Möödunud nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel 35 aastat
vana (B-klassi) 3000 meetri käimise rekordi purustanud jooksuklubi Tempo noorsportlane
Ruslan Sergatšov on kahtlemata tubli ja andekas noormees, keda
kergejõustikuringkondades on hakatud pidama uueks tõusvaks täheks. Ruslani
poolt püstitatud rekordnumbrid on 14.42,45.
Kas noormehest saab Eesti käimise päästja? Leidub temas potensiaali,
esindamaks Eesti käimist tulevastel tiitlivõistlustel? Vaadates 13-aastase
noormehe arengut, suurepärast tehnikat ning seni näidatud tulemusi, võiks
Ruslani peale panustada küll!
Jälgisin poissi möödunud juunis Leedus Alytuses peetud
käimisfestivalil. Esimest korda oli ta kodust kaugel ning ilma
treenerita. Nägin, et noormehes on sisu. Ruslan kõndis õhtul vanemate poistega
linna peal, kuid une ajaks naases hotelli, jättes kümme aastat vanemad
toakaaslased omi asju ajama. Noormehes oli sisu tulla üksinda tagasi ning heita
magama, et järgmine päev tulemust näidata. Olgu öeldud, et seda Ruslan ka tegi,
võites oma Baltimaade konkurente kindlalt ja korrektse tehnikaga.
Paistab, et poisi suhtumine on tõsine ja kehalised võimed
lubavad. Samas tuleb tõdeda, et Ruslan on alles 13-aastane. Sellises vanuses ei
saa tuleviku osas mingeid prognoose teha. Seda, kas noorsportlasest saab tõsine
spordimees võime ennustama hakata 6-7 aasta pärast, mil saab läbi turvaline
lapsepõlv ning vaja oma peaga mõtlema hakata. Mida teha peale keskkooli lõppu?
Kas minna tööle või edasi õppima, kust saada raha spordi tegemiseks, kust leida
aega pruudiga kohtumiseks ja miljon muud lahendamist vajavat küsimust. See on
tõehetk, mil selgub, millisest puust on meie tulevikulootus tegelikult tehtud.
Senimaani võime ainult loota ja pöidlaid pidada, et elus ette tulevad
situatsioonid, valikud ja ahvatlused teda valitud teelt kõrvale ei
kallutaks.
Väga tähtis osa on perekonnal, treeneril ja alaliidul, kes
peaksid andekat sportlast aitama ning nõu ja jõuga suunama. Ruslani treener
Ivan Jutkin on tark ja hea treener, aga kas tal jätkub piisavalt
mänedzeri-võimeid, leidmaks profispordi jaoks raha? Kas alaliit tahab ja suudab
mingil moel noormehe püüdlusi toetada või minnakse edasi hetkel kehtiva
süsteemiga, kus toetust saab vaid normitäitja. Selline süsteem on väga
riskantne, paljud andekad ei suuda ilma alaliidu poolse abita tippsportlase
staatuseni küündida. Andekaid noor on vaja hakata toetama koheselt peale
keskkooli lõppu! Arvestama peab eelkõige potensiaali, mitte nii väga tulemust,
sest vastupidavusaladel võtab tippu jõudmine aega reeglina 8-10 aastat. Kogu
selle aja peab andekal sportlasel olema rahaline tugi, et saaks keskenduda vaid
treeningutele.Ülikooli kõrvalt veel tööl käia on lootusetu variant! Ametnike
jutt raha puudusest ei maksa midagi- meil on vailda, kas raha ja tulemused või
loota sellele, et noormees kuidagi ise kogu sellest supist välja ujuda suudab.
Sellisel juhul jääb pinnale üks sajast tippu pürgijast.
Seega on küsimusi ning väljakutseid õhus palju. Ala
edendajad peaksid juba praegu mõtlema hakkama, mis saab noormehest 6-7 aasta
pärast. Nendel lasub suur vastutus selles, kas kümne aasta pärast räägime
Ruslanist kui B-klassi 3000 meetri käimise rekordiomanikust või olümpiasportlasest.
No comments:
Post a Comment