Lauri Lelumees - hooaja kokkuvõte

Eelmise aasta novembrist kuni käesoleva aasta novembrini sai käies ja joostes kokku läbitud pea 4 tuhat kilomeetrit. Jah, tavainimese jaoks on seda mõõtmatult palju, kuid enda tugevamate aastatega võrreldes veerandi võrra vähem.

Kuna spordin töö ning ka kõikide muude eluliselt kaasnevate kohustuste kõrvalt, siis eriti just sellel hooajal kajastus see väiksemas treeningute mahus. Talvekuudel oli üle 100 kilomeetrise mahuga nädalaid vähe ning kehvem baasvastupidavus toob kaasa tavaliselt tulemuste ebastabiilsuse. Samuti on vormitipp laugem ja kestab vähem, sest aeroobne baas on ebapiisav. Treenituse mõju avaldub selgemalt ja vahetumalt just pikematel distantsidel – 20 km läbimine rahuldava resultaadiga eeldab mitmeid kurnavaid tempo ja lõigutreeninguid, kus ühest treeningust saadav koormus moodustab 70 - 90% võistluskoormusest. Selleks, et nii karme treeninguid taluda peab eelnevalt olema tehtud pikaajaliselt kestvaid ja suhteliselt madala intensiivsusega treeninguid.

Ka see aasta sai „maiuspaladena“ läbitud ühel treeningul 7x2 km võistluskiirusega ning 5x3 km võistluskiirusega, kuid võrreldes eelnevate aastatega ei suutnud saavutada keskmiseks kilomeetri läbimise kiiruseks 4.25-4.30, vaid pigem 4.35-4.40.

Kogenud sportlasena ei loonud endale seega ebareaalseid illusioone isiklike rekordite saavutamise võimalikkusest. Eks treeningud toovad vormi väga selgelt esile ning teatavate võtmetreeningute põhjal oskan juba küllalt täpselt ennustada potentsiaalset võistlusresultaati. Seda omakorda mõjutavad paljud faktorid – enesetunne, ilm, kohtunikud, rada jne, kuid tegelikkust ei saa eirata. Halb vorm rahuldavat tulemust ei anna.  

Eestis oli konkurents distantsidel 5-20 km hõre, kuid selle vaatamata on kohustus anda kõigil võistlustel maksimum. Ma ei ole poole tera mees. Võistlusprotokollide sirvimine ei näita alati närvi-, tahte- ja energiakulu. Ühelegi Eesti käijale ma ka sellel aastal vahetus konkurentsis ei kaotanud, seda asjaolu võib pidada oluliseks. Õnnestus võita kaks täiendavat meistritiitlit (5000m sisehallis ning 20 000m), samuti tulla Klubide Karikavõistluse võitjaks. Võistlesin kahel välisvõistlusel olles Alytuses 17. ja Valmieras 4.  

Järgmise hooaja eesmärgid on ambitsioonikad. Rahuldust pakuks vaid mõni isiklik rekord. 20 km ootaksin igal juhul aega alla 1:30, seda ka välisvõistlustel.

Eks areng eeldabki senisest suuremaid pingutusi ja ohvrite toomist, vigade analüüsi ja nende vältimist. Kogemused treeningute planeerimisel ja oma keha kuulamisel suurenevad iga aastaga, loodetavalt võimaldab see kompenseerida vanusega paratamatult kaasnevat taastumise aeglustumist. Järgmisel hooajal on loodetavalt võimalik osa võtta Euroopa Karikavõistlustest, mis taseme poolest on Eesti käijate praegune maksimum. See stiimul lisab kindlasti motivatsiooni ja treeningutele hoogu.

Käimisvõistlused- 2014   

     

AEG/ VÕISTLUS	TULEMUS
23. veebruar Eesti talvised MV Tartu SH	21.49,48 (4.22) I koht 23. meistritiitel
12. aprill Nõmme Maanteejooks 5km	17.17 (3.27) 12. koht
3. mai Klubide karika-võistlused Narvas 10 000 m	44.46,3 (4.29) 1. koht 13 startinu hulgast
17. mai L Bruno Junki võistlused Valgas 10 000m + Rootsi-Läti-Leedu-Eesti käimise maavõistlus	45.31,8 (4.33) 6. koht 12 hulgas (eestlastest parim)
13. juuni R Alytus 20 km	1:38.45 (4.57) 21. koht
12. juuli Läänemaa Lahtised MV 20 km	1:34.55 (4.45) 46.57/47.58 I koht
19. juuli Balti matš 10 000m	46.22,47 (4.38) IV koht
3. august Eesti MV 20 000m Kadriorus	1:38.47,52 (4.56) I koht
20. sept Läänemaa lahtised MV 20 km	1:36.10 (4.49)