südamega!

Omapärane päev!

Täna oli ilus ja omapärane laupäev. Üle pika aja taevas säranud päike tegi trenni mineku lihtsaks, ees ootav rutiine 45 km ei tundunud samuti üleloomuliku pingutusena. 

Kuna mõelda oli palju, sattusin omas mullis olles erilisse kulgemise seisundisse. Kaunid ja tuttavad Haapsalu kodurajad libisesid märkamatult ning suurema vaevata jalge all. Kõik ümberringi oli kuldkollane ja udus. Väljusin transist alles vahetult koduukse ees kui pilk registreeris tuttava koha. Märkamatult olin selja taha jätnud 46 km ning veetnud imeilusa suveilma seltsis 5 tundi ja 35 minutit. Huvitav kuidas aeg kulgemise faasi sattudes lendab- viis tundi võib tunduda vaid hetkena...

P.S.- Nüüd, mõned tunnid hiljem, annab keha siiski märku, et midagi oleks nagu tehtud :)

Võtsin mis võtta andis ehk hõbe Eesti meistrivõistlustelt

3. augustil toimusid Tallinna Kadrioru staadionil Eesti meistrivõistlused kergejõustikus. Kuuma ilma kartuses tõsteti käimisalad võistluspäeva hommikusse. Ülejäänud distsipliinidega alustati alles õhtul. Tühjade tribüünide ees ootas 50 ringi 26-kraadises kuumuses. Kohal viibisid siiski ka mõned pealtvaatajad. Erilised tänusõnad lähevad siinkohal minu vanematele, kes valmistasid toreda üllatuse, saabudes varahommikuse bussiga. Nende jaoks algas pühapäev kella 5.30se äratusega- minu lugupidamine! Vanemate kohalolu lisas vastutust ja indu. Kuna möödunud korral oli mind diskvalifitseeritud, oleks seekordne mahavõtmine tähendanud suurt pettumust nii minule kui kohale sõitnud pöidlahoidjatele. Ei tahtnud mõeldagi, et isa-ema sõidavad kaks aastat järjest Haapsalust Tallinna, vaatamaks kuidas nende poeg on sunnitud võistluse pooleli jätma.

Alustasin ettevaatlikult, plaan oli käia kindla peale. Teadsin, et kulda sellise vormiga ei püüa, samuti oli välistatud rekordi võimalus. Vaja oli vaid tehniliselt korrektselt käia ning hõbemedal välja teenida. Vedasin poolteist ringi, siis hindas Lelumees tempo liiga aeglaseks ja tegi järsu kiirenduse. Enne kui jõudsin järgnemisele mõelda näitas kohtunik Mart Järviste hoiatust, andes mõista, et ärgu ma isegi üritagu. Ega ma üritanudki, teadsin oma võimeid väga hästi. Lelumees on praegu lühikestel distantsidel kindel liider, tema võit oli vaid vormistamise küsimus.

Liikusin tehniliselt nii korralikult kui suutsin. Kohe kui tegin mõned kiiremad liigutused, vibutati kollast kaarti. Tundsin nagu oleksin raamidesse surutud. Kuld kuulus kindlalt Lelumehele, aga kaotus kujunes lubamatult suureks ja seda eelkõige just tehnika arvelt. Lõpuringil üritasin veelkord tublisti kiirendada kuid sain kohe hoiatuse. Lõppaeg oli  ülimalt tagasihoidlik, aga karme kohtunikke, kuuma ilma ja vähest treenitust arvesse võttes loomulik. Siinkohal on oluline märkida, et kehv vorm ei ole tingitud mitte laiskusest vaid erinevatest terviseprobleemidest, mida möödunud ja ka sellel hooajal taluma olen pidanud. Treeningutesse olen kogu karjääri vältel suhtunud alati täie tõsidusega. Sportlastee lõpusirgel võin seega kerge südamega tõdeda, et olen andnud endast kõik mis selles kontekstis võimalik.

Kokkuvõttes siis kuld kindlalt Lauri Lelumehele, ajaga 1:38.47,52, hõbe 1:42.57,51ga mulle ning pronks Sillamäe-kalevlasele Ainar Veskusele 1:51.04,91. Viies ja kuues olid noored tulevikumehed Ruslan Sergatšov (JK Tempo) ja Kirill Titov (KJK Kalev-Sillamäe), aegadega 1:56.03,21 ja 2:02.16,49. Meeste distantsilt seega kaksikvõit Bruno Junk Käimisklubile. Klubi kontole peaks sügisel laekuma Lelumehe meistritiitli eest 500 euro suurune preemia, lisaks tunnustati treener rolli täitnud Toomas Rosenbergi 300 eurose toetusega. Igati väärt initsiatiiv!

Naiste konkurentsis oli Angela  Mandeli (KJK Kalev-Sillamäe) 10 000 m võiduaeg 55.58,13 uueks Eesti B klasssi tipptulemuseks, mis on endisele haapsallasele Ragle Raudsepale kuulunud tippmargist parem 3 minutit ja 12 sekundit. Teisena lõpetas KJK Atleetika neiu Anna Tipukina (57.11,69), kolmas oli jällegi Sillamäe esindaja Anastassija Ponomarenko (58.55,71). Sarnaselt meestega lõpetas naiste distantsil viis käijat, möödunudaastane medaliomanik Margarita Kozlova diskvalifitseeriti.

Kes keda Kadriorus?

Pühapäeval kell 9.30 antakse Kadrioru staadionil start meeste 20 000 ja naiste 10 000 meetri käimise Eesti meistrivõistlustele.

Meeste seas on kullapretendente vaid üks. Lauri Lelumees on hetkel teistest peajagu üle. Kuigi mehe vorm pole kaugeltki nii hea kui möödunud aastal on ta ometi suurfavoriit. Läänemaa lahtistel meistrivõistlustel kaotasin Laurile 20 km-s küll vaid ühe sekundiga (aeg 1:34.56), sellest ei maksa aga teha liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Minu keskmine tase lühematel distantsidel on hetkel Lelumehest oluliselt nõrgem.

Endale suuri pingeid peale ei pane. Sellel hooajal olen saanud erinevate tagasilöökide tõttu vähe treenida. See ei tähenda, et oleksin treeningutest sootuks loobunud. Olen regulaarselt harjutanud, kuid mahud ja intensiivsused on olnud tagasihoidlikud. Loodan vormi jõuda sügiseks ning teha oma põhialal 50 km-s korralik tulemus. Kus võistelda ning kust leida raha on esialgu lahtine.

Kolmas suurfavoriit medalile on Sillamäe mees Ainar Veskus. Noormees on sellel aastal vähe võistelnud. Viimane start oli mai keskpaigas toimunud Bruno Junki memoriaalil, kus 10. koha 10 000 meetris andis aeg 50.20,4. Veskuse hetkevormi kohta andmed puuduvad. Kindlasti on ta konditsioonis mis lubab võidelda medali eest.

Stardijoonele rivistuvad ka kaks noort debütanti. Ruslan Sergatšov on võistluste must hobune, kes võib hea õnnestumise korral püüda pronksmedalit. Noor käija on viimastel aastatel hoogsalt arenenud ning selles eas on rekordiparandused reeglina suured. Rakveres toimunud Eesti noorsooklassi meistrivõistlustel ületas Sergatšov kümme aastat vana B-klassi noorterekordi, saades 5000 meetri distantsil ajaks 23.38,6.

Kirill Titov on viisikust kindlasti kõige vähemkogenum. Medal oleks antud hetkel veel liiga suur unistust. Poisile on võistlus kogemuste hankimise kohaks.

Naiste konkurentsis on Sillamäe tüdrukud hetkel konkurentidest veenvalt üle. Tiitlikaitsja Angela Mandel võitis kaks nädalat tagasi täiskavanute Balti maavõistlusel kõigest 14-aastasena kolmanda koha. Tema 5000 meetri B-klassi tipptulemus (25.40,08) jääb Eesti kõigi aegade edetabelis alla vaid Jekaterina Jutkinale. 

Hõbemedal peaks vähemasti paberil kuuluma Mandeli klubikaaslasele Anastassija Ponomarenkole. Ka tema parandas Balti matšil tublisti isiklikku tippmarki ja on kindlasti väga heas vormis. Ülejäänud viis tüdrukut võitlevad pronksmedali eest. Suurimad võimalused selleks on Eesti käimise isa Endel Susi arvates Kohtla-Järve neiul Anna Tipukinal. Eraldi äramärkimist väärib 39-aastane Anneli Aru, kes pikalt alale truuks jäänuna on endiselt valmis noortele tüdrukutele konkurentsi pakkuma.

Kohtumiseni Kadriorus!

Eesti käijate esinemisest Euroopa ja Maailma Karikavõistlustel

Eesti käimiskoondis on karikavõistluste karusellis tiirelnud nüüdseks 13 aastat. Esimene kord osaleti käimisentusiasti ja alarühma vanema Endel Susi initsiatiivil 2001. aastal Slovakkia väikelinnas Dudinces. 

Seni on parimateks tulemusteks naiste seas Jekaterina Jutkina Eesti rekordiga saavutatud 72. koht naiste 20 km käimises. Seni kehtivateks rekordnumbriteks märgiti 2004. aasta Maailma Karikavõistlustel Naumburgis 1:43.54.

Meeste seas on parimaid tulemusi näidanud Margus Luik. 2011. aasta Euroopa Karikavõistlustel Olhaos läbis ta 50 km 4:34.11ga, olles sellega 29. Aasta hiljem toimunud Maailma Karikavõistlustel Saranskis saavutas Luik 50 km distantsil 70. koha, ajaga 4:38.37. Luige saavutatud kohad on Eesti käimisajaloo kõrgeimad.

Alljärgnevalt lühike kokkuvõte meie koondislaste saavutustest läbi aegade:

Dudince EK 2001

Margus Luik oli koondise parimana 75 mehe konkurentsis 63., 20 km läbimiseks kulus 1:44.28. Naistest esines kõige paremini Maia Liitmaa, saades 20 km distantsil (55 osalejat) 53. koha, ajaga 2:01.41. Kerly Lillemets oli 55., ajaga 2:04.43. Tütarlaste 10 km (42 osalejat) distantsil sai Kaity-Marin Tiitmaa 39. ja Annika Sillat 40. koha. Ajad vastavalt 59.11 ja 1:01.41.

Torino MK 2002

Paraku juhatas Margus Luige ebaõnnestunud etteaste sisse Eesti käimiskoondise täieliku fiasko nenedel karikavõistlustel. Naiste 20 kilomeetris diskvalifitseeriti Kerly Lillemets, sama saatus tabas Lauri Lelumeest 50 km distantsil. Kaity-Marin Tiitmaa tuli rajalt ära omal initsiatiivil. Ainukesena õnnestus tulemus kirja saada Maia Liitmaal, kes oli 79 lõpetanud naise seas (võistlust alustas 95 käijat) 78. ehk eelviimane, saades ajaks 1:56.06. 

Chebokasry  EK 2003

Margus Luik lõpetas 52. kohaga 57 sportlase seas, kulutades 20 km läbimiseks 1:38.51. Kerly Lillemets diskvalifitseeriti.

Naumburg MK 2004

Jekaterina Jutkina püstitas naiste 20 km distantsil uue Eesti rekordi (1:43.54), olles selle tulemusega 104 startinud naise seas 72. Hästi käis ka noormeeste konkurentsis Sergei Kutsonko, olles 48.45ga 64 starinud noormehe seas 47. Tütarlastest oli edukaim Svetlana Gribkova, kes läbis 10 km distantsi 56.33ga, olles 41. Maarja Rand (1:02.17) ja Kadri Pulst (1:03.34) lõpetasid üksteise järel 49. ja 50. kohaga.  Margus Luik  toidumürgituse tõttu starti ei tulnud.

Miskolc EK 2005

Margus Luik oli 62 startinu seas 47. Aeg 1:41.56 tähistas meie koondise ajaloo seni kõrgeimat positsiooni karikavõistlustel. Noormeeste 10 km distantsil olid Risko Nogelainen (50.24) ja Anton Vileito (55.16) 39 juuniori seas vastavalt 36. ja 39. Tütarlaste kohad 40 startinu seas olid vastavalt 35. (Ragle Raudsepp) ja 37. (Darja Komersantova). Aega kulus Raglel 1:01.56, Darja lõpetas 1:04.34ga.

La Coruna MK 2006

Meeste 20 km stardis oli 115 meest, lõpuni õnnestus tulla 95 atleedil. Margus Luik oli koondise parimana 1:38.30ga 87. Lauri Lelumees lõpetas 1:39.42 ja 89. kohaga. Nii tagasiohoidlik kui Luige etteaste ka ei olnud, oli see ometi Eesti meeskäija kõrgeim koht Maailma Karikavõistluste ajaloos. Noormeeste 10 km distantsil lõpetasid Risko Nogelainen ja Artjom Djatšuk 60 startija konkurentsis vastavalt 49. (48.48) ja 54. (55.22 PB) kohaga. Naisi meil kahjuks välja käia polnud, küll aga terve võistkonna jagu neidusid. Parimana lõpetas Ragle Raudsepp 10 km distantsi isiklikku rekordit tähistava 58.24ga, olles 48 startinu seas 42. Svetlana Gribkova lõpetas koha võrra tagapool 59.53ga, narvalannale järgnes Evelin Tomingas 1:09.44ga.

Leamington EK 2007

Meie esinumbrid Margus Luik ja Lauri Lelumees diskvalifitseeriti. Eesti meeskäijate au päästis Virgo Adusoo, kes lõpetas 62 startija seas 52. kohal, läbides 20 km ajaga 1:41.31. Ülejäänud koondise liikmed tegid oma ära. Noormeeste 10 km distantsil oli Ainar Veskus 40 startija seas 34. (aeg 47.07). Risko Nogelainen lõpetas koht tagapool 47.46ga. Riskole oli kaotus suureks pettumuseks, sest senimaani oli ta Ainarist alati pisut parem olnud. Risko ja Ainari võistkondlik 12 koht noormeeste seas on seni jäänud meie koondise parimaks.Tütarlaste 10 km käimises lõpetasid Ragle Raudsepp ja Meeli Pällin 40 neiu konkurentsis vastavalt 36. ja 37. kohaga. Ajad 55.25 ja 58.06.

Cheboksary MK 2008

Lauri Lelumees tegi meeste 20 km distantsil koondise parimana hea etteaste, läbides trassi 1:33.53ga, olles 112 startinu seas 85. Noormeeste 10 km-s oli Risko Nogelainen 63 startija seas 57., ajaga 50.28. Tütarlaste samal distantsil saavutasid Ragle Raudsepp ja Meeli Pällin 56 tütarlapse konkurentsis vastavalt 51. ja 53. koha, aegadega 56.04 ja 56.23.

Metz EK 2009

35-kraadises põrgukuumuses esindasid Eestit kaks meest. Ainar Veskus lõpetas noormeeste 10 km distantsi 43 startija seas 32. kohaga, kulutades võistlusmaa läbimisele täpselt 48 minutit. Meeste 20 km distantsil ei suutnud Lauri Lelumees suurest kuumusest ja tehnikavigadest tingituna distantsi lõpetada, olles sunnitud rajalt lahkuma (DQ).

Chihuahua MK 2010

Raha puudusel osa ei võetud

Olhao EK 2011

Koondise parim oli Margus Luige 48 startinud mehe seas saavutatud 29. koht 50 km käimises, ajaga 4:34.11. Tegemist oli ja on siiani eestlaste kõrgeima kohaga. Meeste 20 km-s startinud nooruke Akim Ovsjannikov jättis võistluse kõhuvalule viidates pooleli juba üsna algfaasis. Lauri Lelumees sai 1:42.57ga 50 startija seas 36nda koha, mis on mehe kõrgeim asetus seni osaletud karikavõistlustel

Saransk MK 2012

Koondise edukaimaks osutus Margus Luik, olles 50 km käimises 71. (110 osavõtjat), ajaga 4:38.37.Ühtlasi oli ning on see Eesti käimisajaloo kõrgeim positsioon maailma karikavõistlustel. Lauri Lelumees oli 20 km distantsil 123 atleedi konkurentsis 99., ajaga 1:39.17. Naiste 20 km käimises ei mahtunud Maarika Taukul enne viimast ringi ajalimiiti, ning aega kirja ei saanud. Küll aga fikseeriti koht mis oli 105 naise konkurentsis 87.

Dudince EK 2013

Meeste 20 km distantsil oli Lauri Lelumees parimana 75 startija seas lõpuks 55. Aeg 1:36.06 oleks võinud olla parem kuid kuum ilm ja ettevaatlik algus ei lubanud vaatamata võimsale teisele poolele paremat aega püüda. Naiste 20 km käimises lõpetas kõhuvaluga võidelnud Maarika Taukul 46. kohaga, saades ajaks 1:56.22. Ühtekokku startis 58 naisatleeti. Meeste 50 km käimises oli Margus Luik sunnitud diskvalifitseerimise tõttu rajalt lahkuma.

Taicang MK 2014 

Raha puudusel ei osaletud. 

Balti maavõistlus

Saanud koondisekutse Balti matšile ei mõelnud ma pikalt. Esiteks on tänavune võistluskalender ülimalt hõre ning rahvusvahelisi võistluseid polnud sellel hooajal veel ühtegi vöövahel. Lisaks ahvatles võimalus võistelda ning suhelda ka teiste alade tegijatega. Harva on käijad oodatud koondisse. Vaatamata kehvale vormile tuli seda võimalust igal juhul kasutada!

Päev varem sõitsin bussiga Pärnu. Peale väikest suplust võtsime Lelumehe autoga suuna Valmiera poole.

Kohale jõudnud, ei suutnud me alguses uskuda, et tegu on õige staadioniga. Areeni esine oli paksult autosid täis pargitud, nagu oleks maavõistluse asemel rokk-kontsert toimunud. Kõnest alarühma vanemale Toomas Rosenbergile saime kinnitust, et seisame õige staadioni ees. Kuna avamisele oodati Läti presidenti, siis oli korralduslik tase ja publiku huvi meeletu. Pilgeni täis tribüünid, tv-ülekanded ja staadionil paiknev hiiglaslik ekraan lõid tõelise suurvõistluse atmosfääri.

Saanud koondise juhilt Marko Aleksejevilt juhtnöörid kätte, suundusime sööma ja öömajale. Majutus oli lõunanaabritele kohaselt ülimalt askeetlik. Öö veetsime mingi kutsekooli ühiselamus, mis meenutas TTÜ kuulsaid õpilaskodusid enne remonti. Magades külge pöörates andsid vedrud üksteise järel kõva kriginaga alla, kohati tundus, et mõni lausa purunes. Kõigest sellest polnud aga midagi, oleme aastate jooksul selliste tingimustega hästi kohanenud ning tegelikult mulle isegi meeldivad need nostalgilised nõuka-aegsed urkad.

Võistluspäeva hommik oli kuum ja päikseline. Õnneks anti start juba 9.45 hommikul, see päästis meid suurematest piinadest. Sellegipoolest ulatus termomeetri näit juba varahommikul tublisti üle 22 soojapügala.

Juhendi järgi tohtis iga riik maakohtumise arvestuses välja panna kaks võistlejat. Lätlastel osales väljaspool arvestust veel kaks varumeest, leedulasi oli kohal vaid üks. Seega seisis stardijoonel seitse patriootilist atleeti.

Profileiba söövad lõunanaabrite esinumbrid panid koheselt omas tempos minema. Meie Lelumehega võtsime sisse nendest järgnevad positsioonid. Peagi sai selgeks, et tänase vormi juures korralikku minekut ei ole. Pidime Lauriga veel kaks lätlast mööda laskma. Lelumehel läks vahepeal olemine niivõrd raskeks, et kaotas juba mullegi pea 40 meetriga. Lõpupoole meie esinumber siiski kosus ja mingil hetkel, saanud nagu teise hingamise, tormas tuhinal minust mööda. Kuna olin vahepeal juba kaks hoiatust teeninud, lasin Lelumehel rahus minna. Üritasin käia kindla peale. Mõne aja pärast märkasin, et ees käiv lätlane Ivzans hakkab iga ringiga selg ees lähemale tulema. Mõõdukalt riskides, püüdsin konkurendi kinni. Paiknesin nüüd viiendal positsiooni, kindla vahega Läti varumeeste ees. Vahepeal sain veel ühe märkuse. Kartsin, et see on minu lõpp, õnneks polnud tegu siiski hoiatusega. Lõpetasin kahe hoiatuse ning viienda kohaga. Kodune konkurent Lelumees finišeeris neljandana 200 meetrit eespool. Lähim lätlane 60 meetrit tagapool. Katsime 10 000 meetrit vastavalt 46.22.47 ning 47.13.14ga. Võidu võttis lätlasest olümplane Arnis Rumbenieks 43.25.99ga.

Kokkuvõttes tegime hetkevormi arvestades kohtade poolest oma ära ning koondis sai punktid kätte. Esikolmik oli seekord liiga tugev. Tippvormis olles olnuks kolmas koht kindlasti püütav, paraku ei lubanud möödunud nädalane 20 km võistlus ning kesine kehaline seisund medalihetlusse sekkuda.

Kui mehed esinesid tagasihoidlikult, siis naiste 5000 meetri käimises tegid meie omad supertöö. Vaid 14-aastane Angela Mandel saavutas igati hinnatava kolmanda koha, seda Eesti kõigi aegade teise tulemuse ning A-klassi rekordit tähistava 25.40.08ga. Meie teine esindaja, 15-aastane Anastassija Ponomarenko oli isikliku rekordi 28.30.88ga viies. Naiste võit läks samuti Lätimaale. Olümpia kogemusega Agnese Pastare võiduajaks märgiti 23.51.67.

Läänemaa lahtised meistrivõistlused

Täna korraldas Läänemaa Kergejõustikuklubi juba traditsiooniks saanud nelja ala lahtised võistlused.

Et vältida kuuma ilma, otsustati kiirkäimise võistlusega alustada hommikul kell 8.30. Tegelikkus osutus sootuks teistsuguseks. Puhus vinge idatuul ja sooja oli napilt 14 kraadi. Harjumatuks tegi selline temperatuuri langus võrreldes eelnevate päevadega. Kui meie vabariigi parimate käijate Lauri Lelumehe ja Margus Luige tulemustele võis selline ilmamuutus mõju avaldada, siis noortele mitte. Lauri ja Marguse 20 km ajad olid vastavalt 1:34.55 ja 1:34.56.

Mihhail Jutkini hoolealused jooksuklubist Tempo püstitasid kokku 4 maakonna C-klassi noorterekordit.

Sergei Sannikov käis 5 km ajaga 27.24. Anastasia Skatško parandas oma möödunud aastal püstitatud 10 km rekordit 8 sekundit, saades ajaks 58.57. Tema käimise vaheajad nii 3-s kui 5-s km on samuti C-klassi rekordid. Need ajad olid 17.25 ja 29.18.

Allikas: Lääne Elu/Endel Susi

Foto: Reimo Nebokat

Võistlust analüüsides tuleb tõdeda, et hetkeseisu silmas pidades esinesin üle ootuste hästi. Selleaastane ettevalmistus on kulgenud üle kivide ja kändude, põhjuseks erinevad elulised tagasilöögid, mis pole võimaldanud piisavalt treeningutele pühenduda. Lõigutreeningute põhjal prognoosisin aega 1:36/1:38 kanti. Peakonkurent Lauri Lelumeest  ei pidanud ma seekord isegi konkurendiks- lõigutreeningutel möödus ta minust kui postist. Kiirustreeningutel tundsin, et olen täiesti tühjaks pigistatud, jalgades puudus igasugune jõud ja kiirus. Seda üllatavam oli tõdemus, et suutsin võistlustel Laurile tõsist konkurentsi pakkuda. Minek oli hea ning ilma suuremate ärakukkumisteta. Vaheldumisi 500 meetri kaupa vedades, kaotasin Lelumehele lõpuks vaid sekundiga. Mootor töötas tõesti üllatavalt hästi, paraku polnud treenitus piisav väga hea resultaadi püüdmiseks, nii tuli kaotust isiklikule rekordile pea kuus minutit. Sellegipoolset tundsin, et olin end seekord ületanud ja kindlasti ka üllatanud! Piiripealsete tingimuste puhuks on organismis alati reservid olemas!

Austust tuleb avaldada ka veterankäijale Rein Sumbergile, kes lõpetas poodiumi 2:32.40ga. Tubli ja vapper mees!

Loomulikult lähevad suured tänusõnad peakorraldaja Endel Susile, vennale, isale-emale ning kõigile abilistele kes oma vabast ajast olid nõus laupäeva varahommikul metsas külmetama.

Nagu ikka, juhtus raja ääres ka koomilisi seiku. Seekord siis peakorraldaja Endel Susi käe läbi. Ei tea kas külmavõitu ilmast või mingil muul teadmata põhjusel tõrkus Endli stardipüstol. Läksime stardihõike taustal. Mõni minut hiljem katsetas Endel püssi uuesti. Hiilinud kahe naiskohtuniku seljataha, vajutas treener päästikut. Käis kõva pauk mis prouad hirmust kiljatama panid. Olime selleks hetkeks juba rajal, kuid treenerit tundes julgen väita, et selline reaktsioon tõi talle kindlasti laia naeratuse näole.

Ruslan Sergatšov purustas kümme aastat vana noorte 5000 m käimise rekordi!

Rakveres toimunud Eesti noorte meistrivõistlustel ületas Ruslan Sergatšov 10 aastat vana Eesti B klassi noorterekordit 5000 m käimises, saades ajaks 23.38,60. Endine rekord kuulus Läänemaa Kergejõustikukluibi esindajale Risko Nogelaisele 24.12,8 ja oli püstitatud 2004. a Tartus. 

Anastasija Skatško 3000 m aeg 16.10,29 ületab Kristi Kannele kuulunud B klassi maakonnarekordit 26 sekundiga. Läänemaa KJK võistleja Kanne rekord oli püstitatud 1997. a Haapsalus.

Mõlemad värsked rekordiomanikud treenivad JK Tempo treeneri Mihhail Jutkini juhendamisel.

Allikas: Endel Susi

Foto: Marko Mumm

Mesi(ja treening)nädalad Türgis

7. juunist olen ametlikult naisemees. Meie abielu Ijaga registreeriti imeilusas Maardu mõisas imetoredate inimeste keskel.

Päev pärast pulmi lendasime mesinädalatele Türki. Peatusime luksushotellis Amara Dolce Vita. Kõik oli kui filmis- lennukis teatati mikrofoni, et meiega reisib noor abielupaar, hüüti kibe ning tehti tugev aplaus. Lisaks pakuti šampust, puuvilju ja korralik lõunasöök! Kohale jõudes ootas VIP-transfeer hotelli- ainult meile mõeldud auto koos külma vee ja lilledega. Hotellituba oli samuti kenasti kaunistatud- roosiõied, šokolaad, šampus, nimetähtedega padi jne, superluks! Lisaks kuulus paketti veel tasuta fotosessioon ning elitaarse kalarestorani külastus koos spetsiaalselt meile kaunistatud lauaga.

Kümme päeva paradiisis kus päike säras, sooja 30 kraadi ja kõik eluks vajalik tasuta, hellitas lõpuks päris ära!  

Vaatamata ümbristevale luksusele, kibelesin juba esimesel päeval trenni. Sain naiselt noomituse, aga kui selgitasin, et ei suuda muidu lõdvestuda kui hommikune pingutus tegemata, sain loa treenida. Vahel tegin õhtuti väikese jooksuotsa lisakski.

Kuna kuuma jagus ja päike kõrvetas armutult, oli korralike treeningute sooritamine raske. Pealegi olin mesinädalatel! Sellegipoolest kogunes nädalaga 86 kilomeetrit. Palju pääastis konditsioneeritud jõusaal koos tasemel varustusega- tegin sealsel lindil kolm korralikku käigutreeningut ning pumpasin jõudumööda rauda.

Tegeletud sai ka muude aladega. Nii võitsime Bocce-s Ijaga võistkondliku kuldmedali. Veepallis nii hästi ei läinud. Mängisin koos kogukate saksa noormeestega, kes välimuselt meenutasid Läänemere hülgeid. Hoidsin targu tagasi ja teravamatesse olukordadesse ei sekkunud. Siiski õnnestus end vigastada- väravas olles, hakkasin palli võrgust välja noppima. Toetudes kerega aluslatile, muljusin roideid nii õnnetult, et tõenäoliselt rebestasin seal paiknevaid süvalihaseid. Analoogne vigastus on mul juba kolmandat korda. Varasemast tean, et valu kaob 2-3 nädala jooksul. Igatahes väga ebameeldiv õnnetus. Kui veel järgmisel päeval sörkisin läbi valu viis kilomeetrit, siis edaspidi otsustasin treeningutest loobuda. Liikumine teeb valu ja magamine on häiritud. Tasapisi tunnen siiski paranemise märke. Loodetavasti on sellel korral tervenemine kiirem!

Sakslased andsid sealses kompleksis üleüldse tooni. Nii sattusime kõrvaltuppa pensionäridest abielupaariga, kes kuidagi oma kireleeki taltsutada ei suutnud. Kas meelega või kogemata, unustas vanapaar pidevalt enne armumänge rõdu-ukse lahti. Nii kostis õhtuti üle hoovi oigeid ja hüüdeid stiilis oo-ya..das ist gut! Nagu tõetruus saksa pornofimis!

Kokkuvõtvalt võib öelda, et olid imelised mesinädalad. Nautisime teineteise seltsi ning õnnestus teha ka päris korralikke treeninguid. Suur tänu Ijale, reisibüroole Delfiin ning TEZ Tour-ile, kes need kaunid päevad võimalikuks muutsid!

Tagasilennul oli veel kaks naljakat seika. Esiteks sattus lennukit juhtima tore vene piloot, kes kõiki naerma ajas, teatades mikrofoni: „Tere poisid ja tüdrukud, siin kapten. Palun kinnitage turvavööd, minu nimi on Igor Surematu.“ Teise naerupahvaku meelitas piloot välja Tallinna jõudes, teatades, et kohalik temperatuur (juuni keskpaigas!) on 10 kraadi. Lisamärkusena olgu öeldud, et naasime just +30 soojakraadi juurest.

Pilvine ja külm kodumaa tekitas alguses küll pisut meelehärmi kuid kokkuvõttes on tore kodus tagasi olla. Igal juhul eelistaks treenida pigem 10 kui 30 soojakraadi käes!

Loodetavasti paranen kiirelt, sest peatselt seisavad ees mitu olulist starti!

Lauri Lelumees: ülevaade 13. juunil toimunud rahvusvahelisest käimisvõistlusest Alytuses

40. korda toimunud mainekal käimisvõistlusel Leedus Alytuses võtsid üksteiselt mõõtu paljud tiitlivõistlustel kõrgeid kohti saavutanud sportlased eesotsas Londoni olümpiahõbeda Erik Barrondoga Guatemalast.

Riikidest olid esindatud Kolumbia, Guatemala, Valgevene, Leedu, Läti, Eesti, Saksamaa, Venemaa, Soome ja Poola.  Eestit esindasin ainsana mina. Kahjuks ei saanud Margus juba ammu kavandatud pulmareisi tõttu võistlustest osa võtta. Stardiprotokollist võis leida ka Ainar Veskuse nime, kes vahetult enne sõitu loobus osalemast viidates hambavalule. See ei takistanud teda siiski paar päeva hiljem Narvas poolmaratoni meistrivõistlustest osa võtmast.

Hetkel ei ole tervis võistlemist lubavas konditsioonis ka Virgo Adusool. Loodan siiski, et lähitulevikus mured lahenevad ja järgmistel võistlustel on mehed platsis.

Nagu tavapäraselt tuli võistlustel osalemiseks kulutada terve neljapäev sõiduks. Tänada tuleb Toomast, kes ainsa taustajõuna võttis vaevaks minu ning kogu Läti koondise kohale sõidutada.

Õhtuks oli 9 tundi autos istumist lihastele oma jälje jätnud  ja kogu keha oli kangevõitu. Kahjuks ei ole meil taustajõuna võtta füsioterapeuti.  Õhtusel soojendusel tundsin ennast loiu ja apaatsena ning tegin selle tavapärasest lühema.

Eelnevatel nädalatel sai tehtud nii üks tugev lõigutreening kui mitu tugevat tempotreeningut – 15 ja 13 km võistlustempos. Nädal enne võistlust tugevaid trenne enam ei teinud. Kuigi ettevalmistus oleks pidanud olema piisav, oli pikk ja kurnav sõit jätnud vormile oma jälje. Õnneks ei olnud võistluspäeval kuum vaid sooja käimiseks hoopis sobilikumad 16 soojakraadi.  Aeg ajalt ujutasid linna üle üpris tugevad vihmahood.

Naiste start anti õhtul 18.30 ja meeste oma viis minutit hiljem. Selline ebaharilik võistluste algus on Alytuses juba aastaid. Meeste võistluste stardis oli kokku 27 sportlast. Stardipaugu kõlades lükati kohe täiskäik sisse ning ka paljud nendest, kelle tahtmine ületas füüsilisi võimeid üritasid juhtgrupi sabas püsida. Minu taktika oli lihtne – üritada alustada ca 4.30 tempos, mitte kiiremini. Liigseid riskeid võtmata ei hakanud kellegi teise tempos liikuma, seetõttu pidin ise liikumiskiirust jälgima ja tunnetama.

Esimese 2 kilomeetri vaheaeg oli 9.04, enam-vähem. Üllatusin, kui suhteliselt lühikese vahe järel vibutas 2 kohtunikku minu poole sauaga, viidates jooksule. See sundis ettevaatlikkusele ja tempos veidi järgi andma.

Hiljem selgus, et tegu oli võistlusprotokolli mitte kirja minevate „märkustega“. Ilmselt oli nende kohtunike soov tervet võistlejaterivi veidi maha rahustada, sest eriti juhtgrupis käis kõva andmine ning nii mitmegi sportlase tehnika ei kannatud kriitikat.  

Kokku diskvalifitseeriti kaks poolakat – Tomala ja Jelonek.

Mulle näitas stopper halastamatult, et tempo langeb pidevalt – 4.45-4.50-5.00 ja aeglasemad kilomeetrid juba üle 5’ tempos. Tegemist ei olnud alla andmisega. Minek oligi sedavõrd tuim, et tavapärane treeningtempogi tundus vastuvõetamatu.

Päästev finišijoon siiski lähenes vääramatult. Olin parjasti 17 km läbimas, kui minust tuiskas mööda Erik Barrondo ning paarikümne meetri järel ka valgevenelased Dmitri Dziubin ja Ivan Trotski. Sellises järjestuses ka lõpetati. Barrondo sai ajaks 1:23.10.

Kui tipud olid finišis, avanesid ka taevaluugid ning tugev sadu kattis tänavad. Lombid küll veidi häirisid, kuid lõpuni polnud enam palju. Minule kanti protokolli 21. koht ajaga 1:38.45. Olin tervelt 7 minutit aeglasem kui eelmisel aastal. Aastad ja päevad pole vennad. Siiski võis vähest rõõmu tunda distantsi hoiatusteta läbimisest. Leidis kinnitust see, et hooaja esimene 20 km on alati küllaltki prognoosimatu. Harva kui tuleb kohe korralik tulemus.

Naiste võistluse tase oli võitja tulemuse poolest suurepärane. Tihedas konkurentsis läks esikoht korraldajatele, rõõmustamiseks oli põhjust Neringa Aidietytel, kes käis Leedu rekordi ajaga 1:29.01. Teise koha võttis Guatemalast Mirna Ortiz ajaga 1:29.45 ja kolmanda koha Brigita Virbalyte ajaga 1:31.00.   

Võistluste bankett oli tavapärasest lahjem ja piirdus peamiselt einestamisega.

Protokolli saab vaadata siit:

 http://www.alytusfestival.lt/en/news