Kolmikvõistluse kokkuvõtteks

Möödunud reede õhtul kihutasin lasteaia tsirkuse peolt taksoga jaama, et jõuda viimasele Valga bussile. Piirilinnas toimusid korraga kolmed käimisvõistlused- Balti matš noortele, EST-LAT-LTU-SWE maavõistlus ja 19. Bruno Junki mälestusvõistlused. Tänu hästi linna tundnud taksojuhile, kes mind osavalt läbi kõrvaltänavate ummikutest mööda sõidutas, jõudsin jaama kümme minutit enne väljasõitu.

Reis Valka kestis neli tundi, Viljandis sai viis minutit konte sirutatud. Vaatamata bussis valitsenud kuumusele, mööduse reis kiirelt. Postimehe ja ajakirjade seltsis aeg lausa lendas. Aknast avanevad imekaunid Eestimaa vaated panid järjekordeselt tõdema, et elame ikka erakordselt ilusal maalapil!

Kohale jõudsin 21.45. Koos Rein Sumbergiga juba päeval reisi alustanud Lauri Lelumees seisis autoga peatuses, pakkudes koheselt karbitäie delikatesse. Sõber oli äsja saabunud võistkondade esindajate koosolekult ning oli head ja paremat ka minu tarbeks kõrvale pannud. Sõitsime oma öömaja, Valga kutsehariduskeskuse parklasse ning lasime singil ning ribidel hea maitsta. Polnud küll spordimehe söök, aga palju ei patustanud. Ülejäänud paar tundi enne uinumist sisustasime veel trükisooja Bruno Junki elulugu lugedes.

Hommikul käisime koolimajas pudru ja banaani söömas ning avasime piduliku rongkäiguga võistluspäeva. Korralduslik pool oli kõrgel tasemel, isegi linnapea pidas kõnet. Ainsa tõrvatilgana meepotis oli pea olematu publik. Järgmisel aastal tuleks reklaamile rohkem rõhku panna- tegemist ikkagi väga hästi korraldatud ja kõrgetasemelise mõõduvõtuga. Mõned plakatid linna peale ja pealtvaatajate probleem peaks olema lahendatud.

Kuna meeste start oli alles 14.00, veetsime hommiku lugedes ja lähiümbruses jalutades. Tõotas tulla selle aasta kõige soojem päev. Keset võilillevälju jalutades, küttis päike juba hommikutundidelgi üsna teravalt.

Meie stardi ajaks võis päikese käes küll 23 soojapügalat ära olla. Meeste 10 000 meetri distantsile rivistus 11 käijat Rootsist, Lätist, Leedust ja Eestist. Konkurents oli väga tugev, kõigil koondistel peale Eesti oli esinumbritena välja panna elukutselised olümpiasportlased.

Nagu arvata võis, liikusid profid koheselt omas tempos minema. Lelumees käis minust paarkümmend meetrit eespool koos Leedu teise numbriga. Juba enne starti oli selge, et täna erilist minekut pole. Olin täiesti tühi ning ühtegi lisakäiku võtta polnud. Kulgesin tuimalt ja emotsioonitult. Mõnda aega liikusin koos rootslase Hanssoniga, kuid varsti käis isegi 4.30 tempo üle jõu ning olin sunnitud „svenssoni“ minema laskma. Jäin üksi, vahe Lelumehega oli kasvanud poole ringi pikkuseks. Igal ringil end veega turgutades võitlesin kuidagi lõpuni, saades ülimalt tagasihoidliku 47.02,3ga seitsmenda koha. Tundsin piinlikkust, samas teadsin, et see oli minu tänase päeva maksimum. Viimased poolteist aastat on tervis vahelduva eduga jupsinud, seetõttu pole saanud kogu aeg täiskoormusega treenida. Olen küll iga päev harjutanud, kuid enamsti vaid üks kord päevas ning kolmandiku võrra väiksemate mahtudega. Loodetavasti saan seisundi kesksuveks paremaks ning jõuan heasse vormi- seni näidatud tulemused pole mingit rahulolu pakkunud. Pigem olen häbitundega võideldes võimalikult kiiresti rajalt riietusruumi põgenenud.

Ka Lelumehel polnud põhjust eriliseks rahuloluks. Harjumatult kuum ilm ja pisut kiirevõitu algus tegid oma töö. Peale kolmandat kilomeetrit Lauri tempo rauges ja lootus kõrgest kohast tuli selleks korraks maha matta. Samas ei teinud Lelumees taktikaliselt erilisi vigu- kui tahad kõrgest mängust osa saada, pead alustama tippude tuules. Võrreldes minuga tegi Lauri muidugi parema võistluse, suurendades vahe lõpuks pea 350 meetrini. Pingutus andis minu ees kuuenda koha, ajaga 45.31,8. Kiitust väärib fakt, et järjekordselt suutis ta distantsi läbida ilma ühegi hoiatuseta. Tundub, et tehnikaprobleemid on lõplikult selja taha jäänud.

Meeste võistluse võitis Rootsi esinumber, maailma paremikku kuuluv Ato Ibanez, kõrgeklassilise 41.23,4ga. Teisena lõpetanud lätlane Arnis Rumbenieks kaotas juba ringiga, saades ajaks 43.06,3. Kolmas oli leedukas Arturas Mastinica, ajaga 43.23,3. Nende esinumber ja võistluse algfaasis liidrirolli täitnud Tadas Šuškeviacius diskvalifitseeriti. Leedulane pritsis tulda ja tõrva ning lubas enam mitte kunagi Eestisse võistlema tulla! Meie kolmas number Ainar Veskus lõpetas võistlejaterivi 50.20,4ga 10. kohal. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et meeste koondis esines alla võimete. Lõppkohad 4.-5. real olid igati jõukohased, kahjuks ei suudetud neid erinevatel põhjustel püüda.

Meeste ebaõnnestumise korvasid osaliselt noored. Kuigi meie järelkasvu keskmine tase oli masendavalt nõrk, leidus siiski ka väga häid etteasteid. Nii võitis nooruke Angela Mandel tütarlaste B-klassi 3000 meetri käimises esikoha, edestades kindlalt lätlaseid-leedukaid. Vahe teise kohaga oli üle 30 sekundi! Mandeli võiduajaks märgiti 14.27,4.

Ka poiste B-klassis tehti mehetegusid. Hetkel baltikumis kindlat liidristaatust nautiv haapsallane Ruslan Sergatsov võitis Balti maavõistluse 3000 meetri distantsil 13.41,6ga. Esikolmikusse mahtus veel teinegi eestlane- Sergei Sannikov oli 14.58,1ga kolmas. Veel jõudis poodiumile poiste A-klassi 10 000 meetri käimises kolmandana lõpetanud Ilja Volosatov, saades lõppajaks 56.43,3. A-klassiga Eesti eduluga ka lõppes. Alates juunioride klassist ei olnud meie sportlastel enam autasustamisele asja. Kõige napimalt jäi poodiumikohast ilma veteranide klassis võistelnud Rein Sumberg, kaotades 3000 meetri distantsil koefitsendiga pronksi vaid 0,6 sekundiga.

Naiste 5000 meetri distantsil saavutas esikoha uue Leedu rekordiga Birgita Virbalite ajaga 21.17,8. Meie naiste tase jäi nõrgaks.

Balti noorte ja juunioride maavõistluse võitis ülekaalukalt Leedu 65 punktiga. Üle pika aja õnnestus ka Eesti käijatel edestada Lätit 13 punktiga. Meie käijad kogusid 39 ja Läti 26 punkti. Teine maavõistlus peeti maha Rootsi, Leedu, Läti ja Eesti täiskasvanute ning juunioride koondiste vahel. Ka siin saavutas võistkondliku esikoha Leedu 58 punktiga, järgnesid väikeste vahedega Läti 32, Rootsi 31 ja Eesti 28 punktiga.

Peale võistluseid toimus Bruno Junki elulooraamatu- „Bruno Junk- komeet käimistaevas“ esitlus. Meeleolukal sündmusel kõnelesid raamatu autor Jaak Valdre ning Junki lapsed ja sugulased. Pakuti šampust, suupisteid ja torti. Lisaks tehti teatavaks, et suurem ning ametlikum raamatu presentasioon leiab aset 27. septembril Tallinnas.

Vaatamata kehvale resultaadile, oli igati meeleolukas ning meeldejääv nädalavahetus. Suur tänu peakorraldaja Toomas Rosenbergile, kes nägi suurt vaeva ürituse korraldamisega. Eriline austus ka selle eest, et just Toomas oli see, kes meie suurmeistri eluloo kirja panemise peamiseks algatajaks oli. Nüüd on see ajaloo lünk kenasti täidetud!

Tagasiteel viisime kodukanti Mustlasse ära ka legendaarse käija Benno Viirandi. Kaheksakümnendates eluaastates vapper vanahärra on eelkõige kuulsust kogunud ümber Viljandi järve jooksudel. Benno näitas meile oma treeningrada, mille kohalikud ongi Benno rajaks ristinud. Selle tõestuseks on asfaltisse surutud kauni laserlõikega kivi, kus koos pildiga peal kiri-Benno rada! Vähestele püstitatakse ausambaid enne surma, Benno on üks neist väljavalituist!

Kuna ilm oli suviselt soe ning päiksesepaisteline, realiseeris Lelumees juba märtsikuisest Malta laagrist kripeldama hakanud suplussoovi, viskudes Holstre lähedal esimesse ettejuhtuvasse järve ja seda veel kahel korral! Loodetavasti konkurent ei külmetanud, sest järgmisel nädalal on meil plaanis karm lõigutreening. Mis kehvasti, see uuesti- hooaeg on alles alguses ning aega võimetekohase tulemuse näitamiseks veel on!

Nädalavahetusel toimub kolm suurt käimisvõistlust

Sel laupäeval, 17. mail toimub Valgas kolm suurt käimisvõistlust - 19. Bruno Junki mälestusvõistlused, Balti noorte käimise maavõistlus ja Rootsi-Läti-Leedu-Eesti käimise maavõistlus.

Balti noorte käimise maavõistluses võisteldakse kolmes vanuseklassis - B, A ja juunioride - nii neidude kui ka noormeeste arvestuses. Rootsi-Läti-Leedu-Eesti maavõistlusel võisteldakse juunioride ja täiskasvanute vanuseklassis. Bruno Junki mälestusvõistlustel selgitatakse võitjad B-, A-, juunioride, täiskasvanute ja veteranide klassis.

Stardis on kogu Eesti käimisparemik eesotsas Margus Luige ja Lauri Lelumehega.

Stardinimekirjadega saab tutvuda SIIN

Võistlused algavad Valga keskstaadionil kl 10:00.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu ametlik joogipartner on Vichy Vivasport.
Kergejõustikuliidu meediapartneriteks on Eesti Päevaleht, uudisteportaal Delfi, Eesti Rahvusringhääling ja raadio KUKU.

Allikas: EKJL

Äitäh-äitäh taaskord Adidas!

Möödunud nädalavahetusel potsatas mu postkasti teade, et Adidas on nõus mind ka sellel hooajal oma toodetega toetama. Päev oli koheselt korda läinud! Tore on tunda kui keegi su püüdlusi tähele paneb ning on nõus aitama.

Omalt poolt luban käigurajal pingutada nii, et veri ninast väljas!

See abi on mulle ülimalt oluline- SUUR tänu veelkord ette-taha!

Karikad Mandelile ja Lelumehele

Samal ajal kui enamik käijaid võttis üksteiselt mõõtu Maailma Karikavõistlustel Hiinas, olime meie sunnitud alaliidu kitsikuse tõttu rahulduma Eesti Klubide Karikavõistlustega Narvas. Sellest oli tuline kahju, sest oleksin oma suurvõistluste tavapärast tulemust näidates oluliselt parandanud eestlaste seni kõrgeimat kohta. Praegune 70. positsioon oleks lõpetamise korral asendunud 46.-47. kohaga!

See selleks. Tore võistlus peeti maha ka Narvas. Pikk autosõit pealinnast piirilinnani kulges lõbusas meeleolus. Sõitsime kolmekesi- mina, Lauri Lelumees ja Rein Sumberg. Rein on mees kellel alati midagi põnevat pajatada. Seekord rääkis veteran, kuidas omal ajal sai Karhu naelikud käigusussideks ümber kohandatud- naelad välja, pisut pehmendust kannaossa ning olidki uued käimad valmis! Olid ajad!

Kevadine Narva võttis meid vastu päikesepaiste ning jaheda tuulega. Võistlusele andsid kaalu diktor Timo Tarve ning Eesti number üks kohtunik Peeter Randaru. Loomulikult oli truult platsis ka meie auväärt käimiskohtunike brigaad, eesotsas peakorraldaja Toomas Rosenbergiga.

Jaheda ilma tõttu otsustasin esmakordselt karjääri jooksul startida pikas dressis. Retuus võis küll  kärpida pisut sammupikkust kuid hoidis vähemasti lihase soojana. Võtsin koheselt liidriohjad enda kätte, kuna keegi polnud valmis tööd tegema. Lelumees püsis tihedalt kannul ning ootas oma hetke. Teades, et vastutuulega võitlemisel olen temast oluliselt kehvem, ründaski Lauri poole maa peal just vastutuule osas. Vahe kärises kiirelt paarikümne meetrini. Proovisin samuti juurde panna, kuid erinevalt Lelumehest puudus mul sellel võistlusel kolmas käik. Mootor töötas hästi, kuid kiirust nappis. See on igati mõistetav, kuna suuremahulisi lõigutreeninguid pole veel teha jõudnud. Vahe Lelumehega püsis lõpuks stabiilselt 250 meetri ringis. Erilist varu kuskilt võtta ei olnud, pealegi oli mul all kaks hoiatust. Pressisin kenasti lõpuni. Finišis oli tunne niivõrd värske, et sörkisin lõdvestuseks neli kilomeetrit peale.

Lauri Lelumees (B. Junk KK) lõpetas karikavõitjana, ajaga 44.46,3. Mina järgnesin 45.58,5 ning Ainar Veskus (KJK K-Sillamäe) 50.36,2ga. Distantsi teises pooles kõhuvaluga võidelnud Virgo Adusoo (EMÜ SK) pidi rahulduma neljanda kohaga, saades lõppajaks 51.00,8. Kokku võistles meeste distantsil 12 sportlast.

Naiste 5000 m stardijoonele rivistus 11 käijat. Võidu võttis Angela Mandel (KJK K-Sillamäe), ajaga 28.09,9. Talle järgnesid Anna Tipukina (KJK Atleetika) ja Anastasija Ponomarenko (KJK K-Sillamäe) 28.32,2 ja 28.42,9ga.

Klubide karika meeste arvestuses võitis Bruno Junk Käimisklubi, naiste esikoht läks KJK Kalev Sillamäe neidudele.

Tagasiteel tegime Kotinuka kohvikus väikese õhtu-oote ning kimasime Tallinna tagasi. Järgmisena ootab meid Valga, kus 17. mail peetakse Bruno Junki mälestusvõistlusi.

TULEMUSED 

Laupäeval toimuvad Eesti käimise karikavõistlused

Laupäeval, 3. mail toimuvad Narva staadionil Eesti käimise karikavõistlused. Klubide karika nimel asub võistlustulle neli kergejõustikuklubi meeste ja kolm klubi naiste arvestuses.

Meestel on kavas 10 000m käimine, naised võtavad mõõtu poole lühemal käimisdistantsil - 5000m. Lisaaladena on kavas ka käimisvõistlused noorematele vanuseklassidele. Esialgsete stardinimekirjade ja võistluste ajakavaga on võimalik tutvuda siin.

Eesti kergejõustiklasi toetavad Nike, Kultuuriministeerium ja Eesti Olümpiakomitee.
Eesti Kergejõustikuliidu ametlik joogipartner on Saku.
Kergejõustikuliidu meediapartneriteks on Eesti Päevaleht, uudisteportaal Delfi, Eesti Rahvusringhääling ja raadio KUKU.

Allikas: EKJL

Kodulinnas gümnasiste koolitamas

Teisipäeval kutsus Läänemaa Ühisgümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Leelo Paju mind spordisuuna õpilastele võistluskäimist tutvustama. Kasutasin päevakavas olnud auku ning sõitsin tunnikeseks kodulinna. See ei olnud mul esimene kord koolitajana üles astuda, varem olen kahel korral õpetanud treenereid kergejõustikuliidu egiidi all toimunud atesteerimiskursustel. Kui kuhugi kutsutakse, võtan pakkumise alati vastu, eriti veel kui soov tuleb kodulinnast!

Päikeselisele Haapsalu staadionile oli kogunenud paarkümmend spordihuvilist noort. Tore oli taas kohtuda oma kehalise kasvatuse õpetaja Aavo Tomingasega. Seekord olid rollid vahetunud ja mina sain õpetada oma õpetajat.

Peale lühikest teooriatundi, oli aeg asi omal nahal järele proovida. Noored olid toredad ja enamus neist julges ka kenasti kaasa teha. Tõe huvides tuleb siiski lisada, et nende kaasamine nõudis pedagoogika meisterklassi ning ise ette näitamist, enne kui enamuse neist liikuma sain.

Jagasin ka auhindu- kukekommi said nii parimat tehnikat kui suurimat kiirust näidanud noored. Õpetajatele kinkisin mälestuseks ja tudeerimiseks Lauri Lelumehe raamatu "Võistluskäimine" koos autoripoolse pühendusega.

Oli väga tore ja meeleolukas üritus!

16. Nõmme maanteejooks

Kuna varakevadel Eesti käimiskalendris võistluseid ei leidu, otsustasime Lauri Lelumehega startida hoopis jooksuvõistlusel. Meiega liitus minu vend Lauri. Eesmärgiks oli organism enne algavat võistlushooaega "lahti joosta", et esimesed käimis-stardid ei tuleks kehale niivõrd suure šokina ning et "mootor" oleks kenasti töökorras.

12. aprilli hommik Nõmme spordikeskuses tervitas meid 7 soojakraadi ja uduvihmaga. Hiljuti Maltalt naasnuna, tundus selline ilm jahedavõitu. Kuna jalad olid veel laagrist rasked ja erilisi lootusi kõrge koha osas ei hellitanud, otsustasin joosta pikas dressis. Lelumees seevastu oli startinute seas üks karastatumaid, võttes joonel koha sisse t-särgis ja liblik-pükstes.

Nagu prognoosisime, panid kõik stardis minema nagu kevadel välja lasknud mullikad. Juba paarisaja meetriga olid liidrid soliidse edumaa saavutanud. Õigupoolest oli enamus jooksjatest meist ette rebinud. Kuna distantsi pikkus oli vaid 5 km, ei tohtinud väga suurt vahet sisse lasta. Taktika oli esimesel kilomeetril olevast pikast tõusust (Nõmme orust Glehni lossimäele) väikese varuga üles rühkida ja siis konkurente neelama asuda. Kõvad mehed, minu väikevend nende seas, võtsid muidugi tõusugi täie rauaga ja nihkusid peagi püüdmatusse kaugusesse. Kõik ülejäänud aga olid võidetavad. Rühkisin tõusust üles ja nagu ennustanud olin, hakkas peagi mehi selg ees vastu tulema. Lelumees oli kogu aeg nägemisulatuses, liikudes ca 50 m eespool. Ka tema ei olnud alustanud sildu põletavas tempos, vaid keskendus võistluse teisele poolele. 

Distants oli lühike ning tõusunukke ja järske kurve täis. Kogu aeg tuli tempot muuta, mis lisas ülesandele raskust. Vaatamata pisut puisetele jalgadele, oli toonus neis hea ja "mootor" töötas hästi. Oleks distants poole pikem olnud, võinuksin esikümne kohas kindel olla. Nii lühikesel maal jäi aga noorte poiste vastu kiirusest puudu. Üle kolmekümneste arvestuses oleksime venna ja Lelumehega kolmikvõidu võtnud.

Üritasin kogu jõust Lelumeest püüda, aga endise jooksjana on ta sellel alal minust parem. Korra, Maardu järve jooksul, olen teda võitnud, üldseis on aga 2:1 tema kasuks. Kokkuvõttes lõpetasime 5-sekundilise vahega 12. ja 13ndana, ajad vastavalt 17.17 ja 17.22. Kokku startis 53 meest. Jäime üldjoontes rahule ning leidsime, et ilma erialaste treeninguteta on see küllaltki normaalne tulemus. Väikevend esines väga hästi, lõpetades kõrgel 6. kohal (16.54). Oli tore jooksupäev, mis lõppes Nõmme spordikeskuse saunas jooksumeeste muljetamisega.

Välishooaja avastart seljataga, jääme ootama käimishooaja esimest võistlust.

Pildid: Sportfoto.ee

TULEMUSED

Tempotreening

Käimiskalender 2014

18.-19.01.  Eesti talvised MV käimises noortele ja juunioridele ja noorsooklassile, Tallinn/ LKJH

22.-23.02.  Eesti talvised MV, Tartu/ ÜSH

26.04.        28. Antanas Mikenas mälestusvõistlused, Birs̆tonas ( LTU )

03.05.        Eesti klubide KV käimises, Narva

17.05.        19. Bruno Junk mälestusvõistlused ja Balti noorte ja juunioride maavõistlus käimises,Valga

13.06         40. juubelivõistlus Alytus 2014, Alytus ( LTU )

26.-27.06.  Eesti suvised MV käimises noortele, juunioridele ja noorsooklassile, Rakvere 

12.07          Läänemaa lahtised MV käimises ?

18.-19.07.   Balti maavõistlus, Presidendi Cup, LAT

02.-03.08.  Eesti suvised MV ( M 20 km, N 10 km ), Tallinn

13.09.        LAT-LTU-SWE-EST maavõistlus käimises, Tallinn ( EST ) ?

27.09.        Eesti maanteekäimise MV( M 50 ja N 20 km ), Tallinn ?

 

Küsimargid on sügiseste võistluste kohal. Ei ole selge, kes viib läbi LAT-LTU-SWE-EST maavõistluse ja kus see aset leiab. Kindel on esialgu vaid see, et võistlus peab toimuma Eesti pinnal.

Samuti on hetkel lahtine Eesti maanteekäimise MV-te saatus, sest kedagi, kes üritust korraldada sooviks, ei leidu.

Stiilikohtunike nappuse taga seisab ka Läänemaa lahtiste MV-te korraldamine. Võistlus toimub kui kohtunikud kokku saadakse.

Kevadised väljakutsed

Kevadise laagriga seostuvad kahetised tunded- ühest küljest on hea külma käest päikese alla pääseda, teisalt jällegi on suvesoojast jahedasse kevadesse naastes kontrast suur. Laagris lühikeste pükstega lipates loodad, et tagasitulles kannatab ka siin juba õigepea sama teha. Reaalsus tabab aga valusalt- enne maid reeglina lühikeses püksis ei treeni. Talvelaagrist naasta on emotsionaalselt isegi kergem, siis tead, et ees ootab külm talv. Lõuna-Euroopa kevad on aga meie omaga võrreldes kui öö ja päev ning tõstatab asjatuid lootusi.

Sain laagris juba üsna hea hoo üles, kuid kodus tuleb taas tänavatel pika dressiga liikuda. Pikk vorm ja jahedad temperatuurid langetavad treeningtempo koheselt 15-20 sekundit kilomeetri kohta aeglasemaks. Jooksus pole vahe nii suur, aga käimises segab pikk dress liikumist kõvasti. Lisaks tuleb lõigutreeningud jälle sisehallis sooritada, kuna väljas puhuv külm ja vinge tuul ei võimalda vabas õhus kvaliteetset sooritust teha.

Tuli selline viripilli jutt, aga nii ta paraku on. Ei saa aru nendest sportlastest, treeneritest ja meediaekspertidest, kes soovitavad sportlastel mitte olude üle kurta, oma vigastustest rääkimata jätta jne. Kui ajakirjanik küsib ebaõnnestumise põhjust, siis minu arust on madalalaubaline vastata: "Olin lihtsalt sitt". Kõik nägid, et sa olid sitt, aga mis põhjusel? Hoopis asjalikum on segavad faktorid välja tuua ja analüüsida, seda aga kipuvad osad lihtsalt vabandamiseks tituleerima. Enamasti teevad nii spordikauged inimesed, kes ise kõrgete eesmärkide suunas liikunud pole. Tippspordis määravad tulemuse pisiasjad. Ainult võhik võib öelda, et mis sa hädaldad, tee rohkem trenni ja saad tugevamaks. Trenni tegemine on küll oluline, aga kaugeltki mitte ainus printsiip tulemuse saavutamisel. Mida kõrgemat mängu mängid, seda enam loevad pisiasjad, sest tipus on tihe.

Optimistlikuma noodiga jätkates, pole tõeline kevad loodetavasti enam kaugel. Tuleb mõned külmad nädalad veel ära kannatada ja siis saab juba "lühkarites" liikuda!

Mahutreeningud Maltal

15. märtsil sõitsime Lauri Lelumehega Maltale kilomeetreid koguma. Kahe nädala jooksul oli plaan keskenduda aeroobse baasi tugevdamisele. Kuna sellel aastal toimub koduse käimishooaja avastart alles mai alguses, jätsime kiirustreeningud tagaplaanile.

Malta võttis meid vastu meeldivalt sooja (17-20 kraadi) kuid saarele omase tuulise ilmaga. Mõnel päeval muutis tugev tuul treeningud päris arvestatavaks väljakutseks. Sellegipoolest sai suurem osa vajalikust tööst kenasti tehtud.

Päris unarusse kiirust siiski ei jätnud, korra nädalas läbisime tempokad 10 kilomeetrit. Reedeti koosnes minu menüü 30-kilomeetristest käiguotsadest.

Jõutreeninguteks kasutasime hotelli jõusaali, mis öömajalistele tasuta, teistele aga kogunisti 119 eur-i kuu! See tundus küll sulaselge röövimisena, kuna viimati tuuniti saali tõenäoliselt 80ndate lõpus. Lisaks oldi üli tähelepanelikud, et keegi jumala eest ühtegi higipiiska masinatele ei tilgutaks. Selle vältimiseks, pidi iga külaline harjutusi sooritades töövahendi hoolikalt rätikuga katma. Võibolla kardeti, et vanad ja roostes masinad ütlevad märga saades lõplikult üles või peljati tõepoolest nii paaniliselt higi?

Süüa tegime valdavas osas ise. Töökorraldus oli paigas- Lauri kokk ja mina nõudepesija. Vahelduse mõttes külastasime aeg-ajalt usinaid hiinlasi, kelle odav kuid maitsev riis meie energiavajaduse kenasti rahuldas.

Väidetavalt on Malta lauge maa. Kõrgeima punktina on märgitud järsult merre langev, pisut üle 300 meetri kõrgune kaljusein nimega Dingli Cliff. Ka lennukist vaadatuna ei tundunud saareke sugugi mägine olevat, see oli aga petlik pilt- suuri mägesid polnud, küll aga väikesi ja keskmise pikkusega tõusunukke. See oli lisaks tuultele veel üks väljakutse, millega pidime treeninguid tehes arvestama. Aga nagu ütles Nietzsche- kõik, mis ei tapa, teeb jalad tugevaks!

Malta oma 316 ruutkilomeetriga on väiksem kui Hiiumaa, koosnedes seitsmest saarest, milledest kolm on asustatud (Malta, Gozo ja Comino). See on riik, mida peetakse maailmas ainulaadseks mitmel põhjusel. Esiteks ei ole kusagil mujal nii palju vaatamisväärsusi sedavõrd väikese pinna peal. Teiseks asub siin Ggantija templikompleks, mis on 600 aastat vanem kui Egiptuse püramiidid. Tegemist on ühe vanima ehitisega maailmas. Kolmas unikaalne nähtus on Maltal kõneldav araabia keel. Ainulaadseks teeb selle asjaolu, et kirjakeeles kasutatakse ladina tähestikku.

Tegelikult on maltalased kakskeelsed. Räägitakse Euroopa Liidu kõige enamkasutatavat kui ka kõige väiksema kõnelejaskonnaga keelt ehk ametliku keelena on kasutusel nii malta kui inglise keel.

Kuna nii väikese saare peal elab üle 400 000 inimese, teeb see kohast ühe tihedamini asustatud paiga maamunal. Seda on tunda igal sammul- tänavad on kitsad ja tihedalt maju täis. Liiklusvool ei katke iial. Saareelanikel on üle 200 000 auto, seega pea iga teine omab sõiduvahendit. Kitsad tänavad ja vasakpoolne ning tihe liiklus olid kohati päris väsitavad.

Inimesed ise on aga lahked ja rõõmsameelsed, nautides elu ja pidades rangelt kinni lõunapausidest. Kohalik siesta kestis ühest neljani. Sel ajal olid tänavad tühjad ja poed kinni. Tundus, et kõik on eluga rahul ja meeleheitlikult kasumit taga ei aeta. Tuleb mainida, et keskmine palk on 1100 euro ringis, seega pisut kõrgem kui meil, kulud aga aastaringselt valitseva maheda kliima tõttu tunduvalt väiksemad.

Loodus on ilus- kõrged kaljuastangud, kaunid laguunid ja rohelised orud. Ka linnad on imelised-, kaldaääri kaunistavad kollased lubjakivist elamud ja loomulikult kirikud. Pühakodasid on saareriigis üle 350ne!

Vabal ajal vaatasime ka pisut ringi, kuigi tänu tihedale liiklusele ja sagedatele peatustele, läbivad liinibussid ka kõige lühemaid vahemaid poole aeglasemalt kui kaarti vaadates eeldada võiks. Seega võtab iga väljasõit üksjagu aega ja energiat.

Omamoodi kogemuse osaks saime Mosta linna pühakojas. Sealne kirik on tuntud selle poolest, et maailmasõja ajal kukkus 500 kg lennukipomm keset jumalateenistust läbi lae inimeste sekka. Oli ime, et pomm ei plahvatanud ega tabanud ka ühtegi külastajat. Selle koopia ehib praegu kiriku tagaruumi.

Tagaruumidest rääkides, saime Lauriga osa haruldasest kirikukogemusest. Vaatasime, et peaaltari kõrval asuv uks on avatud ning jalutasime julgelt sisse. Nägime nõupidamisteruumi, elutuba, mikrouuni ning suure pühaku kujuga kaunistatud pisikest kööginurka ja muid olmeruume. Kondasime peaaltari ümbruses ja proovisime jumalaasemike toole. Väljudes tormas meie suunas ehmunud elektrik, kes käte vehkides külastajad tagaruumidest taanduma sundis- vaene mees oli elektrikilpi remontides ukse praokile jätnud ja uudistavad turistid otse pühakoja altari ligi lasknud! See oli aga rangelt keelatud, peaalarit ümbristesid punased turvaköied, meie aga jalutasime tagaruumist otse kõige selle ilu keskele. Sellised kirikukülastused jäävad meelde!

Kuigi treeningud olid rasked ning väsitavad, oli Lelumehel aega ka vempude tegemiseks. Ühel õhtul väsinuna magama heites, lõin pea vastu patja ära! Lauri oli püüri vahele kõvade kaantega raamatu sokutanud! Teisel korral pesemast tulles, kohkusin korralikult, nähes Lelumeest oma voodis teki all kükitavat- tegelikult täitis tekialust aga taburet. Naljamees ise oli köögidiivani taha peitu pugenud! Käib töö ja vile koos!

Tuultes karastunutena ning päikesest põlenutena, jõudsime 30. märtsi öösel koju. Laagris valitsenud 17 soojakraadist oli pärale jõudes alles vaid 1, aga ka see on parem kui 0.

Nüüd seisab ees kuu aega kiiruse kogumist. Mai alguses  stardib käimishooaeg Narvas toimuvate klubide karikavõistlustega.

Margus Luik ületas 44. medalivõiduga aastakümneid püsinud rekordi

23. veebruaril Tartus peetud Eesti sisemeistrivõistlustel kergejõustikus võitis haapsallane Margus Luik (Bruno Junk Käimisklubi) hõbemedali, ajaga 22.50,72. See oli Luigele 44. meistrivõistluste medal, millega ta möödus 1970-ndatel ilma teinud Mart Järvistest, kelle kogus on 43 autasu.

Kokku on Luik meistrivõistlustelt võitnud 23 kulda, 17 hõbedat ja 4 pronksi.

Foto: Marko Mumm

Originaalartikkel Läänlase portaalis

Eesti sisemeistrivõistlustel võidutsesid Mandel ja Lelumees

Pühapäeval Tartus peetus Eesti kergejõustiku sisemeistrivõistlustel võistledi ka käimises. Naised läbisid 3000 m, mehed võtsid mõõtu 5000 meetri distantsil.

Õrnema soo esindajaid kogunes stardijoonele kümme, mis on viimaste aastate rekord. Naisi oli startijate seas muidugi vähe, enamus olid siiski tüdrukud. Ühest küljest on see kurb, teisalt jälle annab lootust tulevikku vaadata.

Kindla võidu võttis KJK Kalev-Sillamäe sportlane Angela Mandel, kulutades 3000 meetri läbimiseks 15.41,80. Teisena, Angelast 32 sekundit hiljem, lõpetas klubikaaslane Ansatassija Ponomarenko (16.13,01). Kolmas oli JK Tempo esindaja Anastasija Skatško, ajaga 16.35,48.

Mehi oli 5000 meetri stardis kaheksa. Kohe alguses läks juhtima tiitlikaitsja Lauri Lelumees. Üritasin taga püsida, kuid esmaspäeval trennis saadud roidevigastus segas liikumist, seega jäin üsna pea maha. Samal ajal kui Lelumees vahet kasvatas, püsis kolmandal kohal olev ja 37-kraadise palavikuga võistelnud Ainar Veskus tihedalt kannul. Tahtsin KJK Kalev-Sillamäe esindaja kiirelt maha raputada, kuna ühe korra oli meie paarisrakendis liikumine mulle meistrivõistluste medali juba maksma läinud. Ainari laitmatu tehnika taustal, paistavad minu konarused eriti hästi välja. Just seetõttu saingi möödunudsuvistel tiitlivõistlustel kiirelt diskvalifitseeritud.

Poole maa peal jäi Ainar sujuvalt maha. Selleks ajaks olid jõuvahekorrad paika loksunud. Lelumees pikalt ees, seejärel mina ja siis 100-meetrise vahega Ainar. 

Kuna olemine oli väga nõrk, hoidsin igaks juhuks poisil silma peal, hinnates igal ringil vahemaad. Kui nädal enne võistluseid treenisin eesmärgiga Lelumehele üle pikkade aastate tugevat konkurentsi pakkuda, siis vigastus lõi need plaanid sassi ning peamine oli medalikonkurentsis lõpetada. Startimisegi otsustasin alles vahetult enne jõukatsumise algust- kiiremad liigutused olid endiselt valulikud! Õnneks sain võistluste arstilt soojendavat kreemi ja tunne läks paremaks, lubades distantsi siiski lõpetada ning hõbemedali kaela saada.  

Esikolmik seega: Lauri Lelumees (Bruno Junk Käimisklubi) 21.49,48, Margus Luik (Bruno Junk Käimisklubi) 22.50,72 ja Ainar Veskus (KJK Kalev-Sillamäe) 23.33,74.

Ühtlasi sai minust Eesti meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud käija. Möödusin oma 44. medaliga 70ndatel ilma teinud Mart Järvistest, kelle kapis on 43 auraha.

Foto: Marko Mumm

Naiste 3000 meetri käimine

Meeste 5000 meetri käimine

Ootamatu tagasilöök

Esmaspäeval jooksmas käies, libastusin kooli staadionil lebaval üksikul lumehunnikul. Jäin küll püsti, kuid kere käis keskelt kokku nagu liigendnuga. Esmapilgul ei olnudki valu kõige hullem ning treening sai kenasti lõpuni tehtud. Mõned tunnid peale jooksu sai selgeks, et alumised roided olid päris korralikult muljuda saanud. Valu läks nii teravaks, et järgmistel päevadel oli jooksmine ja rahulik uni välistatud. Tagantjärele tark olles, pidanuks kolmapäevase tempotreeningu ära jätma- kiires tempos liikumine tegi olukorra veelgi kehvemaks!

Alustasin koheselt salvikuuri. Vaikselt on olukord paremaks läinud. Sellegipoolest andsin kerele kaks päeva puhkust, jättes ära ka võistluspäeva eelse soojenduse.

Valu on küll vähenenud, aga lõpliku otsuse startimise osas teen Tartus, vahetult pärast soojendust. Kui vähegi kannatab, marsin distantsi läbi!

Mis tehtud, mis teoksil?

Talvine ettevalmistusperiood on Eesti käijatel sujunud üle kivide ja kändude. Laagris olen saanud käia vaid mina ja sedagi kõigest seitse päeva oma rahakoti peal. Tõsi, kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupilt sain 100 eurot toetust, aga see oli pigem sümboolne tugi.

15. märtsil läheme Lelumehega kaheks nädalaks Maltale, eesmärgiga teha mõned hädapärased treeningud lumeta keskkonnas. Võrreldes jooksjate võimalustega on see muidugi naeruväärne!

Kuna kergejõustikuliit ei raatsinud isegi ühte sportlast maikuus toimuvatele Maailma Karikavõistlustele saata on esimene suurema kaliibriga mõõduvõtt alles juuni keskpaigas toimuv käimisfestival Alytuses (LTU).

Lauri Lelumees on talviti pannud põhirõhu suusatamisele. "Pole mõtet tingimustele vastu töötada," nagu ta öelda armastab. Lisaks veel mõned linditreeningud töö juures lõunapausi kasutades ning paar jooksuotsa peale. Niimoodi koormuseid kombineerides, üritab Lauri läbi talve kevadeni välja venitada. Kui lumi läinud, siis on lootust ka rohkem käigutreeninguid tegema hakata.

Virgo Adusoo oli novembist jaanuari keskpaigani haige ja alustas alles hiljuti taas treeningutega. Kiirust on hetkel vähe tehtud, alustada tuleb põhja ladumisega. Vaatamata sellele on Virgo kindlasti Eesti sisemeistrivõistluste stardis.

Ainar Veskusega pole viimasel ajal kontakti olnud. Tema treenerilt kuulsin, et noormees üritab töö ja pere kõrvalt ikka harjutada, aga see on raskevõitu. Kas ja mis seisus Ainar meistrivõistlustele tuleb on esialgu teadmata.

Ruslan Sergatšov on juba sisehooajal näidanud väga head minekut, püstitades jaanuaris toimunud vanuseklasside meistrivõistlustel uue B-klassi rekordi 3000 meetri distantsil. 35-aastat vana Eesti rekord sai purustatud, uued numbrid on 14.42,45. Kuna noormees on vaid 13-aastane, taotletakse talle eriluba meistrivõistlustel osalemiseks. Lähipäevil selgub, kas näeme andekat poissi meestega mõõtu võtmas või mitte.

Artjom Djatsuk on võistluskäimisega praeguseks lõpetanud. Noormees astus ülikooli ja õpingute kõrvalt polevat aega treenida. Väike lootus püsib, et Djatsuk pöördub käimisradadele tagasi suvehooajal.

Naiste tegemistest puudub kahjuks igasugune ülevaade. Esinumber Maarika Taukul sai mõni nädal tagasi teistkordselt emaks ja niipea (kui üldse) käimisradadele ei naase. Altpoolt on tulemas küll järelkasvu, kuid Anastasija Skatško ja Anastassija Ponomarenko on veel liiga noored, et mingeid prognoose teha.

Selline on Eesti käimise hetkeseis enne algavaid sisemeistrivõistluseid. Igaüks nokitseb omal käel ning isikliku rahakoti peal.

Miks ma mida teen?

Jack Daniels-i treeningpõhimõtted

Kuulsa jooksutreeneri Jack Daniels-i sõnul on kõige tähtsam küsimus mida sportlane peaks endalt küsima- mis on tänase treeningu eesmärk? Kui sa ei tea treeningu eesmärki on mõistlikum koju minna ja telekat vaadata!

Mõned seisukohad:

• Kogu treeningu eesmärk on saada maksimaalne kasu võimalikult vähese tööga.

• Üks halvasti magatud või sootuks magamata öö ei mõjuta su võimekust.

• Väga tähtis osa treeningu juures on püsivus!

• Edu koosneb neljast osast: 1. Võimekus (me ei ole võrdsed!) 2. Motivatsioon (kui palju sa tahad oma võimeid realiseerida)  3. Võimalus (millised on ümbritsevad tingimused)  4. Suund (treeningplaan, treener ja muud abilised kes hoiavad sind õigel teel).

Daniels-i sõnul on vastupidavuse arendamisel võimalik teha nelja tüüpi treeningut:

Kordustreening

Eesmärk kiiruse ja ökonoomsuse arendamine. Kiire tempo, piisav puhkus (puhkepaus 2-3 korda pikem kui lõigu läbimise aeg). Pikk puhkus on vajalik, arendamaks ökonoomsust läbi kiiruse. Kui alustad uut lõiku väsinuna, üritades kiirust hoida, siis ökonoomsust ei arenda! Lõigu kestus mitte üle 2 minuti. Tavaliselt 200-400 m lõigud, väga hea treenitusega sportlased kuni 800 m. Kergem töö kui intervalltreening, aga lõigud on kiiremad. Kiirus sinu selle hooaja kilomeetri võistlustempo. Mäetreening on üks kordustreeningu variante, arendades samuti kiirust ja ökonoomsust. Fartlek on kombinatsioon kõigist treeningtüüpidest.

Intervalltreening

Eesmärk suurendada aeroobset võimekust (vo2max) ehk kui palju verd suudab süda ühe minuti jooksul lihastesse pumbata ja kui suur osa selles sisalduvast hapnikust muudetakse energiaks (maksimaalne hapnikutarbimine). Treeningu intensiivsus on 97-100 % maksimaalsest südame löögisagedusest. Sportlane jõuab ca 2 minutiga oma vo2max-ini. Seda intensiivsust ületades läheb treening anaeroobsesse režiimi („punasesse“) ja sa kustud kiirelt. Lõigu kestus kuni 5 min. Vo2 max kiirusel suudab inimene liikuda 10-12 min, mitte rohkem. Tavaliselt tehakse 800-1000 m lõike. Need treeningud on rasked! Kiirus 6-8 sek-i 1 km kohta aeglasem kui kordustreeningu tempo. Aktiivne puhkus vahepeal kiirendab taastumist (kiirendab piimhappe eemaldamist lihastest).

 Anaeroobse läve treening

Eesmärk vastupidavuse (anaeroobse läve) tõstmine. Jooks läve tasemel. Lävest üle minekul hakkab laktaat kiirelt kuhjuma. Läve kiirusel saab joosta kuni 60 minutit. Mõni suudab selle ajaga läbida 10 km, mõni poolmaratoni. Kiirus 6-8 sekundit 1 km kohta aeglasem kui intervalltreeningu tempo.  Intensiivsus 82-88% maksimaalsest südame löögisagedusest. Treening „mugavalt raske“. Vahenditena kasutatakse tempokrossi või pikemaid lõike.

Rahulik jooks ja pikad otsad

Eesmärk südame, veresoonkonna ja lihaste arendamine. Tempo 2-3 min km kohta aeglasem kui 1 km võistluskiirus. Sobilik on nn „vestlustempo“ ehk intensiivsus 60% maksimaalsest südame löögisagedusest. Lihaskiudude sees asetsevad mitokondrid. Hapnik tuleb mitokondrisse, kus see muudetakse energiaks. Mitokondrite arv ja läbimõõt treeningu tulemusel suurenevad. Ühtlasi liiguvad nad raku pinnale lähemale, saades niimoodi kiiremini hapnikku. Kõik see juhtub rahulikus tempos joostes.

Maratoni tempoga jooksu soovitab Daniels teha mitte rohkem kui 18 miili ulatuses (28-29 km). Pika jooksuotsa kestus ei tohiks ületada kahte ja poolt tundi. Aeg-ajalt on pikki otsi tehes mõistlik treenida süsivesikuid tarbimata. See õpetab keha kohanema jooksuks vähenenud süsivesikutevaruga. Võistlustel tuleks aga kindlasti regulaarselt tankida!

Puhkamisest

Puhkus on osa treeningust. 5 päeva puhkust ei tee vastupidavusele midagi. Jooksjatele, kes treenisid 100 miili (ca 161 km) nädalas 1 aasta jooksul tehti lihasbiopsia (uuriti lihase ehitust). Seejärel olid sportlased 78 päeva jooksmata. Uus lihasuuring näitas, et nad olid kaotanud oma vastupidavuslikest võimetest vaid 5-10%. Seega võib haiguse või kergema trauma tõttu südamerahus mõned treeningud vahele jätta!

P.S.- 50 km käimise konteksti kohandatuna, peaks pikk rahulikus tempos läbitud treening jääma nelja tunni piiresse ja võistlustempos tehtav pikk pingutus piirduma 35-37 kilomeetriga.

20 sammu võiduni

Kuulus Kanada koolitaja Brian Tracy soovitab väljakutse või probleemi (kumb väljend kellelegi paremini istub) lahendamiseks välja mõelda 20 sammu.

Saavutusspordi kontekstis võiks näiteks uurida, mis on vajalik võidu saavutamiseks? Tõin välja mõned pidepunktid, millest ise võistlusteks valmistumisel lähtunud olen:

• Mida teha, et püsida terve?

• Kuidas tagada kord kõigis eluvaldkondades, et saaks rahus võistluseks valmistuda?

• Kui palju jääb aega võistluseks valmistumiseks ja kuidas seda kasutada?

• Millised treeningud ja millises mahus on vajalikud (minu nõrgad ja tugevad küljed)?

• Kuidas võimalikult hästi võistluseks häälestuda- milliseid mentaalseid tehnikaid kasutada?

• Milline on minule sobilik võistluseelne töö-treeningu-puhkuse vahekord?

• Kuidas taastun treeningutest- kui palju und, massaaži, kvaliteetset toitu ja toidulisandeid on võiduks vaja? 

•  Kas teistelt nõu küsimine oleks vajalik?

•  Milliste stsenaariumide kohaselt on kulgenud eelmised samalaadsed võistlused? Kas sealt on midagi kõrva taha panna? 

•  Mis kellaajal ja päeval tuleb pingutuseks valmis olla? Kas selleks on vaja ajutiselt elukorraldust muuta? 

•  Millised on võistlustingimused (raja profiil, pikkus, temperatuur jne)? Mida teha, et neist maksimumi võtta?

•  Kuidas käitun ja mida teen vahetult enne võistlust?

• Millist joogi- ja toitumisrežiimi (kui vaja) kasutan võistluse ajal ?

•  Millised on kohtunikud ja milline on iga konkreetse kohtuniku hindamisstiil?

• Kui palju on stardis võistlejaid?

• Millised on minu põhikonkurentide tugevad ja nõrgad küljed?

• Millist taktikat konkurentide vastu kasutada? 

•  Kuidas käitun ja mida teen peale võistlust (sõltuvalt tulemusest erinevad tegevusplaanid)?

• Kuidas ja millises mahus suhtlen meediaga (enne ja pärast võistlust)?

• Kas sõprade või lähedaste kutsumine võistlustele kaasa elama aitaks eesmärgi püstitamisele kaasa või lisaks pingeid?

Talvised toimetused

Seoses mõningate terviseprobleemide ning teatud platoole püsima jäämise (minu 50 km rekord pärineb 2007. aastast) tõttu, otsustasin tavapärase talvise ettevalmistusperioodi  pea peale pöörata. Võttes kaalutletud riske, tegin plaani järgmised muudatused:

1. Tehnika parandamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks väldin käimistreeninguid lumel.
 

2. Seoses treeningutega hallis, väheneb talvekuudel maht võrreldes varasemate aastatega 100-150 km. Samas paraneb oluliselt kvaliteet- külmaga õues jäävad kilomeetri läbimise ajad 6.45-7.20 vahele, sees tehes läbin sama maa 6.00-6.40ga. Võit kiirustes on meeletu! Lisaks saan sees teha 10-15 kilomeetriseid tempotreeninguid, mille kvaliteetne sooritamise lumel on võimatu.

3. Pikkade otsadega alustan lume sulades (riskantne valik, aga loodetavasti aitavad 20 kilomeetri pikkused sisetreeningud 6.00-6.30 tempos mingit fooni hoida). Juhul kui Maailma Karikale ei minda, pole pikkade otsadega kiiret, kuna järgmine 50 km võistlus toimub alles 8 kuu pärast (27. septembril). Pealegi on aastatega kogunenud aeroobne baas korralik- viimase 13 aasta keskmine on 4700 km.

4. Venitusharjutuste vallas asendasin staatilised dünaamiliste "pumpamisharjutustega", mis mõnede ekspertide sõnul on tunduvalt efektiivsemad.

5. Tehnikaharjutuste tegemisel olen üritanud tõsta liigutuste kiirust. Põhirõhk on harjutusel, kus tuleb jalg enda alla maha lüüa, tehes seda maksimaalse kiirusega!

6. Tavapärase kahe treeningkorra asemel teen nüüd enamjaolt korra päevas. Tõenäoliselt on see töökoormust arvestades õige valik, kuna kaks treeningkorda eeldab kvaliteetset puhkust, mida mul keset tööpäeva kuskilt näpistada pole võimalik!

Eesmärk on talvest rahuldavas seisus välja tulla ja kevadel gaas põhja lükata! Elame-näeme!

Kas Sergatšovist saab asja?

Möödunud nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel 35 aastat vana (B-klassi) 3000 meetri käimise rekordi purustanud jooksuklubi Tempo noorsportlane Ruslan Sergatšov on kahtlemata tubli ja andekas noormees, keda kergejõustikuringkondades on hakatud pidama uueks tõusvaks täheks. Ruslani poolt püstitatud rekordnumbrid on 14.42,45.

Kas noormehest saab Eesti käimise päästja? Leidub temas potensiaali, esindamaks Eesti käimist tulevastel tiitlivõistlustel? Vaadates 13-aastase noormehe arengut, suurepärast tehnikat ning seni näidatud tulemusi, võiks Ruslani peale panustada küll!

Jälgisin poissi möödunud juunis Leedus Alytuses peetud käimisfestivalil. Esimest korda oli ta kodust kaugel ning  ilma treenerita. Nägin, et noormehes on sisu. Ruslan kõndis õhtul vanemate poistega linna peal, kuid une ajaks naases  hotelli, jättes kümme aastat vanemad toakaaslased omi asju ajama. Noormehes oli sisu tulla üksinda tagasi ning heita magama, et järgmine päev tulemust näidata. Olgu öeldud, et seda Ruslan ka tegi, võites oma Baltimaade konkurente kindlalt ja korrektse tehnikaga.

Paistab, et poisi suhtumine on tõsine ja kehalised võimed lubavad. Samas tuleb tõdeda, et Ruslan on alles 13-aastane. Sellises vanuses ei saa tuleviku osas mingeid prognoose teha. Seda, kas noorsportlasest saab tõsine spordimees võime ennustama hakata 6-7 aasta pärast, mil saab läbi turvaline lapsepõlv ning vaja oma peaga mõtlema hakata. Mida teha peale keskkooli lõppu? Kas minna tööle või edasi õppima, kust saada raha spordi tegemiseks, kust leida aega pruudiga kohtumiseks ja miljon muud lahendamist vajavat küsimust. See on tõehetk, mil selgub, millisest puust on meie tulevikulootus tegelikult tehtud. Senimaani võime ainult loota ja pöidlaid pidada, et elus ette tulevad situatsioonid, valikud ja ahvatlused teda valitud teelt kõrvale ei kallutaks. 

Väga tähtis osa on perekonnal, treeneril ja alaliidul, kes peaksid andekat sportlast aitama ning nõu ja jõuga suunama. Ruslani treener Ivan Jutkin on tark ja hea treener, aga kas tal jätkub piisavalt mänedzeri-võimeid, leidmaks profispordi jaoks raha? Kas alaliit tahab ja suudab mingil moel noormehe püüdlusi toetada või minnakse edasi hetkel kehtiva süsteemiga, kus toetust saab vaid normitäitja. Selline süsteem on väga riskantne, paljud andekad ei suuda ilma alaliidu poolse abita tippsportlase staatuseni küündida. Andekaid noor on vaja hakata toetama koheselt peale keskkooli lõppu! Arvestama peab eelkõige potensiaali, mitte nii väga tulemust, sest vastupidavusaladel võtab tippu jõudmine aega reeglina 8-10 aastat. Kogu selle aja peab andekal sportlasel olema rahaline tugi, et saaks keskenduda vaid treeningutele.Ülikooli kõrvalt veel tööl käia on lootusetu variant! Ametnike jutt raha puudusest ei maksa midagi- meil on vailda, kas raha ja tulemused või loota sellele, et noormees kuidagi ise kogu sellest supist välja ujuda suudab. Sellisel juhul jääb pinnale üks sajast tippu pürgijast.

Seega on küsimusi ning väljakutseid õhus palju. Ala edendajad peaksid juba praegu mõtlema hakkama, mis saab noormehest 6-7 aasta pärast. Nendel lasub suur vastutus selles, kas kümne aasta pärast räägime Ruslanist kui B-klassi 3000 meetri käimise rekordiomanikust või olümpiasportlasest.